25

rtf

Ajaloo mõisted

heaoluühiskond ­ ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus ­ Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid ­ kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ­ ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segu- nes Idamaade kultuuriga heloodid ­ kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf ­ kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu

14 allalaadimist

60

rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

776 eKr olümpiamängude algus ­ usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 ­ 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) ­ pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) ­ Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse ­ Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik ­ Egiptus.

Ajalugu → Ajalugu

183 allalaadimist

52

doc

Vana-Kreeka

Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 ­ 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg ­ Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at ­ I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX ­ IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III ­ I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. ­ V pKr) 3. Kreeta e. Minose (minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk

Ajalugu → Ajalugu

137 allalaadimist

88

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

776 eKr olümpiamängude algus ­ usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 ­ 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) ­ pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) ­ Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse ­ Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik ­ Egiptus.

Ajalugu → Ajalugu

204 allalaadimist

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus.

Ajalugu → Ajalugu

107 allalaadimist

26

doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

kõrget leeni, kätetugesid ja alust kaunistasid elevandiluust reljeefid ja jumalannade ja jumalate kullast kujutised. Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. [1] Zeusi templi kohta on kirjutatud järgmist: "Kui inimene, kes on elus palju õnnetust ja häda tundnud, peatub murest tulvil südamega Zeusi kuju ees, siis unustab ta kõik hirmud ja raskused, mida inimese elu endaga kaasa toob." Kreeklastele polnud Zeusi kuju ainult jumaluse sümbol. Ta oli neile Hellase enda suurus, mida sümboliseerisid Zeusi trooni kaunistavad mütoloogilised stseenid, mis olid valitud nii, et neid tajuti Kreeka võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum (vaata lisa 1 pilt 5) oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu

28 allalaadimist

29

doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

perioodil 2100­1700 eKr mingi riigilaadse moodustise tekkimiseni, mille keskus oli Knossos. Kui tugevasti see tegelikult toimis, pole teada ­ on oletatud ka linnade liitu. Sel perioodil võeti kasutusele potikeder, kujunes välja uus kiri. On kindlaid andmeid neljarattalise veoki tarvitamisest. Hilis-Minose kultuur lõppes u 1400 eKr majandusliku ja kultuurilise langusega, tähtsus siirdus mandri Kreekasse, kus juba varem oli alguse saanud Hellase ehk Mükeene kultuur (2750­1100 eKr). Inimeste keskmine eluiga piirkonnas oli sel ajajärgul meestel 31­37 ning naistel 29­31 aastat. Kreetalt ja Kreekast levisid mitmesugused oskused Lääne-Euroopasse. Samal ajal Ida-Euroopat mõjutasid Uuralid ja Taga-Kaukaasia. Eesti ala mõjutas Skandinaavia, kuid põhjas levis pronksi vähe. Kesk-Euroopas oli pronksiajal Unetice kultuur, mis hõlmas tänapäeva Edela-Slovakkia, osa Austriast, Saksamaast, Ungari, Sileesia ja Poola.

Ajalugu → Ajalugu

91 allalaadimist

18

doc

Maailmakirjandus IV

Eeskujuks Shakespeare ja Sophokles, eesmärgiks püüelda antiigi eeskuju poole. Teine tragöödia on ,,Penthesiela" kus on kadunud kreeka ideoloogia, ja kreeklasi näidatakse kui barbaarseid. Penthesilea on amatsoonide kuninganna kes Achilleuse vastu võitleb. Lõpuks tapab ta tema ja viskab ta surnukeha koertele. See on saatuse iroonia mis on romantiline joon. Lõpuks mõistab ta et on Achilleust kogu aeg armastanud. Tähtis on siin see et ta ei vaatle hellase ajastut kui ideoloogilist vaid kui barbaarset ajastut. Eesti keeles on antud välja kleisti teos ,,Michael Kohlhaas". See jälgib saksa eepilist traditsiooni. Konseptsioon on selline nagu Goethe ja schilleri näidendites, st kujutab iga hinna eest võitleva inimese hukku. See on lugu hobusekaupmehest keda üks junkur solvab. Hobusekaupmees otsustab kätte maksta, kuid seadus seda ei luba. Oma käega kättemaksja lõpuks hukkub

Kirjandus → Kirjandus

67 allalaadimist

25

docx

Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad

1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt. 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk ...

Filoloogia → Klassikaline filoloogia

13 allalaadimist

38

docx

Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016

Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr ­ 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.­4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp ­ 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...

Kirjandus → Kirjandus

25 allalaadimist

46

pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

pidas end tema õpilaseks 401 läks palgasõdurina Pärsia kuninga teenistusse. Sõjaretk Babüloni ja sõjaretke kestel tõusis ta üheks väejuhiks. Tema karjäär oli elukutseline palgaohvitser, eriti Spartas. Suhtus Ateena demokraatiasse negatiivselt, eriti kuna Sokrates mõisteti surma seal ja teda ka tagaselja. Ta on küll ateenlane, aga ta on pigem Sparta-meelne. Kirjutajana oli laiahaardeline publitsist. Hea stiil ja populaarne. Ta kirjutas kreeka ajaloo "Hellenika", Hellase ajalugu. Sealt kui Thukydides pooleli jäi (411) ja kirjutas oma kaasajani 362. Ta oli ka Teeba vastane ja mõned asjad vaikis ta maha, mis ei sobinud Spartale. 4 saj keskpaigas Ephoros. Ta kirjutas esimese läbiva kreeka ajaloo. Tema teos pole säilinud. Diodorus kirjutas tema pealt suht maha, kirjutas maailmaajaloo. 5./4. saj osad temalt on säilinud. Aristoteles lisaks filosoofiale kirjutas ka muud. Kirjutas ka poliitika kohta, süsteemne käsitlus Kreeka riigikordadest. Ta

Ajalugu → Vanaaeg

68 allalaadimist

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

Ka enamikul mõisatest on ajalooliselt kasutusel olnud saksa nimekuju, mis enamasti erineb eesti praegusest nimekujust. Maailma riikide nimed- tihti pärinevad naabritelt. Eesti lähinaabritel soomlastel ja lätlastel tuli eesti nimi neile lähimate maakondade järgi, soomlastel-virumaa, lätlastel-ugandi. Mõnikord nõuavad riigid ise kuidas nende nime kirjutada.Elevaniluuranniv vr Cote d`Ivore, ametlikus asjaajamises võib olla ka Hellase vabariik, mitte Kreeka vabariik. Vaidlused Gruusia nime osas. Nimelt on Gruusia venelaste poolt pandud halvustav nimi. Eestis propageeritakse eelkõige Georgiat. See aga toob probleeme: kuna on harjumatu, võib minna sassi usa osariigiga. Kohanimed võivd olla kujunenud läbi ajaloo ja asustuskultuuri. Mõningaid aspekte Eesti kohanimedest- murdeline kirjutusviis. Kohanimede aluskääne enamasti ainsuse omastav

Geograafia → Kultuurigeograafia

35 allalaadimist

27

odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 ­ 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...

Ajalugu → Kreeka kultuur

40 allalaadimist

116

doc

Vanaaeg

Teda hakati ka jumalikustama karjääri lõppfaasis. 32-31 talve veetis Egiptuses, sealt tungis Mesopotaamiasse, kus Dareios oli saanud kolmanda ja suurima väe kokku , suurim lahing Gaugamela, uuesti löödi pärsia puruks, sealt Babüloonia, ja Persepolisse 34 aastal.Persepolisele pandi tuli otsa, varastel hommiku tundidel. Dareios oli ennast kompromiteerinud, kaotas oma positsiooni , kesk-aasia satraap korraldas tema mõrva. Aleksander muutis oma positsiooni, ideoloogilist, seni oli olnud hellase liidu juht kättemaksul pärsiastele, nüüd muutus Pärsia kuningaks, ja tahtis Dareiose mürvaritele kätte maksta. Sealt liikus edasi , sai endale naise Roxana, siis liikus Induse äärde seal toimus ka üks suur lahing, kellel oli palju elevante , siis suudeti sellest india valitsejast jagu saada. Nüüd abitsiooniks tõusis tahtis minna maailma lõpu ja saada maailma enda kätte , peab jõudma okeaanose äärepeale. Tekkis

Ajalugu → Ajalugu

45 allalaadimist

236

pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

RIIGI TERRITOORIUM (MAA-ALA) lisa: riigi territooriumi teooriate ning doktriinide genees P.1. Ajaloolised ning sotsioloogilised teooriad 1.1. Antiikaja klassikaline kliimavööndite teooria Aristoteles jt antiikaja õpetlased arvasid, et paikkondade füüsikalis-geograafilised iseärasused tingivad mitte üksnes üldkultuurilise arengu erinevat taset. Need iseärasused pidavat otseselt mõjutama ka poliitilise kultuuri taset ning soodustama või pidurdama riikluse teket. Aristoteles: just Hellase ideaalne kliima oli see faktor, mis soodustas kreeka ühiskonna jõudmist kultuuriliselt nii kõrgele tasemele, et see omakorda oli piisav riigi tekkeks. Miks siis muidu ei tekkinud riiklus kaugel lõuna või põhja pool. Platon ning Aristoteles: riiig territooriumi suurusest sõltub ka riigivalitsemise viis ja vorm - vabariik saavat eksisteerida vaid väikesel kompaktsel territooriumil (NB! Antiik-Kreeka linnriik (polis) kui praktiline kogemus!).

Õigus → Õigus

43 allalaadimist