Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel,
a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee)
Vana-Kreeka töö 1) Kreeka asukoht ja loodus (Balkan, Peloponnesos, Hellas, Väike-Aasia, Egeuse meri, Vahemeri, Kreeta, Mükeene) 2) Vastused = Lõuna-Euroopas Vahemere Põhja kaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval paikneb seal Kreeka riik.Vanaajal oli Kreekamaa nimeks Hellas ja muistseid kreeklasi nimetati helleniteks.Kõik võõramaalased olid Kreeklaste jaoks Barbarid.Nimetus tulenes sellest , et võõras keel kõlas hellenite kõrval arusaamatu põrinana (bar- bar)Kreeka on mägine maa.Mäerinnatised sobivad hästi karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse teravilja,-viinamarju,-oliivi ja viljapuid.Suvi on Kreekas päikesepaisteline ja kuiv talv , aga vihmane ja tuuline
Vana-Kreeka ajaloo perioodid Vana-Kreeka ajaloo perioodid: 1) Kreeta-Mükeene periood a) Kreeta periood (Minoiline kultuur, Egeuse kultuur ehk Minose kultuur) [2000-1500 eKr] Kiri: lineaarkiri A (tänapäeval ei osata seda lugeda) b) Mükeene periood [u. 1500-1100 eKr] Kiri: lineaarkiri B u. 1200 a eKr toimus Trooja sõda, sel ajal ilmusid Homerose ,,Ilios" ja ,,Odüsseia" 2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia...
Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikko...
Kreeka ajaloo põhiperioodid Asend Vana kreeka e. hellas hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa ,Egeuse mere saared ning Väike-Aasia lääneranniku, samuti kreeklaste poolt asustatud alasid Vahemere basseinis (eelkõige Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias),Põhja-Aafrikas,Marmara ning Musta mere rannikul. Kreeta-mükeene periood · U 2000-1100 aastat eKr · Nim ka egueuse kultuuriks · U 2000 ekr alguse omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsiion, tähtsaim keskus KNOSSOS · U 1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreeks, tähtsaim keskus Mükeene. Tume ajajärk · U 1100 -800 eKr · Nim ka rauaajaks ja MOMEOSE AJAJÄRGUKS · Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine...
MARSS Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes. · Orbiit: 227, 940, 000 km (1.52 AU) Päikesest · Diameeter: 6.794 km · On olemas aastaajad · Puudub voolav vesi · Silmaga vaadeldav suur punakas täht. Marsi suurus võrreldes Maaga ANDMED ·Tiirlemisperiood 1.881 aastat ·Kaugus Päikesest 288 milj km ·Mass 0.11 M ·Tihedus 4.0 g/cm³ ·Läbimõõt 0.53 D ·Pöörlemisperiood (ööp) 24h 37min 23s ·Atmosfäär väga hõre, 95% CO2 ·Pinna temperatuur 140 kuni +20ºC ·Magnetväli on olemas ·Kaaslaste arv 2 ·Kaugus Maast 55400 milj km Marss MARSI KAASLASED · Phobos (hirm) · Deimos (õudus) Orbits_of_Phobos_and_Deimos.gif Keskmine läbimõõt 22 km Keskmine läbimõõt 13 km Marss (kreeka keeles Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet nime oma punase värvuse jär...
maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 27km sügavune kanjonite süsteem (paremal); Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 kmse läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke.
Hellas – originaal nimi kreekale Hellenid- nii kutsusid end kreeklased Eepos- Pikk jutustav teos,üldjuhul värsivormis,põhineb rahvalauludel,müütidel ja muistentiditel Achilleuse kand- inimese kõige nõrgem koht Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahv...
kasutatud, nn jumalate keel) Levisid algul suuliselt rapsoodide abil (homeriidid) Mitmed ühised tegelased, tegelaste hulgas ka jumalad Sarnane kirjutamislaad Eeposed pärinevad mitmetest ajajärkudest ja on erinevate autorite ühislooming Pandi kirja 6. saj eKr Homeros võis olla üks autoritest Homeros kirjutas mõlema eepose üldkavandi, mille järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära:
Sadu poliseid, suurim neist Sparta. Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta. Võitlus pärslastega 500 eKr 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud. 3.Hiline e. Hellenistlik periood 323 30 eKr Aleksander Suure vallutused. 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti on peetud Kreeka kunsti tipuks. Tohutud skulptuurid, mis mõjutavad ka ümberkaudseid maid. Hellenistlik kunst e. Hellas kui kreeka ja hellenid kui kreeklased. Polüteism peajumalaks Zeus, kes elas Olümposel. Kõige rohkem austati Apollonit. Delfi püütia naissoost ennustaja. Naisi eriti ei austatud, neil polnud majanduslike ega poliitilisi õigusi. Mehe surma korral kasvatas lapsi mehe vend e onu. Nad polnud ka haritud. Sport ja massiline orjastamine. Ajaarvamine algab esimestest OM 776 eKr. Publiku ja võistlejad moodustasid mehed. Mehed
Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi päikesesüsteemis 24 km kõrgem ümbritsevast platoost Jalami diameeter üle 500 km Äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust Kraatri diameeter 65 km Tharsis Tohutu kühm Marsi pinnal Läbimõõt ~4000 km Kõrgus ~10 km Valles Marineris Päikesesüsteemi suurim kanjon 4000 km pikkune 27 km sügavune Hellas Planitia Kraater lõunapoolkeral Tekkinud kokkupõrke tagajärjel Üle 6 km sügavune Läbimõõt 2000 km Selgeid tõendeid erosioonist, suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest Erosioonikanalite vanus ~4 miljonit aastat Mõlemal poolusel asuvad jäämütsid Kihilise struktuuriga Põhjapoolusel süsinikdioksiid sublimeerub täielikult Pikematel laiuskraadidel võib olla pinna alla peidetud
Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. -Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal).- Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune.- Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal);- Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem neist on Phobos (tähendusega hirm), mis tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Nii näib Phobos liikuvat Marsi taevas läänest- itta vastupidiselt Päikesele. Teine kaaslastest- umbes poole väiksem Deimos (tähendusega õudus) on 20000 kilomeetri kõrgusel
Halliste Põhikool Arhitektuuri ajalugu. Vana Kreeka Referaat K oostaja: Elsa Vanker Halliste 2015 Sisukord: 1. Vana Kreeka lk.3 2. Ajajärgu põhiperioodid lk.4 3. Kreeka arhitektuur lk.5 4. Kasutatud kirjandus lk.6 2 Vana-Kreeka Vana-Kreeka ehk Hellas asus Balkani poolsaare lõunaosas, Egeuse mere saartel ning Väike-Aasia läänerannikul. Samuti asus ka kreeklaste poolt asustatud aladel Vahemere basseinis, Põhja-Aafrikas, Marmara ja Musta mere rannikul. Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris tehti enamasti jumalaid. Kokku oli 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel. 3 Ajajärgu põhiperioodid 1
VANA - KREEKA Antiik-Kreeka/Kreeka/Hellas ISELOOMUSTUS Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. Vana-Kreeka ajaloos eristatakse viit perioodi: Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr 1000 eKr. Tume ajajärk, umbes 1100 eKr 800 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr 500 eKr Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr 338 eKr Hellenismiperiood, 338 eKr 30 eKr.
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast
aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem arenenud. Hellenism - Kreeka kommete, hariduse ja kasvatuse omaksvõtmine mittekreeklaste seas pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus
Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev); ...
Kreeka Sissejuhatus Valisin Kreeka, kuna tahtsin teada Kreeka kohta asju. Kreeka tundub mulle väga ilus riik olevat. Ma arvan, et läbi selle referaadi saan palju teada Kreeka riigi kohta. Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Kreeka üldandmed Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011)
Kreeka Vabariik Brigita Maria Raave Geograafiline asukoht Kreeka, ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena
Ajaloolisi ülevaateid leiab üsna lihtsalt, samuti kajastavad uudisteportaalid Kreeka majanduslikku olukorda pidevalt. Majandusgeograafiaga on asi nutune. Seega on selles referaadis copy-paste teksti ainult mõni rida, enamik on kas tõlgitud või diagrammide põhjal tehtud. 4 1. ÜLEVAADE 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia ja Egeuse mere ääres (joonis 1 ja 2). Põhjast on Kreekal ühine piir Albaania, Makedoonia ja Bulgaariaga ning idast Türgiga. Peloponnesose poolsaar, mis asub riigi lõunapoolses osas, on Kreeka keskosaga ühendatud 42 km pikkuse Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893.
Euroopa ulatuses lausa kadestusväärses seisundis. Paraku on see kaitse rohkem paberil kui tegelikkuses. Hoogsalt alanud vääriselupaikade hoiu süsteem on hägustunud, selleks ette nähtud kulutuste raha pole kahel aastal maaomanikeni jõudnud. Esimese kategooria kaitse all olevad seened on väärilise tähelepanu all väljaspool kaitsealasid, looduskaitsealadel aga ootavad enamasti tsoneeringute kohendamist, olles seni paiguti hellas ooteseisundis. Kummaline on seegi, et Eesti kaitsealade sihtkaitsevööndites võib igaüks piiranguteta seeni korjata. Näiteks Austria Salzburgi liidumaal keelab seadus kõikjal korjata või hävitada mittesöödavaid või tundmata seeni. Ja ikkagi! Osalt küll tänu Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustustele on meil loodud head eeldused kaitsta teiste elusolendite kõrval paremini ka seente liigirikkust.
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar. Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal,...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
rajatud Delfi pühamu ning palju muudki. Kreeka rahvusköök saadab Teid igal sammul: tuntumad road on horiatiki (kreeka salat), stifado ( hautatud loomapraad sibulatega), mousaka (vormiroog baklazaanist, kartulist ja hakklihast), souvlaki (vardasküpsetatud saslõkitaoline liha), kalamarakias (kalmaarirõngad) jpm. Jookidest on tuntumad Ouzo (kange aniisiviin), kvaliteetveinidest - Boutari ja Macedonico toodang ning Retzina (männivaigumaitseline vein). Kreeka, muistne Hellas... need nimetused on tuntud kogu maailmas. See on tsivilisatsiooni, demokraatia, kultuuri, kunsti ja filosoofia sümboliks. Homerose eeposed, Aischylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiad, komöödiad ja draamad, ajaloolase Herodotose tööd, Demokrituse, Plaatoni ja Aristotelese tööd muutusid uue Lääne-Euroopa kultuuri nurgakivideks, mis aja jooksul pole kaotsi läinud ja oma väärtust kaotanud nii Vana ja kaasaegne Kreeka on käsikäes jõudnud XXI sajandi Euroopasse
I Vana - Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis Kreeka linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm
Ajaloo kordamisküsimused Kreeka 1.Mille poolest erines tume ajajärk talle eelnenud perioodist? Tumedal ajajärgu oli Kreeka eelneva perioodiga võrreldes üsna vaene ja mahajäetud maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varan...
maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. Marsi lõunapoolkeral on ülekaalus muistsed kraatreid täis kõrgmaa-alad (vasakul), mis sarnanevad Kuul olevatega. Vastandina sellele koosneb suurem osa põhjapoolkerast
professionaalseks, leides avaramaid arenemisvõimalusi uutes ja suurtes teatrihoonetes: 1906. aastal Tartus ehitatud "Vanemuise" ja 1913. aastal Tallinnas "Estonia" teatris ning hiljem ka linnaväiksemates teatrites. Kunstilise tantsu arengut mõjutasid selle algusperioodil Isidora Dunacnist lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja vene klassikaline ballett. iseloomustades tolleaegset tantsulaadi, võiksime ütelda, et ühelt poolt otsiti loomingu lüürilisele tuumale väljendust hellas, peenelt kultiveeritud, graatsiliseltilmekas kontuuris, teisalt aga taotleti ekstravagantsemat temaatikat. Tantsiti erootilisi tantse ja matkiti masinlikku liikumist, anduti iharale uimale samavõrra kui halastamatule rütmile. Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas. Sambale on omane väga liikuv puusavöö. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast,
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
Paleed ümbritses linn. Iga palee juurde kuulus sadam. Arvatakse, et Knossose valitsejad olid ka ülempreestrid. Seega oli palee ka pühapaik. Minose kultuuripiirkonnas leiame aruharva sõja ja jahistseene. Need moodustavad Mükeene kaevushaudade peateema. Tõnäoliselt sai Kreeta kultuur hävitava löögi Thera saarel u. aastal 1500 toimunud vulkaanipurske tagajärjel. MÜKEENE Kreeka mandrile olid pärast 1900. a. e.Kr. asunud elama esimesed kreeka hõimud. Tolleaegne Mükeene Hellas ei olnud Kreeta koloonia. Kultuurivormide eripära on kaheldamatu. Hetiidid ja hiljem kreeklased nimetasid mükeenelasi ahhaialasteks. Kui Santorini vulkaani purse Theral (1450±60 a. eKr.) oli laastanud Kreeta saare ja Egeuse ranniku, marssisid Mükeene kuningad Knossosesse kui valitsejad. Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult
Romantiline luule 1. Romantism _ Millele romantism vastandus? Teadustele ja mõistusele _ Nimeta romantismi tunnused (7). _ Millal romantism valitses? 18 lõpp-19 algus _ Mida romantikud uurisid? Inimloomuse seni tundmata külgi, inimese ja jumala suhet, rahvuste erilisust, nauginguid, nägemusi, üleloomulikke asju. _ Mis roll on rahvusromantismil? Iga kultuuri väärtustatakse, kujunevad mõisted "maailma kirjandus, maailmakultuur, rahvuskultuur ja rahvuskirjandus" _ Kes on eelromantikud? Kirjanikud, kes kirjutasid juba valgustuse ajal romantilistest asjadest nagu öö ja armastus _ Millised on romantikute lemmikteemad? Öö, nägemused, hallutsinatsioonid, kirg, armastus(õnnelik ja õnnetu) õnn, kurbus, nadungud valu _ Nimeta romantikute meeliskujundeid. Novell, luuletused, värssromaanid _ Meenuta romantikute luuletusi luuletajast ja tema kohast ühiskonnas. Mida saad nende põhjal luuletaja kohta öelda? _ Mis on luuletaja ülesandeks? Mõjutada rahva...
Barbarid jäid hääleõigusest ilma, kuna nad olid kultuuriliselt madalamal tasemel ega kuulunud ka kodanike hulka. Kokkuvõtvalt võib väita, et demokraatia on sündinud Vana-Kreekas ja see on omakorda mõjutanud teisi maailma tsivilisatsioone. Demokraatia on tänapäeval väga levinud, mis tõestab fakti, et Vana-Kreeka on Euroopa kultuurihäll. Kokkuvõtteks võib tuua, et Kreeka tähestik on alus nii ladina tähestikule, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestikule. Ühtlasi on Hellas olümpiamängude traditsiooni, filosoofia, sh ka erinevate õpetamismeedodite, teatri, sh näitekirjanduse, ja demokraatia sünnimaa. Kuigi kõik eelnimetatutest omavad suurt rolli Euroopa kultuuriruumi kujunemisele, pean olulisemaks tuua välja hariduse ja teaduse tähtsuse. Haridus ja haritus on väga tähtsad omadused tänases infoühiskonnas. Aina rohkem pööratakse rõhku teadmistele, mis näitab, et vajatakse aina enam kõrgemalt haritud inimesi
Vana-Kreeka Kreeta-Mükeenest hellenismini Sissejuhatus • Väga rikkaliku ja legendiderohke ajalooga • Kutsutakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks • Paljud teadused ja mõtted pärinevad Vana-Kreekast • Ajalugu • Matemaatika • Filosoofia • Füüsika • Loodusteadused • Ideid saadi ümberkaudsetelt rahvastelt ja kultuuridelt • Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres • Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar • Hellas ja hellenid • Iidne nimetus Kreekale ja kreeklastele • Kasutusel tänasepäevani • Rahvas ise on pärit Mesopotaamia ja India aladelt Kreeta-Mükeene kultuur • Vanim Kreeka (ja Euroopa) aladel tekkinud kultuur • Kujunes välja umbes 2000 e. Kr • Tekkis samal ajal nii Kreeta saarel kui Kreekas Mükeene linnriigis • Mükeene ajastu kreeklasi nimetati hiljem ahhailasteks • Nimetatakse teisiti lossidekultuuriks • Lossides oli olemas näiteks:
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte ...
tolle aja mõistes. Umbes 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased ja ka Mükeene kultuur hävitati. Kuigi Kreeta Mükeene kultuur ei ole otseselt seotud hilisema Kreeka kultuuriga, pärineb Kreeka jumalate panteon just sellest ajajärgust. Kreeta Mükeene kultuur on algupärane kultuur ja kuigi ta seisis suurte Vana- Ida tsivilisatsioonide mõjuväljas, loetakse seda kultuuri Euroopa tsivilisatsiooni alguseks. Vana-Kreeka ehk Hellas Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100 800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda. Algas väljaränne Väike- Aasia läänerannikule, kus kujunes välja Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka ehk Hellase sisemereks. (vt. atlas kaart nr 43 lk. 30). Arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus (u 800- 500 eKr) Üldiseks sai paikne eluviis. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Mäekülgedel karjatati lambaid.
Tallinn 2013 Referaat Vana-Kreeka Sisukord 1. Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus 2. Valitsemine ja ühiskond 3. Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur. Kunst 4. Igapäevaelu Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Kõik võõramaalased olid kreeklaste jaoks barbarid, nimetus tulenes selles, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar). Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike- Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste)
trendy and built Pyramids, obelisks. Later at Baroque times they were replaced with ancient ruins. · The Elgin Marbles - also called the Parthenon Marbles, are a collection of marble sculptures that originally decorated the Parthenon and other buildings on the Acropolis of Athens. · Pyramids, obelisks eclecticism (was trendy, those things were built again) · Philhellenism - Hellas (Greece) Philia (Love) a love for Greece; lords gave money to the people of Greece to fight against the Ottoman empire · New awareness of Greek Heritage the Ottoman (Turkish) empire had subdued (conquered) Greece 1821 revolt against them (Supporter Lord Byron) · Nationalistic pride takes over by 1830s Gothic as the national style 5. The Grand Tour as the main source of inspiration and part of education The Grand Tour was a pilgrimage
sõjaväeteenistus ( relvastus tuli ise hankida ) riigimaksude tasumine ( väiksed, kuna riiklikud kulutused väiksed ) Kreeklaste kolonisatsioon: Kolonisastsiooni põhjused: põllumaa nappus ( Kreeka mägine maastik ) rahvaarvu kasv poliitilised pagulased Massiline väljaränne algas 8. saj. eKr. Kolooniad: kehtestasid polisliku korralduse säilitasid tiheda sideme emamaaga ( kaubandus, uued kolonistid, kultuurisidemed ). HELLAS Kreeka ja kreeklastega koloniseeritud alad. HELLEENID kreeklased. Kultuurivahetud Idamaadega ja oma kõrgkultuuri kujunemine: 8. saj. eKr. Tihenesid kontaktid Idamaadega, mille põhjuseks olid : kreeklaste kolonisatsioon arenenud laevandus Idamaade kultuurisaavutusi: võeti aktiivselt üle kohandati oma vajadustele Selle tulemusena välja kõrgkultuur. Näited: · Foiniikia konsonantkirja baasil loodi 8. saj. eKr. Kreeka tähestikkiri alfabeet.
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
KIRJANDUSES POLE TEHTUD Futurism kirjanduses Futuristid avaldasid manifeste rahvakogunemistel ja nt ka ajakirjanduses(e. avalik teadaanne) Esimene manifest maailma kunstipealinnas Pariisis 1909 (kuigi sai alguse ja arenes Itaalias) Teemadeks : naine, kõlad ja mürad, sõda, ajaloo minetamine, tehnika, tulevik, liikumine, üliinimene Eitavad üliselged jooned (erinevalt jaatavatest) : ,,Maha kõik vana! Maha kõik, mis enne meid on olnud! Maha kõik, mida meie pole teinud! Maha Hellas, renessanss, Shakespeare, Goethe, Dostojevski!" Saatus peale 1 ms Vapustas futuristide liikumist Paljud eemaldusid (nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati) Enamik imetles sõjatehnika jõulisust Uuenemise ja jõu jumaldav austamine tõukas kaasa minema äärmuslike massiliikumistega (eesotsas Itaalia futurististid koos Marinettiga liikusid Mussolini fasismiga Futurismi ideed, uuendamise, kui omaette väärtuse rõhutamine ning kogu kunsti uuendamispüüded mõjutasid
suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Palju peamurdmist on tekitanud Marsi tumedad ja heledad alad. Näib tõenäoline, et tumedad piirkonnad - marsi mered - ei ole mitte madalamad alad nagu Kuul, vaid hoopis reljeefi kallakused, kust tuul tolmu kergesti ära puhub, heledamad mandrid aga on tasased alad, kas madalad või kõrged, millele tolm ladestub. AJALUGU Nimi
ROMANTILINE LUULE. KT Romantism - Romantism vastandus valgustusaja seisukohtadele (ratsionalism, usk mõistuse jõusse). - Romantismi tunnused (7). 1.Idealism, hingelise ja vaimse pidamine tähtsamaks materiaalsest, usk jumalasse. 2.Tunnete ja fantaasia asetamine mõistusest kõrgemale. 3.Igapäevasest tõelisusest ja argielust põgenemine ja kõige ebatavalise, üleloomuliku, reeglipäratu ja eriskummalise hindamine. 4.Üksikisiku ja/või rahva tähtsuse ja eripära väärtustamine. 5.Ajaloo ja rahvapärimuste väärustamine. 6.Tundelüürika tõus esiplaanile. 7.Eri kunstide, kirjanduszanrite ja stiilide segunemine. - Romantism valitses 19. sajandi esimesel poolel. - Romantikud uurisid kaugeid aegu (eriti müstikaga köitvat keskaega), kaugeid eksootilisi maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata a...
tsinki, niklit, magnesiiti, marmorit, ja soola. Enamik ressurssidest ei ole majandusele siiski väga väärtuslikud ning neid on vähe uuritud. Kreeka toodab päevas 7946 barrelit naftat, samas ekspordib 181 600 barrelit ja impordib 496 600 barrelit päevas. Järgmise 15-20 aasta jooksul kavatseb Kreeka valitsus suurendada nafta tootmist 250-300 miljoni barrelini. Seda takistavad aga tülid Türgiga, kes nõuab õigusi Egeuse mere üle. Hellas toodab vähesel määral ka maagaasi 1 miljon m3, ent impordib koguni 3,824 miljardit kuupmeetrit kaevandatakse ja eksporditakse. Ateenas, Ptolemaise ja Florina lähistel, Euboia saarel ja Peloponnesose poolsaarel kaevandatakse pruunsütt, mida kasutakse elektrienergia tootmiseks. Lavrio, Larymna ja Stratonikeia lähedal ning Egeuse mere saartel kaevandatakse rauamaaki, Makedoonias ja Peloponnesosel püriiti, Halkidiki poolsaarel, Euboial ja Lesbosel magnesiiti, Aliakmonose ja
kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust. - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Rõhu, temperatuuri ja atmosfääri uuringud näitasid maiste organismide elu võimatust Marsil. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele positsioonile Maa suhtes. Marsil on globaalne magnetväli.Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. Suurem neist on Phobos
planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal); Hellas Planitilia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. Marsi lõunapoolkeral on ülekaalus muistsed kraatreid täis kõrgmaa-alad (vasakul), mis sarnanevad Kuul olevatega. Vastandina sellele koosneb suurem osa põhjapoolkerast
maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke." Paljudes Marsi paikades on väga selgeid tõendeid erosioonist, kaasa arvatud suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest. Marsi kanalid muudavad oma värvi ja heledust vastavalt aastaajale
unustati. Inimesed elasid väikestes vaestes külades. Tumedat ajajärku nimetatakse ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel Kes ta on ja millega sai tuntuks? 1. Minos: Kreeta kuningas, Minoiline kultuur Kreeta saarel. Defineeri e. sõnasta mõiste või nimetus: 1. Hellas: Kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. 2. Hellen: Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. 3. Barbar: Barbarid (kreeka barbaros) olid vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
