moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Ehitus Väliskõrva moodustavad : kõrvalest - ülesandeks on püüda kõrvalest helisid ja suunata need kuulmekäiku, väline kuulmekäik, Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs. Seal on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad kuulmeluukest helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Kuulmetõri ülesandeks
· Ettevõtte asukoht? Ettevõtte asukoht ei ole kergesti leitav, aga on tuntud oma nime poolest ja inimesed teavad selle asukohta. Ettevõtte nimi on kergesti märgatav, menüüd aga väljas kahjuks ei ole. ESMAMULJE · Kirjelda enda esmamuljet ettevõttesse sisenemisel. Seest on ettevõtte väga hubane, seinte peal on kaunid vanaaegsed maalid ja küünlajalad. Kamin, kus asuvad kuivad puud, kamina peal põlevad küünlad. Muusika on rahulik ja vaikne. Köögist helisid kuulda ei ole. Valgusteid on nii vanaaegseid kui ka modernseid. Lauad ja toolid on hea kõrgusega, ei ole liiga madalad, ega liiga kõrged. · Milliseid erinevaid ruume märkasid ettevõttes? Sisseastudes on mõlemal pool lauad. Paremal on baarilett ja vasakul klaas, mille taga kokk toite valmistab. Edasi kõndides on söögisaal, kui paremale keerata näeb veel ühte saali, kus asuvad lauad. On nii kahe-, nelja kui ka kuue kohaga laude. · Kuidas sind ettevõttesse vastu võeti
erineva järgneva asendi abil, nagu see koeraga pilt. b) teiseks võimaluseks on pilt geo- meetrilisteks kildudeks v tahkudeks lammutada. Futuristlik pilt meenutab rahutult voodgavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. · Geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained ja ringid nende järgi püüdsid futuristid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. · Sulptuuris kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja välja venitamisega. · Arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rakendust. Kuigi ainult kavandites nägemusi tulevikulinnadest. Neis pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist. Vaid seal võidutseb tehnitsistlik tehiskekskond rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed.
nähtavas kohas 2 Telefoni kasutamine 2.1. Telefonile vastamine • Telefonile vastan: Tere päevast! „Ettevõtte nimetus“. Võib lisada ametinimetuse, nime. • Pean meeles: valitud sõnad annavad tooni tervele järgnevale jutuajamisele. • Sisekõnele vastates ütlen oma nime. • Enne kõnele vastamist jätan muu töö, keskendun kõnele. • Jälgin, et ruumis ei oleks häirivaid helisid (kõva muusika, kõne jne). • Vastan sõbralikult, vestluses kontrollin oma hääletooni. • Jään viisakaks ja sõbralikuks ka siis, kui helistaja seda pole. • Lasen helistajal katkestamata rääkida. • Jälgin oma diktsiooni ja kõnetempot, hääletooni, keelekasutust. • Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, vastan: (nimi) pole hetkel kohal/vaba ja küsin, kas saan aidata; kas on soov teade jätta
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. · 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. · 3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk. · 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100-
Kuid arvestades kõne tähtsust inimkonna arengus, tuleb kuulmist teiste meelte seas siiski eriti rõhutada, kuigi ellujäämise seisukohalt ei ole kuulmine olnud inimesele nii kriitiline kui seda on olnud nägemine. Tänu kuulmisele suudavad inimesed igapäevaelus rohkem infot talletada kui seda kurdid, me peaksime seda hindama ja väärtustama, sest kunagi ei tea millisena sa järgmisel hommikul ärkad. Tänu kõrvadele mu kuuleme igasuguseid helisid : linnulaulu; vihmasadu; inimesi meiega kõnelemas, tänu millele me saame aru mida teine pool püüab meile edasi öelda jne. Kuulmishäired on inimkonda vaevanud ilmselt juba iidsetest aegadest alates. Nii on inimestel tulnud juba aegade algusest tegeleda kuulmist parandavate abi- vahendite leiutamisega. Nii erineva keerukusastmega kui neid siiani maailmas on võinud kohata, võiks neid kõiki siinkohal nimetada kuuldeaparaatideks.
Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab suurendada raske täidise kasutamisega (liiv, räbu, savi, liiv-savi betoon), niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. 8. Löögimüra isoleerimine, "ujuvad" põrandad. Löögimüra isoleerimine kummikiht põrandale Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isas...
Eriti ohtlikud on infrahelivõnked, mille sagedus on lähedane inimese ajus toimivale elektrilisele võnkumisele 8-12 Hz (alfa- rütm). Üle 20000 Hz sagedusega helikõrgusi nimetatakse ULTRARAHELIDEKS. Ultraraheli kasutatakse väga laialdaselt teaduses: meditsiinis, kajaloodides. Inimene ultraheli EI KUULE, küll aga on need võnked kuuldavad paljudele loomadele, lindudele: kass kuuleb kuni 60000 Hz helisid, rott kuni 90000 Hz nahkhiir kuni100000Hz, delfiin aga 150000Hz helikõrgusi. Seda kasutatakse loomade dresseerimisel (näit.tsirkuses) jne. Kõrgeim helisagedus,mida inimene tajub, on individuaalne ja sõltub märgatavalt inimese vanusest. Kaasaegsed uurimismeetodid näitavad, et väikelapsed kuulevad helikõrgusi kuni 40000 hertsini. Inimese vananedes muutub kõrv “töntsimaks “ just kõrgete helisageduste osas. Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40
aknad. Kui elamu asub intensiivse liiklusega tänava või raudtee ääres, tuleb magamis- ja lastetoad paigutada müraallika vastasküljele. Majasiseselt leviva müra tõkestamisel tuleb arvestada mitmeid asjaolusid, kaasa arvatud perekonnaliikmete soovi kodusele vaikusele. Magamis- ja lastetoad peavad olema kõige enam kaitstud olmemüra eest. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB Kella tiksumine - 20 dB Sosin - 20-30 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Mootorsaag 100-120 dB Äike 120 dB Rockkontsert 120-130 dB Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Karjumine lähedal 90 dB
Keele ja poogna kontaktkoht on roobi ja sõrmlaua vaheline ala, keeltega risti. Mängimine sõrmlaua lähedalt (sul tasto), roobi lähedalt (sul ponticello) Peale poogna jõhvipoolega mängimist kasutatakse vahel ka puupoolega keeltele löömist (con legno) ning sõrmedega keelte tõmbamist (pizzicato). Roobile, mis hoiab keeli, võib asetada kammikujulise sordiini helisummuti, mis muudab kõlavärvi pehmemaks ning summutab helisid. Vasaku käe randme kiire liikumise ja sõrmedega keeltele vajutamisega saab heli vibreerima panna, mis annab keelpilli kõlale iseloomuliku laulvuse (vibraato). KOKKUVÕTE See töö on seotud muusikaõpetusega, kultuurilooga, emakeelega ja arvutiõpetusega. Hele sai teada palju.. Viiuli ajalugu ta väga hästi ei teadnud. See töö aitaski Helel rohkem tundma õppida selle ajalugu. Selle töö valmistus oli ka natuke raske, aga kõik vajaliku sai
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid pai...
omakorda jaguneb kaheks. Ühest küljest võib füüsilise mürana välja tuua raadio, autode sõitmine, tuul ja nii edasi. Teisalt omab müra ka psühholoogilist tähendust, ehk kõik eelarvamused sõnumi edastaja suhtes. Suhtlemise puhul on oluline ka kehakeel, mida õieti mõistes saab ka suhtluse alguses aru sellest, mida teine osapool suhtlusest arvab. Inimene annab selgelt mõista, kui ta pole suhtlusest huvitatud. Kehakeeleks loetakse zeste, poose, miimikat, silmsidet, kõnega kaasnevaid helisid, kõneleja hääletooni, kõne tempot ja pause. Iga inimene erinev suhtleja, mõni inimene on vaiksem, mõni inimene on elavam. Inimese suhtlusstiilist näitab ära millise inimesega on tegu. Suhtluse puhul esineb alati ka peidetud tagamõtteid. Vaadates ööklubides inimestevahelist suhtlust, võib väita, et inimesed järgivad eneselegi teadmata mõningaid suhtlusnorme. Need mehed kes ootavad ööklubis naisele
1.Millal ja kus kerkis esile foovide kunstirühmitus? 1903.aastal asutati Parissis Sügissalong. Nende liikmed olid foovid. Kestab väga lühikest aega. 2. Mida ja kuidas püüdsid nad oma teostega edastada? Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjades. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. Maalid tundusid metsikuna. Nad püüdsid väljendada emotsionaalsust. 3. Kes oli rühmituse keskseim kuju?+Tema looming? Foovide rühmituse keskseim kuju oli henri matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest. Ta visandas liikuvate kehade üldised piirjooned. Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse'i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Ta oli ka foovide rühmituse eestvedaja. ,, Avatud aken", ,,Tants", ,,Vestlus". 4. M...
olid need zanrid välja arenenud.Seega tegi Haydn ligi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kaupa kaasa, õigemini toimus areng suures osas just tema loomingus. Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit liialdamata pidada aluserajajaks ja eeskujuks mitte üksnes teistele Viini klassikutele, vaid ka kogu ülejäänud 19. sajandi muusikale. Tuntud oli tema "Lahkumissümfoonia". Ta oskas suurepäraselt liita helisid ning inimesed kuulasid suurima heameelega tema teoseid. Kammerzanritest viljeles ta kõige paremini keelpillikvartetti. Haydnit seostatakse 18. sajandi vararomantiliste vooludega ning oma hilisemates teostes jõudis ta 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljenduslaadini. Wolfgang Amadeus Mozart. Tema on lääne muusikaloo üks säravamaid tähti. Teda on nimetatud isegi imelapseks. Lapsepõlves kirjapandu pole muidugi võrreldav
valdkondades hardcore muusika. Pop muusikute ja esitajad kaasaegse RnB ja rap kasutatakse sageli tema teosed. Elektrooniline muusika laia žanri muusikat, mis näitab muusika loodud elektrooniliste muusikariistade ja infotehnoloogia (sageli abiga spetsiaalse arvutiprogrammi). Elektrooniline muusika žanr on ennast tõestanud kui sõltumatu teisel poolel XX sajandil - alguses XXI sajandil. Elektrooniline muusika toimib helisid, mis on toodetud, kasutades elektroonilise tehnoloogia ja elektro- mehaanilised muusikainstrumendid. Elektrooniline muusika peamiselt seotud ainult lääne akadeemilise muusika, kuid muutunud tekkega taskukohane elektroonilise süntesaatorid hilja 60ndatel. Täna elektroonilise muusika sisaldab palju erinevaid stiile eksperimentaalse klassikalise muusika populaarne elektroonilise tantsumuusika. Pop Muusika - suunas kaasaegse muusika, omamoodi
com. Eestis on 30% politseinikest vasakukäelised, mistõttu kirjutati ka uue püstoli hankesse tingimus, et seda peaks olema võrdselt mugav kasutada nii vasaku- kui paremakäelistel. (2014) Vasaku kehapoole eelistamist on täheldatud ka loomariigi esindajate seas – 50% kassidest on vasakukäpalised. Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi. Vasakukäelistel on parem kuulmine (suudavad paremini äkki muutuvaid helisid kuulda.) Mis loom see on? Kasutatud kirjandus Kula, P. (2007). Oskus õpetada vasakukäelist last. Haridus, 2007, 11-12: 65-69 Kula, P. (200). Vasakukäeliste laste toimetulek koolis. Haridus, 2004, 6-7: 44-45 Kulderknup, E. (1999). Laps on peagi koolilaps. Tallinn: Aura Trükk Maya (2015). Kas vasakukäelisus on ohtlik? Tallinn Mayer, R. W. (1998). Vasakukäelisus? Kuressaare: OÜ G. Trükk Sattler, J. B. (2003). Die Psyche des linkhändigen Kindes
Kui Marie ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht – läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID
Kui Marie ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID
4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7. Keskkõrvapõletik On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad. Nad annavad võimaluse õppida kuulama ja rääkima, kuid ei suuda asendada inimkõrva. Kuuldeaparaadid võimendavad helisid. Tavaliselt kantakse kuuldeaparaati kõrva taga. See on patareide abil töötab elektrooniline võimendi. Kuuldeaparaadist viib plastmasstoru kõrvaotsikusse kõrva sees. Sisekõrva implantaat paigutatakse kõrva taha naha alla. Selles asub väike mikrofon, mis püüab helid kinni. Helid muudab elektrilisteks signaalideks kõneprotsessoriks nimetatav karbike. Signaalid edastatakse sisekõrvale ning juhitakse mööda närve edasi. Kui sõnum jõuab ajusse, tekib sellest heliaisting
ning sageli lamab. Kindlasti nad ka oigavad ja neil võib pea ringi käia. Kui koer on oma kutsika kätte saanud, siis kutsikas saab piima umbes 40-45 päeva. Kutsikad tahavad hästi palju mängida seega inimesed kes võtavad kutsika peaksid ostma mänguasju, siis koer saab mängida. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koerte_sigimine_marta.htm) 4. Koerte kuulmine, nägemine ja haistmine 4.1 Kuulmine Kuulmine koertel on nii suurepärane, et nad kuulevad isegi selliseid helisid mida inimesed ei kuulegi. Mõnel koeral on kuulmine parem kui teisel koeral kuna see oleneb nende tõust. 4.2 Nägemine Koerte silmad on hästi kohanenud ning nende silmad on just head kiirete saakide jahtimisel. Paljud koerad näevad must-valgelt kui ka paljud näevad punast, rohelist ja isegi kollast. 4.3 Haistmine Lõhnade abil märgistavad territooriume, tuvastavad teisi loomi ja suhtlemiseks teiste koertega. Koertel on haistmismeel paremini välja arenenud kui inimesel.
muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). Väliskõrv. Väliskõrv koosneb kahest osast- kõrvalest ja väline kuulmekäik. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvalestade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5cm pikkune toru, mille lõpus on õhuke, pingul nahk-trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kuulmekäigus paiknevad kõrvavaigunäärmed(mis eritavad kõrvavaiku) ja vahel ka karvad. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik, see takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse.
Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole
nad hõlpsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas rasvaga täidetud õõnsus, mis suurendab nende kajalokasitsioonisüsteemi tõhusust. See fokuseerib ninakäikudes sündivaid helisignaale ning saadab need välja lühikestest kuivadest plõksudest koosneva ,,helikiirena''. Signaalid peegelduvad teele sattunud takistustelt ning naasevad alalõualuu kaudu sisekõrva. Tagasisaabunud helisid töödeldes analüüsib aju, kus täpselt asub saak või mõni takistus. 7 DELFIINID JA INIMESED Delfiinid on elupäästjad. Meremehed on näinud delfiine ujujaid päästmas ja hädalisi pinnale tõstmas, kus need saavad hingata. See võib näidata heateona; on aga tegelikult loomulikult instinkt. Emadelfiin kergitab vastsündinud poja õhu kätta tema esimeseks hingetõmbeks; ka haavatud delfiini hoiavad kaaslased pinnal
Kuulmine Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna sattunud helid kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Seejärel liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alusi ja jalus, mis asuvad keskkõrvas), mis võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muudavad võnked impulssideks, mis liiguvad kuulmisnärvi mööda peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse. Inimene kuuleb helisid sagedusega 16-20 000 Hz . Infraheli on alla 16 Hz. Ultraheli on üle 20 000 Hz. Kuulmisteravus sõltub suures osas vanusest, vanemas eas kuulmisteravus langeb. Valuaistingu tekitab heli, mis on umbes 120 dB. Kuulmishäired: illusioonid (kuuleme midagi valesti) ja hallutsinatsioonid (kuuleme midagi, mida tegelikult pole. Maitsmine ja haistmine Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel ja haistmisrakud ninakoopas. Aisting kujuneb lõplikult välja oimusagaras.
asetsevad silmad pöörelda üksteisest sõltumatult toiduobjektide – putukate otsinguil. Silmad võivad vabalt pöörduda 180 ulatuses horisontaaltasandis ja 90 võrra vertikaaltasandil. Ei ole teada, kas ta tajub samaaegselt kahte pilti või suudab ta aju registreerida vaid ühte kujundit, kui silmad eri suunas vaatavad. Silmi katavad poolkerajad laud, milles on vaid väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet kõrvades, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Laialt on tuntud kameeleonlaste võime kiiresti keha värvust ja mustrit muuta, mille tõttu on nad nime saanud kuju vahetava müütilise olendi järgi. Värvuse muutumine on seotud nende katete ehituse iseärasustega. Värvus muutub sel viisil, et naharakud muudavad suurust ja viivad neid olevad värviosakesed kas nahapinnale lähemale või siis sügavamale.. Kui kameeleon liigub lehtedeta oksale, muudab ta oma värvi kiiresti pruuniks, lehtedes jällegi roheliseks
populaarne. Kui solist varsti lahkus, võttis Daltrey laulmise enda peale ja Townshend jäi ainsaks kitarristiks. Teise kitarri puudumine oli tolleaegsetes rockbändides väga haruldane, kuid tähendas ka seda, et muusikale otsustati natuke uue nurga alt läheneda. Entwistle hakkas bassil mängima käikusid, mis täitsid pigem soolokitarri osa, kuna basskitarri oli seni kasutatud vaid ühtlase rütmi loomiseks. Townshend mängis oma kitarri jõulisemalt ja äkilisemalt, tekitades käredamaid helisid, ning kasutas ka heliefekte, nagu feedback, mida seni oli peetud pigem häirivaks kõrvalefektiks. Nimi The Who võeti 1964. aastal, kui üks teine The Detours oli esinenud rahvuslikus televisioonis. Vähese edu tõttu vahetati välja trummar Doug Sandom ja võeti Keith Moon, kes ainult täiendas bändi ebatavalist kõla. Sarnaselt basskitarriga eeldati ka trummide puhul, et need täidaksid vaid rütmipilli osa, kuid Moon läks nendest raamidest kaugele
võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju. Aju keerab pildi õiget pidi. 3.KÕRV Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. (LISA 3) Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid. Kõrvast saab aju teateid selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte. 1. Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. 2. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. 3. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. 4. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest vasar, alasi, jalus mille ülesanne on helivõngete võimendamine.
lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Kuulsad kunstnikud ja teosed: 1. UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil. „Inimkeha liikumine“ (1913) (http://kunstiajalookursus.blogspot.com/2009/11/umberto-boccioni-1882- 1916.html) 2. GIAGOMO BALLA (1871-1958)
Kui aistingud alati pareerivad ainult eri objekti omadusi, taju aga on alati terviklik, ühine. Taju resultaadiks võib nimetada objekti kuju. Sellepärast ta on alati eseme. Aga samuti on vaja meeles pidada seda, et mitte kõik analüsaatorid võtavad samasuguse osa taju protsessis. Reeglina, üks nendest on alati domineeriv ja tema määratleb taju liiki. Näiteks, loomad võivad tunda teist looma lõhna järgi, samas kui nad ei näe teineteist ja veel ei kuula taastatuid teineteisega helisid. Taju eraldusvõime sõltub alati subjektiivsetest tingimustest, appertseptsioonist. Appertseptsioon see on taju sõltuvus inimese psüühilisest üldseisundist, tema kogemustest, huvidest, üldsuundamisest. Mingi asja kogemus laiendab ja sügavdab teadmisi, mis annavad taju täielikkuse, valivuse, mitmekülgsuse. Taju võib olla täelik ja mittetäelik, täpne ja vale, sügav ja pindmine, või illusoorne, kiire ja aeglane
PdB = 20 log p/p0 Helitugevus ja helirõhk on omavahel ruutsõltuvuses, st 4-ja kordne heli tugevdamine suurendamine põhjustab 2-e kordse helirõhu suurendamise. p= I =p2 4) Heli valjus helitugevuse subjektiivne tajumine inimkõrva poolt ja on võrdeline logaritmiga helirõhust. Helitugevuse tajumine oleneb heli sagedusest ja heli tugevusest. Kõige tundlikum on inimese kõrv sagedusalas 500 Hz...4000 Hz. Kõige halvemini tajub kõrv madalasageduslikke nõrku helisid. Sellek, et kõrv tajuks 20Hz-list heli sama tugevalt kui 1000Hz-list tuleb esimesele anda juurde 70 dB helitugevust. Helivaljuse ühtlaseks muutmiseks valmistatakse paremates aparaatides toonkompensatsioonahelatega regulaatorid. 5) Kõlavärving ehk tämber heli kõlamine oleneb helisignaalis sisalduvatest sageduskomponentidest ning müradest. Põhitooniks on kõige madalama sagedusega siinusvõnkumine. Kõik helis sisalduvad ülejäänud siinusvõnkumised (harmoonilised)
teemad. 2.3 Tromboon Trombooni toru on umbes 3m pikk ja väheste keerdudega, särava tämbri, suurte dünaamika- ja tehniliste võimalustega pill. Kõige iseloomulikum pilli osa on U-taoline liuglev toru ehk kuliss, mida edasi-tagasi liigutades saab muuta toru pikkust, seega ka helikõrgusi. 2.4Tuuba Tuuba on kõige suurem, kõige madalama ja võimsama kõlaga pill. Tema kõla on vägev, mahlakas ja majesteetlik. Samas saab tuubaga esitada ka ülivaikseid helisid. 5 KOKKUVÕTE Puhkpillide perekond on väga mitmekesine. Lisaks tuntud pillidele nagu flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet, tromboon ja tuuba on mitmel instrumendil omakorda väisemaid ja suuremaid ,,sugulasi", näiteks flöödi ,,vennaks" on pikoloflööt, oboel temast veidi suurem inglisarv, klarnetil bassklarnet. Kõiki neid ,,sugulasi" kaasatakse vajadusel samuti orkestrisse
Kaheksas kuu Nüüd on ultraheliga võimalik näha kõike, mida sinu laps teeb. Tal on välja kujunenud oma isiklik une- ja ärkveloleku rütm. Laps teeb 25-40 liigutust tunnis. 2-3 kuud enne sündi reageerib laps selgete liigutustega äkilisele heliärritusele, kuid alandab heli kordumisel järkjärgult liigutuste reaktsiooni, seejärel katkestab liigutused hoopis. Kui pärast seda esitada teisi ärritajaid, sealhulgas ka teisi helisid, võib jälle tunda, kuidas laps hakkab liigutama. Magades näeb laps unenägusid. Ta on juba nii hästi arenenud, et kui ta nüüd sünniks, oleks tema ellujäämise võimalused väga suured. Loode võib nüüd õhku sisse tõmmata ning iseseisvalt hingata. Raseduse lõpu ajal kuuleb loode suurepäraselt, mis ümberringi toimub. Ta tunneb ära ema südame tuksed, on tuttav peristaltika häältega ning vere kohinaga, mis voolab nabanööri pidi.
ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist 5 eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3. RASEDUSKUU 3. raseduskuul loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk. 4. RASEDUSKUU 4. raseduskuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100-
näidenditest, isegi piiblist. Mõnikord, kuuldes põnevat muusikapala, tunneb lavastaja, et sellest saaks suurepärase balleti. Seda muusikat korduvalt kuulates hakkavad tema kujutluses kujunema lavapildid. Samas võib tellida ballettmeister tellida heliloojalt uue muusikateose. Ta visandab oma mõtted ja helilooja loob muusika, mida balleti lavastaja saab kasutada Tänapäeva balleti muusikas võib efekti saavutamiseks kasutada elektroakustilisi pille ja ebatavalisi helisid. Etendus Saalis Saalis särab kuldne valgus, eesriie on suletud. Lavaalusest orkestriruumist kostab muusikahelisid, kui pillimehed instrumente häälistavad. Saalis läheb hämaraks ja sabub vaikus. Siseneb dirigent ja astub poodiumile. Siis hakkab orkester mängima avamängu, elavat sissejuhatavat muusikapala
Valab vett korralikult ja täpselt ühest nõust teise. Teeb pliiatsiga paberile järjest sihikindlamaid jälgi. Käte ja silmade koordinatsioon · 22-24 elukuud- Keerab ise raamatus lehti. Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest enam osaleda. Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt väikeste objektide haaramisel. Võtab vastu esemeid ja ulatab neid tagasi. Teeb lihtsate muusikariistadega rütmilisi helisid. Motoorika areng · Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. · 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. · 13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad. · 18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak. Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid,
voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivat hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes toestes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Futuristidel oli komme ka enda töödele pretensioonikaid pealkirju. Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine
Tavaline on kasutada lausete puhul ka sellist konstruktsiooni, mis koosneb ainult kõrvallause osast ja öeldistäitest ehk siis välja on toodud ainult reklaamitav toode ja lause teine pool on toote omadustele rõhuv fraas (nt. Viktor Ekstra miljon mängus).Omaette turunduslikud võtted on kasutada ebaharilikku keelt ja sõnavara. Liitsõnu tehakse reklaamitava toote ja mingisuguse positiivse omaduse kokkupanekul (nt. vaibaparadiis,akuparadiis). Helisid jäljendava, kõlasarnasusel põhineva sõnavaraga püütakse inimeste meeled reklaamiloo lugemisel kaasa haarata. Seda kasutatakse usutavuse ja loomulikuse saavutamiseks, ahvatluse ja emotsionaalsuse suurendamiseks. Sellises tekstis kasutatakse liialdatud võtteid nagu keskvõrret- ja ülivürret vormide (mega-, luks-,super-maxi.-) kasutamine. Neid samu eesliiteid võib näha mõnede ettevõtete nimelaienditena (RIMI hyper market, Maximarket).
nädala vältel areneb südamealgest neljakambriline süda. 7. elunädala lõpuks tekivad suguorganite alged, aga soolist vahet veel teha ei saa. 8. elunädalaks on embrüol kõik organid ja kehaosad olemas. Need peavad ainult veel kasvama. Nüüdsest peale nimetatakse teda looteks. Alates 8. Elunädalast algab looteperiood, mis kestab sündimiseni. Organid ja kehaosad ning nende talitus areneb üha intensiivsemalt. Ja mis eriti tähelepanuväärne loode aistib juba, tajub ema kehasiseseid helisid ja tunnetab tema meeleolu. Alates 5. Raseduskuust on loode võimeline reageerima ka mõnele väliskeskkonna mõjule. 3. elukuust (9-12 nädalat) alates hakkab loote pea kasv aeglustuma, pea on nüüd juba kolmandik keha pikkusest. Nägu on lai, silmad asetsevad teineteisest kaugel. Käed omandavad õiged proportsioonid. Nahk on väga õhuke, veresooned kumavad läbi. 11. rasedusnädalast alates hakkab loode pöialt lutsima. Kuu lõpuks on ta 9 cm pikk ja kaalub 20 g. 4. kuul (13.-16
Põhikool 3 klass ERINEVATE KEELTE ÕPPIMINE JA KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Tallinn 2017 SISUKORD ................................................................................................. 2 1. KEEL - INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND…….................................. 3 1.1. Nüüdismaailm ja keeled ……………………………...................................... 3 1.2. Inimese keelekasutus ………………........................................................ 3 1.3. Rahvusvaheline suhtluskeel ……………………………................................ 3 1.4 Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse) ……………………………................................................................ 4 1.5 Keelte jagunemine ……………............................................................... 4...
Kuid mängijaid ühendab harmoonia- ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Jazz- muusika toetub bluesi heliastmikule-milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes , mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid m eie kõrvale tundub see võõras, "mustalt" mängimisena. 3 Jazzi arengulugu Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse
on hea hiireaasta, seega toiduprobleem väiksem. Händkaku hääl ei hakka nii lihtsalt kõrva kui kodukaku oma. Erinevalt oma inimeseleplikust sugulasest ta parkides, surnuaedades ja muudes asustuselähedastes kohtades elama ei kipu. Ta eelistab pigem suuri metsi, soovitavalt kuusikuid, ehkki erandkorras on pika sabaga kakku pesitsemas kohatud ka koduaedades. Nii nagu teiste öökullide huikamine, on händkakugi oma ilus pisut õudsel moel. Vahel võib ta kuuldavale tuua ka teistsuguseid helisid, näiteks kräuksuda, kuid tema tuntavaim häälitsus on tuhm uhhuu- uhhuhuutamine, mille Rein Kuresoo on raamatus «Eesti elusloodus» tabavalt kirja pannud kui «tohoo-tohuvabohuu-ohohoh.» Just hääle, aga kindlasti ka hämaruse ja pimedusega seotud elustiili pärast on kakkusid alati seostatud maagiaga. Vanas Kreekas oli öökull tarkuse- ja kaunite kunstide jumalanna Athena sümbol, tarkuse ja abivalmidusega on teda ühendatud ka iidses Indias ning hiinlastel
Keskel oli suurem väljak, millel kaks sissepääsu, ma eeldan, et see on koorile tehtud. Väljaku keskel on Dionysose altar. Selle väljaku taga oli ilusate arhitektuuriliste kaunistustega ja minu poolt on näha ka selle taga harjutavaid näitlejaid ja nende ruume. Imestunult vaatan ma kuidas orjad korrigeerivad keerukaid lavamehhanisme, eriti jääb silma üks suur tõsteseadeldis. Paistis veel ka ratastega poodium, millel igasugused erinevad seadmed, millega arvatavasti tehakse helisid. Minust mööduvad inimesed, kes naervad minu imestunud nägu ja lahti vajunud suud. Näinud seda kõike tahan ma veel rohkem etendust näha, näen sissepääsu, seal ees seisavad turvama pandud mehed, mõtlen, et kas proovida sealt sisse saada. No küsida võib kõike. Seisan järjekorras ja jõudes sissepääsuni küsitakse mult pileti raha, mida mul muidugi pole, seda ma ka ausa mehena vastasin. Kaks minu ees seisvat turvavat meest naervad, üks ütleb teisele:
Kuulmisteede osaline kahjustusülevalpool ristumist põhjustab mõlemapoolse kuulmislanguse, kahjustus on suurem vastaspoolel. Kuna kuulmisaparaadid suurendavad helitugevust, siis on nad neurosensoorse kuulmiskahjustusega inimestele vähe kasulikud. Inimese kõne võib olla küllaltki vali ja moonutatud, sest tal on raskusi omaenda hääle kuulmisega. Paljud inimesed, kel on neurosensoorne kuulmiskahjustus, on leidnud, et nad ei talu tugevaid helisid. Helitugevuse suurendamine annab ebaproportsionaalselt suure tundlikkuse heli valjusele. Seepärast võivad nad vahel öelda: "Ära karju, ma ei ole kurt!" Tugevad helid, eriti kui nad on võimendatud kuuldeaparaadis, võivad inimesele olla valulikud. Karjumine teeb öeldu mõistmise tunduvalt raskemaks, sest helid saavad rohkem moonutatud ja tekitavad valu. 2.
Tallinna ............gümnaasium Inimese meeleelundid ja tunnetusprotsesssid referaat Koostanud:.................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad............
Sabapikkus 20-40 mm, tagakäpa pikkus 17-19,5 mm. Nisasid 8. Karvavahetus 3 korda aastas: veebruarist märtsi- aprillini, juulist septembrini ning oktoobrist detsembrini, sõltuvalt laiuskraadist. Silmatorkavad tegevusjäljed on mutimullahunnikud (sh ka suuremad ja püsivamad, nn kindlustused). Mutimullahunnikutest lähtuvad pinnalähedased käigud. Vahel võib taimevarte võbisemise järgi näha, kuidas mutt rohukamarat üles tõukab, ning kuulda juurte rebimisel tekkivaid helisid. Mõnikord on mutimullahunniku keskel u 35 mm läbimõõduga auk see on tunneli suu, mille kaudu loom tuleb maapinnale pesamaterjali või toitu otsima. (MacDonald, Barrett, 1993) Kompimismeel on väga hästi arenenud sabal, jalgadel ja ning kärsa otsal on vastavate retseptoritega varustatud püstuvad kompekarvakesed. Ninas paiknevad Eimeri elundid tajuvad puudutusi ning niiskuse ja temperatuuri muutusi ning on väga tundlikud ja kergesti kahjustatavad
lülides vedelik säilib. Siseelundid paiknevad vihmaussil kehaõõnes. Vihmaussid omavad peaaju ja neil on ka kõhtmine närvikett. Väheharjasussile on kõige tähtsam närvisüsteem, mis juhib kõigi organite tööd. Kõhtmine närvikett saab alguse eest peaajust. Ussikesel on kompimismeelerakud, lõhnameelerakud ja ta tajub maitseärritusi ning valgust. Need mitmesugused meelerakud paiknevad nahas kogu keha pinnal. Vihmaussid tajuvad maapinna võnkumist, kuid mitte helisid. Seedeelundkond algab väheharjasussil suuavaga. Sellele järgneb söögitoru ja pugu, mis on toidumahutiks. Pugust liigub toit edasi makku ja sealt soolde, mis lõpeb pärakuga. Vihmauss peab palju sööma, sest ta neelab taimejäänuseid koos mullaga ja seega on toit ka väheväärtuslik. Lagundajatena on vihmaussid looduse aineringes väga tähtsad. Vihmaussidest toituvad konnad,linnud, mutid, mõningad putukad ja ka roomajad. Vihmaussil on suletud vereringe s.t. , et veri voolab veresoontes
ROOMA IMPEERIUMI MUUSIKA lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Roomlaste levinuim pill oli TIBIA (kreeka aulos või topelt aulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi SARVI, milles võib näha etruskide mõju. KREEKA MUUSIKAÕPETUS. Kreeka helisüsteemis jaguneb oktaav seitsmeks astmeks. Kreeka laade loetakse ülalt alla ning need on järjestatud DOORIA- FRÜÜGIA-LÜÜDIA. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Ppythagoras (570-496 a. e. Kr) Helide arvsuhted määrati MONOKORDI (lihtne keelpill, mille kõlakastile on pingutatud üks keel) abil. Kindlasti on hilisemat Euroopa muusikat väga tugevasti mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel on rooma filosoof Boethius (480-524), kelle kirjutised jäid kogu keskaja vältel
kunsti ja muusika ühisjoon? Kunstiteos: Monet - “Päikesetõus”, muusikaline teos: Debussy - “Fauni pärastlõuna”. Ühisjoon: Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavale värvikasutusele, 4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. tämbridramaturgia, uued huvitavad kõlad ja pillikooslused , vastandab erinevaid helisid. Kasutas kvart- kvinti nt: “Uppunud Katedraal” 5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid neil pole seost kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised , vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
