panevad trummikile võnkuma ja levivad sealt edasi keskkõrva. Liikuma hakkavad kuulmeluukesed annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7
Kokkuvõte Järeldusena on oluline meeles pidada, et tulemuste saavutamiseks ei piisa närvivõrgu loomisest. Seda tuleb täiendavalt koolitada, mis nõuab ka spetsiaalseid lähenemisviise ja omab oma algoritme. Seda protsessi on raske nimetada lihtsaks, sest selle rakendamine nõuab teatavaid teadmisi ja jõupingutusi. Vaatamata asjaolule, et praegu on suur hulk taotlusi, mida kasutatakse ainult meelelahutuseks, on neil kõik üks suur eesmärk - koguda nii palju fotosid, helisid ja muid asju kui võimalik, et õppida, kuidas kirjeldada maailma meie oma silmade ja hääle abil. Närvivõrgud peavad minema sama teed, nagu on arvutid välja arendatud, suurendades närvivõrkude võimekust ja tootlikkust, haarates uusi rakendusvaldkondi uute ülesanneteni ja arendades nende tehnilist baasi. 11 Kasutatud materjalid: http://pages.cs.wisc.edu/~bolo/shipyard/neural/local.html
3. Kuidas suhtuseid sfuturistid anasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Vana kunst = kõlbmatu, muuseum = surnuaed 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja avaldati ajakirjades. Esimene kollektiivne enesereklaam (teatraalne, tundeküllane) kunstiajaloos. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid edasi anda liikumist ja helisid? Motiivi areng ajas, teravate kriiskavate värvikildude kasutamine; konsentrilised ringid ja lained heli võnkumine; motiivi hägusatmine Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal väljendusid uue kunsti taotlused kubofuturismina, ühiskonna ja vaimuleu olid sarnased ning suur oli janu uue ja huvitava järele. 7
KUIDAS LOOMAD HELI TEKITAVAD? Nagu öeldud, on heli tekitamiseks vaja võnkuvat objekti. Seda võnkumist võib eluslooduses tekitada viiel erineval moel: 1. Lihasjõul pannakse võnkuma mingi kile või kotike. Selliseks kileks on näiteks tsikaadide heliorgan, mis kujutab endast väikest trummi, kus trumminahale mitte ei lööda, vaid see tõmmatakse lihasjõul tagasi ja lastakse lahti. Kileja koti võngutamisega tekitavad helisid mõned kalad. 2. Hõõrutakse ühte kehaosa vastu teist. Enamasti on nendel kehaosadel erilised moodustised, mis siis võnkuma hakkavad. Rohutirtsudel on näiteks jalgadel väikesed liistud ja tiibadel tillukesed kidad. Kui rohutirts oma jalgadega üle nende näsade tõmbab, hakkavad need vibreerima ja tekibki meile kuuldav sirin. 3. Surudes õhku või vett läbi kitsa ava, hakkab see samuti võnkuma ning võnkumise vastu võtja kuuleb seda helina
Ansamblimuusikas olid enam levinud tantsud, mida esitati paari kaupa. Neid mängiti ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puupuhkpillid: plokkflööt, pommer, fagott, krummhorn Vaskpuhkpillid: trompet, tromboon, tsink Keelpillid: viola da gamba, viiuli eelkäija Villanella, balletto, frottola, šansoon Sonata, canzon, ricercar, toccata Vasta küsimusele: Mida tähendab ilmaliku noodi väljaannetes märge 'laulmiseks või mängimiseks?' 1. Kõike helisid võib laulda 2. Helisid võib jagada lauljate ja pillide vahel 3. Kõiki helisid võib mängida vabalt valitud pillidel 4. Helisid võib laulda pillide dubleerimisel Milles seisnes Martin Lutheri kirikureform? Kirjutas 95 teksti ning käivitas protsessi, mis muutis Lääne-Euroopat. Vaimulikku muusikat hakati ilmaliku liturgiale eelistama. Tekkis luterikoraal, mille aluseks oli värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Lisaküsimused: Mis oli alates 16
kvaliteet. Kuidas töötab? Kõik teavad, et heli on vibratsioon meie kõrvatrummidele, kuid arvuti ei kuule ju, arvuti jaoks on heli lihtsalt andmed mis koosneb nullidest ja ühtedest. Siin tulebki appi helikaart mis lõhub analoogse ja digitaalse heli vahel oleva müüri ära... ehk siis ta tõlgib meile ära helid mida arvuti väljastab, kasutades digital-to-analog converterit(DAC), samas kui aga soovime ise arvutile enda helisid salvestada kasutab ta analog-to-digital converterit(ADC). Ehk siis arvuti näitab helikaardile selle ühtedest ja nullidest koosnevad andmed ära mida ta tõlgib, ning saadab edasi heliväljundisse (kõlarid/klapid), ning niimoodi saamegi oma piraat MP3'esid kuulata :-D Kokkuvõtteks Ilma helikaardita ei oleks meil võimalik kuulata arvutitest helisid, ning seetõttu on ta vajalik, kuigi samas ta ka ei ole vajalik kui tegemist on lihtsalt töö arvutiga, kuna arvuti töötab
Helid minu ümber Me kuuleme iga päev enda ümber erinevaid helisid. Ja iga heli on tekitatud erinevat moodi. Mõni on inimese tekitatud, mõni looduse poolt. Ja kõik kõlavad teistmoodi, mõni vaiksemalt või hoopis valjult. Kuid see oleneb kus sa elad, kas maal või linnas või hoopis kuskil mujal. Kuulasin mõne päeva jooksul enda ümber toimuvat ja panin tähele väga erinevaid hääli. Kuna mina elan linnas kuulen kõige sagedamini linnamüra- ja kära. Iga päev sõidavad teelt mööda autod ja bussid. Minu maja kõrval on bussijaam, seega
Lasnamäe muusikakool Mis on muusika? referaat 08.11.2011 Muusika on helikunst Muusika on helikunst see tähendab, et muusika on kunstiliik, mis kasutab helisid. Nii nagu maalikunst kasutab värve ja sõnakunst sõnu. Raamatu tekst koosneb tähtedest. Muusika koosneb helidest. Tähti kokku liites saame sõna, millel on oma tähendus. Helisid liites saame muusika, millel ei ole mingit tähendust. Muusika on kunstiliik, mis ei kujuta mitte midagi. Kuidas nii, et ei kujuta midagi? Ometi, kui sa õpid mõnda pilli mängima, kohtad kindlasti palasid pealkirjadega: "Karu", "Kägu" või "Kass ja hiir". Tõepoolest, viiuliga võib järele aimata kassi näugumist ja plokkflöödiga käo kukkumist, kuid me ei saa ühegi muusikainstrumendi abil kujutada magavat kassi ja vaikivat kägu. Me võime kirjutada kirjust
Kuulmine võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata helide tugevust ja neis peituvat informatsiooni. Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb. Heli kõrguse määrab põhitooni sagedus (hertsides võngete arv sekundis; bass: 80 350 Hz ja sopran: 330 1400 Hz), tämbri määrab sageduste spekter ning valjuse lainete intensiivsus (amplituud). Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20 Hz 20 000 Hz. Madalam sagedus tekitab sügavaid, s.o. bassihelisid, kõrgema sageduse korral moodustuvad kõrged helid. Meie kõrv on kõige tundlikum 1000 3000-hertsise sagedusega helide suhtes, sest sellise sagedusega on ka inimese kõne. Paljud loomad on teravama kuulmisega kui inimene, näiteks koer kuuleb 35 000 Hz, rott 90 000 Hz ja delfiin 100 000 Hz sagedusega helisid. Erinevate loomade kuulmine (helisagedus hertsides Hz) Erineva tugevusega helid
ümbruskonnas levivate helide laadi. Kõnest aru saamiseks, peab inimene järjepidevalt pingutama. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuulmisabivahendid.html) Üheks tänapäevaseks kuulmisvahendiks on kuuldeaparaat. See on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ei kuule helisid, mille tugevus on alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks hea kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati pole selleks võimalusi. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuuldeaparaat.html) Veel on kuulmislangusega inimesele võimalik paigaldada sisekõrvaimplantaat. Tegu on kirurgiliselt paigaldatava proteesiga, mis kompenseerib teo retseptoorse talitluse häireid.
maitsmispunga sisse 2)Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsi 3)Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore ossa, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. 7) Mis mõjutab maitsmismeelt? Maitsmismeelt mõjutab nohu, toidu temperatuur, suitsetamine, vanus. 8) Kõrva ehitus, kuidas toimub heli liikumine ja sellest impulsi saamine kuulmiselundis? 9) Miks füüsikaliselt kuuleme erinevaid helisid? Mis vahemikus? Iga heli tekitab erinevat võnkumist, mistõttu eristame kõrget, madalat, tugev või nõrk. Inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20000 võnget sekundis ehk hertsi. Kõige paremini kuuleme 1000-5000 hertsi helisid, sest see on inimese hääle sagedus. 10)Mis põhjustab kuulmishäireid? Mis tasemest on müra ohtlik? Milline muutus toimub, kui inimesel on kuulmislangus? Kuulmishäireid põhjustavad kõrvaosade vigastused,
1. väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja 2.a)Silmalaud-Kaitseb silmamuna kuivamise, vigastuste organismile ohtlike olukordade kohta. ning liigse valguse eest. b)ripsmed-kaitsevad silmamuna tolmu ja prügi eest. 7.Kuulmisetervishoid: c)Kulmud-juhivad higi ja vee silmamunast eemale. 1.Tuleb vältida müra ja väga tugevaid helisid d)Pisarnäärmed-toodavad pisaravedeliku silmamuna (kõrvaklapid,kõrvatropid mis summutavad helisid) niisutamiseks ja prügi välja uhamiseks silmast. 2.Väliskõrva tuleb regulaarselt pesta et eemaladada e)Lihased liigutavad ja pööravad silmamuna mustus ja vaik. 3.kui satub vett kõrva, siis raputada see 3.Silmaavast lähevad valguskiired läbi silma läätse. Lääts välja.4.Ei tohi külmetuda, et ei tekiks keskkõrvapõletiku.
Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu Teine osa vastutab tasakaalutunnetuse eest Mis kaitseb kõrvu? Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Milliseid helisid eristab inimene? Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis. Millise sagedusega on kõrv kõige tundlikum? Inimkõrv on kõige tundlikum 1000-5000- hertsise sagedusega helide suhtes, sellise sagedusega on ka inimese hääl. Mida nimetatakse kurtuseks? Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. Mis moodustavad tasakaaluelundi? Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos mõigu ja
Koostatud küsimused 1. Märgi joonisel sisenõrenäärmed Õige: 2. Täida lüngad Kõrvad koosnevad ....................... , ......................... ja ......................... .............................. ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimeldamine ja edasiandmine sisekõrva. .............................. ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad ......................... .......................... , ......................... ja ........................ nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud.
Koostatud küsimused 1. Märgi joonisel sisenõrenäärmed Õige: 2. Täida lüngad Kõrvad koosnevad ....................... , ......................... ja ......................... .............................. ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimeldamine ja edasiandmine sisekõrva. .............................. ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad ......................... .......................... , ......................... ja ........................ nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud.
Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja mõtestatakse need mitmesugusteks heliaistinguteks. Kuulmine ja tasakaal Kuna inimesed suhtlevad peamiselt kõneldes, on kuulmine väga tähtis. Kuulmine on võime kuulmiselundite abil tajuda ja eristada helisid. Kuulmine võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata helide tugevust ja saada muud informatsiooni. Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb. Inimene võib helisid kuulda põhimõtteliselt kahel viisil. Helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu, või otse koljuluude kaudu.
2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3. Kui on jalutuskäik, lapsed jälgivad, mis värv on kõige rohkem domineeriv talvel, leiavad valget värvi objekte. TEGEVUSE KÄIK: 1. Sissejuhatus/ tähelepanu haaramine Lapsed istuvad laua taga, mille peal asuvad kaardid, mis näitavad erinevaid loodusnähtusi, mis on iseloomulik erinevate aastaaegadele. Tahvlil on talve maastikud (pildid ja fotod). Mina panen audio mängima ja pakun lastele kuulata helisid. Küsin laste käest, millise loodusnähtuste helisid nad kuulsid? Mis aastaajal võib neid helisid kuulata? 2. Sissejuhatus/ teema teatamine Pakun lastele vaadata talve maastikuid ja küsin, millist värvi võib nimetada talve peavärviks. Sest see on valge värv, lastele pakutakse välja valida kõik kaardid, kus on talve üritused ja panna neid suure valge paberi peale. Pärast seda, lapsed räägivad, kuidas nimetatakse üks või
Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra tekib jõu,rõhu või kiiruse muutumisel. Rõhu järsul suurenemisel tekib müraga heli ja tugev vibratsioon. Näiteks: müristamine. Müra mõõdetakse detsibellides (dB). Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse seda, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: · Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB
Muusikat on tegelikult võimalik teha millega iganes. Kõige parem viis on loomuikult kasutada muusikainstrumente ehk pille. Muusikariiste liigitatakse: - keelpillid (viiul, tsello jm) - puupuhkpillid (flööt, oboe jm) - vaskpuhkpillid (kornet, metsasarv jm) - löökpillid (trumm, ksülofon jm) - klahvpillid (klaver) Muusikat võib teha ka kodus leiduvatest asjadest. Kui võtta näiteks pott, ja panne, mis teevad erinevaid helisid, siis kokku võib tulla väga huvitav ja ilus meloodia. Mis on muusikateadus? Muusikateadus ehk musikoloogia on muusikat ja selle arengut uuriv teadusharu. Muusikateaduse peamised aladistsipliinid on muusikateooria, muusikaajalugu ja muusikakriitika. Teiste aladistsipliinide seas on muusikaakustika, muusikaesteetika, muusikafolkloristika ehk muusikaetnoloogia, muusikapaleograafia, pillitundmine, muusikapedagoogika ja interpretatsiooniteooria.
Part1 1.1905. vapustasid publikud nn. metsikud s.o Fovism 2.Neist Albert Marquet on kujutanud paljudel oma töödel veega ja raudteega seotud motiive 3.Saksamaal levinud EKSPRESSIONISMI tekkimise põhjusteks peetakse: I Maailmasõja eelaimus/lootusetus,väljapääsematus/elu peale sõda, sõjakoledused, elu varjuküljed/ teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond 4.Kubismi iseloomustab vormis Geomeetriseerimine(vormi moonutamine), Värvis: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid ja tumedad toonid. 5. 3 uue kunsti suuna Kubismi, Futurismi ja Sürrealismi loomises osales ka Hispaaniast päris ja Prantsusmaal töötanud Pablo Picasso(1881-1973), kelle töödest kuulsaim on Cezanne´I stiilis Avignioni neiud ja 1937a. Hispaania küla mälestuseks maalitud teos Guernica 6.Liikumise teekonda püüdsid omapäraselt fikseerida Futuristid, kellede hulka kuulub ka Giacomo Balla tööga Ketikoera Dünaamika Part2 1.Nn. metsikute töid iseloomustab : ...
Töö alalise töökohaga Tallinnas. Hooajal võib töö intensiivsus ja maht suureneda. Töö nõuab pidevat kontakti inimestega nii telefoni kui ka reaalajas. See nõuab ka individuaalset lähenemist igale patsiendile. Lisaks klientidega suhtlemisele ja nende masseerimisele hoolitseb massöör oma töökoha ettevalmistuse ja korrashoiu eest. Tingimused peavad vastama hügieeninõuetele ja kõik vajalik (õlid, puhastusvahendid, tekid, muusika jm) käepärast olema. Värve, lõhnu ja helisid kasutades loob massöör masseeritavale sobiva rahu ja lõdvestumist soodustava keskkonna. Olulised on tööaja täpsus, korrektsus, iseseisvus, püsivus ja füüsiline suutlikkus. Massöör peab ise olema heas vormis, sest tema töö on nii füüsiliselt kui ka vaimselt suhteliselt raske ja vastutusrikas. TÖÖANDJA POOLT TAGATAVAD TÖÖVAHENDID Teenistuja töövahenditeks on: Tal on kasutada:
elektromehaanilisteks(orel, elektrikitarr) ja nii-öelda puhtalt elektroonilisteks(süntesaator). Stiililiselt tehakse vahet nii-öelda konkreetsel muusikal ja puhtal elektroonilisel muusikal. Konkreetse muusika loomisel kasutatakse erineval moel ja tasemel töödeldud looduslikke helisid. Puhta elektroonilise muusika puhul saadakse helid helisünteesi abil. Kui muusika loomisel kasutatakse vähem või rohkem töödeldud looduslikke helisid, mille hulka kuuluvad ka akustiliste muusikainstrumentide helid, nimetatakse seda ka elektroakustiliseks muusikaks. Ettekandmisviisi järgi tehakse muusikas vahet live-elektroonikal(„elav muusika“), mille puhul helide töötlemine toimub reaalajas kontserdilaval ning lindimuusikal, mille puhul toimub salvestatud muusika taasesitamine kontserdi olukorras. Helisignaali tüübi järgi jaotatakse elektroonilise muusika instrumente ja seadmeid ka analoogseteks ja digitaalseteks
Kuulmine Et hästi aru saada heli akustiliste omaduste iseloomust, tuleb teada, kuidas kõlavad heli sageduse, amplituudi ja spektri omadused. 1) Helikõrgus ja sagedus a.) kuuldav sagedusdiapasoon Helikõrgus on tajutav heli omadus, mis seostub tihedalt sageduse kui füüsikalise kategooriaga. Põhiliselt määrab helikõrguse ära sagedus: mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Nagu öeldud, võib terava kuulmisega inimene kõrvaga tajuda helisid sagedusvahemikus 20 kuni 20 000 Hz. See vahemik on sõltuv inimese vanusest ning muutub aastatega kitsamaks. Muusikalised heliread kasutavad vaid üht osa kuuldavast sagedusvahemikust, mis ligikaudu piirneb 30 ja 4000 hertsiga. b.) Helikõrgus ja helitugevus Eriti puhastoonide puhul ei sõltu helikõrgus ainuüksi sagedusest. Oluline on ka helitugevus. Helitugevuse mõju –kõrgusele on eri sageduste puhul erinev.
Kuna inimese kõrv ei reageeri kõikidele sagedustele ühtemoodi, siis paljud valjuse, mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad ka A-skaalal ehk heli intensiivsuse skaalal (ühikuks on dBA ehk detsibell A-sagedusel ja seda mõõdetakse müramõõturiga, millel on A-sageduse kaalufilter). Seetõttu antakse ka töökoha müratugevuse näidud ühikutes dB(A), kus 0 dB(A) on kuulmislävi. Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. (Müra2) Intellektuaalse tegevuse, näiteks õppimise puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dB. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, sest on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Täielik, absoluutne vaikus on kõige hukatuslikum. Aistingute
Muusika on vanem kui verbaalne ehk sõnaline keel. Inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast on pärit erinevatelt allikatelt nt arheoloogilistelt väljakaevamistelt, kalju- ning muude jooniste põhjal, mis on kujutanud muusika ja tantsuga seotud rituaale. Muusikale on tihti omistatud võlujõudu ja jumalikku algupära jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Tollal püüdsid inimesed jäljendada erinevaid loodushääli , imiteerides lindude ja loomade poolt tekitatud helisid. Muusika oli loodusrahvaste jaoks tihedalt seotud igapäevase eluga , nimelt kasutati seda erinevatel eesmärkidel , loodusrahvad pidasid väga oluliseks ohverdamist ning jumalatega suhtlemist, selleks aga et seda teha , viidi läbi erinevaid rituaale, milles kesksel kohal oli muusika.Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalidest, kommetest ja tavadest
Ebasoovitav on lugeda sõitvas sõidukis, sest pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend. Arvutiga töötades jälgi, et ekraan ei oleks liiga ere ja et see asuks silmadest umbes 60cm kaugusel. Arvutit kasutades tee iga 45min tagant väike paus, vaata aknast välja Toitu tervislikult. Ära vaata palju televiisorit. 7. KÕRVA ehitus, joonisele kõrvaosade märkimine 1) Väliskõrv- 1. kõrvalest (ülesanne püüd helisid ja suunata kuulmekäiku) 2. Kuulmekäik (hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena) 3. Trummikile (ülesanne kaitsta keskkõrva külm ja kahjulike mikroobide eest) 2) Keskkõrv- (vasar, alasi ja jalus) ülesanne helivõngete võimendamine 3) Sisekõrv 1. tigu (jaotatud kaheks ja täidetud vedelikuga, ülesanne kindlustada heliaisting) 2
● Vagluskiirte murudmine toimub tugevamalt. ● - klaasid 12. Kaugnägevus:HÜPERMETROOPIA ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta taga. ● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on vähenenud. ● SIlma lühike anatoomiline telg, mistõttu -> ● Valguskiired koonduvad pärast murdumist võrkkestast tahapoole. ● + klaasid 13. Lühi- ja kaugnägevuse puhul on tegemist akommodatsiooniäiretega. KUULMINE 1. Millisel kujul võtab kõrv vastu helisid? ● Helilainete kujul. 2. Kus paikneb kuulmiskeskus? ● Suuraju poolkerade koores, oimusagara välispinnal. 3. Millise sagedusega inimene helisid kuuleb? ● keskmiselt 16–20000 Hz. 4. Millises sagedsuriba osas tekib inimese vananedes kuulmislangus? ● Vananedes hakkab langema kõrgsagedus. HAISTMINE 1. Kus paiknevad haistmisretseptorid? ● nina limaskestas, taga üleval mediaanselt. 2. Kus paikneb haistmiskeskus? ● oimu-ja otsmikusagara piirimail.
.................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on määratlenud, et kerge kuulmislangus on kui paremini kuulev kõrv ei kuule helisid vahemikus 26-40 dB. Sellisel juhul võib inimesele soovitada kuuldeaparaate. Keskmine kuulmislangus on vahemikus 41-60 dB, kuuldeaparaadid on vajalikud. Raske kuulmislangus on vahemikus 61-80 dB, ka siin on kuuldeaparaadid vajalikud. Sügav kuulmislangus on alates 81 dB. Alates sellest on kuuldeaparaat vajalik ning alates sellest võivad spetsialistid soovitada ka implantatsiooni. (EKLVL) 3
Puupuhkpillid Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Puupuhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisel pillitorus. Heli on seda madalam, mida pikem on õhusammas. Piki pillitoru asetsevad augud, mida mängija katab sõrmedega või klappidega, et saada eri kõrgusega helisid. Et tekiks heli, on vaja õhk võnkuma panna ja selleks on vaja kahte asja: huulikut ja trosti. Puupuhkpill ei tähenda materjali nimetust, millest valmistatakse pilli, vaid pilli ehitust ja kõla omadusi. Pille valmistatakse enamjaolt tugevast puidust palisander, kookospalm, raudpuu. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi materjale klaas, metall. Puupuhkpillid on: flööt, oboe, fagott, saksofon, klarnet
põhinev teadus, muusika kui tunnetel põhinev kunst, muusika kui apolloonilise või dionüüsilise alge sümbioos, muusika kui puhas teooria või puhas praktika. Otsisin sellele küsimusele vastust ka muusikafilosoofiast. Muusikafilosoofias oli peamiseks definitsiooniks muusikale `'organiseeritud heli'', kuid arvan, et see on veidi ebatäpne, sest mõiste jääb liialt laiaks. Organiseeritud heli alla kuulub ka palju helisid, mida ei peeta muusikaks, näiteks inimkõne. Enne, kui muusikat defineeriti kui organiseeritud helisid, anti talle ka `'organiseeritud toonide kogum'' mõiste, kuid seda peeti jällegi liialt kitsaks, sest on palju muusikaliike, mis ei kasuta erinevaid toone (näiteks rütmimuusika). 2 Mis on teraapia?
Heli omadused Kõrgus Kõrgus sõltub õhu võnkumise kiirusest 1Hz=1 võnge sekundis Helihark=440Hz=440 võnget 1 sekundi jooksul Inimkõrv on võimeline kuulma 16Hz kuni 20000Hz Infrahelid- jäävad allapoole kuulmispiiri Ultrahelid-jäävad kuulmispiirist kõrgemale Absoluutne kuulmine- suutmine peast määrata noodi kõrgust Heli tugevus ehk dünaamika Kuulmislävi on piir mis eraldab kuuldamatuid helisid kuuldavatest helidest db- helitugevuse mõõtühik 130db- suurim helitugevus mida inimkõrv suudab taluda Müra- segav, tugev heli. Pikapeale tekitab tervisehädasi näiteks peavalu, unetus, stress, lihaspinge, keskendumishäired. Kaja hilinenud heli Akustika-teadus, mis uurib heli omadusi ja käitumist erinevates ruumides ning materjalides.
Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks 1. Heli: a. Mis on heli füüsikalised omadused? Sagedus(20-20000Hz umbes), õhurõhu muutumine õhus ehk helirõhk(muutumisel muutub heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse? Infraheli on alla 20 Hz, ultraheli on üle 20000 Hz;Infraheli – seismoloogia;Ultraheli – ultraheli uuringutes(meditsiin) 2. Heli levimine: a. Kuidas heli levib?
tugevnevad. Tööalane edugi on kiirem tulema, sest te kuulete ja mõistate inimesi: saate aru, mida nad tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Teile langevad sülle õnnelikud juhused, sest inimesed hindavad teid ning teie kohalolu. (hkhk 2013) 1.3 Kuulmise nõrgenemine Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. Müra ümbritseb meid kõikjal- nii tööl, kodus kui tänaval. Millal muutub aga müra kahjulikuks ja kuidas ennast sellise müra eest kaitsta? Need on küsimused, millele inimene tavaliselt ei mõtle
VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka musika ise ole kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. 3) Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seostes arvudega. Arvati, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras. Muusika peegeldab kogu maailmakorraldust.
2. Mis ja kui suur on vaevuslävi? Tekib kõrvus puutumis-, surve-, rõhumis-, vaevus-jne tunne, heli on otsekui muutunud liiga raskeks. See tähendab et heli intensiivsus on jõudnud normaalse kuulmise piirini, mina nim vaevusläveks. 3. Milline sagedusvahemik on parima kuulmise piirkond? Enam vähem 1-5 kHz. Sellest suurematel ja väiksematel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem ja kahaneb nii vanusega kui väga valjusid helisid kuulates. 4. Kuidas arvutatakse heli valjust? Leiame nii kuuldeläve kui valuläve logaritmilises skaalas, bellides ja detsibellides: kuuldelävi tavalises, lineaarses skaalas, kuuldelävi logaritmilises skaalas, Valulävi tavalises, lineaarses skaalas, Valulävi logaritmilises skaalas Valuläve ja kuulmiseläve vahe seega 5
hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare, keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Kiirelt liikuvaid saakloomi aitab neil jahtida looduslik kajalood delfiinid saadavad välja helisignaale, mis peegelduvad tagasi teele jäänud kalaparvelt. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad, kalaparve ühiselt sisse. Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. ` Liikumine ja suhtlemine Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel.
Timpan Timpani tekitatud heli on madal ja kumisev.See koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast.Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk seda kõrgem heli tekib.Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa.Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid.Väiksemad annavad kõrgemaid helisid suuremad madalamaid.Timpanit mängitakse nuiadega,millel on vildist või flanellist pea.Tavaliselt kasutatakse korraga 2-4 eri suuruse ja helikõrgusega pilli.Timpanit kasutatakse sümfooniaorkestris, kus see rõhutab tähtsaid momente muusikas ja lisab kõlajõudu, vaikselt mängides võib aga edasi anda ärevat meeleolu.Timpanid on väga vanad pillid.Nendega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli.
• Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga. • Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikult vastuvõetavad. Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Suurema tundlikkusega on kõrv vahemikus 1000-4000 Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. • Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.
KUULMINE Miks on kuulmist vaja? Tajuda ja eristada helisid; võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata heli tugevust ja kõrgust. Tekib heli - kuulaja võtab helivõnked vastu - tekivad närviimpulsid, mida aju tõlgendab Kõrva ehitus VÄLISKÕRV Kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust koosnev kõrva osa Helilainete kinni püüdmine ja edasi juhtimine; Kõrvalest Trummikile Kuulmekäik Õhuga täidetud väiksest õõnest KESKKÕRV koosnev kõrva osa. Kannab võnkeid üle sisekõrva. kuulmetõri - kanal, ühendab neelu ja keskkõrva KUULMELUUKESED Tasakaaluelundist ja teost koosnev kõrva osa SISEKÕRV Levitab võnkeid mööda tigu edasi ning liigutab kuulmisrakkude karvakesi ja tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund ...
Güiro on Kuuba päritoluga rütmiinstrument. Guirot kasutasid juba Antillide indiaanlased oma rahvamuusikas. Sõna "güiro" tulebki Antillide põlisrahvaste tainode keelest. Guiro on kuivatatud õõnes pudelkõrvits, mis on ühest otsastavatud ja mille ühel küljel on palju parallelseid sälke, mida siis pulgakesega kraabitakse. Selle pulga nimi on pua. Tavaliselt ei ole sälgud sümmeetrilise kujuga. See võimaldab mängides tekitada nii pikki kui lühikesi helisid. Sagedamini on guiro valmistatud nii, et puad ülespoole tõmmates tekivad pikad helid ja allapoole tõmmates lühikesed. Guirot mängitakse nii, et seda hoitakse vasakus käes, kusjuures pöialt hoitakse heliava taga, et pilli paigal hoida. Paremas käes hoitakse puad. Tavaliselt saadab guiromängija end lauluga ja kui bänd kasutab guirot, siis on see tavaliselt solisti käes. Selles suhtes sarnaneb guiro marakaga, mida samuti hoiab tavaliselt solist.
Tiivi Melts METS VI klass II kooliaste Juhendaja: Robi Mets on suletud maastik, sest vaatevälja piiravad puud ja põõsad. Seal kasvavad metsataimed, elavad metsloomad Metsas kasvavad taimed jaotatakse kõrguse järgi rinnetesse Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets ·...
· Kõrvadele pehmem ja rahulikuma tempo ja rütmiga kui acid house BREAKBEAT · Elektrooniline tantsumuusika · Saanud mõjutusi reggae stiilist · Energiline · Rõõmsameelne · Vähem hüpnootiline JUNGLE · Arenenud acid house'ist · Mõjutused hiphopist, reggae'st · Ülitihe trummipartii · Väljakostuvad bassikäigud · Sämplingutes on kuulda süngeid mulksuvaid helisid DRUM'N'BASS · 90.al Londonis · Tihedalt seotud reivikultuuriga · Arenes jungle'ist · Ühesugune trummi ja bassipartii käsitlus · Keerukad rütmielemendid (break'id) DUBSTEP · Pärineb Londonist · Tekkis 21. sajandi alguses · Iseloomustab kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm, mis sarnaneb muusikastiilidele garage ja grime · Tempo on üldjoontes 140 lööki minutis
A Kuulmishäired Eestis Meedikute andmetel on Eestis mõni suurem või väiksem kuulmispuue ligi 12% elanikkonnast (~157416 inimest). Samas oleme paljude kahjulike mõjurite olemuse suhtes lubamatult napilt teadlikud või pigem iseenese suhtes hoolimatud. Tervelt üks kolmandik Eesti elanikkonnast viibib enam-vähem pidevalt müra kahjustavas mõjusfääris, olgu see siis pärit tööstusest, transpordist või olmest. Kuulmishäirete tüübid Kurtus- võimetus tajuda väliseid helisid, mille aluseks on heli vastuvõtuaparaadi kahjustus. Kurtuse piiriks loetakse 7080 dB-st vaiksema kõne kuulmise võimetust. Nürmus- vaegkuulmine. Sellega inimest nimetatakse nürmikuks. Nürmuse liike on kolm ning nendest raskeima puhul kuuleb nürmik vaid valju kõnet kõrva ääres. Tinnitus- tüütu ja kestev heli ühes või mõlemas kõrvas, mida ei põhjusta ükski väline heliallikas. Seetõttu nimetatakse seda tihti ka fantoomheliks.
teistele esinejatele laulude kirjutamise ja nende produtseerimisega. Kõige rohkem esitas neid laule siiski Mars ise. Marsi muusikat on ära märgitud paljude muusikastiilide ja mõjutuste ühitamise eest. Ta on töötanud koos paljudest stiilidest muusikutega ja nende koostööde mõju oma muusikale tunnistanud. Juba lapsepõlves mõjutasid teda artistid nagu Elvis Presley ja Michael Jackson, keda ta vahel jäljendas. Samuti lisab Mars oma muusikasse reggae'st ja Motown'ist inspireeritud helisid. Jon Caramanica ajalehest The New York Times viitas Marsile kui "väga mitmekülgsele ja avatud poplauljale". Laul ,,Uptown funk" tuli välja aaastal 2014. Laul võitis ka Grammy auhinna.
ning mustri suuruse valikust. TAPEETE LIIGITATAKSE: Pabertapeet - kasutatakse enamasti eluruumides ja väikese niiskussisaldusega ruumides. Kerged - siledad,ühekihilised mis lasevad õhku läbi. Keskmised – kahekihilised,pestavad,vett tõrjuvad. Rasked – kahekihilised, sissepressitud. Vinüültapeet - kasutatakse ennamasti suure niiskusega ruumides (köök,vannituba). Pesemis ja hõõrdumiskindel. Tekstiiltapeet – kasutatakse madala reostusega eluruumides. Neelavab helisid,ei pleegi päikese käes. Pind on looduslikest materjalidest. Fliistapeedid – kasutatakse igasugustes eluruumides.Märgudes ei paisu ega tõmbu kokku. POOLVALMID SEINAKATTED Ülevärvitavad – Nt: Seineks – ülevärvitav,kahekihiline, struktuurne paberist seinakate. Klaaskiud tapeet – löögikindel ja tulepüsiv seinakattematerjal. Vajab ülevärvimist.Kasutatakse kontori ja ühisruumides. ERITAPEEDID: Bordüür – erineva laiusega viimistluselement
Delfiin Delfiin on 1-10m pikk. Paljud liigid elavad soojades vetes. Nad elavad karjades. Ujumiskiirus on enamasti 36km/h.Delfiinid toituvad parvkaladest(kilu, heeringas) Delfiinid on võimelised jäljendama helisid. Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi
Meelelahutus muusika funktsioonina Muusika on alati olnud ning on ka edaspidi meelelahutuslik. See võib pakkuda meelelahutust nii muusika loomise protsessis osalemises või muusikat tarbides ehk kuulates ja tunnetades. Muusikat tarbime me igal pool. Näiteks metsas jalutades ning linnulaulu nautides või linnas liikudes ja inimeste poolt tekitatud helisid kuulates. Muusika annab meile igapäevaselt edasi emotsioone ning tundeid. Muusika kui üks iseseisev osa suurest meelelahutusemaailmast on oma koha leidnud filmide, mängude, raamatute ja muu kõrval tänu tehnoloogia arengule. Tänapäeval käivad inimesed tänavatel ning igal pool mujal ringi kõrvaklapid peas, vältides nende ümber olevat ning peitudes muusikasse. Nad tunnevad end hästi, sest nad saavad muusika abil luua enda ümber mulli, millesse teised ei pääse. Sarnast funktsiooni täidavad ka muusikaga seotud üritused, kuid nendesse kogunevad inimesed loovad kõik koos ühe...
See kehtib eriti raseduse kolme viimase kuu puhul. Selle perioodi ajal reageerib loode helidele (auditiivsed stiimulid), mis fikseeruvad läbi lootevee. On leidnud kinnitust, et helid võivad mõjutada loote südamerütmi ja lihaste liigutusi juba raseduse 20. nädalal (kaasasündinud kurtust saabki nüüd diagnoosida sünnieelsel perioodil). Mitu eksperimenti on näidanud, et loode töötleb aktiivselt seda auditiivset sisendit ja eristab muusikat, keelt ja teisi helisid. (Laste arengu mõistmine, 2008) Muusika ime Kaunid meloodiad parandavad enesetunnet ning tõstavad tuju. Selgub, et ka lapsed pole nende suhtes ükskõiksed. Ameerika teadlased tegid kindlaks, et beebid imevad ema rinda palju aktiivsemalt, kui seejuures kõlab meloodia, mis oli neile tuttav juba enne siia ilma sündimist -- meloodia, mida nende emad neid oodates kuulasid. Valencia Ülikooli õpetlased kutsusid beebiootel emasid (alates raseduse 28. nädalast) keelpilli
· Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga. · Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikult vastuvõetavad. Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Suurema tundlikkusega on kõrv vahemikus 1000-4000 Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. · Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.
kaitseks neid tulle sattumise puhul. Sõjaväepiloodid ja lennukimeeskond kannavad lennukostüüme, mis on tehtud üle 92% nomexist, et kaitsa end võimaliku lahinguvälja tule ja teiste äparduste eest. Hiljuti on mööda maad liikuv sõjavägi hakanud samuti kasutama nomexit. Ülejäänud materjal on enamjaolt kevlarist niit, mis riidematerjali koos hoiab. Nomexit on kasutatud ka tema unikaalsete akkustiliste omaduste pärast. Nomex peegeldab kõrgsagedusega helisid ja võimendab kesk ja-madalsagedusega helisid. Nomexi töötlemine Nomexi töötlemise peab põhinema kergel niiskuse imendumisel ning tuleb arvestada selle halba vastupidavust UV-kiirguse suhtes. Algselt kuldsed kiud muutuvad UV-kiirguse tulemusena vasekarva pruunideks ning kaotava dligi 75% oma vastupidavusest. Nomexi kiud võivad üksteisest erineda veesisalduse poolest, sisaldades kuni 7% vett. Suure niiskusega kiudaineid kuivatatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
