Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"helisagedus" - 32 õppematerjali

helisagedus - Kõrgsagedus- vahelduvvool vahelduvvool
thumbnail
1
doc

Helilained

Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga ­ keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500 Õhk (0 ºC) 332 Jää 3 230 Õhk (+20 ºC) 343 Teras, raud...

Füüsika
110 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kuidas töötab suitsuandur

Sellist andurit aga ise paigaldada ei tohi, vaid selleks tuleb kohale kutsuda kvalifitseeritud elektrik. Elektrivõrku ühendatavad suitsuandurid tuleks paigaldada ning töökorda seada koos majas tehtavate muude elektritöödega. Selliste andurite hinnad algavad 700 kroonist, millele lisandub tasu paigalduse eest. Suitsuanduri heli Turustatavate suitsuandurite helisagedus on vahemikus 0,3...3,2 kHz. Kõik inimesed siiski ei kuule sellise sagedusega helisid. Müügil on ka madalasageduslikke suitsuandurid, kus on näiteks kaks helikõrgust. Alarmi heli tugevuseks kolme meetri kauguselt on 85-90 detsibelli. Pigem vahetada patareisid, kui kaotada elu. Kui hooldad suitsuandurit regulaarselt, teeb väike elupäästja õnnetuse korral oma töö ja päästab Sinu elu. Suitsuandur, Kodu tuleohutus, www.kodutuleohutuks.ee/index.php?page=suitsuandur...

Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Järgmine liigitus liigitab kasutus otstarbe järgi. Kuna kasutus otstarbest sõltub olulisel määral ka võimendilt nõutav amplituudi sagedus karakteristika, siis on ka selle karakteristika kuju võimendite liigituse aluseks. 1.1.1. MSV (madal sagedus võimendid) Madal sagedus ehk ka helisagedus võimendid leiavad kasutamist helisignaalide võimendamisel. Sellest tulenevalt on nad vahelduvpinge võimendid, mis toimivad sagedus piirkonnas 20Hz kuni 20kHz, mõnikord ka kõrgemal. 1.1.2. Alalispinge võimendid Alalispinge võimendid on laialt levinud võimendid...

Elektrotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Elektritingmärgid

ELEKTRISKEEMIDEST ........................................................................................................................................ 3 2. ELEKTRISKEEMIDE LIIGITUS...........................................................................................................................3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED.................................................................................4 3. ÜLDTINGMÄRGID................................................................................................................................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS...

Elektrotehnika
238 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas

(võrdub muusikalise heli helitugevusega) · Põhivõnkumise kestus ehk helikestus kui võnkumise jätkuvus, mis oleneb sisestatud energia-impulsside arvust ja nende pikkusest, st energia liigendatusest (võrdub muusikalise heli helivältusega) · Põhivõnkumise sagedus ehk helisagedus kui võnkumise kiirus, mis oleneb keha kogusest (võrdub muusikalise heli helikõrgusega) Heli kui füüsikalist nähtust iseloomustavad heli füüsikalised omadused. Kui heli läbib inimese kuulmiselundid, teiseneb füüsikaline heli füsioloogiliseks heliks ehk tekib kuulmine. Füsioloogiline heli muutub psüühiliseks ehk muusikaliseks heliks. Tekib helitaju. Heli muusikaliste omaduste peamine erinevus heli füüsikalistest omadustest...

Keskkonafüüsika
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rakendus elektroonika(1)spikk

Ja seetõttu kasutatakse õhu temperatuuri andur kõige vähem. Op võimendi baasil on võimalik luua mitme tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga kujundada nõutav sagedus omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks karakterisitka kuju: Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane Op võimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse sisendisse, siis tekkib kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse toitepingega...

Rakenduselektroonika
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rakendus elektroonika(2)spikk

Nihke pinge väärtus sõltub Op võimendi tüübist ja on vahemikus 0,01-6mV. Mõnedel Op võimenditel on ette nähtud võimalus reguleerida nihke pinget nulliks väljast poolt lisatava potensiomeetriga. 5.Sisend takistus- Kasutatakse kahesugust sisend takistuse mõistet: Sisend takistus erinevus signaalile: see on siis kui signaal antakse sisendite vahele. Sisend takistus ühissignaalile: See Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika Op võimendi on olukorras kus mõlemasse sisendisse antakse samasugune signaal maa suhtes. 6.Pinge võimendus sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, kusjuures sagedusriba laius tegur- See on väljund ja sisendpinge suhe, mida tagab antud Op võimendi. Mõnikord antakse pinge on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir määratakse sisendisse ühendatud RC-ahelaga R1,...

Rakenduselektroonika
41 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ehitusfüüsika

Et suurendada plaatide helineelduvust keskmistel ja kõrgetel sagedustel, kasutatakse perforeeritud plaate, mille taha paigutatakse poorne materjal või õhuke kile. 10. Kuidas arvutatakse piirde mürakindlust? Piirde mürakindlus R ühekihiliste konstruktsioonide puhul on arvutatav R = 20log(m f ) - 45dB m ­ piirde 1m2 mass (kg) f ­ helisagedus (Hz) Piirde keskmine mürakindlus, kui m on alla 200 kg/m2 R = 13,5 log m + 13dB Kui m on üle 200 kg/m2 R = 23 log m ­ 9 dB Keskmise mürakindluse valemid on kehtivad akustiliselt ühtlaste piirdekonstruktsioonide (need võivad koosneda ühest või mitmest materjalikihist, olles omavahel jäigalt seotud üle kogu pinna, näiteks krohvitud tellissein) jaoks. Kergete vaheseinte (30...100 kg/m2) korral pole eeltoodud valemid kehtivad...

Ehitusfüüsika
182 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Raadiovastuvõtuseadmed

A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz...

Raadiovastuvõtuseadmed
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid

võnkuma. Sealt liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus; keskkõrv), mis võimendavad võnkeid ja edastavad teole (sisekõrvas). Heli Tajume õhuvõnkeid 16-20 000 hertsi Infraheli ­ sagedus alla 16Hz, ei kuule, kuid põhjustab valu kõrvas, väsimust ja hirmu (loodusnähtused, äike, tuul, maavärin) Ultraheli ­ üle 20 000 Hz, seda kuulevad delfiinid, nahkhiired 300-3500 Hz inimese kõne helisagedus Väga tugevad helid ­ valu, kuulmiskahjustus Alaline müras viibimine koormab psüühikat....

Psühholoogia
60 allalaadimist
thumbnail
63
doc

Sissejuhatus Psühholoogiasse

infotöötlust silmas, kuulmises sama tase töötlust tänu lülitustele aju koorealuses süsteemis Sissejuhatus psühholoogiasse 24 Kuulmiskoor temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (vastaspoolest veidi rohkem) * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame ,,pitch" = subjektiivne helisagedus , ,,tämber," heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa vaid heli sisse- või väljalülitumisele Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla pidurdades info vastuvõttu ühest või teisest kõrvast.) Sissejuhatus psühholoogiasse 25 Keha asend ruumis, tasakaalutaju Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse...

Seksuaalkasvatus ja...
140 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Liitheli = liitvõnkumine: koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. Müra on liitvõnkumine, mille siinusvõnkumised asuvad üksteisele nii lähestikku, et ei ole võimalik eristada perioode. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Resonants ­ süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega. Võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite abil on võimalik võimendada valikuliselt teatavaid sagedusi (ülemtoone) liitlaines ja muuta heli tämbrit. 37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)? Spektri liigid: 1) lineaarspekter ­ vokaalid 2) pidev spekter ­ konsonandid....

Eesti foneetika ja fonoloogia
266 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Põhikooli Füüsika

Muusikalise heli kõlavärviga ehk tämbriga. Põhivõnkumise ulatus ehk helivaljus ehk amplituud, kaugus keskasendist äärmisesse asendisse on võnkumise suurus ehk intensiivsus, mis oleneb sisendatud energia kogusest. Põhivõnkumise kestus ehk helikestus kui võnkumise jätkuvus, mis oleneb sisestatud energia- impulsside arvust ja nende pikkusest. Põhivõnkumise sagedus ehk helisagedus kui võnkumise kiirus. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks. Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi...

Füüsika
85 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Riski- ja ohutusõpetuse kontrolltöö vastused

Riski-ja ohutusõpetuse tähtsus- eesmärk kindlustada spetsialistide toime-tulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal 2. Riski-ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega- .... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks 3. Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju...

Riski- ja ohuõpetus
314 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika 8. klassi materjal

POKRHSV Kang Kangiga töötades võidetakse jõus, kuid kaotatakse teepikkuses. Heli Heli kuuldakse seetõttu, et heliallikas hakkab võnkuma, seetõttu hakkab ümbritsev õhk samuti võnkuma ning see võnkumine paneb kõrvas asuva trummikile võnkuma. Seetõttu õhuta ruumis heli ei levi. Mida suurem on heliallika võnkesagedus, seda kõrgemat heli see tekitab. Kõige madalam helisagedus , mida inimene kuuleb, on 16 Hz. Sellisel juhul sooritab heliallikas ühes sekundis 16 täisvõnget. Kõrgeimaks heliks, mida inimene kuuleb, loetakse 20 000 Hz. Heli, mille sagedus on alla 16 Hz, nimetatakse infraheliks (inimesele ohtlik). Heli, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz, nimetatakse ultraheliks (imikud kuulevad). Heli levib õhus laineliselt. Õhus levib heli 330 m/s, vees 1450 m/s. Heli valjust mõõdetakse bellides. Sagedamini kasutatakse ühikut 1dB (1 detsibell). 1 dB = 0,1 B...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Heli omadused

Üle 20000 Hz sagedusega helikõrgusi nimetatakse ULTRARAHELIDEKS. Ultraraheli kasutatakse väga laialdaselt teaduses: meditsiinis, kajaloodides. Inimene ultraheli EI KUULE, küll aga on need võnked kuuldavad paljudele loomadele, lindudele: kass kuuleb kuni 60000 Hz helisid, rott kuni 90000 Hz nahkhiir kuni100000Hz, delfiin aga 150000Hz helikõrgusi. Seda kasutatakse loomade dresseerimisel (näit.tsirkuses) jne. Kõrgeim helisagedus ,mida inimene tajub, on individuaalne ja sõltub märgatavalt inimese vanusest. Kaasaegsed uurimismeetodid näitavad, et väikelapsed kuulevad helikõrgusi kuni 40000 hertsini. Inimese vananedes muutub kõrv "töntsimaks " just kõrgete helisageduste osas. Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40.eluaastast langeb kuuldavate helide ülempiir lausa kella täpsusega- 80 hertsi poole aastaga. Helikõrguse mõõtühikuks on valitud 1. oktavi LA noot- 44o Hz....

Muusika
26 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused

33. Mis on põhitoon? Põhitoon on rõhu füüsikaline omadus, suurema sagedusega põhivõnkumine, st rõhulised silbid ja sõnad on tooni poolest kõrgemad. 34. Mis on resonandid ehk formandid? Formant ehk resonantssagedus ­ kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad. Resonants ­ süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega ­ võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite ehk artikulaatorite abil saab sagedusi (ülemtoone) võimendada liitlaines ja muuta heli tämbrit. Formant ehk resonantssagedus ­ kõnetrakti resonant 35. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi? Kvaliteet on rõhu füüsikaline omadus. Germaani keeltes näitab vokaali kvaliteet rõhulisust ­ selgesti hääldatud vokaalid esinevad vaid rõhulises positsioonid, rõhuta...

Eesti keel
103 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Vahelduvvool

Eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalad Telefon Raadiolevi Pikklaine Kesklaine Lühilaine Ultralühilaine Helisagedus Satelliitside, radartehnika Infrapuna Kõrgsagedustöötlus Televisioon Induktsioonkuumutus Meditsiinitehnika Võrgu- Mikrolainekuumutus sagedus...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...

Mehhatroonika
140 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun