Heliloojate II plvkond (sndinud 1870-1890) 19.-20. sajandi vahetusel polnud Eestis veel vimalik saada krgemat muusikalist haridust ja lhim muusikakrgkool asus Peterburis. Heliloojad, kellest siin peatkis juttu tuleb, lksid Peterburi ppima eelkige mingit pilli (Tobias, Artur Kapp, Ldig, Saar, Sda orelit, Lemba klaverit, Eller viiulit, Kreek trombooni). Kompositsiooni ppisid nad teise erialana. Selle plvkonna heliloojad panid aluse professionaalse muusika kiirele arengule Eestis. Kui seni oli helilooming siin piirdunud peamiselt koorilauluga, siis 19.-20. sajandi vahetusel kirjutati vga erinevate anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on meldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika viks teiste maade omast erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja Heino Elleri loominguga. Samal ajal tid uuendusmeelsed
autasustati teda juba 1942. aastal ENSV teenelise kunstitegelase aunimetusega. Ustava parteilasena sai temast sõja järel Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige, NSVL Ülemnõukogu saadik, aastakümneid oli ta erinevate muusikaorganisatsioonide juht (aastatel 19441966 ENSV Heliloojate Liidu esimees, 1945. aastast Tallinna konservatooriumi õppejõud, aastatel 19521964 ka rektor). Elu jooksul omistati talle veel mitmeid teenetemärke ja aunimetusi. Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit (neist kaks lastele), kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat, lühemaid sümfoonilisi teoseid, kontserte, kammerteoseid, soolo ja koorilaule. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi ja filmimuusikat. Esikooper "Tasuleegid" valmis sõjaaastail, tähistamaks 600 aasta möödumist Jüriöö ülestõusust. Libreto kirjutas ooperile Paul Rummo
Gustav Mahler oli Austria helilooja ja koorijuht. Oma eluajal oli ta kõige paremini tuntud kui tolle aja orkestrijuht. Sellest ajast peale on teda tunnustatud kui üht tähtsamat hilis- romantismi heliloojat, kuigi tema muusika ei olnud kunagi aksepteeritud Viini muusikalise asutuse poolt tema eluajal. Mahleri loomingusse kuuluvad peamiselt sümfooniad ja laulud, siiski, tema lähenemine zanrile hajutas kõik piirid orkestrilugude, sümfooniate ja sümfooniliste poeemide vahel. Olles teadlik orkestri värvikusest, täitis ta oma sümfooniad voolavate meloodiatega ja ilmeka harmooniaga(, saavutades heleda tonaalse kvaliteedi kasutades oma meloodiliste liinide puhtust). Tema orkestriaalne stiil põhines kontrapunktil. Kaks meloodiat alustasid kumbki pealtnäha samaaegselt, valides selguse massilise heli üle. Mahler kombineeris romantismi ideeid, lisas neile programmilise muusika, kasutas ära lugude meloodiaid sümfoonilistes teostes. Mahler sündis 7....
Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima
· 19511956 õppis Tormis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. · 19561960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas oli Kuldar Sink ja Tormisest vaid viis aastat noorem Arvo Pärt. · 19561969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline Helilooming · Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). · Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste
kõlapilt oli muusika loomise eesmärgiks. Palju kasutati klastreid ehk kõrvuti asetsevate helide kooskõlasid. Teistsugune vastus serialismile tuli USA-st. Eksperimentaalmuusika nimetuse võttis kasutusele selle suuna looja ja kõige olulisem esindaja John Cage. Teda nimetatakse vahel 20. sajandi kõige olulisemaks heliloojaks - meheks, kes "vabastas muusika nootidest". Cage soovis luua muusikat, mis oleks vaba looja isiklikust mälust ja kujutlusvõimest. Tema looming jõudis piirini, milleni helilooming üldse minna saab. Ainulaadne on muusika ajaloos Cage`i teos "4`33``". Teos koosneb ainult pausidest ning kestab 4 minutit ja 33 sekundit. Kuna teost esitatakse kontserdisaalis, pausid ei tähenda mitte vaikust, vaid helisid (itsitused, köhatused), mis saalis teose vältel juhuslikult kõlavad. Huvist idamaa filosoofiate vastu jõudis Cage juhuslikkuse printsiibini muusika loomisel. Et määrata helide järjekord oma teoses, viskas ta mündiga "kulli-ja-kirja"
Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale(ooper, soololaul)ning programmilisele muusikale. Vene oma prof. helilooming hõlmas ainult vaimulikku koori muusikat. Pillidel mängiti ainult rahva muusikat. 19.sajandil väga populaarseks saab linnaromaan. Väga hingestatud, kirjalik. Ühendab rahvalaulu ja mustlas viise. 1862avatakse Peterburi konservatoorium 1866Moskva konservatoorium.Mihhail Glinka:sündis Novospasskoje külas.Alates 10.eluaastast hakkas õppima klaveri ja viiulimängu.1817.aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati
Siit peale algab tal tõeline loomeajastu. Ta kandis noodiridadele iidseid süneid põhjamaiseid, kalevalast, võluveski sampomaast. 90Ndate alõpus toimub tema elus suur muudatus. Soome valirtus kuulutab ta eluaegseks stipendiaadiks. See andis heliloojale vabaneda pedagoogilisest tööst jms tegevustest. Ta sai täielikult pühenduda loomingule. Ülejäänud pika elu veedab ta soomes, mis tõestab veel kord oma kiindumust kodumaasse ja selle rahvasse. Sibelius, looming Tema rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegeldub tema eepiline jutustav legendlik maailmataju. Instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt seotud. Vokaalsümfooniline muusika on arvukas. Kooriteoseid on enam kui 30. koorilaul finlandi. Kantaadid: kalevala, oma maa, tule sünd. Vokaalsümfooniline poeem kullervo. Arvukalt on soololaule. Tähtsamad teosed on siiski kirjutatud orkestrile: finlandia, saaga, bard, öine ratsasit ja päikesesõit
Pärdi muusika jätkab samas rütmis ja tempos, kuid kriipivate klastritena. Tekkiv kontrast on väga suur.Sarnasele kontrastile ehitas Pärt üles mitmed oma teosed. Neis kõigis on mineviku muusika lõigud justkui puhtuse ja rahu kehastused, nagu tsellokontserdi (1966) terve II osa. Viimane ja ühtlasi kõige võimsam Pärdi sedalaadi teostest on ladinakeelse tekstiga "Credo" (1968), milles on tsiteeritud Bachi prelüüdi C-duur. "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." -Paul Hillier 2. Miks on Arvo Pärdi looming populaarne kogu maailmas? Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas, kes alustanus 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde
Ärkamisajal omas laulupidu võibolla natuke rohkem poliitilist tähendust ja sellel oli kindel eesmärk eestlased vabaks laulda, kuid tänapäeval annab see lihtsalt võimaluse tähistada meie esivanemate pingutusi meie vaba maa nimel. Esimesel laulupeol lauldi kaks eesti keelset laulu Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile. Teised lauldud lood olid vaimulikud lood. Eestis oli helilooming tol ajal haruldane siis koosnes kava peamiselt saksa heliloojate teostest, aga laulude sõnad tõlgiti eesti keelde, et ei kõlaks ühtegi võõrkeelset lugu. Tänapäeva laulupidude repertuaaris on viis lugu, mida lauldakse igal laulupeol ja mis on muutunud eestlastele kui kroonijuveeliks. Need on esimesest üldlaulupeost „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ ning lisandunud on veel Friedrich Saebelmanni "Kaunimad
arvutitest meieni alles jaanuari jooksul. EMIKi uudiste leht ja igakuine uudiskiri „Eesti muusika kodus ja maailmas” peegeldab ka meie interpreetide olulisemaid tegemisi siin ja mujal. Lõppenud aastal juhtus üsna palju huvitavat. Estonia tähistas oma maja saja aasta juubelit ja sellega seoses tuli lavale Tõnu Kõrvitsa ooper „Liblikas”. Toimusid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ulatuslikud turneed USAs. Võib julgelt öelda, et eesti helilooming, sh ka esiettekandes ja nii eesti kui välisinterpreetide esituses, kõlas üle maailma: peale USA ka Põhjamaadel ja paljudes Euroopa riikides, Venemaal ja Kanadas, Jaapanis, Hiinas, Iisraelis ja Austraalias. Aasta loomingunimekirjas on peale Kõrvitsa ooperi teisigi olulisi suurvormis teoseid, sh Olav Ehala muusikal „Arabella”, Tauno Aintsi ooper „Rehepapp”, Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants”, Toivo Tulevi „Magnificat”.
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kristen Sepp ARVO PÄRT Referaat Juhendaja: Elon Miisna Häädemeeste 2013 Sisukord Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[1] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa...
Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968-76), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas
kella tiksumist, aga mitte seisvat kella. Muusika võib ka peegeldada meeleolu. Heliteos võib kõlada rõõmsalt või nukralt, pidulikult või vallatult. Kui hakkad erialatunnis õppima uut pala, tuleb pärast nootide omandamist hakata mõtlema ka loo karakteri (=iseloomu) peale. Mõnikord annab selleks vihje loo pealkiri, teinekord on lisatud kas eestikeelne või itaaliakeelne märksõna loo algusesse. Kui kummastki abi pole, oskab nõu anda Sinu õpetaja. Veel 19. sajandil arvati, et helilooming peegeldab helilooja tundeid: tema rõõmu ja viha. Aga oletame näiteks, et heliloojalt tellitakse leinamuusika seoses kuninga surmaga. Heliloojal on aga elus üliõnnelik periood - ta on just abiellunud kauni noore naisega, palka anti juurde, lubati välisreisile jne. Kas ta peaks leinamuusika kirjutamisest loobuma? Ei, sest ta teab kuidas leinamuusikat kirjutada, milliste vahenditega leinameeleolu muusikas luua. Kui seda teost nüüd kunagi hiljem kontserdisaalis ette kantakse, peaks teoses
Sergei Prokofjev (1891-1953) Prokofjev sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumis. Juba tunnustatud pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus ta 1918. aastal USA-sse ja sealt edasi Prantsusmaale. 1936. aastal naasis ta Nõukogude Liitu, kust tal pärast 1938. aastat enam lahkuda ei lubatud. Saatuse iroonia tahtel suri ta Staliniga ühel päeval. LOOMING: Prokofjevi muusikas on järgitavad eri stiilide tunnused, ent nii vormikäsitluselt kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks ...
14. Kelle teos , missugusse zanrisse kuulub (klaveritsükkel, ooper, ballett, sümf.muusika, laulutsükkel) Pildid näituselt- Modest Mussorgski klaveripala Ruslan ja Ludmilla- Aleksandr Puskini poeem Jevgeni Onegin- Pjotr Tsaikovski ooper Surma laulud ja tantsud- Modest Mussorgski soololaulude tsükkel Boriss Godunov Seherezade- Nikolai Rimski süid Ivan Sussanin- Mihhail Glinka Näkineid Uinuv kaunitar- Pjotr Tsaikovski ballett Vürst Igor- Aleksandr Bodorini helilooming Hovanstsina- Modest Mussorgski alustas, Nikolai Rimski lõpetas teose Klaverikontsert nr. 1 b-moll- Pjotr Tsaikovski sümfoonia Kamaarinskaja, tants Padaemand- Pjotr Tsaikovski ooper Muinasjutt Tsaar Saltaanist- Nikolai Rimski Aastaajad- Pjotr Tsaikovski teos
Pillimehena mängis Uno tosinat instrumenti paljudes kollektiivides, nagu "Rütmikud", "Swing Club", viljeldes nii dzässi kui tantsumuusikat. Aastaid jätkus tal tahtmist laulda ka Tallinna kammerkooris, mille loomise idee algatajaks ta oli. Jääb nimetada tohutu organisaatoritöö - dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine. Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. Uno helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusika. Ta kirjutas nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad helimeistri instrumentaalmuusikas on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Ta uuris põhjalikult eesti rahvamuusikat ja kasutas oma
meenutasid veidi Pärt Uusbergi varasemat kooriloomingut. Kuid kui süvenenumalt kuulata, tundusid lood tehniliselt vägagi keerulised ning lauljad kasutasid kohati isegi heliharki järgneva noodi kätte saamiseks. Esitusele tuli vaid kaks lugu, millest oli kahju, sest oleks tahtnud saada paremat ülevaadet tema helikeelest. Kadri Voorand on noor Eesti dzässilaulja ja helilooja, kes pälvis 2008. aastal auhinna "Noor Jazzitalent 2008". Isikupärane improviseerimine ja helilooming on talle toonud auhindu nii Eestis kui võõrsil. Klaveriõpingutega alustas Kadri Voorand juba üsna varakult ning samal ajal mängis ta veel folkviiulit ja laulis oma ema juhendatud rahvamuusikaansamblis. Dzässlaulu asus ta õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning hetkel jätkab õpingud Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Kadri Voorand on minu arvates äärmiselt huvitav inimene ja see peegeldub ka tema loomingus, mis on mitmekülgne, ootamatu ja põnev
Isamaalist luulet kirjutas L. Koidula. * teatrikunst L. Koidula näidendid ,,Saarmaa onupoeg" ja ,,Vigased pruudid" rajasid teed meie näitekirjandusse. * kujutav kunst Suure tähtsusega oli Johann Köler, kes sai tuntuks rahvusliku maalikunsti arendajana. * rahvaloomingu kogumine Sajandi lõpus algas Jakob Hurda üleskutsel innukas rahvaluule kogumine. Mitmed heliloojad algatasid suurema kampaania eesti rahvaviiside kogumiseks ja säilitamiseks. * eesti autorite helilooming Asjaarmastajate autorite koorilaulud rikastasid eestikeelset repertuaari. * seltside tegevus 1865. a. Tartus ,,Vanemuine" Tallinnas ,,Estonia" 1869.a. Viljandis ,,Koit" 1873.a. Narvas ,,Ilmarine" 1878.a. Pärnus ,,Endla" Johannes Kappel (1855-1907) Oli esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Pärit Raplast köster-organisti ja kooliõpetaja perest. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides. Peale Petrerburi Konservatooriumi lõpetamist jäi sinna tööle
külgi on eesti rahvalaulu propageerimine ning levitamine. 1888. a. avaldas ta üleskutse "Tähtjas soov ja palve", milles õhutas kooliõpetajaid rahvaviise koguma ja talletama. Veel hilises eas pidas K. A. Hermann paljudes Eesti linnades ettekandeid rahvamuusika arengust ja tähtsusest. Keelemehena pani K. A. Hermann rõhku muusikaterminitele eestikeelsete vastete leidmisele. Karl August Hermann suri 11. jaanuaril 1909. aastal. KARL AUGUST HERMANNI HELILOOMING Karl August Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud. Vähemal määral on ta katsetanud klaveri- ja viiulipalade ning soololauludega, kirjutanud ka muusikalise lavateose "Uku ja Vanemuine". Koorilaule kirjutas K. A. Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200- ni. Parimad, tuntumad ja populaarseimad on pärit 70-80-ndaist aastaist, mil K. A.
1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tüüri looming on mõttetihe ja kontrastirohke. Valitseb tugev vaimsus, muusikast õhkub omanäolist tervendavat rahu. Tema helilooming on kõlanud paljudel festivalidel ja äratanud ülemaailmset tähelepanu. Seda on esitanud tunnustatud muusikud (dirigent P.Lilje, "Hilliard Ensemble","Cabasa Quartet",tsellist D.Geringas). Tüüri orkestrimuusika nimistus on esikohal tema sümfooniad. Neljas sümfoonia kannab nimetust ,,Magma" ja on pühendatud maailmakuulsale löökpillivirtuoosile Evelyn Glenniele. Algselt kavatseski helilooja luua kontserti löökpillidele, kuid teos kasvas sisult ja mastaapidelt sümfooniaks.
palju nii eesti kui teiste,peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori.Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas.Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu.Tormiste kodus lauldi rahvalaule(noodiraamatust,mitte enam rahvasuust õpituid)ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut-Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule-mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. Helilooming 1943.aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima.1948 .aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti.Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga.Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma.Ta proovis ka koorijuhtimise alal,ent see talle ei sobinud.1950.aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut ,esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures),järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950.aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve
orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks.Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn, teine osa tugineb Goethe ’’Fausti’’ II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika on muusika, mis püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirja kajastuvat süžeed või filosoofilist ideed. 9. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. 10. ’’Salome’’ aluseks on Oscar Wilde samanimeline draama. See teos põhjustas ooperimaailmas tõelise tormi. Ooperi sümfonism ja orkestrikäsitlus pärineb hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab juba ekspressionistlikule tunnetusele ja kirjutusviisile. Ooperi aluseks on väga traagiline lugu. Umbes kahetunnine teos esitatakse ilma vaheaegadeta. 11
· Kõrgromantismi järellainetus. Kõige suuremad mõjutused Richard Wagneri loomingust · Muusikas: loomuti tonaalsusest o Suurenes orkestri koosseis o Programmilisus o Ajaliselt pikad teosed · Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav Mahler, Richard Strauss VENE ROMANTIKUD · Kunstmuusika jõudis Veneemaale õukonna kutsel läbi lääne. Eeskätt itaalia heliloojate vahendusel. · Siiani oli Vene professionaalne helilooming hõlmanud ainult vaimulikku koorimuusikat (pillidel mängiti rahvamuusikat) · Romanss- klaverisaatega pala, mis ühendas endas Vene rahvalaulu ja mustlasviise o Õppesuunad: Peterburi konservatoorium (1862) Moskva konservatoorium (1866)
Neid kolme heliloojat nimetataksegi 20.saj muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith 25. P. Hindemith kirjutas peaaegu kõikides zanrites. Ta jõudis tegutseda ooperi-kontsertmeistrina, aldimängijana, kompositsiooniprofessorina, kui ka dirigendi ja muusikakriitikuna. 26. P. Hindemith loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned. Carl Orff 27. C. Orff kirjutas neobarokk stiilis muusikat. Tema helilooming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. 28. C. Orff tõi muusikasse uut moodi muusikalise draama tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Ta töötas välja sellise zanri, mis ühendab endas oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draamaetenduse iseloomulikud jooned. Benjamin Britten 29. B. Britteni tuntuimad teosed on ooperid ,,Peter Grimes", ,,Lucretia teostamine", ,,Albert Henning" ning ,,Sõjareekviem". 30. B
nii dzässi kui tantsumuusikat. Aastaid jätkus tal tahtmist laulda ka Tallinna Kammerkooris, mille loomise idee algatajaks ta oli. Jääb nimetada tohutu organisaatoritöö - dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine. Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. 6 Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat... Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad helimeistri instrumentaalmuusikas on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Ta uuris
Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõud...
TALLINA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Erkki-Sven Tüür Muusikajaloo referaat Koostaja: Kristjan Tikk 11a Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2012 Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad j...
kunstiliseks juhiks on Erkki-Sven Tüür olnud läbi aastate. Erkki-Sven Tüür on üks enim mängitud Eesti helilooja maailmas.Ta on peaaegu sama kuulus kui Arvo Pärt,ainult tunduvalt noorem.Temalt tellitakse heliteoseid üle kogu maailma ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused ja heliplaadifirmad. Tüüri on tunnustatud väga paljude auhindadega.Oma rokklaulude eest sai ta auhindu juba Tartu muusikapäevadelt.Tema Reekviem sai Pariisis II koha UNESCO helilooming rostrumil.Ta omab ka Eesti Vabariigi kultuuripreemiat 1997 aastast ja Balti Assamblee kunstipreemiat 1998 aastast jne. 4 Looming Erkki-Sven Tüüri looming on olnud alati tähelepanu all.Juba ansambli "In Spe" muusikat tunnustati prfesionaalsete muusikute poolt.Ansamblile loodud palad olid ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteoseid.Rokistiil oli ühendatud vana ja kaasaegse süvamuusikaga.Nende hulgas oli
säilitamiseks Üldkehtivad seisukohad a/v aineses sisalduva informatsiooni hindamisel: Sündmuste kroonika, ühiskonna arengut jäädvustav info ( ajalugu, teadus, kultuur, majandus, haridus, etnograafia jne) ; Inimesed (teadlased, kirjanikud, kunstnikud, poliitikud jt); Kohad, nende areng ja muutumine (linna- ja loodusvaated, arhitektuur jm); Ühiskonna mõttelaadi peegeldanud ja mõjutanud meedia (seriaalid, dokumentalistika, helilooming jne). Hävitamise kriteeriumid Salvestamisel või säilitamisel tekkinud defektid, mis hõlmavad suurema osa a/v dokumendist (ülevalgustatus, helidefektid vms), mida ei ole võimalik restaureerida ega ümbervõttega parandada Bioloogilised ja keemilised kahjustused, mis on haaranud suurema osa a/v salvestisest Tehniliselt kehva kvaliteediga positiivid ja koopiad (nt intensiivse kasutamise tagajärg) kui originaal ja tagatiskoopia on olemas
Teine, rõhutatult kaasaegne kujundimaailm seostub sagedamini puhk- ja löökpillidega, sageli kasutab ta sel puhul ka pillide ebatraditsioonilisi mänguvõtteid või tämbrite elektroonilist töötlemist. Kokkuvõte Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kuus sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja
1968. aastani oli Pärt eeskätt instrumentaalhelilooja. Tema loomingutee algus oli sarnane kogu tolleaegse eesti noore heliloojate põlvkonna omaga. Eelmainitud "Nekroloog" oli esimene dodekafooniline teos eesti muusikas. Tema tollaste teoste kujundid olid eredad ja meeldejäävad, teoste ehitus kuulamisel kergesti jälgitav, muusika oli väga mõjuv. Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks. Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976), mil
Kiiresti hakkasid minimalismist huvituma ka traditsioonilisse klassikalisse muusika ringkonda mittekuuluvad inimesed, mis omakorda nõudis heliloojatelt mahukamaid teoseid. Philip Glassi lavatriloogia (Einstein on the Beach, Satyagraha, Akhnaten) 1970-ndate lõpus ja järgmise kümnendi alguses liitis tema loodud muusikale avangardismi alged. 21. sajandil käsitletakse minimalismi, avangardismi ja elektronmuusikat üheskoos. Avangardism on 20. sajandi viimaste aastakümnete uudsust taotlev helilooming, mis tekkis seeriatehniku edasise arengu pinnal. Avangardistid katsetavad ohtralt helikeele, noodikirja, zanride ja vormide valdkonnas. Loobitakse traditsioonilistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. Saab alguse Edgar Varese'i loominguga, kes tavatute väljendusvahendite otsingul kirjutas kompositsiooni "Ionisation" 41 löökpillile ja kahele sireenile.Pierre Boulez ei rakendanud oma kompositsioonitehnikas seeriat mitte ainult
Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal
Pärt kujunes kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi Mäejutluse tekstil põhinev "Credo". Pärast menukat esiettekannet teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Pärdi biograaf Paul Hiller ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansi ajal
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome...
20. Sajandi Muusika Table of Contents Sissejuhatus.............................................................................3 Hilisromantism.......................................................................... 4 Gustav Mahler (1860 - 1911)............................................................4 Richard Strauss (1864 - 1949)..........................................................5 Impressionism..........................................................................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusik...
Selle kooriga esines Tubin tihti mitmesugustel kontsertidel nii Stockholmis kui mitmetes teistes Rootsi linnades. 1959.a. Tubin loobus koori juhatamisest ja pühendus loomingule. Paguluses elades valmis suurem osa Tubina loomingust. Sel perioodil loodud teostes saavutas Tubin oma isikupärase väljenduslaadi, ühendades Eesti rahvaviiside intonatsioonid kaasaegsete euroopalike väljendusvahenditega. Tubina vahetult pärast sõda loodud helilooming on küllaltki mitmekülgne ning kaalukas. Nende hulgas kõrgub väljapaistva suurteosena V sümfoonia, milles leidsid kajastust sõjaaegsed traagilised meeleolud ja läbielamused. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks. Erilise tähelepanu osaliseks sai V sümfoonia ettekanne Balti kontserdil New Yorgis Carnegie Hall'is 12. oktoobril 1952. a. Endel Kalami juhatusel. V sümfoonia oli ka esimene Tubina helitöö, mis kanti pärast sõda ette okupeeritud Eestis 1956.a
Euro-ameerika muusika. XX sajandi keskpaigas oli USA muusikaturul põhilised suunad: lööklaulud, kantrimuusika ning rütm ja bluus.Neist esimesed lööklaulud, olid kantud euroopa muusikale omasest vaimust, sest nende loojateks olid suures osas Venemaalt ja Saksamaalt rahvusliku rõhumise eest põgenenud muusikud. Nende laulude kõrval õilmitsesid loomulikult dzäss ja dzässilikud lööklaulud. Sajandivahetusel kujunes professionaalne helilooming ka Ameerikas, kus paljude rahvaste muusika põimumine ja dzäss lõid soodsa pinna omapärale. Kõige suurema kuulsuse on saavutanud George Gershwini (1898-1937) muusika, milles Euroopa impressionistlik suund ristus ameerika omapärase olustikumuusikaga. Gershwin sündis New Yorgis, kuhu ta vanemad emigreerisid Venemaalt . Vanemate soovil pidi temast saama ärimees, kuid juba poisikesena armastas ta musitseerida ja laulukesi luua. Nii tekkis tal soov saada kergemuusika komponistiks
seda hiljem muusikas. Peale sõitu hakkas muusikuks. Lisaks heliloomingule oli tähtsaks tegevusalaks muusika pedagoogiline töö. Töötas üle 37 aasta Peterburi konservatooriumis kompositsiooni õppejõuna. Üle 200 õpilase õppis tema juures (Glazunov, Prokofjev, Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig). Peterburile Konservatooriumile anti RK nimi. Looming: pedagoogilise tegevuse kõrvalt oli vilgas helilooming. Arvati, et komponeeris iga päev. Kirjutas kõikides zanrites: ooperid, orkestriteosed, romansid, klaveripalad jne. Muusika oli jutustav, kirjeldav, rahulik - võrreldakse maalingutega. Loodus, meri ja muinasjutupildid. Huvitavad orkestri värvid ja julged kõlavärvid (gamma heliredel). "Sümfooniline süit", "Seherezade" ja ooper "Sadko". Tugev side rahvapärandusega: vene laulu tantsusüidid. Kasutab ära rahvajutud ja vanad kombed
• 1925. saab professori tiitli ning töötab pedagoogina Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis. • 1927. aastal abiellub Kapp teistkordselt – Gertrud Ruckteschelliga, kes oli lõpetanud Peterburi Konservatooriumi pianistina. • Pärast Eesti teistkordset okupeerimist nõukogude vägede poolt, vabastati A. Kapp Tallinna Konservatooriumi õppejõu kohalt ning ta asus elama oma sünnikohta Suure-Jaani, kus suri 14. jaanuaril 1952. Looming • Artur Kapi helilooming on väga rikkalik ja mitmekülgne. • Olles omandanud isakodust oma muusikalised põhimõtted, mis lähtusid saksa klassikalise muusika eeskujudest ning rikastades need Peterburi Konservatooriumis vene muusikale iseloomulike joontega, kujundas Artur Kapp oma isikupärase jõulise väljenduslaadi kahe erineva suundumuse vastastikusel mõjul. • Kapp hindas muusikas polüüfooniat ja vormiselgust – see on iseloomulik ka tema teostele
kutseliseks muutumine nii Estonia kui Vanemuine muutusid 1906. aastal harrastajate seltsiteatritest professionaalseteks teatriteks. Eestvedajaks Estonia selts. Laulupeost võttis osa 527 kollektiivi 10 100 laulja ja mängijaga, mis on üle 4000 osaleja rohkem kui eelneval laulupeol. VIII laulupidu 30 jun 2 juuli 1923 Tallinnas. Organiseerija Eesti Lauljate Liit. Puhkpilliorkestrite kavas oli saksa kergem muusika, sest algupärane helilooming selles valdkonnas puudus. Koorirepertuaar koostati ainult eesti heliloojate teostest, va üks soome teos. Laulupeost võttis osa 386 kollektiivi 10 562 laulja ja mängijaga. 9 laulupidu 30 juuni 2 juuli 1928 Tallinnas. 436 kollektiivi 15049 laulja ja mängijaga. 10. laulupidu 23-25 a Tallinnas. Korraldati uute laulude võistlus, laulupeole pääsesid nt Mart Saare laulud. Esimest korda esinesid eraldi kooriliigina naiskoorid. Esitati ainult eesti heliloojate loomingut. 11
SISSEJUHATUS Arvo Pärt on tuntuim eesti muusik, kelle nime teatakse pea üle kogu maa. Ta on väga andekas ja omanäoline helilooja, kes on pärjatud paljude rahvusvaheliste aunimetuste ja auhindadega. Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvah...
Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes. Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega. Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis. Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat ja mitmeid levilaule.
.....20 3.3.1 Muusikamaitse tekkimise mõjutajad.......................................................................21 3.4 Suhtumine teiste muusikastiilide kuulajaskonda........................................................22 3.5 Kuulamiseelistused.....................................................................................................23 3.6 Helikvaliteet ja selle tähtsus.......................................................................................24 3.7 Helilooming noorte seas.............................................................................................25 Kokkuvõte............................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................27 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................
3) teatrikunst L.Koidula on peale l.tekstide kirj. Ka näidendeid 4) kujutav kunst Johann Köler sai kuulsaks kui maalikunstniku aga ka kui ühe demokraatliku suuna edasiviijana 5) huvi rahvaloomingu kogumise ja säilitamise vastu J.Hurda üleskutsel algas usin rahvaluule kogumine, sest vanem rahvamuusika hakkas ununema. C.R.Jakobson, A.Thomson ja K.A.Hermann algatasid aga suure rahvaviside kogumise. 6) eesti autorite helilooming asjaaarmastajad-h. rikastasid eesti keelset repertuaari. Tähtis roll rahv. Liikumises oli ka seltsidel. Õpetatud Eesti seltsi ülesanne oli eesti ajaloo, keele ja maa tundma õppimine; esimene eesti kõrgem kool oli Aleksandrikool, mille heaks korraldati kontserte ja näitemönge. Nendest arenesid välja hiljem muusikaseltsid e. Laulu- mänguseltsid (Tartus Vanemuine, Tallinnas Estonia ja hiljem Viljandis Ugala ja Narvas Ilmarine ja Pärnus Endla).Eesti Kirjameeste
Kaali Põhikool Referaat: Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal Autor: Linda Aasma Juhendaja: 2006.a. Muusika Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika, kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarna...
Ta laulis Pühavaimu kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820. aastatel kuni oma surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel pool kapellmeister ning 1830 aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostes teame mõningaid palu klaverile omaaegsele moepillile. 19. sajandil sündis ka eestikeelne helilooming. Esimene helilooja, kes kirjutas eestikeelseid mitmehäälseid ilmalikke koorilaule, oli Anseküla pastor Martin Körber ( 1817 1893 ). Ta oli ühtlasi ka saksa ja eesti leeles kirjutav kirjanik ning luuletaja. Ilmalikke eestikeelseid luulekogumikke ilmus tal neli, neist " Laulud Sõrvemaalt " I II ( 1864 1867 ) olid varustatud nootidega. Körberi laulude eeskujuks oli saksa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
