Franz Schubet Sündis Viini lähistel, oli 12mes laps, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa, väga varakult õppis selgeks viiuli, klaveri ja vioolamängu. Ta õppis Viini õukonnalauljate koolis. Õppis sealjuures ka kompositsiooni, mõne aja töötas algklassi õpetajana, hiljem vabakutseline helilooja, lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverit, esines väikestele seltskondadele. Looming: 9sümf, kuulsaim neist 1882a loodud ,,Lõpetamata sümfoonia", mille partituur leiti 37a pärast helilooja surma, 2osaline. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaal zanritega. Tuntumad laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul".
Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist. On helilooja, kes ooperiloominguga mõjutas 20saj. ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19.ja 20 saj vahetusel Prantsusmaal, Claude Monet' maal ,,impressioon. Tõusev päike". Muusika keskendub ilu nautimisele, peened nüansid, voolavus. Claude Debussy- pr. Kõige mõjukam impressionistlik helilooja. Pariisi konservatoorium, sai rooma preemia-täiendas 3a itaalias, hiljem
Johann Sebastian Bach Koosta helilooja kohta CV! (Materjali leiad internetist, kirjandusest, õpikust) Isikuandmed Nimi: Johann Sebastian Bach Sünniaeg ja - koht 21. märts 1685, Eisenach, Saksamaa Surmaaeg ja - koht 28. juuli 1750, Leipzig, Saksamaa Helilooja vanemad: I Isa- Johann Ambrosius Bach ja ema Elizabeth Lämmerhirt Bach Perekonnaseis ( mõlema abikaasa nimed ): Anna Magdalena Bach (abiell. 1721–1750), Maria Barbara Bach (abiell. 1707–1720) Lapsed ( kuulsamad nimeliselt ) :
(1833-1897) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19. sajandi heliloojale Frederic Chopinile, kes oli romantismliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Kõlasid tema kaksteis etüüdi ning tema Andante spianato et Grande Polonaise Brillante Es-duur op. 22. Chopin on üks mu lemmikumaid heliloojaid ja sellepärast nautisin eelkõige just kontserdi esimest osa. Peale vaheaega oli kuulda teise tuntud 19. sajandi helilooja Johannes Brahmsi teoseid. Ka tema oli üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. Taal esitas Brahmsi loomingust tema kaks eepilist rapsoodiat. Ülejäänud kontsert oli pühendatud 20. sajandi heliloojale Maurice Ravelile. 20. sajandi esimesel kümnendil andis Maurice Ravel märkimisväärse panuse pianistliku tehnika ja väljendusvahendite uuendamisse. Olnud helilooja ameti kõrval ka särav pianist, tundis ta peensuseni klaveri kõla ja virtuoosse mängu saladusi
Viiuli meistrid- Niccolo Amati, Antonio Stradivari, Andrea Guarneri (17saj) Klaver- 1711 aasta Bartolomeo Cristofori ITAALIA HELILOOJAD Giovanni Pierluigi da Polestrina- Renesanssi ajastu (16saj) üks kuulsamaid vaimuliku muusika kirjutajaid. Claudio Monteverdi- Barokiajastu (17saj), ooperihelilooja Antonio Vivaldi- Barokiajastu kuulsaim viiulimängija ja muusika autor Gioacchino Rossini- 19 saj (romantismiajastu) ooperi helilooja Gaetano Donizetti- 19 saj 1 poole ooperi helilooja Vincenzo Bellino- ooperihelilooja, Romantismiajastu Giuseppe Verdi- ooperi helilooja, 19.saj Ciacomo Puccini- 20saj ooper Ottorino Respighi- 20saj 1 pool, sümfooniline muusika Luciano Berio- 20saj tuntuim nüüdismuusika autor OOPER Ooper on lauldud drama Ooper tähendab Itaalia keeles töö, teos
Arvo Pärt Essee Pärnu 2011 Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja, keda peetakse tänapäevase klassikalise-sakraalse muusika suurkujuks ja keda on oma insipiratsiooniallikaks nimetanud lauljad/ansamblid nagu Björk, Radiohead ja Sigur Ros. Paides 1935. aastal sündinud helilooja
"Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti visiitkaart. See on üks Elleri enimesitatavaid teoseid ( kuulub tsüklisse "Viis pala keelpilliorkestrile") Loodusteemalisi teoseid on Elleri loomingus veel: näiteks sümfoonilised pildid "Videvik" ning "Varjus ja päikesepaistel", sümfooniline poeem "Öö hüüded". Heino Eller on üks mängitavamaid eesti heliloojaid maailmas. Arvo Pärt (1935) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja ning praeguseks hetkeks enim esitatud elav helilooja kogu maailmas. Pärt on sündinud Paides, üles kasvanud Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Õppis Tallinna Muusikakoolis kompositsiooni V. Tormise juures, õpingud katkestas sõjaväeteenistus. Tallinna Konservatooriumi lõpetas Heino Elleri kompositsiooniklassis (1963). Töötas mõnda aega pärast seda Eesti Raadios helirezissöörina (1958-1967). 1980. emigreerus Saksaamale, 2010
Oli suur ooperihuviline. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. Absoluutselt ei meeldinud Itaalia muusika. 1830a valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspiratsiooni allikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 17a anti talle noorte heliloojate ihaldatuim Rooma preemia, mis kindlustas 5ks a, millest 2esimest veetis Roomas, aasta pärast Pariisi naasmist abielluski Smithsoniga ja 9 a tegutses helilooja, dirigendi ja muusika kriitikuna. Järgmised 20 a veetis oma suurema aja kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal. Kodumaal tema teoseid väga hästi vastu ei võetud. Välismaal läksid ta teosed paremini peale. Elulõpp sügavas masenduses, suri ta ainus poeg-elu mõte kadus. Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj.teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule
Valga seminar - nimeta tema laule (väh 2) "Miks sa nutad lillekene´´, "Süda tuksub" 6. Milline tähtsus oli Eesti haridusele ja muusikale Valka õpetajate seminaril, mida pidas lätlane Janis Cimze? Seminari tähtsus Eesti jaoks seisneb eelkõige selles, et enam kui 400 lõpetanu seas oli ligi 120 eesti noormeest, kelle tegevus kujundas oluliselt kogu Eestimaa kultuurilugu alates 1850. aastaist. 7. Karl August Hermann - kellena elu jooksul tegutses? (väh 2 tegevusala) õpetaja, helilooja, ajakirjanik - millisel alal oli kõrgelt haritud? filosoofia - kuidas on edendanud Eesti rahva muusikalist haridust? (nimeta erinevaid trükiväljaandeid ja miks need ilmusid) - millist muusikat põhiliselt kirjutas ja kui palju? koorilaulud, u 300 - nimeta koorilaule (väh 2) oh laula ja hõiska, isamaa mälestus 20. sajand 8. Millises õppeasutuses said haridust esimesed kõrgharidusega Eesti muusikud? Valgas tegutsenud Janis Cimze seminaris.
Valgusajastu euroopas ei olnud õukond ja kirik enam määraval kohal. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja kriitika. Anti välja muusikaõpikud. Uus ajastus vabastas helilooja kiriklikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta.tähtsustus helilooja vaba staatus. Uus muusika pidi olema lihtne, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Franz joseph haydn- pärit alam austriast rohrau külast tõllasepa perest. Isa laulis ja mängis harfi. Haydn õppis klaviiri ja viiulimängu. Õppis toomkoolis 10 aastat, lahkus häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, jäi rahalisest toetusest ilma. Kutsuti kapellmeistriks vürst ezsterhanzy õukonda. 90 ooperit, 104 sümfooniat, üle70 keelpillikvarteti,24 ooperit
Eduard Tubina äärmiselt mahukas looming on zanriliselt väga mitmekülgne. Suurima osa orkestriteostest moodustavad: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid, sümfoonilised süidid ja lühivormid. Tema eesti esimene ballett on nimega "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud ka rohkesti kammermuusikat. Koorimuusikas on tema tähtsaimaks tööks "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Tubin oli helilooja, kes toetus suuresti traditsioonidele. Ta on kasutanud klassikalisi zanre ja ta teosed on ülesehituselt pigem traditsioonilised, aga tema helikeeles on klassikalised traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega ehk keerulised harmooniad, dodekafoonia ja rütmid on kõrvutatud rahvalaululike ning neoklassitsistlike elementidega. Tubinale oli oluline teoste terviklik ja temaatiline ühtsus. Olulisemaid käekirju muusikalises
kontserdist. Veel üks Strauss ! Strauss noorem kuulutas oma konserdid välja, kui tema isa oli just saanud 40- aastaseks ning seisis oma kuulsuse tipul, ilmutamata vähimaidki tundemärke loomingulisest väsimusest. Press tervitas noort heliloojat vaimustusega. Teisel päeval ilmusid kõigis lehtedes heatahtlikud vastukajad. "Head ööd, Lanner! Head ööd, isa Strauss! Tere hommikust, poeg Strauss!" kirjutas noore Johanni debüüdist Der Wanderer. Noor helilooja oleks nagu üle võtnud teatepulga oma eelkäijalt: tema esimesed valsid Die jungen Wiener (,, Noored viinlased"), Berglieder (,,Mägede laulud"), Sanguiniker (,,Sangviinikud") olid vormilt väga sarnased Lanneri ja Strauss vanema loomingulise õitsengu perioodi valssidele. Kuid publikut võlus neis mitte eelkäijate jäljendamine, vaid noor helilooja andekus. Jõudis jätte revolutsiooniline 1848.aasta. Strauss juunior reageeris revolutsioonilistele sündmustele tuliselt
Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures
Sisukord: Lehekülg: 1 Sisukord 2 Sissejuhatus 2.3 Arvo Pärdi elulugu 3-6 Teosed 7 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal Sissejuhatus: Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärdi elulugu: Ta sündis 11. September Paides, kus ta kuulutati aukodanikuks 24. September 2009 aastal.
1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale
Händeli töö otsene jätkaja. LOOMING Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Alcina", ,,Rinaldo". Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks inglise keelne tekst. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Isegi ette kanti neid mitte kontsertsaalis, vaid teatris. Enamik süzeedest on pärit Vanast Testamendist, kesksel kohal on juudi rahva võitlus ja kannatused, sest 17.saj. kirjutati piibliainelisi või ajaloolisi oratooriume. Kuigi suur osa Händeli oratooriumi-süzeedest pärineb Vanast Testamendist, pole need tavapärased vaimulikud
00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu ,,Ainus, mis alati käes" ja ,,Sule silmad...", mis on pärit tsüklist ,,Kolm laulu Doris Kareva sõnadele". Värskust ja energiat tõid kontserdisse Kadri Voorandi kaks uhiuut lugu pealkirjadega ,,Su pilk mind puudutab" ja ,,Kuristikel tantsides". Lisaks esitati lugusid, mis on ETV Tütarlastekoori repertuaaris olnud aastaid ja on toonud neile palju kuulsust, näiteks ,,Sampo tagumine", ,,Peace Upon You, Jerusalem" ja ,,For Music".
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu
ka tellimuse popullaarselt orkestrijuhilt P. Whitemanilt->1924. ,,Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile; ,,Rhapsody in Blue" tõi heliloojale maailmakuulsuse. 3. Faktid ,,Porgy ja Bess`st": esietendus 1935.aastal ja tähistab Ameerika rahvusooperi sündi; seal on tõetruult püütud kujutada Ameerika mustanahaliste elu; ooperi muusikalise osa moodustavad helilooja oma loodud spirituaalid ja bluusid; teost on lavastatud enamikus maailma ooperiteatrites, ka Kuressaare Ooperpäevadel 2008.aasta suvel. 4. Impressionismi põhimõtted kunstis: kunstnike taotlus oli väljuda umbsest ateljeest loodusesse ning jäädvustada lõuendile oma mulje ümbritsevast valguses ning varju värelusi, värvide muutusi päeva kulgedes jm. Suur tähtsus oli pooltoonidel ja nüanssidel.
Arhidektuur 1.) Sixtuse kabel Vatikanis 2.) Rooma Peetri kirik Skulptuur 1.) "Taavet" Michelangelo 2.) Sixtuse kabeli lagi Michelangelo Kirjandus 1.) "Dekameron" - Giovanni Boccaccio Ars Nova Ars Nova, muusikastiil Prantsusmaal, mis pani aluse 14.sajandil renessansiajastu muusikale. Kuni 13. saj oli muusika enamasti anonüümne. Alates 14. saj hakati seostama teost ja autorit. Ars Nova ajastu esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Ars Nova väljapaistvam helilooja oli Huillaume de Machaut. Madalmaad Madalmaadel kujunes 15. sajandil uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Kujunes välja uus kõlaideaal, mille aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, millest omakorda kujunes uusaegne harmooniakeel. Renessanss muusikas seostubki eelkõige Madalmaade vokaalpolüfooniaga. Tuntumad Madalmaade koolkonna helilooja Orlando di Lasso. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas
Eduard Tubin (1905 1982) Sissejuhatus Kes on? Lapsepõlv Haridus Hinnatud helilooja Elu Rootsis Surm Tunnustused Teosed Mälestuseks Eduard Tubina muuseum Muud huvitavat Kes on? Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsiäärses Torila külas kaluri pojana. Ta oli Eesti helilooja. Lapsepõlv Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumikoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubina lapsepõlv polnud kerge. 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Haridus 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses
Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse. Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. Looming Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Tema muusikat
Guillaume de Machaut: Tema loomingus oli ilmalik muusika tähtsam kui vaimulik(väike osa motette lad.k vaimulikud) Esimene tervikteos ehk missatükk „La Messe de Notre Dame“ Ars nova ajastu lõpp ehk ers subtilior- rütm muutus veel keerulisemaks. Trecento 14. saj itaalias- tähistab mitmehäälset muusikakultuuri. Tähtsamad madrigal ja caccia Freancesco Landino- pime hinnatuim muusik, helilooja, muusikateoreetik, Firenze toomkiriku organist. Kõrgrenessanss 15 saj Keskuseks Burgandia, uus kõlaideaal (terts ja sekst) kirikumuusika tähtis jälle, ilmalik polüfooniline laul jätkuvalt populaarne. tekkis kaanon, võeti kasutusele Bass(4 häält), tekkis a capella John Dunstable – olulisim helilooja, korrastas kooskõla, dissoneerivaid kõlasid ei olnd palju enam. Guillaume Dufay- madalmaade uue stiili aluse panijaks Põhilised žanrid: missad, ilmalik polüf. laul, motettid
Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande"
Muusikal Inetu 13. märtsil käisin Viljandi Ugala teatris vaatamas muusikali ,,Inetu". Muusikal sarnanes kõigile tuntud ,,Inetu Pardipoja" loole. Muusikal jutustas tolerantsusest, sõprusest ja armastusest. See lugu sellest luigepojast pani mind mõtlema ja traditsiooniline õnnelik lõpp tekitas hea tunde muusikali lõpuks. Esitati vokaalinstrumentaal muusikat ja oli ka koori muusikat. Muusika autor oli George Stiles, kes on Inglismaa helilooja, ning ta on kaasaegne helilooja, kes elab siiani. Osatäitjad: Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Artur Linnus, Marika Palm, Kristian Põldma, Adeele Sepp, Jaanus Tepomees, Klaudia Tiitsmaa, Hendrik Vissel, Imre Õunapuu, Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Siim Maaten. Ansambel: Liina Vokk, Kevin Kangur, Mati Tubli, Aveli Paide, Kaarel Kuusk, Merike Paberits, Mihkel kalmet, Peeter Konovalov. Kontserti tegi eriliseks see, et seda tegid tudangid ja sedavõrd heal tasemel, mis väärib muusikali nime
Retsensioon Mozarti looming Kontsert mida mina käisin kuulamas oli Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust. Ma käisin seda kuulamas 21. oktoobril 2010, Tallinna Arte gümnaasiumis. Kontserti üldeesmärk oli harida inimesi muusikalises mõttes, räägiti Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema loomingust. Kontserdil esitati kammermuusikat. Helilooja, kelle muusikat esitati oli Wolfgang Amadeus Mozart ,kes oli Austria helilooja 18-ndal sajandil. Esinejad olid Siim Selis ja Maano Männi. Mehed tegid esinemise huvitavaks olles ise 18-nda sajandi stiilis riietuses ja nad tegid seda kõike muheda olekuga ja natukene isegi komöödia vormis. Minu lemmik lugu kontserdil Loo nimi oli ,,Türgi marss". Helilooja kohta sain ma teada näiteks seda, et ta sündis muusiku ja
Kontsert toimus 20. Jaanuaril 2011. aastal tähistamaks Ungari saamist Euroopa Liidu eesistujamaaks. Franz Liszti kammerorkester on Euroopas üks kuulsamaid. Just seetõttu oli kontsert nii Pärnus kui Tallinnas kauaoodatud. Kontsert oli niivõrd populaarne et saal oli puupüsti täis. Mina isiklikult kammerorkestri muusikat kuulnud õieti ei olnud varem, niisiis oli see minu esimene kord. Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis osa:"Moderato", "Tempo di valse", "Scherzo:Vivace", "Larghetto" ja "Finale: Allegro vivace". Peale vaheaega esitati Béla Bartók'i "Disvertisment BB 118". Just see tundus publikule kõige rohkem peale minevat. Konsterdi tipphetkeks oli Franz Liszti "Ungari rapsoodia nr 2 Cis-duur"
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.
19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad? Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud,mida hakkati kkondama tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis sümfooniline poeem,lavamuusikas operett ja kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid.Populaarseks kujues programmiline muusika,mis sai ainet kas ajaloosündmustest,kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise.Juhtivaim muusikažanr oli OOPER.Nagu kogu sajandit,läbis ka tolle aja ooperit huvi ajaloo,müstika,salapärase looduse ning inimtunnete ja inimest ümbritseva olustiku vastu.(Üks suurem uuendaja oli Wagner).Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks.Taheti leiutada midagi uut.Harmoonias muutus see,et tulid kirevamad kooskõlad.Vaheldusrikkamaks muutus rütmika-ja tempode kastuamine.Erilist tähelepanu
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik , heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks,
Valisin oma referaadi jaoks mulle rohkem huvi pakkuvaid heliloojaid 20. sajandist. Referaadist saab lugeda Eesti- kui ka välismaa heliloojatest. Valitud heliloojate kohta kirjutan ülevaatlikult nende eluloost ja teostest. 3 Veljo Tormis Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal. Ta on helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. On kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati
· Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O.Luts Kes olid? · Miina Härma muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias helilooja muusik · Kristjan Raud kunstnik · Paul Raud kunstnik · Ants Laikmaa kunstnik · August Wiera näitleja · Karl Menning lavastaja · Paul Pinna näitleja · Theodor Altermann näitleja · Karl August Herman muusik · Jaak Järv kirjanik · Jakob Kõrv kirjanik, ajakirjanik · Ernst Peterson-Sürgava kirjanik · Jakob Pärn jutukirjanik
*,,Kuulsuse ahelad", heliloojad Mike Leander (briti), Heigo Mirka (eesti) *,,Make him mine" muusikalist ,,The Witches of Eastwick", heliloojad (ameerika) Dana P. Rowe, John Dempsey *,,Nothing like you've ever known" muusikalist ,,Song & Dance", heliloojad (briti) Andrew Lloyd Webber, Don Black *,,Kui läeb libedalt" muusikalist ,,Minu veetlev leedi", heliloojad Frederick Loewe (austria- ameerika), Alan Jay Lerner (ameerika) *,,Gabriel's oboe" filmist ,,The Misson", helilooja Ennio Morricone (itaalia) *,,Tango", heliloojad (eesti) Rein Rannap, Ott Arder *,,Su hing on siin" muusikalist ,,Miss Saigon", heliloojad Claude-Michel Schönberg (prantsuse), Alain Boublil (tuneesia), Richard Maltby Jnr. (ameerika), Villu Kangur ja Kirke Kangro (eesti) *,,Joonistatud mees", helilooja Lauri Saatpalu (eesti) *,,Buenos Aires" muusikalist ,,Evita", heliloojad (briti)- Andrew lloyd Webber, Tim Rice *,,Milles küll on mu süü
• Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960. aastate lõpus ja 1970. alguses tekkis minimalism USA-s ning Euroopas ja Ameerikas arenes sellest postmodernism • Avangardse muusika ajalised piirid olid 1945-1970 John Cage 1912-1992 • USA helilooja, pianist ja publitsist • Üks tähtsamaid avangardismi esindajaid 20. sajandil • Õppimine Henry Cowelli ja Arnold Schönbergi käe all • Esimesed kromaatilised palad Sonaat kahele häälele ja Sonaat sooloklarnetile Varajased loomeaastad • 1937 kolis Seattle’sse • 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri • “Esimene konstruktsioon. (Metallist)” 1939 • Ettevalmisatud klaver Sõjajärgne eksperimentaalmuusika • Aleatoorika
tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959) Helilooja Erkki-Sven Tüür sündis ning kasvas Kärdlas. Tüür lõpetas Tallinna muusikakoolis flöödi eriala, kuid õppis ka löökpille ja kompositsiooni. Erkki-Sven Tüür astus Tallinna konservatooriumi ansamblile ,,In Spe" kirjutatud lugudega. Pärast konservatooriumi lõpetamist täiendas helilooja end Lepo Sumera juures, hiljem ka Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud ,,Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana ning õpetanud Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni. Alates 1992.aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991.aastal oli Tüür festivali ,,NYYD" üks asutajatest, ka tänapäeval on ,,NYYD" üks muusikaelu tähtsamamaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud üks selle ürituse kunstiline juht läbi aastate.
Referaat Arvo Pärt Kuressaare 2010 Lühitutvustus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat (Emic, 2010). Õpingud Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11
tus kvart üle oktavi. Väga palju mängitakse Rahmaninovi teist klaverikontserti. Seda iseloomustavad tunde- küllased voolavad meloodiad, klassikaline ülesehitus, imiteeritakse vene kirikukelli. Ma- hukama osa moodustavad loomingus klaveriteosed, Rahmaninov kuulub suurimate klave-rikomponistide hulka. Rahmaninovi loomingus kohtab jõulist mahlakat kõla. Ta ei läinud kaasa modernismiga. Tema teostes valitseb meloodia. Iseloomulikud on loomingus tun-depuhangud. Carl Orff Saksa helilooja, dirigent ja muusikapedagoog, kes töötab välja oma muusikapedagoogilise suuna. 1924 asutas koos Dorothea Güntheriga võimlemis- muusika-tantsu-kooli. Tema arvamus oli, et igaühel peab olema võimalus osaleda loomingus. Muusika-kõne-liikumise süntees nagu antiikteatris. Kõnerütm on muusika aluseks. Orff-instrumentaarium do-mineerivad löökpillid, lihtsad võtted, ,,tõeline muusika". Orff-Institut tegutseb praegu Salzbergis Mozarteumi alluvuses.
1828 ainus kontsert mis toimus tema eluajal tema teostest. Samal aastal õigevarsti ta suri. Kontserdi korraldasid ta sõbrad. Tohutu menu. Üheksa sümfooniat on kokku, kaheksas on lõpetamata. Seda samust kaheksandat peetakse esimeseks romantiliseks sümfooniaks. Tekst tema hauakivil: siia on muusika matnud mitte üksnes ühe suure aarde, vaid ka palju lootusi. 1810 1856 19 saj saksa suurimaid heliloojaid, peale helilooja võib öelda ta kohta ka muusikakriitik ja ajakirjanik. Tema looming on lüüriline. Ta on öelnud: mõistus eksib, tundeid ei iialgi. Tunded esikohal, elus kui ka loomingus, paljud teosed on seotud isiklike elusündmustega. Schumannil avaldusid juba lapsepõlves kirjanduslikud ja muusikalised ,,kalduvused". Läks õppima juurat, ema tahte järgi. Nii kaua ta õppis, kui kohtus klaveripedagoogia. Friederich Wieck. Selle mehe tütrest sai ka Schumanni naine
Sergei Rahmaninov (1873 1943) Sergei Vassiljevits Rahmaninov (sündis 1 aprill 1873 a Novgorodi lähedal, suri 28. märts 1943 a Beverly Hills). Oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta on kirjutanud 3 sümfooniat, 4 klaverikontserti ja 3 ooperit. 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada. Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga.
Suislep, Jana Kask, Eliis Pärna, Taavi Immato, Kristjan Laas, Timothy Jarman, Keit Triisa. Alles on jäänud siiani vaid esimesed viis lauljat ja ülejäänud viis võistlejat juba välja kukkunud. Saatejuhid on Märt Avandi ja Ott Sepp. Iga saade nad teevad üksteise kulul nalja ja hoiavad meeleolu üleval. Superstaariks pürgijaid hindavad ka sel aastal raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga , tunnustatud muusik ning helilooja Rein Rannap ning mitmekülgne Eesti muusikamaalima asjatundja ja kriitik Mihkel Raud. Heidy Purga (s. 1975) on Eesti Raadio saatejuht ja Raadio 2 peatoimetaja ning Eesti Päevalehe plaadiarvustaja. Lisaks juhib ta muusikateemalist ,,MustMesi" ning veab saadet ,,Pleier". Purgal on märkimisväärne kogemus ka televisiooni alal: ta on olnud mitmete noortesaadetes nii toimetaja kui ka saatejuht. Rein Rannap (s. 1953)on nii Eestis kui ka mujal maailmas laialdaselt tunnustatud
teadlasteks nimetatud inimesed. Näited: teaduslik kommunism Nõukogude Liidus, rassiteooria natslikult Saksamaal. 2)Millised teaduse- ja tehnikasaavutused iseloomustavad 20-daid, 30-daid aastaid? Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal
Hector Berlioz 1803-1869 Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse. Oma eluajal oli ta rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Lapsepõlv Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose.
Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ,kus see muusika sündis.Looduses on ise võimsam helilooja ja läbi aegade on suur kunst temast jõudu ammutanud. Eino Tambergi (1930-2010) ,,fanfaarid" kontsertliku teose kirjutas helilooja , Neeme Järvi ettepanekul ÜRO 50. aastapäevaks ,mille tõid ettekandele 1995.aastal
2) madrigal- kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul 3) sansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul. Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega. 4)Villanella- talupojalaul 5)balletto-tantsulaul Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss. Vararenessanss 14sajand prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor. Kõrgrenessanss 15sajand-madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon- kõik hääled laulavad sama viisi , aga tulevad sisse erinevatel aegadel, võrdsete intervallide järel. Oluliseim helilooja on Josquin Desprez. Tänunooditrüki leiutamisele on temalt säilinud 20 missat. Muusikas hakati totlema inimlike tunnete väljendamist. (kurbus värgid)
Erkki-SvenTüür (16.10.1959) Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991
Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". helirezissöörina . Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumistViinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud
balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal), mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" (Ruine d'un
"Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust"
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama
Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid, kuulsamateks neist on 6 Brandenburgi kontserti. Kammermuusika lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata "Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
