Barokk:17saj-18saj esimene pool. Üldiseloomustus-muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend-ühiskonnas võimukas absoluutne monarhia, kodanlikud revolutsioonid.-õukonnakeskne kontsertistiil.- Istrumentaalmuusika populaarsuses kasv. pillide tormiline areng.- orkestrimuusika buum.- muusika muutus rõhutatult tonaalseks.- polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline. Muusika koht ühiskonnas: -Kontsertid publikule (muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks.- Professionaalsete muusikute klass.- muusikud töötasid õukonna ja kirikupillides. Muusikainstrumendid: täiustati keelpille(viiul, vioola, kontrabass), tähtsaimaks soolopilliks sain VIIUL. Kuulsamad viiulimeistrid: A.Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, ke...
kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
Referaat WOLFGANG AMADEUS MOZART Tartu 2012 SISSEJUHATUS Mozart on helilooja, kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga."
............................................................................................ 7 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus......................................................................................................10 2 Sissejuhatus Fryderyk Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin) oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks, kuna tema teoseid tuntakse tänapäeval üle maailma. Chopin on poola muusikakultuuri (ning ka üleüldise kultuuri) surematu osa, vahest isegi selle populaarseim osa ülejäänud maailmale. 3 Frederic Chopini varajane elu
- mitmehäälne ilmalik laul ilmus ning sai heliloojate loomingus valdavaks. Üks peamisi lauluvorme ballaad. Philippe de Vitry alusepanija. Nimi tuli de Vitry traktaat ,,Ars nova'st" 1 · Alus uuele rütmisüsteemile · Uued taktimõõdud täielik (3 osa) ja mittetäielik (2 osa) · Isorütmika pikemate rütmijärgnevuste kasutamine · Guillaume de Machaut väljapaistvaim helilooja, kirjutanud motette · Ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis. Seda ajajärku (ars subtilior) iseloomustab - peen ja maneerlik õukondlik kunst - rütmisüsteem muutus keerulisemaks - julged kõrvalekalded traditsioonilisest helisüsteemist - muusikaelu keskuseks Avignon (vaimulik) ja Saragossa (ilmalik) - paavsti kapell koondas paljusid andekaid muusikuid üle maailma Muusika 14. sajandi Itaalias trecento
kodus musitseeriti palju. 1850- 1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. Töötades mõnda aega riigiametnikuna, võttis ta vastavatud Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865.a lõpetas ta Peterburi konservatoriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservaotooriumis ning koostas mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868 aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga. Sel perioodil hakkas Tsaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18 saj muusika, eriti Mozarti loomingu vastul. 1877. aasta tõi kaasa kriisi isklikus elus. Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeliseks katastroofiks ning pikaleveninud
Henry Purcell Henry Purcell sündis aastal 1659 ja oli oma aja parim ning originaalseim helilooja. Kahjuks suri ta noorelt : aastal 1695 ehk 36 aastaselt. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Henry Purcelli isa töötas kuninglikus laulukooris nagu Purcell isegi ja laulis seejuures kuningas Charles II kroonimisel. Henry Purcellil oli kolm venda: Edward, Henry ja Daniel, kellest noorim oli samuti helilooja. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Räägitakse, et Henry Purcell kirjutas muusikat juba üheksa aastaselt, aga tema varaseim leitud töö on aastast 1670 ja see on ood kuninga sünnipäevaks. Jätkates oma isa traditsiooni töötas ta suurema osa elust õukonnas. Kuni 1680'nendateni töötas ta kuninglikus laulukooris helilooja, orelimängija ja lauljana kus ta hakkas tegema rohkem teoseid teatrile. Paljud oma
Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik? Kasutatakse tihti balletinumerid 5)Nimeta ooperiheliloojaid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Prants:Bizet, Verdi, Gounad Saksa: Wagen, C.M von Weber, Schumann Itaal: Donizetti, Rossini MÕISTED Impressaario- grupijuht Itaalia ooperis Opera buffa- koomiline ooper Opera seria- tõsise sisuga ooper. Belcanto- ilus laul. Itaaliale iseloomulik laulmismaneer Grand opera- suur ooper
isaga tülli. Ta oli sõbrlaik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta lõi muusikasse palju uut, soololaulud kontserteosteks. Uued žanrid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. 9 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati, 19 ooperit ja üle 600 soololaulu, 7 missat. Kuulsaimad soololaulud on „Metsahaldjas”(1815), „Forell”(1817), „Muusikale”(1817), Ave Maria”(1825) Frederic Chopin (1810- 1849) oli Poola helilooja, sündis Varssavi lähedalt, emalt sai esimesed klaveritunnid, need olid ranged. Noorelt hakkas andma kontserte, läks 1819. aastal Pariisi ennast täiendama. Tema palades väljendub igatsus Poola järele, pärast surma on tema süüda viidud Poolasse. Looming: peamiselt kalveimuusikast, lühipalad, prelüüdid(paljud pealkirjadeta) „Revulutsioonile etüüd” ; „Vihmapiiskade prelüüd” / Masurkad, paloneesid, valsid. 2 klaverikontserti, 3 klaverisonaati, mõned soololaulud.
sisaldab suuri kooride numbreid ja massistseene *Operett: arenenud koomil. Ooperist ning saanud suureks konku. koomilisele ooperile, lauldakse ja tehakse koomikat/nalja, lõpeb hästi ja õnnelikult *Ballett: tants, esitavad balletitrupp ja solistid, orkester mäng. Muusikat ja tegevust loetakse tihtipeale kavast *Programmiline muusika.: muusika, millele helilooja on kaasa andnud kava ning s.o. puhtalt orkestriga *Romantiline laul: esitatakse klaveril või orkestriga, puhtalt armastusteemaline *Prelüüd: enamasti ekstisteerib lavamängude ühe osana, üksinda ei eksisteeri *Etüüd: tehniline pala mõne tehnika omandamiseks(Neid lõid nt. Chopin, Verdi, Strauss) *Marss: käimise rõhutatud vorm, on iseloom ja kiirus( nt. "Radetzky marss")
NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV SISUKORD Noorukist sirgub muusik......................................................................................................3 Elu pärast Mereväe Akadeemiat..........................................................................................4 Mitte ainult helilooja............................................................................................................5 Looming...............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................7
19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892
Jean Sibelius 1865- 1957 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean Sibelius Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimega Janne) sündis 8. dets. 1865. aastal Häämenlinnas teise lapsena arsti perekonda. Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Muusikat armastati ja harrastati nii isa- kui ka emapoolses suguvõsas. Elulugu Juba viie aastaselt tegi ta tutvust klaveriga ja järgmise viie aasta pärast said kodused kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi. Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv
• Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja antud ülevaade Eesti muusikakultuuri arenguloost – ‘’Eesti muusika ajalugu’’ • 1948. aastal toimus Eestis suur kunstiloomingu ‘’puhastuslaine’’ (võeti vastu suur hulk ‘’abinõusid’’) • Tehti maatasa rahvusliku heliloomingu senised saavutused • Süüdistused formalismis ja kodaniku Lääne ees lömitamises • 1950. aastal arreteeriti Tuudur Vetik, Riho Päts ja Alfred Karindi
valitsenud suund. Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesisemaks muutusid harmoonia, orkestratsiooni ja teoste vorm. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi (teksti ümbersõnastamine nii, et autori mõte säiliks) Franz Schubert (17971828) Click to edit Master text styles Second level Austria helilooja Third level Fourth level Jõudis kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta Fifth level aluse romantismile muusikas Tõi muusikasse palju uut:
helitöö pealkiri. 4. Nimeta romantismi peamisi muusikažanreid. Vastus:Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud zanrid ja muusikavormid(nt .klassikaline sonaaditsükkel)Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja tsüklid .Kammermuusikas kujunes välja klaverisaatega soololaulud,mida hakati koondama tsüklitesse. 5. Mis olid Franz Schuberti loomingu peamised teemad? Vastus:Schubert on romantilise stiili esimene silmapaistev helilooja. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused – pikk voolav meloodia (ka instrumentaalteostes), isikliku alatooniga meeleolud tundelisest lüürikast sügava traagikani, suured kontrastid. Paljud teosed jätkavad veel oma vormi ja faktuuriga klassikalist suunda, kuid uus on muusika sisu ja tunneteväljendus. 6. Mis žanrile pani aluse Schubert? Nimeta paar teost sellest žanrist. Vastus:Schubert oli ka esimene ,kes hakkas oma laule koondama
NICCOLO PAGANINI Niccolò Paganini sündis 27. oktoober 1782 Genovas ning suri 27. maiL 1840a.Ta oli Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta paistis silma oma aja tunnustatuima viiulivirtuoosina. Niccolò õppis samuti juba 5-aastaselt mandoliini ja 7-aastaselt viiulit mängima. Tema muusikaalsus avastati kiiresti ja ta sai korduvalt stipendiume viiulitundide võtmiseks. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiulisoolosid mängida. Umbes 13-aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma
Rudolf Tobias Eesti esimene sümfonism ,,Julius Ceasar" Esimene professionaalne eesti helilooja. Muusikakriitikuna väga hinnatud mees. Sümfoonikaga mitte eriti rahvuslik. Koorilaulud: ,,Largo" ehk ,,Eks teie tea", (vähe laule koorile) ,,Varas" Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik
helilooja oli oma teose ära müünud, ei olnud tal sellele enam autoriõigusi. Itaalias esitati etendusi kolmel hooajal. Need pandi paika kirikukalendri järgi. Esimene hooaeg oli sügisest advendini. Teine hooaeg oli kolmekuningapäevast kuni paastuajani. Siis oli kõige tegusam aeg. Kolmas hooaeg oli ülestõusmispühadest kuni suveni. Ooperit esitati seeriatena ehk nii kaua kuni publikut jätkus. Igal hooajal olid uued näitegrupid. Ainult kõige paremad jäid püsima järgmiseks hooajaks. Helilooja sai oma tasu kätte siis, kui etendust oli esitatud kolm korda. Juhul, kui esimene etendus ebaõnnestus, jäi helilooja rahast ilma. Põhjused, miks etendused võisid ebaõnnestuda: *Halb libretto (ooperitekst) *Halvad näitlejad *Peaosatäitjate kapriisid *Liiga julged uuendused Ooperid kirjutati väga kiiresti. See oli põhjuseks, miks paljud heliloojad läksid hulluks (näiteks Donizetti). Giuseppe Verdi saavutas väga suure autoriteedi. 19. Sajandil hakati
Muusikaajalugu- Johannes Brahms 1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile.
Johann Sebastian Bach Sünidinud 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ametilt helilooja, organist. Elulugu: Lapsepõlv Eisenachis perekond muusikuid, õppis juba väiksena viiuli ning orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed,
romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. (vt.pilt1) Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817
Teatraalne stiil. Ooperi tekkimine Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooper sündis Firenze cameratas. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" (1597) ja ,,Orpheus ja Eurydike" (1600, tellimustöö pulmaetendusele). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" (1607) oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjanam, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite heliloojate loomingusse. 17. sajandi lõpul tekib Itaalias Napoli ooperi koolkond. Valitses keskpaigani enamuses Euroopa linnades. Kaunis hääl, laul- Bell canto ideaaliks. Napoli koolkonnas olid suure tähelepanu all naisosatäitjad- primadonnad ja meesosatäitjad primaunod. Lavalist tegevust peaaegu ei olnud. Tähtsad olid rikkalikud efektid ja kostüümid
Timo Pällo 11M klass Arvo Pärt Referaat Juhendaja: Kadri Kelner HWG 2012 SISUKORD ARVO PÄRT JA ELUKÄIK Arvo Pärt on sündinud 1935. Aastal Paides. Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Oma noorusaastad veetis Pärt Rakveres, ta õppis sealses muusikakoolis klaverit. Oma heliloomingutega tegeles ta juba kooli ajal. Aastatel 1954-57 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, tema õppejõuks oli sel ajal Veljo Tormis (kes oli tol hetkel kõigest 5 aastat vanem Pärdist). Kuus aastat
ettenähtud monolooge lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid BAROKIAJASTU HELILOOJAID - Jean-Baptiste de Lully ( 28 november 1632 22 märts 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. - Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. - Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe
mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Erkki-Sven Tüür on omandanud muusikalise hariduse iseõppijana. Ta lõpetas 1980. aastal G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli flöödi erialal aga ta on õppinud ka löökpille ja kompositsiooni. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock-muusikaga. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Sellest perioodist pärinevad tema esimesed laiemalt tuntuks saanud teosed:
ARVO PÄRT Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963
,,Ilusa möldrineiu" (koosneb 20 laulust) muusika meeleolu on helge ja elurõõmus. Laul on komponeeritud lihtsa refääriga salmilaulu põhimõttel: 8-taktiline salm on ülesse ehitatud meloodia kordusena. Refrään jaguneb kaheks. Salm ja refrään vahelduvad laulus viis korda. ,,Talvise teekonna" (koosneb 24 laulust) tsükkel on kantud aga traagilise üksinduse meeleolust. Scuberti korraldatud muusika õhtuid kutsuti schubertiaadideks, kus esines ka helilooja ise. Romantilise kammerliku laululoomingu kõrgsaavutuseks on Robert Schumanni (1810-1856) soololaulude tsüklid ,,Poeedi armastus", Heinrich Heine sõnadele ja ,,Naise elu armastus". Enim tuntud soololaul maailmas on ,,Ave Maria" (1825). 1.5. Klaverimuusika 19. sajandi kõige iseloomulikemaks klaveri miniatuurideks olid nokturn (ööpala), ballaad, rapsoodia (vabas vormis fantaasiarikas heliteos), aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka polonees. Neid kõiki ühendas
Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". 13 aasta vanusena läks Prokofjev Peterburi konservatooriumi katsetele, kaasas hulk omaloomingut. 5 aastat hiljem lõpetas ta sama kooli kompositsiooniklassi. Klaveriklassi parima lõpetajana 5 aastat hiljem sai ta Rubinsteini-nimelise preemia kontsertklaveri. Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: "Armastus kolme apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal. 1932. aastal naasis Prokofjev kodumaale. See periood tema muusikas on kõige tasakaalukam. Efektseid võtteid kasutatakse nüüd ainult kooskõlas teose sisuga. Valmis terve rida õnnestunud teoseod. Sel perioodil esines helilooja ka Eestis. Prokofjev suri 1953. aastal Moskvas
Hilisromantism tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus ''
3). Barokkmuusika peamised muusikazanrid. Instrumentaalmuusika muutus väga oluliseks. Kontsert-3 osaline teos pillidele. Kontserdi eriliik CONTSERTO GROSSO-3osaline teos, kus vastanduvad väike solistide grupp ja suurem ansambel. Süit-teos koosneb paljudest osadest, mis järgnevad üksteisele. Prelüüd ja fuuga. Vokaalmuusika zanrid: soolo laul, mitme osalised koori muusika teosed, oratoorium, kantaat, ooper, liberto, aaria, retsitatiiv. 4). Nimeta üks Itaalia barokk helilooja ja tema teos. Itaalia barokki kuulsaim helilooja on Antonio Vivaldi ning tema kuulsaim teos on ,,Aastaajad". 5). Händel Georg Friederich Händel (1685-1759). Sündis Saksamaal. Ta polnud muusikute perekonnast, isa oli kirurg. Teda kasvatas enamjaolt onu. Esimene töökoht oli Hambergi ooperis. Seal tulid lavale tema esimesed ooperid. Edasi läks ta õppima Itaaliasse. Seal saavutas ka ise helilooja ja muusikuna suure kuulsuse. Siis kutsuti ta tööle Inglismaale.
Evald Aav elanud 7. märts 22. veebruar 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn. Oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore: 19241927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo
Ferenc Liszt Tartu Tamme Gümnaasium 11.A Ingrid Usar Angela Hõrak 2013/2014 Ferenc Liszt [f'erents list] sündis 22 oktoober 1811 ja suri 31 juuli 1886. Ta oli Ungari pianist ja helilooja ning Ungari Rahvusliku Koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas. Ta kirjutas palju klaverimuusikat jaarendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline ja rõhutas efekte ning kasutas klaverit nagu orkestrit. Elulugu
Filmimuusika TOP 4 1. Suur Gatsby (ingl.k The Great Gatsby) Režissöör: Baz Luhrmann Stsenaristid: Baz Luhrmann, Craig Pearce, F. Scott Fitzgerald Filmimuusika: https://www.youtube.com/watch?v=5snA5TEse9w Filmimuusika autor: Craig Armstrong Craig Armstrong on sündinud 29. aprillil 1959. aastal. Ta on šoti helilooja kaasaegse orkestrimuusika, elektroonika ja filmimuusika alal. Peale akadeemia lõpetamist aastal 1981, on ta sellest ajast kirjutanud muusikat Royal Shakespeare Company’le, Royal Scottish National Orchestra’le ja London Sinfonietta’le. Ta on võitnud hulgaliselt auhindu ja teda hinnatakse kõrgelt ning kiidetakse hästi. Craig Armstron’i tuntumate filmimuusikate juurde kuuluvad ka: Moulin Rouge! (2001) Love Actually (Armastus on see...) (2003)
Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neis üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. Saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, imperssionism , eksperssionism ja neoklassitsism. Romantismi muusikatraditsioon andis tõuke ka rahvusromantismiliste koolkondade sünniks. Näiteks kuulsamad rahvusromantikud on olnud Soome helilooja Jean Sibelius ja Norra helilooja Edvard Grieg. Rahvusromantism levis 20. Sajandil paljudes Euroopa maades, kaasaarvatud Eestis. 20. Saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingutehnikad. Selle järgnes 1960. Aastatel minimalism. II maailmasõja järgsete muusika kuni tänaseni nimetatakse nüüdismuusikaks. Voomasele on iseloomulik stiiliderohkus ja paljusid muusikateoseid ei saagi ühegi konkreetse stiiliga määratleda. Hilisromantism Hilisromantism oli jätkuks 19
1. Mis on 2-või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest? –madrigal 2. Emakeelne koguduslaul ehk ...? (hakati lisama hilisrenessansi ajastul Saksamaal ladinakeelsele liturgiale) – luteri koraal 3. Mida tähendab ladinakeelne väljend ars nova? – uus kunst 4. Kes oli kõrgrenessansi olulisim helilooja? – Josquin Desprez 5. Mida tähendab itaaliakeelne sõna rinascimento? – taassünd 6. Millele pühendas hilisrenessansi väljapaistvam helilooja Orlando di Lasso suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12
Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Tekkisid instrumentaal ja vokaaltsükkel. Rütmika uutus vaheldusrikkamaks (trioolid, punkteeritud rütm), tempo muutus äärmuslikuks (agoogika). Dünaamika oli nüanssiderikas ja varjunditerohke. Sümf orkestri pillid omandasid tänapäeva kuju.Lemmikpilliks kujuned klaver, millel anti emotsionaalselt lüürilisi lugusid edasi. 2) Beethoven kirjutas 9.sümfoonia praktiliselt kurdina ning see oli helilooja viimane teos. See kannab endas vabaduse ja rõõmu ideed. Püüdu läbi kannatuste võidule. Schuberti sümfoonial on kaks osa. Säilinud on visandid ka kolmanda osa jaoks. Oma eluajal helilooja seda teost ei kuulnud. Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis ta veel klassitsistlikke põhimõtteid. 3) Schumann ütles: "Mõistus eksib, tunded- mitte kunagi". See väljendab tema kui romantiku suhtumist nii enda, kui ka teiste loomingusse
Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve oli juba 1990. aastate algul, oma esimeste teoste loomise ajal, hämmastavalt küps helilooja. Ta on tunnistanud, et muusikat kirjutama hakates protestis ta tollase eesti muusika vastu ning minek Prantsusmaale aitas tal siinsest taustast eemalduda. Tänaseks on ta nooruslik mässumeelus vaibunud, ent endiselt püüab ta luua talle ainuomast kõlamaailma. Tulve on impulsse saanud pigem gregooriuse laulust ja lähis-ida muusikast. Klassikaline euroopa muusika põhineb üldiselt helikujundite arengul ja muutumisel, viimaste puhul on aga olulisim helide süvenenud kuulamine ja
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja.Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Ellerikompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Dmitri Sostakovits Muusikaajalugu Tallinn 2012 Dmitri Dmitrijevits Sostakovits sündis 25. september 1906 Peterburis ja suri 9. august 1975 Moskvas. Ta oli Nõukogude Venemaa helilooja ja pianist. Ta oli üks tunnustatumaid heliloojaid 20. sajandil. Dmitri Sostakovitsit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis kõige paremini madal sotsiaalne valulävi ning kõrgendatud tundlikkus kõigi inimlike ja sotsiaalsete probleemide vastu. Venemaa totalitaarses ühiskonnas polnud tal mõistagi kerge seda oma heliteostes väljendada. Dmitri Sostakovitsi isa oli keemik, ema pianist. Ta lõpetas Leningradi Konservatooriumi pianisti ja heliloojana aastal 1925
„Immortal Beloved“ on traagiline ning dramaatiline film Ludwig van Beethoveni elust ja loomingust. Filmi põhitegevuseks oli tema sekretär Anton Schindleri otsingud, kellele pühendas Beethoven oma armastuskirja. Filmi keskmes oli Beethoveni raske ning kannatusterohke elu nii tavalises mõttes kui ka armastuses. Beethovenil halvenes kuulmine eluajal ning elu lõpus jäi ta päris kurdiks ning see mõjutas suuresti ta eluolusid ja sündmusi. Helilooja jaoks on kurdiks jäämine üks kõige kohutavamaid asju. Kui helilooja kaotaks jala, jääks ratastooli või jääks lausa pimedaks, siis saaks ta jätkata oma helilooja tööd, kuna oluliseks on kuulmine, kuulamine ning selle kaudu maailma tunnetamine. Kui aga helilooja kaotab kuulmisvõime, on see äärmiselt traumeeriv. Paralleeli võib tuua, et midagi sarnast tunneb kunstnik, kes kaotab nägemise. Mulle tundub, et Beethovenile mõjus küll
levitamine üle kogu Euroopa, keskus Pariis. 1858 ooperi sünd. Hilisromantism (1890- 1925) 20. Saj küündiv järellainetus, pikad teosed, suured kooseisud. Itaalia ooper: itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperi. 3 hooaega: sügis-advent, kolmekuningapäev-paastuaeg, ülestõusmispühad-suvi. Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, oopereid esitati nii kaua kuni rahvast jätkus, helilooja müüs oma ooperi impressooriole, kui ooper kukkus läbi siis helilooja honorari ei saanud, oopereid kirjutati väga kiiresti, Helilooja õigused suurenesid 19. Saj keskel, Suurkujuks verdim kelle eesmärgiks luua ooper, mida publik jälgiks nagu draamat. Zanrid: Opera seria tõsine ooper, Opera buffa koomiline ooper, Opera semiseria pooltõsine ooper. Prantsusmaa ooper: Pariis oli keskuseks, pariisi ooper, Koomiline ooper, Itaalia ooper, Muusikaline teater lisandus hiljem
Tee, selle kõige juurde, viis läbi põhjaliku suurte heliloojate loomingu uurimise. Ühes oma artiklis on Neefe kirjutanud, et uuris koos väikese Beethoveniga Johann Sebastian Bachi prelüüdide ja fuugade kogumikku ,,Hästi tempereeritud klaver". Bachi nimi oli tol ajal tuttav üksnes kitsale muusikute ringile, kes teda kõrgelt hindasid. Beethoveni esimene teadaolev helitöö pärineb aastast 1782 klaverivariatsioonid nüüdseks unustatud helilooja Ernst Dressleri marsi teemale. Järgmine teos kolm klavessiinisonaati on kirjutatud 1793.aastal, kui Beethoven oli 13-aastane. Isa harrastused nõudsid raha ning perekonna materjaalne olukord kehvenes. Puudusest ja raskest elust vaevatud ema jäi tõsiselt haigeks. Ludwig oli sunnitud endale tööd otsima ning temast sai kuurvürsti kapelli organist. End juba helilooja ja pianistina tõestanud, tegi Beethoven lõpuks teoks oma ammuse unistuse 1787
................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan Giacomo Puccinist.Valisin selle helilooja, kuna ta nimi tundus väga huvitav. Giacomo Puccini (22. detsember 1858 Lucca 29. november 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat, kammermuusikat ja laule. 3 LAPSEPÕLV JA NOORUS Puccini sündis muusikute perekonnas ja jäi varakult orvuks. Sugulased arvasid, et
aastal. 1835.aasta alguses läks Verdi tagasi Milanosse. Juulikuus sai ta Lavigna käest sertifikaadi ning Verdist sai Busseto kooli direktor järgnevaks kolmeks aastaks. 1836.aasta maikuus Verdi ja Mergherita abiellusid ning 1938.aasta juuliks oli neil sündinud kaks last – Virginia Maria Luigia ja Icilio Romano. Mõlemad lapsed surid veremürgitusse, Virginia aastal 1838 ja Icilio aastal 1839. 3. 1834-42: esimesed ooperid Verdi kirjutas oma esimest ooperit ning 1837.aastal küsis noor helilooja Massini abi, et tema esimene ooper Milano lavalaudadele jõuaks. Bartolomeo Merelli, kes töötas La Scalas, oli nõus Verdi ooperi „Oberto“ 1839.aasta novembril lavale laskma. Ooper oli armastatud ning sellele tehti 13 lisaetendust. Peale Verdi edukat ooperit pakkus Merelli talle koostööd järgnevaks kolmeks ooperiks. Verdi töötas oma teise ooperi, „Kuningas üheks tunniks“, kallal, kui tema naine suri entsefaliiti, olles vaid 26.aastane
, 19 ooperit,laulumänge,17 keelpillikvartetti,22 klaverisonaati) Laule üle 700.Hakkas esimesena ühendama laule tsüklitesse(Soololaulu tsükleid ühendab süzeeline arendus, ühine demaatika) 1823-soololaulu tsükkel 20-st laulust "Uus möldrineiu" Klaverisaade on võrdne lauluga annab edasi laulu sisu. II tsükkel 1927"Talvine teekond"(traagilised, üksildased meeleolud. püüab inimest ja tundeid samastadaloodusega) Ka üksiklaulud alati sõnumiga. Frydrek Chopin(1810-1849)- Poola helilooja. kaheksa aastaselt andis juba kontserti. 12 a. kuulus Poola parimate pianistide hulka .Väga hea kunstiandega, oskas kirjutada kirjandeid. 16 a. õppis Varssavi kõrgemad Muusikakoolis. Looming- Peaaegu kogu looming on kirjutatud klaveril. Loomingus väikevormid. Tihedalt seotud Poola rahva loominguga. Poola rahva tantsuga (poloneese, masurka, valsid, krakovrjat)Kirjutas ekspronte (annab edasi hetke meeleolu.Suurvormid:3 klaverisonaati, 2 kontserti. Ferenz Liszt(1811-1886)Ungari helilooja
Alexander Porfyrevich Borodin (12.november 1833 27.veebruar 1887) oli vene helilooja, kes teenis elatist keemikuna. Ta kuulus muusikute gruppi Võimas Rühm, mis pühendus kindla vene muusika tootmisele. Borodin sündis Peterburis Kaukaasia vürsti abieluvälise pojana. Ausameelne isa tagas pojale väga hea hariduse. Koduõpetajate käe all ta muuhulgas neli võõrkeelt ning õppis mängima klaverit, tsellot ja flööti. Tema haridustee jätkus Peterburis Kirurgilise Meditsiini Akadeemias, kus ta hiljem ka professorina töötas. 1869
LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV 9.b LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV • Filmi algne pealkiri: „Frozen“ • Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
