Ludwig van Beethoven 1770 - 1827 Ludwig van Beethoven oli üks oma ajastu suurimaid klassitsistlike heliloojaid ja pianiste, Beethoven oli kolmest Viini klassikust kõige noorem. Ta sündis Bonnis, ühes tänapäeva vanimas linnas Saksamaal. Helilooja pere oli algselt jõukas, kuid peale vanaisa surma see muutus. Ludwig van Beethoven pidi juba 10-aastaselt pere rahaliste raskuste pärast koolist lahkuma, et ka ise raha teenida. Ludwigi isa Johann soovis pojast teha imelast ning ühtlasi ka õpetas teda. Algselt õppis noormees C.G. Neefe juures, kuid kodulinn jäi tema jaoks väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti käe all. Peale Viinist lahkumist naasis Beethoven sinna taas 21-aastaselt ja jäi seekord lõplikult
Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle muusikas hakkasid ilmnema jooned, mis sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale- impressionismile. Griegi esimeseks õpetajaks oli tema ema, kes mängis hästi klaverit.12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli (viiuldaja-virtuoos (tuntud
AVANGARDISM 19.saj Kunstis Vassili Kandinski Eksperimenteeriv ja rhutatult uut taotlev suund - stiililt erinev. Avangardistid eksperimenteerisid: ebatavaliste pillikoosseisudega uute kompositsioonitehnikatega elektrooniliste vahenditega Eesmrgiks - vabastada klassikalistest normidest Ratsionaalne, lakooniline, klaefekte rhutav. John Cage 1912-1992 USA helilooja, pianist ja publistsist Avangardismi thtsamaid esindajaid 4`33`` 27 sounds manufactured in a kitche Ettevalmistatud klaver - klavimaluste muutmine klaveri keeltele vi keelte vahele asetatud esemetega Aleatoorika (alea - lad k juhus, tring) kompositsioonisuund, kus mrav on juhuslikkus. Happening improviseeritud etendus, mis hendab kujutava kunsti, muusika, snakunsti ja liikumise Performance sarnane happening`ga, kuid pikemalt etteplaneerit Karlheinz Stockhausen 1928 Saksa helilooja
.......................................................................................13 Lisa..............................................................................................................14 Pilt Wagnerist.............................................................................................14 2 Sissejuhatus Richard Wagner on kuulus Saksa helilooja,kuid lisaks sellele, on ta veel kuulus ooperireformaatorina, dirigendina, muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Nii mitmekülgne ja andekas mees vajab ju lähemalt uurimist. Ning ta on peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!", juba sellinne lause paneb huvituma,kas see mees on väärt enesele niiviisi ütlema. 3 Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis.
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on
Kontsert EMTA kammersaalis Õpilase nimi klass 2015 Mina käisin 17. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tsellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot
Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides, kuid peagi suundus koos perega elama Rakverre. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, edasi õppis Heino Elleri juures kompositsiooni. Ta töötas mõnda aega Eesti raadios helirežissöörina ja vabakutselise heliloojana. 1980. aastal emigreerus ja elab nüüd Saksamaal. Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Kuid tema heliloomingu võib jagada kahte suurde eriilmelisse perioodi. Pärdi esimesed teosed kannavad eesti muusika tolleaegsete otsingute vaimu, kusjuures ehk radikaalsemaltki kui tema ajastukaaslaste. Tuntuim sellest perioodist on orkestriteos „Perpetuum mobile“, kus pidevalt lisanduvate orkestrihäälte
2. Elulugu lk 4 3. Tsaikovski ja Haapsalu lk 5 4. Looming lk 6-9 5. Muud huvitavat lk 10 6. Kokkuvõte lk 11 7. Kasutatud materjalid lk 12 2 Sissejuhatus Pjotr Iljits Tsaikovski(joonis 1) sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tsaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise zanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tsaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tsaikovskit
loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased poistekoor Viin elas katedraali kõrval asuvas Kapellimajas visati välja tänavamuusik, muusikaõpetaja Nicola Porpora teener Morzini kapellmeister sai kuulsaks WOLFGANG AMADEUS MOZART austria helilooja viini klassikute esindaja üle 600 teose (41 sümfooniat)
Edvard Hagerup Grieg Elulugu Edvard Hagerup Grieg oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans
Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on
· ,,Impressioon" mulje! · Mõiste võeti kasutusele 19.saj maalikunstis · 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal ,,Impressioon. Tõusev Päike" · ,,Impressioon" mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi mujleid. · Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest · Heledad puhtad värvid. CLAUDE DEBUSSY(1862-1918) · Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja · Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimäng) · Rooma preemia õpingud Itaalias · Pretest Pariisis õpetatu vastu · LOOMING: o Põhiosa moodustavad lühiteosed o Sümfoonilised palad o ,,Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide o ,,Nokturnid", ,,"Meri" o Klaverimuusikat kirjutas terve oma loometöö vältel. o ,,Prelüüd" ( kokku 24 prelüüd kahes kogumikus)
SISSEJUHATUS Mina sain loosiga Doris Kareva nime. Praegu ei tea ma temast väga palju ning ma loodan, et saan palju uusi teadmisi tema elu ja loomingu kohta. Tean vaid seda, et Doris Kareva on luuletaja ja tõlkija ning ta on pälvinud erinevaid tunnustusi. 3 1. ELULUGU JA LOOMING 1.1 Elulugu Doris Kareva on Eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on sündinud 28.novembril 1958 Tallinnas. Naine sündis helilooja Hillar Kareva perekonda. 1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis ning asus 1977 aastal Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu ülikoolist 1979. Aastal seoses süveneva survega dissidentlikele rigkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe „Sirp ja Vasar“ toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina.
Ooper 19.ndal sajandil Kirjeldage, milline oli romantismiajastu ooper? Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks
VARDO RUMESSEN SERGEI RAHMANINOVI (1. IV/20. III 1873 -- 28. III 1943) MUUSIKA PILTLIKKUSEST Etüüdpiltidest op 33 ja op 39 Kuidas sünnib helitöö? Kas kujuneb see helilooja peas pikema aja jooksul või on selle tekkimise põhjuseks hetkemeeleolu? Kuidas on see seotud helilooja mõtte ja tundemaailmaga ja mil määral väljendab see helilooja enda iseloomu? Või on selle aluseks välised tegurid, mis avaldavad oma mõju heliloojale täiesti sõltumatult tema tahtest ja väljendusviisist. Loomingupsühholoogiliselt on tihtipeale väga raske anda neile küsimustele ühest vastust. Paljuräägitud inspiratsioon võib vahest küll anda algtõuke, kuid ei seleta tihti seda, kuidas ja milliste loomepiinadega mõni helitöö tegelikult sünnib. Tõenäoliselt erineb
Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo". Sealt sai algu¬se ka Sibeliuse kui väljapaistva orkestrimuusikalooja karjäär. Samast aastast alga? ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. Oma abikaasa auks nimetas ta hil¬jem oma kodu Järvenpääl Ainolaks. 1898
seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa, koolmeister, koori- ja orkestrijuht, Torma laulukoori ja pasunakoori rajaja / raamatud Torma mängo-koor, Tallorahva Süddamerömust / Mozarti Reekviemi esmakordneesitamine eesti keeles; Martin Körber Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja
EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“
Soololaul e. lied (üle 600) Soololaulu tsükklid ,,Ilus möldrineiu,,, ,,Talvine teekond,,, ,,Luigelaul,, (peale surma koostasid selle tema sõbrad) ,,Ilus möldrineiu,,- 2 terviklikku ja iseseisvat laulu, mis moodustavad terviku Sõnad W. Müller oluline sümbol :oja Tema laule iseloomustab: Kasutab palju loodutemaatikat Tunnustatud kirjameeste tekstide kasutamine (Goethe) Instrumentaalsaate tähtsus Läbikomponeeritus(muusika on võimalikult erinev, ei kordu) FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi rasket tööd, täiskasvanuna polnud vaja tänu sellele üldse harjutada ega ennast arnedada ,,La Campanella,, ,,24 kapriisi,, FERENC LISZT (1811-1886) Ajastu 1 suurimaid pianiste. Oli veel helilooja, pedagoog, muusikakriitik ja dirigent. Teosed:
JOHANNES BRAHMS Koostaja: JOHANNES BRAHMSIST 1 ÜLDISELT • Oli saksa helilooja. • Sündis aastal 1833 Hamburgis, suri 1897 Viinis. • Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. • Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. • Võrdväärne Johann Sebastain Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 2 HELILOOJA ELU
VELJO TORMIS Veljo Tormis on sündinud 07.08.1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule ja osati hinnata uudset rahvuslikku kooriloomingut (Mart Saar). Muusikuteed alustas Tormis oreliõpingutega, see- järel õppis heliloomingut algul Tallinna hiljem Moskva Konservatooriumis. Töötas mõnda aega Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Alates 1969 on Tormis olnud vabakutseline helilooja. Tormise loomingus on esikohal koorimuusika. Aastakümneid on ta olnud Eesti muusika selle zanri liider. Pikka aega oli tema teoste põhiesitajaks RAM (praegu Eesti Rahvus-meeskoor), edaspidi aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Viimastel aastakümnetel on Tormisest saanud üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Loomingu algusaastatel katsetas Tormis uute kompositsioonivõtetega nagu teisedki tema põlvkonna noored heliloojad
M. Mussorgski 1839-1881. Vene helilooja. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Tema varajase surma nädal pärast 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M
"teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve Eesti rahva südames On hea laulja ja laulukirjutaja RAM Riiklik Akadeemiline Meeskoor On Eesti Rahvusmeeskoor Suurim kutseline meeskoor maailmas On võitnud koorimuusika kategoorias Grammy Eri Klas Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt Eesti kuulsaim dirigent Eesti hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
sajandist pärist muusikateoseid ning leia oma lemmikteos, mida sooviksid ka klassikaaslastele tutvustada. 2) Teata oma valik jägmiseks tunniks õpetajale. 3) Panen siis teosed ja heliloojad gruppidesse ning määran ettekande kuupäeva. 4) Ettekandes peaksid olema järgmised punktid: - Sissejuhatus üldisesse teemasse (mida kujutab endast sümfonism (soololaul vmt), milline roll on sinu valitud heliloojal selles zanris) - Miks valisid just selle helilooja? - Huvitavamaid fakte valitud helilooja elust ja loomingust - Kuulame koos klassiga ühte teost sinu valikul selle helilooja loomingust, vajalik on põhjendus, miks valisid just selle teose. - Ettekannet võid teha ka koos kaaslasega, kui teil on juhuslikult üks ja sama lemmikteos. 5) Klass teeb iga ettekande kohta analüüsi, mida oleks saanud teha paremini ning mis õnnestus hästi.
Instrumentaalkontsert on konstert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolm osa, mis on järj vastavalt tempodele kiire aeglane kiire, kasutati topeltekspositsiooni: esimeses kõlab peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisati ventiilid, puupillidele klapsisüsteem, keelpillidele pikenesid sõrmlauad ja poogen.
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus KLASSITSISM Tööleht nr. 15 Viini klassikud Franz Joseph Haydn Mozart Beethoven Eluaastad 1732 1809 1756 1791 1770 1827 Fakte elust, mis on Sündis Alpide jalamil Rohrau Isa oli helilooja tollel ajal. 3. põlve muusik mõjutanud helilooja külas. Salzburgi krahvi teenistuses Vanaisalt anded loomingut Ema köögitüdruk, isa Viinis vabakutseline Juhuslikud tõllassepp (mängis harfi ja laulis Mozarti surm oli äkiline. muusikaõpetajad kodu palju) 14 aastaselt Bonni
rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Mõlemad korraldasid rahvaviiside uurimiseks ja kogumiseks ulatuslikke ekspeditsioone mitte ainult Ungaris, vaid ka Rumeenia, Tsehhimaa ja Jugoslaavia aladel. Mõlemad olid ka väljapaistvad muusikateadlased- Bartoki mahukas uurimus "Ungari rahvalaul" (1924) kuulub tänini muusikalise etnograafia varamusse. BELA BARTOK Bartok jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja., pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Pärimuusika kogunemisretkedel jõudis ta lisaks Kesk- Euroopale koguni Türgisse ja Põhja-Aafrikasse. Bartoki loomingustiil ongi orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositisioonitehnikatest. Arvatavasti viis just kokkupuude vanade rahvaviisidega helilooja tõdemuseni, et pärimuusikalaadne mõtlemine värskendab üldlevinud akadeemilist helikästitlust, et rütmijaotused võivad olla
Pärnu Ülejõe Gümnaasium Timo Steiner Referaat Õpilane: Kris Korn Juhendaja: Anu Tilk Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin helilooja Timo Steineri ja kõik, mis seondub tema ja muusikaga. Käsitlen enamasti internetist leitud materjale ja püüan nende põhjal edasi anda kõige tähtsama. Referaadi eesmärgiks on saada teada veidikene Timo Steineri elust ja tema muusikalisest teekonnast, mis on teinud temast helilooja. Otseselt ei olnud mul võimalust tegelikult teda valida, kuna sain teema pimesi, aga üritan referaadis välja tuua kõik selle, mille pärast see valik minu jaoks õige oli. Timo Steiner on öelnud:
Looming: ,,Tuhkatriinu" ,,Varastaja harakas" Giuseppe Verdi Tema looming on Itaallaste jaoks väga tähtis kuna see on seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, teda armastasid kõik. Looming: ,,Rigoletto" ,,Kuningas üheks tunniks" Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes. Itaalia kuulsaim ooperiteater on La Scala. Prantsusmaa Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal 17.saj välja ka klassikaline ooper. Mõlema zanri tekkimisel sai määravaks itaalia päritolu helilooja Jean-Baptiste Lully (16321687) tegevus. Barokkajastu lõpuks tekkis 2 erinevat ooperiliiki, millel olid erinevad taotlused : 1.)Prantsuse ooper loomulik hääl, balletinumbrid, peen koomika, kaunistuste puudumine meloodias. 2.)Itaalia ooper kastraatide ja primadonnade kultus, peamiseks numbriks oli aaria ( koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus. Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis.
Programmiline muusika pealkirjastamine Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest peateemast Lied vokaalizanr Operett lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Soololaul - klaverihääle saatel, prog. tsüklid ( pealkirjad) Koloriit Värvigamma Küroplast Mehhaaniline harjutusvahend Schumann - (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja jamuusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. 7 aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Õppis Leipzigi ülikoolis juurat. 1834 asutas muusikaajakirja. Florestas tema kirglik pool, Eusebius lüüriline pool. 1844 tabas vaimuhaigus. ,,Eusebius" tsüklist Karneval, ,,Florestan" tsüklist karneval, ,,See oli kuumal maikuul" tsüklist ,,Luuletaja armastus" Schubert - 31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja
Mis on muusika? Muusika on kunst. Kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Muusika abil saab helilooja edasi anda oma tundeid, emotsioone, arvamusi. Kuulaja saab muusikat kuulates tunnetada ja aru saada helilooja tunnetest, mõttest mida helilooja tahtis edasi anda. Kui helilooja ja kuulaja tunded on samad, kuulajale meeldib see muusika. Erinevatel elu hetkedel elab inimene läbi palju emotsioone. Tal muutub tuju, enesetunne ja arusaam maailmast ning sellepärast tema muusika eelistused muutuvad. Raske on kindlalt öelda milline muusika on hea ja milline halb. Rahulik, vaikne ja loodushelidega instrumentaalmuusika sobib ideaalselt näiteks mediteerimiseks. Kuid see pole absoluutselt sobilik muusika, kui sa tahad tantsida.
Edward Grieg Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus
Frederick Chopin ( 1810 - 1849) ELU Esimesed kakskümmend aastat(1810- 1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830- 1849) olid täis sisemisi vastuolusi, hingelist rahuolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli polonees, mille ta kirjutas 7- aastaselt ja viimseks teoseks masurka. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8- aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823 aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaeg oli täius kaunist rõõmsameelset lapsepõlve. Chopin näitas
Klassika rajaja Haydn 1809. aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoléon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Juba enne helilooja surma mängiti tema sümfooniaid ka kaugel Ameerikas. Joseph Haydni teeb heliloojate seas ainulaadseks suur austus, mis sai talle osaks tema muusikutee algusest peale. 26-aastaselt sai ta aga esimese palgalise töökoha krahv Morzini majas ning hiljem polnud tal kunagi vaja tunda rahamuret. 1761. aastal asus Haydn ametisse Esterhazyde juurde kapellmeistri abina Viini lähistel Eisenstadtis, kuhu ta jäi 1804. aastani, mil otsustas kõrges vanuses pensionile minna
John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija Prantsusmaa Ars nova Alusepanija Philippe de Vitry Nimi tuli de Vitry traktaadi ,,Ars nova" järgi Vastandati vanale muusikapõlvkonnale Alus uuele rütmisüsteemile Uued taktimõõdud Isorütmika Komponeeriti missa ordinaariumiosi Philippe de Vitry - In Arboris (Ars Nova) Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul Motett liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse Väljapaistvaim helilooja - Guillaume de Machaut Renessanssi ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis Itaalia Trecento muusika on ilmalik seltskonnakunst Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. sajandil Itaalias Kahehäälne Ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas Sisuks armastus ja karjuseidüllid Caccia Madrigal - Jacopo da Bologna Tähtsamad heliloojad Jacopo da Bologna Giovanni da Cascia Suurkujuks pime muusik Francesco Landino ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik
NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV Õpilane Nikolai Rimski-Korsakov · Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus "Võimsasse rühma". · Sündis 18. märtsil 1844. aastal vene linnas Tihvin · Suri 21. juuni 1908. aastal Elulugu · Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. · Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli.
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.,,Leelo'' ,,Must lind'' ,,Põhja vaim'' Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Sümfoonilised teosed1917 "Videvik"
Sven Grünberg sündinud 24. novembril 1956 on Tallinnas Sven Grünberg on Eesti helilooja. Ta sai tuntuks oma ansambriga "Mess", mille eeskujude hulka kuulusid nn progresiivse roki väljapaistvamad ansamblid, nagu "Yes" ja "Genesis". Ansambel "Mess" mängis peamiselt pikemaid kompositsioone. Grünberg oli ansamblis nii helilooja, laulja kui ka intumentalist. Esimesen Eestis võttis ta kasutusele süntesaatori, tollal veel väga haruldase pilli, millesse suhtuti eelarvamusega. Grünberg püüdis Messi muusikat siduda ka visuaalsete kujunditega ning kontsertide osaks olid alati ka Kaarel Kurismaa ruumilised teosed. Messi kontserdid kujunesid omapärasteks etendusteks intellektuaalsele, suures osas üliõpilastest koosnevale publikule. Selle ansamblile loodud teostest on tähtsaim kantaat ,,Küsi eneselt", milles
Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel
Edvard Grieg Koostanud: Külli Stroo Kes oli ? Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks
...........................6 Sissejuhatus Õpetaja andis mulle selle mehe ja hakkaksin tegelema referaadiga. Muide ma ei tea Nikolai Rimski-Korsakov eluloost näiteks kuidas hakkas muusikuks, muud. Seetõttu tahan sellest teada saada. Nii hakkasin uurima sügavamalt tema elust ja sellega saan teada rohkem temalt infosid. Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov ( -) elulugu Nikolai Rimski-Korsakov oli kuulus vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sündis 18.märtsil 1844.aastal Novgorodi lähedal Tihvinis. Helilooja isa oli kõrge ametnik. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka helilooja armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba nelja-viieaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima. Tihvinis tegi ta ka esimesed katsed heliloomingu alal, mis pole
Charles Ives (1874-1954) · Esimene USA süvamuusika suurkuju/eksperimentaator · Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees Looming: · Orkestrimuusika: 12 teost sümfooniaorkestrile · Kasutas oma loomingus 1) polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi
Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega. Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USA-s eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused: Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. JOHN CAGE (1912-1992) USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming: 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. ...
Eesti ooperid Sten Marten Lahek, Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter 29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas.
Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Friedemann, Carl Philipp Emanuel, Johann Christoph ja Johann Christian. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. LOOMING Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi muusika unustati pärast helilooja surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo-ajastusse tema tõsine, erakordselt väljendusjõuline ning sügavalt sakraalne looming ei sobinud. Ligi 80 aastat hiljem `avastati` Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning tänu Mendelssohni ja Schumanni aktiivsele tegevusele teadvustas inimkond endale taasleitud rikkuse. 1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA
Evald Aav (7.03.1900 Tallinn 21.03.1939 Tallinn), Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna
Franz Schubert Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
