Kodus õppis viiuli-,klaveri-,vioolamängu. 1808-1813 õppis Franz Viini õukonnalauljate koolis(konviktis) -juhataja Antonio Salieri. Laulis õukonnakapellis,õppis kompositsiooni Salieri juures. Eeskujudeks tollel ajal Haydn,Mozart,Beethoven. Kooli lõpetades töötas isa koolis algklasside õpetajana 3 aastat,seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt,kiiresti, ilma parandusteta ning ilma klaverita,kuna tal seda ei olnud. 1815-1816 olid helilooja loomingus väga viljakad. Valmisid- 2. ja 3. sümfoonia viis ooperit kaks missat 146 laulu jne. (traagiline,ainus armastus) Schubert elas äärmiselt vaeselt (öömaja erinevate sõprade juures),komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Schubertiaadid-koosviibimised koos muusika, kirjanduse,elavate piltide lavastamise,veini ja väljasõitudega. Sõprade ettevõtmisel trükiti osa tema teoseid üksikute vihikutena,enamik töid jäi aga ootama postuumset avastamist.
Mart Saar Ta sündis 1882. aastal Suure-Jaani lähedal Hüpassaares, keset soid ja metsi, kus talle said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi Konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski- Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ka ise rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema...
1. 20 saj muusika, kunstisuunad postmodernism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, minimalism 2. 4 fakti G.Gershwinist ja tema loomingust USA helilooja, tegi palju lööklaule, kirjutas palju muusikale, tema muusikas esines jazzirütmi 3. 2 fakti „Porgy ja Bessist" autor G.Gershwin, 1935. a. tehtud 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. muljete kunst, loobuti teravatest piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida ...
Henry Purcell Henry Purcell sündis 10. Septembril, aastal 1659 ja suri 21. Novembril aastal 1695. Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Henry Purcelli perekond elas Londonis, mõnisada jardi Westminster Abbeyst läänes. Tema isa Henry Purcell seenior oli kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tal oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim poeg Daniel oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa
"maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik tõi eestlaste kultuuriellu olulise murrangu. Kuna kooliharidus, sh muusikaõpetus oli jõudnud päris heale tasemele, hakkas kõigis Eestimaa nurkades tekkima laulukoore ja puhkpilliorkestreid. Selle arengu kõrgpunkt oli 1869 Tartus toimunud I üldlaulupidu, millel osales üle 800 laulja (ainult meeskoorid) ja pillimehe. Selle peo kavas oli ka kaks eesti helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmanni (1845-1875) laulu. Laulupidu ongi üks märksõna, mille järgi Eestit maailmas tuntakse. 1999. aasta suvel toimus Tallinnas juba 23. üldlaulupidu. Traditsioon on vastu pidanud. Mida tugevam on olnud poliitiline surve, seda poliitilisem tähendus on olnud ka laulupeol. See kulmineerus 1980. aastate lõpul, mil Eestimaal tekkis lootus taas iseseisvaks saada. "Laulev revolutsioon" oli ilmselt ainulaadne nähtus maailmas, kus rahvas avaldas oma meelsust
Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles tänapäeval on hakatud nendest mõnede autorlust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate
Mart Saar Elulugu: Mart Saar sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Nooti õppis Saar tundma Andreas Erlemanni raamatu "Musika öppetus" abil. Helilooja enda sõnade kohaselt luges ta selle läbi sada korda. 1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja Juhan Aaviku õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud
o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule o 20.saj. algus loomingu kõrgperiood · 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse ,,Ajaloolised stseenid". Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem ,,Finlandia" · 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi ,,Ainolaks" EDVARD GRIEG (1843-1907) · Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks · Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks oli ema · 12-aastaselt esimesed loomingukatsetused · Õppis Leipzigi konservatooriumis (klaver, kompositsioon, muusikateooria) · LOOMING: kõige arvukama osa moodustavad soololaulud(140) ning klaveri- ja orkestripalad o Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest o Kasutab loomingus muinasjutulisi karaktereid o Erilise kuulsuse saavutas muusika H
Wagner kasutab neljakordset orkestrit. Kõige olulisemad on vaskpuhkpillid. Tuntumad ooperid: "Lendav Hollandlane", "Tannhäuser", "Lohengrin", "Tristan ja Isolde" Kuulame: "Tannhäuser'ist" "Palverändurite kool" Wagneri ooperireform tõi kaasa: 1) tulede kustutamise 2) saalipõrand ehitati kaldu 3) orgester paigutati orgestriauku GEORGES BIZET (1838 1875) Prantsuse helilooja, kelle ema oli väga hea pianist ning tema õde oli väga hea laulja. Ta kasvas muusikalises õhkkonnas ja juba 9 aastaselt astus ta Pariisi Konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Alates 1868. aastast langes ta väga tugeva kriitika osaliseks, selle tagajärjel
Teose kirjutamise ajendiks oli tütre surm ja paratamatu südamehaiguse diagnoos. Vaatamata teose kirjutamise traagilisele taustale ei olnud teose ideestik depresiivne. Teost peetakse tema kõige isiklikumaks teoseks. hiina luule teemal „kaduv nähtus“ (Inspiratsioon luulekogumikust „Hiina flööt“ (8.sajand)) Viimase perioodi teosed, "Laul maast" ("Das Lied von der Erde"), üheksas sümfoonia ja lõpetamata kümnes sümfoonia, kajastavad helilooja läbielamisi ajal, mil Mahler oli surmatõves. Tollased teosed lõppesid reeglina vaikselt. Helilooja Alban Berg nimetas üheksandat sümfooniat "kõige suurepärasemaks asjaks, mille Mahler eales kirjutanud". Ühtegi viimase perioodi teost ei kantud ette Mahleri eluajal. 7. Milliste žanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes žanrites. Ooper, sümfoonilised poeemid, Don Juan, ooper salomee Elektra
raske nrvivapustuse. Aasta lpul saatsid sbrad ta vlismaale, kus looming aitas tal kriisist le saada. Nimelt tol aastal lpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin". 1870-ndate aastate lpust alates hakkab Taikovskil peale rndurielu. Ta reisib palju ja tutvub paljude heliloojatega ( Brahms, Grieg, Saint- Saens, Massnet). Esineb dirigendina. Triumf saadab tema kontserte Berliinis, Pariisis, Genuas, Londonis).1877 valminud IV smfoonias peegelduvad helilooja traagilised tunded ja pettumus. Seda muusikat on vrreldud puhastustulega, mis muudab inimesed paremaks. 1878. aasta algul lpetas Taikovski ooperi "Jevgeni Onegin". Ta lahkus Moskva Konservatooriumi professori kohalt. Nd oli tal rohkem vabadust loominguga tegelemiseks. Ka jrgnevatel aastatel viibis Taikovski palju vlismaal. See kik sai teoks seetttu, et tal oli rikas ja helde metseen Nadezda von Meck, kes oli ka Taikovski sber 13 aasta vltel. Nad ei kohtunud kunagi, suhtlesid vaid kirja teel.
Ta hakkas andma laulu- ja muusikatunde, mängis peoõhtutel ja vahel ka lihtsalt tänaval viiulit. Tellimusel kirjutas ka mõned oma esimesed muusikapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Ta mõistis, et heliloojaks saamiseks on tal vaja visalt õppida. Tulusaks kujunes tal koostöö Kurz-Bernardoniga, kellega koostöös kirjutati muusika ooperile ,, Kõver kurat ,,. Need noodid ei ole tänapäevani säilinud. Haydni loomingulise viimase etapi- enne seda kui temas sai iseseisev helilooja moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. 1750. aastal oli Haydn kirjutanud väikese missa, milles väljendus tolle zanri moodsate võtete
muutus korrapäraseks. Romantism muusikas on umbes (1820-1880) valitsenud suund. Kantaadis toimusid mõningad muutused. Meloodia muutus väljendusrikamaks. Samuti romantismi ajastu kantaadis valitseb värvikas harmoonia. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes paistsid silma ka ooperi- ja oratooriumizanris. Giacomo Carissimi, Alessandro Stradella, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel olid ühed kuulsamad kantaadiloojad. Üle kahesaja kantaadi lõi kuulus saksa helilooja J. S.Bach. Neist enamiku moodustavad vaimulikud teosed, mida nimetatakse ka koraalikantaatideks, sest seal on teiste osade seas oluline koht luteri koraali kooriseadetel. J. S. Bachi ilmalike kantaatide hulka kuulub soolohäältele ja instrumentaalansamblitele loodud "Kohvikantaat", kus pilgatakse Euroopas moodi läinud kohvijoomist ning "Talupoja kantaat", mille meloodiad on lähedased rahvalikele lauludele ja tantsudele. Kantaate on loonud väga palju heliloojad. Oratoorium
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga
Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu. Hüpassaarde, metsade, soode ja rabade taha, kuhu ei kostnud naaberelamute juurest isegi koera haukumine oli umbes 1760-nda aasta paiku läinud metsavahiks helilooja vanavanaisa. Mõisnik lubanud tal seal metsa maha võtta ja hooned ehitada. Tung omaette vabamalt elada meelitanud metsavahi mõisast võimalikult kaugele metsa elama. Iseseisev elu looduse rüpes lepitas üksikasuka soiste metsaalade ja raba ning vähest saaki tõotava põllupinnaga, mida alles tuli alepõletamise teel metsast looma hakata. Põlvest põlve süvenes Hüpassaare elanike kiindumus oma kodukoha elusse ja ilusse, proosasse ja poeesiasse
mille juhiks oli J. Stamitz. Hiljem arendasid Viini klassikud seda zanri edasi. Kõigepealt Haydn, kes jõudis kirjutada 104 sümfooniat, seejärel Mozart ja Beethoven. Sümfooniat võib pidada kõige täiuslikumaks instrumentaalmuusikazanriks. Nii nagu sonaadi puhul , on ka sümf. osad erinevate karakteritega. Romantismiperioodil (19.saj) hakati kujutama programmilisi sümfooniaid, kus osadele lisati sageli sõnaline seletus, avamaks helilooja taotlusi. Nt. on H.Berliozi "Fantastilise sümfoonia" alapealkirjaks "Episoodid kunstniku elust" ja osade pealkirjad: *"Unelmad ja kired" , * "Ball" , *"Stseenid väljadel" , *"Rongkäik tapalavale" , *"Öine nägemus nõiasabatil". Tänapäeval ei eelda sümfoonia muidugi enam sonata- allegro vormist kinnipidamist, küll aga tõsist ja sügavat muusikalist sisu. Sümfooniat võib võrrelda romaaniga kirjanudses. Kuulsamad helilooja-
Ta on kirjutanud viis sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (19761980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsultandina (19831985) ja teatri "Vanalinnastuudio" muusikajuhina (19871999). Aastail 19931995 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias. Alates aastast 1995 on Tüür vabakutseline helilooja, kelle tööd jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele
sümfooniline poeem Tööleht: heliloojad romantikud võrdlev tabel Wagner 1813- Leipzigis Helilooja, Viiuli- ja klaveriõpetus Beetho Ooperid 1883 luuletaja, ven kultuurifilosoof, kirjanik, ooperireformaator, dirigent, organisaator, koorijuht
· Punane - revolutsioon · Valge - helge tulevik · Must - tume minevik · Lipu keskel on kuldne Saladini kotkas. Saladin oli Egiptuse esimene sultan. · Lipp võeti kasutusele 4. oktoobril 1984. Vapp · Kasutusel alates 1984. aastast. · Kotkas hoiab käes kirja, millel on riigi nimi araabia keeles. · Kotka rinnal on lipu- värvides kilp. Hümn · Bilady, Bilady, Bilady ("Mu isamaa, mu isamaa, mu isamaa") · Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923) Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummardamise lahutamatu osa. · Pillid: kõristid, kastanjetid, salmei, flööt, trompeti- ja oboelaadsed pillid, harf, lüüra, lauto, klarnet, simbel, kinnor, sofar, topeltvile. · Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. · Toimus templimuusikareform muusikateooriast sai preestrite salateadus. · Muusika aluseks oli algul
Wilhelm Richard Wagner (1813-1883) Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. 1827. aastal siirdus ema koos lastega taas Leipzigi ja Wagner algas õppimist Leipzigi ülikoolis muusika erialal. 1833. aastal kirjutas ta oma esimese ooperi "Die Feen", mis alles lavastati peale helilooja surma. 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1839. aastal kaotas Wagner kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner,
KOOSTAS: Axel-Mait Roosnurm Kõige tuntuim eesti helilooja (eestlane) maailmas Väga lai kuulajaskond Sündis Paides, lapsepõlv möödus Rakveres Tallinna konservatoorium Heino Elleri kompositsiooniklass, lõpetas 1963. Töötas Eesti Raadios helirezissöörina Alates 1967 vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Saksamaale Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud. Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae."
..) Elulugu: Sündis Hiiumaal. Lõpetas Tallinna I Keskkooli reaalklassi. Samal ajal tegeles iseseisvalt muusikaga. Pärast astus Georg Otsa nimelisse muusikakooli. Lõpetas löökpilli ja flöödi erialal. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse õppima kompositsiooni. Täiendas end elektronmuusika alal Saksamaal. Asutas ka ansamli In Spe, kus ise mängis klahvpille, laulis, oli helilooha. Tegi omalaadset rokk-muusikat. Looming: Oma põlvkonna kõige tuntum ja tunnustatum helilooja kogu maailmas. Tema muusikat iseloomustab oskus sünteesida erinevate stiilide elemente. Ta muusikas on euroopaliku ja idamaade kultuuri jälgi. Ta põimib rokk-muusikasse nt Gregoriuse koraali ja barokkmuusika. Teosed: ,,Arhitektooniline" ja ,,Zeitraum". Aastal 2001 esietendus Saksamaal tema ooper ,,Wallenberg". Räägiv Rootsi diplomaadist, kes töötas II maailmasõja ajal Budapestis Rootsi saatkonnas sekretärina ja kes aitas 10000 juudil pääseda Saksa koonduslaagritest. Arvo Pärt (1935-
Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid Dramaatiline tegevus antakse edasi kõnedialoogide abil John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) "Dido ja Aedenes" "Venus ja Adonis" John Blow Henry Purcell (16591695) Barokkajastu tuntuim helilooja Inglismaal, kaasaegsete poolt kutsutud ka Briti Orpheuseks Sündinud õukonnamuusiku pojana ning laulis lapsena kuninglikus kapellis, sealt sai oma kõrgtasemel muusika hariduse Ta ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiilis elemente ja kujundas väga ära tuntava inglise barokkmuusika stiili Elulugu ·1675 ilmusid trükis tema esimesed laulud ·1677 sai temast kuninga kammermuusika helilooja ·1679 Westminister Abbey organist
007: Skyfall Oskar Tuha, 9c Info Filmi rezissöör oli Sam Mendes. Produtsendid olid Barbara Broccoli ja Michael G. Wilson. Peaosades Daniel Craig, Javier Bardem ja Bérénice Marlohe. Helilooja oli Thomas Newman. Originaallaulu ja helimontaazi auhinna võitnud Bondi-filmi tegemiseks kulus 200 miljonit dollarit. Film teenis üle 1 miljardi dollari kasumit. Film on võitnud Parima Märulifilmi auhinna, Oscari, Kuldse Gloobuse ja palju muid. Filmist lähemalt Skyfall oli 23. James Bondi film. Filmis näeb kahte varematest filmidest tuntud Q'd, keda mängib Ben Whishawi ja Moneypennyt, keda mängib Naomie Harris.
või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos Partituur- muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida. Pizzicato- keelpillide mänguviis, mängitakse keeli sõrmitsedes Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Programiline muusika- instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Repetiitor- rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Sakraalmuusika- vaimulik muusika Sünkoop- rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale tessituur- heliulatus
Ta koostas I Eesti kirjanduse ajaloo raamatu. Alustas ka Eesti entsüklopeediat. Keeleteadlasena. ,,Eesti keele grammatika ja eesti keele lause õpetus" eestlastele. Venelastele ,,Täieline vene keele õpiraamat". Uued sõnad haritlane, õpetlane, peide, täide, köide, aula, heliredel, magala, lehtla, rahvus, mitmus, maitsus(maitsma), ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev, keeleterminid (ülivõrre, asesõna, sidesõna, ainsus, mitmus, häälik, tähesti), helilooja, kolmkõla, helivältus, kolmkõla pöörded jmt. Paarkümmend aastat elu lõpust oli Tartu ülikooli õppejõud. Elujooksul tuhatkond teost, liedertafellik stiil. ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska" ,,Isamaa mälestus". 1908 üritas ooperit kirjutada, ise nimetas seda laulelduseks ,,Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad." Sealt ,,Kungla rahvas". Juhatab Eesti üldlaulupidusid. Kogub rahvaviise. Pärit Põltsamaalt, Võhmast. Ta kaotas väga varakult mõlemad vanemad
Joseph Haydn Klassitsismiaja muusika 18. sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Ballaad, 2-4 häälne ilmalik laul, Roneau, 3-häälne laul ühe muusikalise põhikujundi sagedase kordamisega, sageli ka soolo ja koori vaheldumisega. Virelai, trubaduurilaulude sarnased ühehäälsed laulud. Muusikas peetakse ars novale alusepanijaks Philippe de Vitry. temalt on säilinud 12 motetti. Tema kolleeg oli Johannes de Muris, nende kirjutised panid aluse rütmisüsteemile. Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Guillaume de Machaut, ars nova väljapaistvaim helilooja, elas Reimsi linnas. Tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud. ,,Tõsilugu". Esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimuliku muusika zanrist tähtsamaks. "Mu lõpp on minu algus". Tema kõige tähtsam teos on esimene üheautori loodud terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame" (nelja häälne). 3 Muusika 14.sajandi Itaalias TRECENTO.
komponeerimisele. Suri 28. oktoober 1963. Maetud Suure-Jaani kalmistule. 1945. aastal pälvis Mart Saar ENSV teenelise kunstniku ja 1952. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse. 1972. aastal avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum ning 1982. a. mälestussammas Tallinnas. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Cyrillus Kreek Cyrillus (sünninimega Karl Ustav) Kreek sündis 1889. aastal Läänemaal Ridalas ja oli suure muusikalembese pere üheteistkümnest lapsest üheksas. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus.
Koostaja: Riho Plaan Elva 2009 Sisukord 1. Eessõna 2. Elulugu 3. Looming 4. Tähtsamad teosed 5. Bach'i viimane teos 6. Kasutatud kirjandus 2 Johann Sebastian Bach (1685- 1750) Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3 Elulugu Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal
SISSEJUHATUS Arvo Pärt on tuntuim eesti muusik, kelle nime teatakse pea üle kogu maa. Ta on väga andekas ja omanäoline helilooja, kes on pärjatud paljude rahvusvaheliste aunimetuste ja auhindadega. Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960
Robert Schumann (1810-1856)saksamaa varakult muusika,vanemad tahtsid õigusteadust abielu klaverimängija tütrega, 10a. Muusikaajakiri loomingus tähtsad laulud ja klaverimuusika põhiliselt programmilised teosed (lisas teksti sisu või pealkirja) 2klaveripalatsüklit ''karneval'', ''castesteeinid'' 250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu
Muusika väljendusvahendid * Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid * Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia
Lähimad: R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln. Üle-Euroopaline sündmus: Leipzigi konservatooriumi avamine 1843. Avamise tingis proffessionaalsete muusikute puudus. Kool hakkab koolitama kogu Euroopale. Eeldas parimaid õppejõude (sh Schumann). 1. rektor oli Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844). Võtab kasutusele dirigendikepi. Mendelssohnil on eriline koht saksa kultuuriloos. Selle tingis ta laialdane tegevus helilooja, pianisti, pedagoogina ja muusika organisaatorina. Ta taasavastas Bachi (3/4 saj. varjus). Hakkab igati propageerima: trükib, kontserdid, artikklid jne.tänu talle on Bach asunud oma väärilisele kohale. Looming Teda nimetatakse klassikalise orientatsiooniga mõõdukaks romantikuks. Tal polnud kunagi eesmärkide (lüürilisus, tugevalt sentimentaalne, saksa folkloor) väljendamisega rakusi. On kirjutanud palju mitmekülgset muusikat. Konkurendid pingutsid et leida helilooja muusika üha
oma kodumaal, kuid peagi leidis Badelt oma tähesäre. ,,Ma hakkasin tööle koos Saksamaa produtsendiga, kelle nimi on Ralf Zang. Ta andis mulle võimaluse ajal, mil ma polnud veel mitte midagi teinud. Ta andis mulle tööd insenerina, seega ma produtseerisin plaate ja artiste... Me tegime tuhandeid reklaame. Ja siis ma hakkasin edasi töötama televisiooniga ja mõndade filmidega," räägib Klaus Badelt intervjuus. Aastal 1998 kutsus Oscareid võitnud helilooja Hans Zimmer ta tööle Media Ventures stuudiosse. Sellest ajast peale on Badelt tegelenud mitme oma enda televisiooni projektiga. Tema esimene suur saavutus, mis pälvis ka palju tähelepanu, oli 2002.aastal muusika filmile ,,The Time Machine". 3)Nüüdseks on Klaus Badelt kirjutanud muusikat enam kui 25 suurele Hollywoodi filmile. Filmid ,,The Time Machine" ,,The Piretes of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl" ,,Constantine" ,,Catwoman" ,,Ultraviolet" ,,Ned Kelly" ,,Poseidon"
RETSENSIOONI KIRJUTAMISE JUHEND Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nim...
Clément Janequin Ta oli 16. sajandi 1 poole üks kuulsamaid sansoonimeistreid. Ta oli ka preester kuid mitte kõige edukam sellel alal. Ta sündis umbes 1485 a Chàtellerautis,Prantsusmaal ja suri 1558 aastal Pariisis. Omapärasein osa tema loomingust on nn programmsansoonid. Need on ulatuslikud ja lauljale väga nõudlikud laulud, milles kasutatakse helimaalitehnikat:helides kujutatakse looduspilte või olustikustseene. Arvatavasti on ta kirjutanud umbes 286 sansooni ja mõned liturgilised lood- kaks missat ja ühe motetti. Ta elu oli väga ebatavaline tollaste preestrite kohta. Tal polnud kindalt kõrgemat töökohta üheski kirikus ega katedraalis vaid ta tegi mitmeid väiksemaid töid, pidades tähtsaks patroone. Tema varajasest elust ei ole säilinud ühtegi dokumenti. On teada, et 1505. aastal võeti ta tööle müüjana Bordexuis. On teada,et seal töötades 1525 kui ta tööandja suri ha...
virtuooslik viiulimäng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne: · Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele. · Sümfooniline muusika ja kontserdid. · Kammerteosed. · Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile). · Muusikalis-dramaatilised teosed. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt
See sai alguse 14. saj. Muusikas kandus rõhk vaimulikult muusikalt ilmalikule muusikale. Prantsusmaa 14.saj kunsti tuntakse Ars Nova nime all. Selle alusepanijaks on Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Selle ajastu esinduslikumad teosed olid 3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muusikat
Hilda Kruusi (vasakul, koos Alide Leet-iga) 12.september 1915 - 27.juuni 1994 Veljo Tormis Oli eesti kostüümikunstnik 7.August Linda Vernik (koos tütre 1930 Eda Vernikuga) On eesti 22. juuni 1933 24. helilooja august 1990 oli eesti filmikunstnik Monteerija- Ludmilla Rosental Kirjandusliku alusteose autor- Toimetaja- Lennart Meri August Kitzberg Direktor- Kullo Must Lennart Meri 29.märts Kullo Must 1929 - 18.Märts 14
ERSO retsensioon Mina külastasin 22, jaanuaril 2018 Estonia kontserdisaali, kus toimus ERSO (Eesti Rahvuslik Sümfoonia Orkester) kontsert. Kontserdi raames tähistatakse Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, mille raames käib orkester musitseerimas ka mujal maailmas väljaspool Eestit. Esitati orkestrimuusikat. Esimesena kõlas kodumaa helilooja Heino Elleri (1887- 1970) "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust
Robert Schumann oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. sündis 8. juunil 1810 Zwickaus (Saksamaa) ja suri 29. juulil 1856 Endenich (Bonni lähedal) kodune õhkkond soodustas tulevase helilooja huvi kirjanduse vastu ta tutvus Haydni, Mozarti, Beethoveni, Weberi jt muusikaga pärast isa surma oli sunnitud õppima minema juurat Leipzingi ülikoolis tudengipäevil vaimustus Schubert muusikast ning hakkas võtma klaveritunde linna kuulsaimailt klaveriõpetajalt Friedrich Wieckilt, kelle tütre, Clara Wieckiga, ta hiljem abiellus õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis tutvus 1830. aastatel Itaalia ooperiga, kuulis Frankfurdis Paganinit avaldas sügavat
Sergei Rahmaninov 1873-1943 Elulugu Rahmaninov oli vene helilooja, pianist ja dirigent, samuti ka viimane romantik vene muusikaajaloos. Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Kuna ta pere oli väga musikaalne, siis hakkas ta 4aastaselt klaverit õppima. Komponeerimisega hakkas Rahmaninov tegelema 16 aastaselt. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. 1892. aastal lõpetas Rahmaninov konservatooriumi
• 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas filmimuusikat (elektrooniline muusika). Elektroonika abil saavutati tõesemad hääled ja helid. Tuntumate multifilmide tunnusmeloodia d 1) Nu pogodi! https:// www.youtube.com/watch?v=mhEvV9Q7zfE autor: Tamas Deak. 2) Potsataja. https:// www.youtube.com/watch?v=3pJMnq1g9L4 autor: Vladimir Šainski 3) Belka ja Strelka 4) Maša ja Karu https:// www.youtube.com/watch?v=UrEc08h3_eo autor: Vasily Bogatyrev (77a) -on vene helilooja, tunnustatud Eduard filmimuusikaArtemjev- looja. -Esimeseks filmitööks oli koostöös Vano Muradeliga loodud muusika filmile "Unistusele vastu" -Praeguseks on ta muusika kirjutanud enam kui 200 multi- ja mängufilmile ja teinud koostööd selliste tuntud vene filmirežissööridega nagu Andrei Tarkovski, Nikita Mihhalkov ja Andrei Kontšalovski. - Uuemad ja tuntumad filmide tunnusmeloodiad: -The Odyssey (1997): https:// www.youtube.com/watch?v=BE5R_JdSanQ
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad
Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused: Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis ja pillirühmade funktsioonid: Orkestri kõla põhineb keelpillidel: · I viiulid mängivad meloodiat. · II viiulid ,,peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega. · Vioolad e
muusikateoreetiliste ainete õpetamisega. Temalt said sütitust õpilaste dzässansamblid, heliloomingu konkursid, teoreetilised arutelud. Oma praktilised kogemused ja teoreetilised teadmised summeeris Uno Naissoo käsiraamatutes "Harmoonia alused", "Dzässilik harmoonia ja orkestratsioon", "Saatefaktuuri kujundamine" ja mitmetes teistes töödes. Tema asjatundlikke nõuandeid said algajad autorid Heliloojate Liidu noortesektsiooni töökoosolekutel. Ta oli veendunud, et iga õige helilooja peab olema tihedas kontaktis oma muusika esitajaga. Ta peab tundma peale tippesinejate ka tavaliste taidlusansamblite tööd ning võimalusi . Ise juhatas ta Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL-i ansamblit "Onyx". Laule kirjutas ta ansamblile "Collage" ja teistelegi, kes repertuaarimuredega tema poole pöördusid. Pillimehena mängis Uno Naissoo tosinat instrumenti paljudes kollektiivides, nagu "Rütmikud", "Swing Club", "Stuudio 8", "Metronoom", viljeldes nii dzässi kui tantsumuusikat
kategoriseerimiseks on erinevaid lahendusi. Depeche Mode Depeche Mode on inglise rockbänd, mis asutati Basildonis aastal 1980. See on üks edukamaid uue laine (new wave) ja uusromantilisi bände. 2006. aasta seisuga on bänd müünud maailmas umbes 91 miljonit helikandjat (56 miljonit albumit ning 35 miljonit singlit). Liikmed: Martin Gore (helilooja, vokaal, süntesaator, kitarr) · David Gahan (vokaal, helilooja alates 2005) · Andrew Fletcher (süntesaator) · Vince Clarke (19801981, helilooja, süntesaator) · Alan Wilder (19821995, helilooja, produtsent, trummid, süntesaator) Ajalugu Depeche Mode'i juured ulatuvad aastasse 1976, kui Vince Clarke ja Andrew Fletcher tegid ansambli "No Romance in China". Bändil ei läinud hästi ning kolm aastat hiljem moodustasid Martin L. Gore ja Clarke ansambli "French Look"
Romantiline muusikatea 19.sajandil olid enamasti käibel samad väljendusvahendid, vormid ja esituskoosseisud. Seetõttu on muusikaajaloos nimetatud 150-aastast stiiliperioodi 18.sajandi keskpaigast kuni 19.sajandi lõpuni klassikalis-romantiliseks, milles võib eraldada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminek ühelt teisele langeb 19.sajandi esimesele veerandile. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgeid kompositsioonitehnilisi erinevusi, küll aga on muutnud helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. Romantiline maailmanägemisviis ei tekkinud üleöö. Seda võib leida juba Haydni ,,Leinasümfoonias" (nr 44) ja ,,Lahkumissümfoonias" (nr 45). Romantilisi jooni on ka Mozarti ooperis ,,Don Giovanni" finaalis, kus kohtumõistmisesse sekkub müstiline koor teispoolsusest. Beethoveni hilist loomingut on tervikuna nimetatud romantiliseks, kuigi vormi osas jäi ta truuks
PrantsusmaaSuurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon.Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel.Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett.Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k `uus kunst`(1320- 1380), alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia 3-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
