suurenemine, mis viib kliima soojenemisele. o Osoon(Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3. Osooni lagundavad N2O, NO ja NO2, NOx kliima soojenemise kogumõjust 4%. Suurimad allikad: reaktiivlennukid, tahkekütusel töötavad raketid, transport. Klooriühendid freoonide koosseisus o Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli. Helilained vaakumis ei levi. Müra kahjustav toime oleneb: heli intensiivsusest (dB) sagedusest (Hz) müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi, näit. aastate vältel) Mürast tingitud üldised tervisehäired on: südameveresoonkonna häired,
nimetatakse maavärinakeskmeks e. Epitsentriks Ligikaudu 90% maavärinatest toimub sügavusel alla 100 km Seismilised lained, nende tüübid ja levikukiirused Seismiline laine on elastsete deformatsioonide laineline levimine maapinnas. Seismiliste lainete allikast (maavärina fookusest, koldest e. hüpotsentrist) levivad sfäärilise frondina eemale kaht erinevat tüüpi lained: 1) ruumi e. kehalained s.o. lained mis levivad Maakere sees sfäärilise frondina nagu helilained õhus 2) pinnalained mis levivad maavärina epitsentrist (maavärina kolde kohal asuv punkt maapinnal) eemale piki maapinda nagu veelained liiguvad eemale vettevisatud kivist. Eristatakse kaht tüüpi pinnalaineid 1) Reiyleigh lained 2) Love lained Reiyleigh lained tähistavad vertikaalplaanis osakeste ellipsoidaalselt veerevat liikumist. Sarnaselt veelainetele väheneb osakeste liikumisamplituud sügavuse suunas (N. 100 m sügavusele sukeldunud
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
Sama aine korral ka aine omadustest, näiteks temperatuurist. Mida tihedam on keskkond, seda suurem on heli levimiskiirus: · õhus on 344 m/s · vees 1500 m/s · terases 5100 m/s temperatuuri tõustes 1 °C võrra kasvab heli kiirus õhus u 0,5 m/s võrra. Kui heli on mõnes punktis kord tekkinud, siis keskkonnatingimuste samaks jäämisel levib ta ajas muutumatu kiirusega. Sedamööda, kuidas helilained tekkekohast eemalduvad, muutuvad nad üha nõrgemaks ja kustuvad täielikult. Nende kiirus jääb aga kuni täieliku kustumiseni muutumatuks. Kiirus ei sõltu ka helilainete sagedusest. (See tähendab ka, et kui heli sisaldab mitut sagedust, siis kompleksse lainerühma erineva sagedusega koostisosad liiguvad edasi koos, ilma et üks komponent jõuaks teistest ette või jääks maha.) Heli kiirus
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
Valemit saab veel lihtsustada kui arvestada, et c>>vcosα. Kui α = 60°, siis laeva kiiruse juures 30 sõlme on selle suhte väärtus 7,5/1500 = 0,005. 2 f v cos fd c fd 0 v c 2 f 0 cos , avaldame valemist laeva kiiruse v: See on Doppleri logi arvutuse põhivalem. Kui logi helilained peegelduvad merepõhjast, mõõdab Doppleri logi kiirust merepõhja suhtes ehk absoluutset kiirust. Vaadeldud logi süsteemi, kus on kasutusel ainult üks helilaine kiir, nimetatakse ühekiireliseks süsteemist ja ta võimaldab mõõta laeva kiirust ainult pikitasandi suunas. Välistamaks laeva rullumise ja kiilõõtsumise ja trimmi mõju on kasutusel neljakiirelised hüdroakustilised antennid , mis võimaldavad
HÜPEROOPIA E KAUGNÄGELIKKUS .Kujutis tekib võrkkesta taha (silmamuna liiga lühike), korrigeeritakse koondava e postiivse e kumerläätsega. Kumerlääts teeb silma dioptriad suuremaks. Maali-Liina, jaanuar 2012 44) Heliärritaja füüsikalised omadused ja põhimõisted: helisagedus, helirõhk, toon, kõla, müra. Kuulmisel tajume energiat, mida kannavad helilained. Heli on elastse aine nt õhu molekulide lainena edasikanduv võnkumine ehk siis keskkonna võnkumine, kus laineharjad on keskkonna kokkusurutud piirkonnad. 4 2 Heli on meie interpretatsioon nende lainete sagedusest (mitu lainet sekundis), amplituudist ja kestusest
teeb seda teatud soodustavate tingimuste kokkulangemisel (külmetus, vitamiinide puudus, alatoitumus, teise haiguse põdemine). Samad tegurid võivad aidata kaasa ka eksogeense ärritaja mõjule haigust esile kutsuda. Etioloogilisi faktoreid jaotatakse kolme suuremasse rühma – geneetilised ehk pärilikud, omandatud ja kombineeritud. Omandatud faktorid jagunevad omakorda järgmiselt: 1). füüsikalised – kõrge või madal temperatuur, elekter, õhurõhk, helilained, radiatsioon, keha asendi järsud muutused; 2). mehaanilised – traumasid esile kutsuvad; 3). keemilised - keemilised ained ja mürgid, ka ravimid; 4). bioloogilised – mikroobid, viirused ja parasiidid; 5). hüpoksia ehk hapniku vaegus; 6). immunoloogilised faktorid – ülitundlikkuse teke mingi võõrvalgu, keemilise aine või ravimi suhtes; 7). psühhogeensed – inimestevahelised suhted kodus, tööl. Erilise tähenduse haiguse esilekutsujana omandab teise inimese poolt
See on abiks toidu otsimisel ja takistusest möödumisel. Ninaavad- need pole hingamiseks vaid lõhna tundmiseks. Silmad asuvad pea külgedel, pole silmalaugusid seega ei saa silmi sulgeda. Suu suurus ja kuju oleneb sellest, mida ta sööb. Suus on maitsmisrakud, kuid mõnel liigil leidub neid üle kogu keha. Silmade taga asuvad õhukesest luust lõpusekaaned. Need kaitsevad lõpuseid, millega kala hingab. Koljus on sisekõrv, milleni helilained jõuavad läbi pea ja keha luude. Väljast tulevat heli võimendab paljudel ujupõis. Ujupõis hoiab kala vees õiges sügavuses. Kala on voolujooneline ning nahk on kaetud soomustega, värvus seotud tema elupaigaga. Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade
Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis. · Kõrv (lk 321) Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Keskkonnana tulevad arvesse kas õhk (maismaa loomad) või vesi (veeloomad). Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). · Akaatsia (lk 326) Akaatsia (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu akaatsiate hulka.
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
Loomuliku keele sekundaarsed representatsioonid - nt morsetähestik, punktkiri, vaegkuuljate sõrmtähestik jne Metakeel e mõistesüsteem Suhtlus e kommunikatsioon - saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale. Sõnum on materjaalne nähtus või protsess (nt linnulaul, foori punane tuli, kõne). Sõnumi ülesandeks on tavaliselt info edastamine. Ülesanne on täidetud, kui vastuvõtja on sõnumine mingil moel reageerinud. Suhtluse eelduseks on kanal (nt helilained, kompimine, maitsmine, haistmine). Suhtleda võib eri viise kombineerides. Kõne e keeleline suhtlus on sõnaline (verbaalne), st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab mitteverbaalne suhtlus (miimika, zestid) Fülogeneetiliselt e inimese arenguloo seisukohast on kõneuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Ajaloos ei teata inimkeelt, mida mingi inimrühm oleks kasutanud igapäevase suhtlusvahendina ainult kirjalikus vormis.
Teiseks iseloomustab võnkumiste edasikandumist laine levimiskiirus. Ühe lainepikkuse läbimiseks kulub lainel aega üks periood. Laine kiirust tähistatakse tähega v ja mõõdetakse meetrit sekundis m/s. Seega v = /T ehk v = f Lained kannavad edasi energiat. Ruumis levivad lained kõikides suundades, haarates järjest suuremat piirkonda ruumis, mistõttu laineallikast saadud energia jaotub üha suurema võnkuma hakkavate osakeste arvu vahel. Üheks lainetuse liigiks on helilained. Heli on rõhulaine, mis gaasides ja vedelikes levib pikilainena, tahketes kehades aga kombineeritult. Helirõhk (p) on helilaines esineva rõhu ja antud ruumipunktis heli puudumisel eksisteeriva atmosfäärirõhu vahe. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 ...... 20 000 Hz.Ûlemine piir (20 000 Hz ) on inimestel väga erinev ja väheneb inimese vananemisega. Inimhääle piirid on 64 Hz (madalam, bassi noot) ja 1300 Hz (ülemine, soprani noot ) Klaveri
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
kaebused, peaksid käima mammograafilisel uuringul 1-2 aasta järel. Mammograafilisele sõeluuringule kutsutakse kõiki naisi vaatamata kaebuste puudumisele alates 50. eluaastast, vanusest, mil rinnavähi tekkerisk suureneb oluliselt. (Mammograafia. 2011) 17 3.2.2. Ultraheliuuring Ultraheliuuring tähendab seda, et mingile kehaosale suunatakse kõrgsageduslikud helilained, mille abil pildistatakse keha sisemust. Ultraheliuuringuid nimetatakse ka sonograafiaks ning need ei kasuta röntgenikiirgust. Rinna ultraheliuuringu abil saadakse pilt rinna sisemusest. Rinnas oleva tihendi verevarustust näitab värvi-doppler. See on ultraheliuuringu erivorm, mis annab värvipildi ning aitab vähki eristada healoomulisest kasvajast. (Mis...2011) Rindade ultraheliuuringut kasutatakse tänapäeval esmajoones selleks, et aidata diagnoosida
interferentsiks. Lainete interferents ei ole vastuolus superpositsiooniprintsiibiga. Kohtades, kus võnkeamplituud on null, lained ei summuta teineteist, vaid levivad muutumatult edasi. Superpositsiooniprintsiip Vaadeldes mitme laineallika tekitatud lainete levimist veepinnal, võime veenduda, et lained läbivad üksteist, ilma et nad seejuures üksteisele mingit mõju avaldaksid. Samuti ei mõjuta üksteist erinevad helilained. Orkestri mängimisel ei sega viiuliheli trompeti- ega trummiheli levimist. Iga pilli heli tuleb kuulajani täpselt sellisena nagu oleks see pill ainsaks heliallikaks. See katseliselt kindlakstehtud fakt on seletatav asjaoluga, et elastsuspiirkonnas ei mõjuta tõmbe- ja survedeformatsioon ühes suunas nende kehade elastseid omadusi teistes suundades. Seetõttu ei avalda mehaaniliste lainete levimine ühes suunas mingit mõju ükskõik kui suure arvu lainete levimisele teistes suundades
Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorrakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väiskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv: trummikile võnkumised antakse kuulmeluukste- vasara, alasi ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on 1:22. kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate mebraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda. Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele
Sageli võib juhtuda saepurukuhja isesüttimist e vajalik jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane ning kuhjas olev materjal imeb endasse õhust niiskust, mille kaudu vabaneb soojus- temperatuuri saavutades materjal süttib. Puidu akustiline omadus Nende omaduste all mõistame peamiselt helijuhtivust, neeldumist, peegeldamist ja resonantsivõimet (akustika on õpetus helist ja selle tekkimisest). Helilained levivad õhus kiirusega 340 m/sek, tahkemates ainetes levib heli kiiremini. Heli kiirus puidus oleneb puuliigist (niiskusega 5-7%) pikikiudu 3800...4800m/sek ja ristikiudu 500...1500m/sek (vt. Tabel 3.). Hea helijuhtivus on ka puidu kvaliteedi tunnuseks, sest mädanikust rikutud kohad summutavad heli. Puidu helijuhtivust iseloomustatakse heli levimisega m/s. Kasutatakse näitajat C, mis on helilevimise kiirus (m/s). sõltub elastsusmoodulist, tihedusest, kiudude suunast. Puidu heli
teatud ajavahemike järel. Perioodiliste liikumiste hulka kuulub ka pöördliikumine ja ringliikumine. Pöördliikumise korral ese (ehk: keha) pöörleb ümber oma telje, aga selle keha iga punkt tiirleb mööda ringjoont. Näiteks: karussell pöörleb ja lapsed karussellil on pidevas ringliikumises. Laineid näeme me merel ja kuuleme kontserdisaalis. On huvitav, et helid jõuavad meie kõrva lainetena läbi õhu. Helilained ja merelained on esmapilgul üsna erinevad. Lained tekivad siis, kui võnkumine levib edasi. See on võimalik, kui võnkuva keha ümbruses on palju teisi kehi, mis on üksteisega elastselt seotud ja vastastikmõjus. Kui panna üks selline keha võnkuma, siis hakkavad väikese hilinemisega võnkuma ka selle keha naaberkehad. Need omakorda panevad võnkuma järgmised naabrid. Nii võib võnkumine kanduda edasi kuitahes kaugele, võnkuvad kehad aga püsivad oma algsel kohal.
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
kiirgust ega veeauru. Atmosfääri CO 2 jt gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele. Osooniaugud osoonivaene piirkond atmosfääri osoonikihis. Peamiseks põhjuseks inimeste poolt õhku paisatavad freoonid. Müra liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Helilained vaakumis ei levi. Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reoveesete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmuldadega või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee
kuulmetõri hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. poolringkanalid tasakaaluelund tigu kuulmiselund Kuulmine 1. Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained 2. panevad trummikile võnkuma 3. kuulmeluukesed võtavad võnked vastu 4. võimendavad need ning annavad edasi teole 5. teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid 6. need omakorda kuulmisrakkude kiud 7. helivõnked muutuvad närviimpulssideks 8. kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Maitsmine - maitsmine on vajalik toidu ja joogi külblikkuse hindamiseks
valgus kui osakeste voog ei suuda seletada järgnevaid nähtusi. Praktiliselt on kaks meetodit interferentsi saamiseks: 1) lainefrondi jagamine kahe kiire saamiseks, nt. kahe pilu abil. - Valguse laskmine läbi pilu. 2) Kiire jagamine, osaline peegeldus annab ühe kiire ja teiseks on ainest läbiminev kiir. - Valguskiire laskmine läbi mingi keskkonna (nt prisma). Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Kui liituvate lainete amplituudid ja võnkeperioodid on võrdsed , tekib ruumis kindel võnkumise amplituudide jaotus, mida nimetatakse interferentsipildiks. Lainete difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ehk lainete paindumist tõkete taha. Siin on natukene ebaselge see värk, sest Fresneli järgi on tähtis, kas on paaris või paaritu arv, loengus aga algul me kirjutasime üles lihtsalt, et peab olema täisarv. Aga
. .275°C juures eraldub juba nii palju soojust. Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam praksub põledes lehise puit, järgnevad nulg ja kuusk, seepärast neid ka mitte kasutada lahtistes kaminates. Puidu akustilisi omadusi Nende omaduste all mõistame peamiselt helijuhtivust ja resonantsivõimet (akustika on õpetus helist ja selle tekkimisest). Helilained levivad õhus kiirusega 340 m/sek, tahkemates ainetes levib heli kiiremini. Heli kiirus puidus oleneb puuliigist (niiskusega 5-7%) pikikiudu 3800...4800m/sek ja ristikiudu 500...1500m/sek (vt. Tabel 4.). Hea helijuhtivus on ka puidu kvaliteedi tunnuseks, sest mädanikust rikutud kohad summutavad heli. Tabel 4.Helilainete levimiskiirus erinevates materjalides. Puitu, mis on sobiv muusikariistade tootmiseks, nimetatakse helipuiduks. Selliseks on
lainete 1 ja 2 superpositsio on laine 1 laine 2 kaks samas faasis kaks vastasfaasis võnkuvat lainet võnkuvat lainet 25.Laine levimiskiirus elastses keskkonnas. Võnkumiste levimist nimetatakse laineks. Helilaineks ehk kuuldavaks heliks ehk lihtsalt heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz20 000 Hz. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Helilainete levikut piirab üks oluline tingimus: heli edasikandumiseks peab alati olema mingi keskkond. Vaakumis heli levida ei saa, sest seal puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. 26.Ideaalse gaasi mõiste. Ideaalseks gaasiks nimetatakse niisugust gaasi, mille puhul 1) molekule vaadeldakse punktmassidena,
maavärin on 10 suurem, kui 4 mag.) Seismilisi laineid on kahte tüüpi: keha- ja pinnalained. Kehalained, mis ulatuvad Maa sisesfääridesse, jaotatakse kaheks P (piki-), ja S-(risti-) laineteks. o P-laine (inglise primary) ehk pikilaine on seismiline laine, mis levib nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises keskkonnas. Maa sisemuses levivad P-lained on seismilised lained ja võivad tekkida maavärinate tagajärjel. Õhus levivad pikilained on helilained. P-laine puhul liiguvad kehaosakesed paralleelselt laine levikusuunaga. Kui laine läbib keha, siis selle osakesed surutakse kokku ja hõrendatakse vaheldumisi. o P-laine levikukiirus varieerub oluliselt sõltuvalt keskkonna omadustest. Näiteks levib pikilaine õhus helilainena kiirusega 0,3 km/s, vees kiirusega 1,5 km/s. Maakoores on levikukiirus alates 6 km/s ja see suureneb sügavusega. Maksimaalse kiiruse 14 km/s
Kehameel – proksimaalsed stiimulid (kudede asend, pea asend, temperatuur) – aisting (soe, külm, puudutus, valu, kõdi) – transduktsioon ehk eri tüüpi rakud kehas reageerivad valule ja puudutusele. Tasakaalu meel ehk sisekõrvas asuvad poolringkanalid sisaldavad viskoosset vedelikku mille liikumine painutab kanalite otsas paiknevaid karvarakke mis tekitavad närviimpulsi. Võrdle kuulmis- ja nägemistaju! Mõlemaga tajume lained – helilained (mehhaanilised) ja valguslaineid (elektromagneetilised). Nägemine on kiirem ja olulisem. Kasutame mõlemat asukoha määramiseks. Nägemises kepikesed ja kolvikesed, kuulmises pole eristatavaid retseptoreid. Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine).
energia ruumis ringi. 47 Samas faasis liituvad lained võimenduvad Vastandfaasis liituvad lained nõrgenevad Interferents ei teki siiski igasuguste lainete liitumisel. Kõik teavad, et koori esituses kõlab laul alati valjemini kui solisti suust. Erinevate lauljate tekitatud helilained ei nõrgenda üksteist mitte kunagi. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema sama sagedusega ning võnkumisfaaside erinevus ei tohi muutuda. Teisitiöeldult -- erinevate lainete allikad peavad võnkuma muutumatult ühtmoodi. Sagedused peavad olema võrdsed ja ühe allika võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda. Kui kaks lainet on kohtumisel samas faasis (võnkumine on samas taktis), siis täiendavad need liitumisel teineteist ja amplituud kasvab
Kui on häiritud kepikeste töö, siis nõrgeneb kohanemine pimedusega tekib kanapimedus. Inimene näeb hämaras ja pimedas äärmiselt halvasti. Värvuste nägemine on ohutuse tagamiseks väga oluline lenduritel, autojuhtidel ja vedurijuhtidel. 2. Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid (nende sageduse ja amplituudi alusel), kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting.
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
väärtused, mis tagavad lühima RT); summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT); erinevate meelte RT. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...); palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus, temperatuur; hapnikuvaegus etc · Sternbergi (1969) uus lähenemine aditiivmeetod ehk lisanduva faktori meetod (additive-factor method) : Küsimus oli varem põhimõtteliselt valesti püstitatud. Tuleb teha eksperimendi-situatsioonis muutusi, mis mõjutaksid töötlusulatust (e. operatsioonide
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
Valguslainete intensiivsuse spektraalne koostis võib olla ruumis esitatud eri kohtades, sest valgus laotub laiali. Peegeldudes, annab valgus teada midagi valgustpeegeldavate objektide kohta. Nägemine on vahend, et saada seda optilist informatsiooni. - Kuulmise läbi saab andmeid enamasti õhus (aga ka vees, jm aines) levivate lainete abil. Saadakse auditiivset informatsiooni. Nägemisega võrreldes, omab kuulmine ka teatud eeliseid – nt pimedas helilained levivad; kui nägemise jaoks on vaja suunata end kindlas suunas, siis kuulmise puhul saame infot kogu aeg ja igalt poolt. Inimese kõnevõime eeldas ka inimese kuulmisorgani piisavat taset. Kui kirjakeelt veel polnud, siis kuuldavad häälitsused olidki ju info kandjaks. - Maitsmine on paremini säilinud loomadel. Maitseretseptor on keel, mille eri piirkonnad on spetsialiseerunud.
Heli loob resonantsi inimorganismiga, tasakaalustades ja puhastades rakke ning rahustades tundeid ja mõtteid. Varasemalt kehasse blokeerunud emotsioonid vallanduvad ning vabanenud energia loob sisemise rahu. Tasakaalustunud seisundis on inimorganism võimeline ennast ise ravima, taastuvad nii keha kui hing. Helimassaaz, milles kasutatakse tsakrafoni ja helitoru, elavdab inimkeha lihaseid, liigeseid ja siseorganeid ning tugevdab immuunsüsteemi. Helilained puhastavad aurat ja vabastavad rasket energiat. Heli võimaldab blokeerunud energial taas vabalt voolata, taastades sisemist rahu ja tasakaalu. Need toonid on sügavalt lõõgastavad ja noorendavad, ülemhelid aktiveerivad iga aatomi teie kehas. Helimassaaz on kasulik kõigile, sest aeg-ajalt toimub energiakeskustes ehk tsakrates ikka blokeeringuid ja tasakaalust väljumist. Jaapani massaaz (shindo) Jaapani massaaz ehk shindo on Jaapanis sündinud uudne ravimeetod, mis ühendab vanu
kasutada, see on psüühiline pimedus e optiline agnoosia 9. Kuulmismeel. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis, sise ja keskkõrva. Sisekõrvas asuvad sensorrakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva kuulmekileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Trummikile võnkumised antakse edasi vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv
Lahendused: lennuk, mis külvaks osooni, kahuriga mürsud, mille iga lasuga viidaks 100 km kõrgusele 100 kg osooni. 1978. a. keelustati Rootsis, USA-s, Norras ja Kanadas freooni kasutamine aerosoolpakendites, kui see ei ole just möödapääsmatu. Hiljem liitusid Belgia ja Soome. Müra Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli. Heli füüsikaliseks aluseks on mehhaanilised võnked, mis levivad gaasilises, vedelas ja tahkes keskkonnas, vaakumis helilained ei levi. Helilained levivad läbi õhu igas suunas. Müra on liiga vali, kui pead häält tõstma, et kõnelda endast ühe meetri kaugusel oleva inimesega. Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb: 1. heli intensiivsusest (dB) 2. sagedusest (Hz) 3. müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) 4. kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi, näit
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
Heli vastuvõtu mehhanism. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Auditoorsed kortikaalsed väljad. Wernickle kõnekeskus. Binauraalne kuulmine. Kuulmismeele uurimine. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodutavad kõrvalest ja välimine kuulmekäik. Need juhivad helilained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Kuulmekäigus on karvad. Erilised näärmed eritavad tugevalõhnalist kõrvavaiku. Välis- ja keskkõrva vahel on 0,1 mm läbimõõduga elastne kuulmekile. Kuulmekile taga on keskkõrv. Trummiõõs on kõrge ja kitsas. Selle alaosast algab kõrva ja neelu vahel ühendus kuulmetõri. Trummiõõnes leiduva kuulmeluukeste ahela esimene luu on vasar, mis on kuulmekilega kokku kasvanud. Vasaraga liigestub
Foneetilises mõttes on suulise keele ehk kõne aktid 9-st faasist koosnevad: Rääkija Kuulaja Mõte Mõte Keeline vorm Keeleline vorm Närvisignaalid Närvisignaalid Hääldusorganite töö Helilained Kuulmisorganite töö Veel on foneetikal fonoloogiline aspekt, mis uurib seda, kas antud keele häälikute vahel tuvastatavad erinevused on tähenduslikud või mitte ning foneetiline aspekt, mis uurib, milline on (peaks olema) antud keele foneemide täpne hääldus. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 52
Retseptor reageerib spetsiaalsele ärritusele Sensoorne süsteem Silmas (3): valgusenergia keemiliseks E närvienergiaks •Sensoorse neuroni jätked kõige pikemad 2m Kõrvas (4): R töötab kindlas E vahemikus (filter) helilained (20-20 000 Hz) •Sens.informatsioon mehhaaniliseks E närvi E –nt.puutetunne levib 100 m/s Kehal, nahal (3): surve puudutus mehhanoretseptorid mehhaaniline E närvi E
Miinimumi tingimus on: = (2k + 1) /2 , kus k = 0, ±1, ±2,... Liituda saavad ka kaks teineteisele vastupidistes suundades liikuvat lainet. Sellise liitumise tulemusena tekkivat lainet nimetatakse seisvaks laineks ehk seisulaineks. Kahest otsast kinnitatud traadile (keelele) ei saa tekkida igasuguse lainepikkusega seisulaine. Tingimus on: s = k . /2, kus s on keele pikkus. 10.2. Harmooniliste lainete liigid 10.2.1. Helilained Akustika on õpetus helidest ja nende omadustest. Heli on keskkonna võnkumisest tekitatud laine, mille sagedus on vahemikus 16 Hz 20 kHz. See on piirkond, millele vastavad lained tekitavad inimesel heliaistingu. Allpool seda piirkonda on infraheli, ülalpool - ultraheli. Kuuldavat heli nimetatakse ka hääleks. Heli levib ainult elastses keskkonnas. Milline on elastne keskkond? Selline, kus elastsusjõud viivad tasakaaluasendist väljaviidud osakese sinna tagasi. Elastne keskkond
kõik võngub Umbes nii töötavadki digitaalsed filtrid näiteks muusikaloomeprogrammides. Kas pole kaval? AM-raadio Võnkumise levimisprotsessi ruumis kutsutakse laineks. Helilised võnkumised levi- vad helilainetena. Oma vestluse ja muusika kaugele sõbrale saatmine oli vanasti päris keeruline – lihtsalt suuga teele saadetud helilained eriti kaugele ei ulatu. Kaval viis helilainete edastamiseks on teisendada nad elektromagnetlaineteks ning hoopis neid edasi saata. Aga sealgi on omad raskused. Näiteks on kohe prob- leemiks see, et meie hääl ja muusika on madalal sagedusel ning madalsageduslike elektromagnetlainete saatmiseks peab olema kilomeetrite pikkune antenn! Teine probleem tuleb sellest, et samal ajal tahaksime võibolla ringi saata väga erinevat
Kõrvalesta tagaküljel on naha ja kõhre vaheline side üsna lõtv. Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kõrvalestadel on ka heli suunda täpsustav funktsioon. Välimine kuulmekäik on lühike kõverdunud kanal, mida vooderdavas nahas on karvad ja kõrvavaiku eritavad näärmed. Kõrvavaigu ja karvade ühine ülesanne on kõrvast võõrkehad välja viia. Väline kuulmekäik juhib helilained trummikileni. Välis- ja keskkõrva vaheliseks anatoomiliseks piiriks on trummikile (kuulmekile). Keskkõrv Trummikile, mis eraldab keskkõrva õhukindlalt väliskõrvast, kujutab endast lehtrikujulist sidekoetaolist membraani, mis on otseses ühenduses haamriks nimetatava kuulmeluukesega. Suurema osa keskkõrvast hõlmab õhuga täidetud trummiõõs, milles asuvad omavahel liikuvalt ühendatud kuulmeluukesed – haamer, alasi ja jalus, mis osalevad helide ülekandmises sisekõrva.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
