Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"helilained" - 197 õppematerjali

helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga – keskkonna hõrendused ja tihendused).
thumbnail
1
doc

Helilained

Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga ­ keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500 Õhk (0 ºC) 332 Jää 3 230 Õhk (+20 ºC) 343 Teras, raud...

Füüsika
110 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Helilained ja selle omadused

Võnkuv keha tekitab laineid. Helilained on pikilained . Pikilaines liiguvad osakesed piki laine levimise suunda Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui...

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Meeled, heli, helilained

Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab o...

Psühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Kaitsevahendid ehituses

Võrumaa Kutsehariduskeskus KAITSEVAHENDID EHITUSES Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................................3 Põhilised kaitsevahendid ehituses..............................................4,5 Kõrvaklappide tähtsus mürarikkas kohas.....................................6 2 Sissejuhatus: See referaat koosneb internetist otsitud asjade põhjal teemal kaitsevahendid ehituses, räägime üleüldistest kaitsevahenditest ehituses, milleks mida vaja kasutada on, mis on kohustuslikud asjad ehituses, põhilised kaitsevahendid jne... 3 Põhilised kaitsevahendid ehituses: Ehitustöödel kasutavad kaitsevahendid aitavad hoida ehitaja elu ja tervist. Peamised ehitusel kasutatavad kaitsevahe...

Ehitus alused
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mehaaniline töö

Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained ). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon. Laine levimiskiiruse valem: selle aja jooksul, kui laineallikas teeb ühe võnke, levib lainetus ühe lainepikkus võrra edasi. Kuid 1/T=f, siis v= f. Kuna antud keskkond v on muutumatu, siis sageduse suurenedes laine pikkus väheneb ja vastupidi. Helilained on mehaanilised lained, mis tekitavad heliaistinguid. Inimene kuuleb lained sagedusel 20- 20000Hz. Alla 20Hz on infrahelid ja üle 20000Hz on ultrahelid. Kuuldavate helide põhiomadused: 1)heli kõrgus-oleneb a) võnkesagedus b) liikumisest: lähenedes heli kõrgeneb, kaugenedes langeb Dopleri efekt. 2)Heli valjus -oleneb a) heliallika võimsusest b)heli allika kaugusest c) keskkonnast d) kuulajast. Mõõt ühik dB, norm 40-50 dB.3) Heli...

Füüsika
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõrv ja kuulmine

Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv...

Bioloogia
70 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia konspekt

Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid) Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, peaajust 12 paari peaaju närve. Kuulmisaistingu teke: ineid ja koondab need kuulmekäiku. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Helivõnked suunduvad edasi teo sisemuses olevale vedelikule. Vedeliku võnked panevad membraanid võnkuma, see omakorda ärritab kuulmisrakkude kiudusid. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Piki kuulmisnärve antakse moodustunud impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub närviimpulsside eristamine ja mõtestamine mitmesugusteks heliaistinguteks....

Bioloogia
111 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Maavärina kolle(fookus) ­ koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine ­ maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) ­ vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Need jagunevad keha (ruumi) ja pinnalaineteks. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Kehalained Plained Slained levivad keskkonna liikumise suunas levivad keskkonna liikumissuunaga risti kokkusurutavate ja väljavenivate impulssidena deformeerivate impulssidena...

Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Mikrofon

kondensaatormikrofon) · elektrodünaamiline või elektromagnetiline (nt. elektrodünaamiline, elektromagnetiline või lintmikrofon) Mikrofonil on membraan, mis on helilainele avatud ja mis on tavaliselt mingit sorti võrega kaitstud (vältimaks näiteks otsese hingeõhu tekitatud võnkumist). Membraan võib helilaine suhtes olla installeeritud kahel viisil : · membraan moodustab suletud anuma ühe pinna, nii et helilained avaldavad mõju ainult membraani ühele poolele; sellisel juhul on tegemist helirõhule tundliku mikrofoniga · helilained avaldavad mõju membraani mõlemale küljele; sellisel juhul on tegemist helirõhu gradiendi tundliku mikrofoniga Helirõhule tundlikud mikrofonid Sellised mikrofonid, mille membraani tagakülg on kaetud, reageerivad õhurõhu imeväikestele muutustele ja muudavad need elektrisignaalideks. Nagu ka sarnaselt...

Elektroonika
78 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tunnetusprotsessid

Inimene näeb hämaras ja pimedas äärmiselt halvasti. Värvuste nägemine on ohutuse tagamiseks väga oluline lenduritel, autojuhtidel ja vedurijuhtidel. 2. Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid (nende sageduse ja amplituudi alusel), kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus ­ asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting....

Psühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lained,võnkumised,faas

Suhe väljendub järgmiselt: kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus, ja on lainetuse sagedus ühikus 1 s-1 = 1 Hz. Kontrolltöö nr.10.: mehaanilised lained. Õppida:1) Võnkumiste levimine elastses keskkonnas (rist- ja pikilained). Lainete levimise põhisuurused: lainepikkus, võnkesagedus ja nendevaheline seos. Tasalained ja keralained. 2) Helilained , helisageduste liigitamine; Lainefaaside kiirust mõjutavad keskkonna omadused. 3) Muusikalised helid ja mürad, nende emotsionaalne mõju sõltuvalt sageduste suhtest; akustiline resonants. 4)Lainete interferents: laineallikate koherentsus, käiguvahe määramine; resultantvõnkumise tekkimine, selle sõltuvus lainete käiguvahest; 5) Lainete difraktsioon, selle segitamine Huygensi printsiibi alusel. Lainete peegeldumisseadus. Ülesannete lahendamine....

Füüsika
81 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Vasar asetseb trummikilele kõige lähemal ja on sellega oma pika pideme varal kokku kasvanud. Alasi liigendub vasara ja jalusega. Jalus suleb oma põhimikuga ovaalakna. Kuulmeluukeste külge kinnitub kaks lihast. Trummipingutajalihas kulgeb läbi trummiõõne ja kinnitub vasarapidemele. Tema kokkutõmbumisel tõmmatakse trummikile pingule. Jalusele kinnitub jaluselihas, mille toime on eelmisele vastupidine. Välimisse kuulmekäiku tunginud helilained panevad trummikile võnkuma ja need võnked kanduvad kuulmeluukeste ahela kaudu sisekõrva perilümfile. Ühtlasi toimub kuulmeluukeste kaudu helilainete umbes viiekümnekordne võimendamine. Trummiõõs on kuulmetõrve abil ühenduses ninaneeluga, nibujätke-juurdekäigu kaudu nibujätkerakkudega. Kõik nimetatud ruumid sisaldavad õhku. Koostanud M. Kolga 7 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis...

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hommik (novellett)

Reporter oli närviline, seistes õnnetuskohast kõigest kümne meetri kaugusel. Märjal asfaldil, millelt peegeldusid linnatulede valgusvihud, lamasid kaks surnukeha. Abrahami sisemus muutus õõnsaks ning järgmisel hetkel kostis numbris uksekoputus, mille peale ta ehmus. Pea oli mõtetest tühi ja hetkeks talle tundus, et kõik ümbritsev oli kadunud, kuid järgmisel momendil tabasid tema aju koputuse helilained kui noad. Peas oli kakofoonia ja otsustusvõimetus. Lõpuks puudutasid jalad põrandat ja ta astus ukse poole, kuid poolel teel jäi seisma ning mõtles järele, mida täpselt oli ta eile teinud. Tean, et mul oli eile palju tegemist, kuid mida ma täpselt tegin, mõtles ta pingsalt. Ta pilk langes laual asetsevale pealtnäha tavalisele karbile. Lähenes sellele ning leidis seest kaks tulirelva ja palju padruneid. Olime saadetud siia missiooni täitma, tabas teda järsku. Uks...

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
41
doc

10. klassi arvestused

Lainete interferents ei ole vastuolus superpositsiooniprintsiibiga. Kohtades, kus võnkeamplituud on null, lained ei summuta teineteist, vaid levivad muutumatult edasi. Superpositsiooniprintsiip Vaadeldes mitme laineallika tekitatud lainete levimist veepinnal, võime veenduda, et lained läbivad üksteist, ilma et nad seejuures üksteisele mingit mõju avaldaksid. Samuti ei mõjuta üksteist erinevad helilained . Orkestri mängimisel ei sega viiuliheli trompeti- ega trummiheli levimist. Iga pilli heli tuleb kuulajani täpselt sellisena nagu oleks see pill ainsaks heliallikaks. See katseliselt kindlakstehtud fakt on seletatav asjaoluga, et elastsuspiirkonnas ei mõjuta tõmbe- ja survedeformatsioon ühes suunas nende kehade elastseid omadusi teistes suundades. Seetõttu ei avalda mehaaniliste lainete levimine ühes suunas mingit mõju ükskõik kui suure arvu lainete levimisele teistes suundades...

Füüsika
1117 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

Tuntum a d mei strid on olnud Felix Villak ja Euge n Meri, eriti aga kaas a e g n e m ei st er Aaro Altpere , kes on õppinud Moskva rahvusv ah e lis elt tuntud m ei stri Kor skovi juure s. Klaver on klahvpill. Klaver erine b klave s siinist selle pool e st, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haa mrik e s e d , mis klahvide allavajutami s el löövad vastu m etallist ke eli , pann e s ne e d võnku m a . Helilained kanduvad klaveri kõlaka sti seinteni, mis neid võim e n d a v a d . Lääne muu sika s kasutatak s e klaverit laialdas elt soolo e si n e m i s e k s ja teiste pillide või laulu saatek s . S e e on väga populaarn e abivah e n d ka heliloojatel e , koorijuhtidel e ja muu sika õ p et ajatel e . Kuigi klaver on rask e sti teisaldatav ja tihti kõrg e ostuhinna g a, on...

Muusika
21 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Vahetult kolde kohal olevat maapinnal asuvat paika nimetatakse maavärina keskmeks (epitsentriks). Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Esimesed levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, teised aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusurutavate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonda liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vesi biosüsteemides

Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest, b) välistab veekaotuse, c) vähendab ülslükkejõuga raskusjõu mõju, d) joogi- ja urineerimiskeskkond 6. Vesi osaleb meeleelundite töös: nt vees lahustunud kujul tajume maitset; vesi osaleb kuulmises - kuulmiselundi teos viiakse helilained edasi veelaineteks; veerikas silma klaaskeha toetab läätse funktsiooni. 7. Vee hulk kehas määrab ära ainevahetuse kiiruse. Inimese veebilanss: tulem - a) joogid; b) toit, kaasaarvatud kuivtoit; c) ainevahetuslik vesi. Väljund: a) uriin; b) higi; c) hingamine; d) rooja koostises - iste. Täiskasvanud inimese veevajadus on 35-40 ml iga kahakaalu kilo kohta ööpäevas. Ökosüsteemi tasandil 1...

Üldbioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meeleelundid

Milliseid silmade tervishoiu reegleid peab järgima arvutiga töötades? (2) Kujutis arvutiekraanil ei tohi väreleda ega olla liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaks silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama. Tuleb tihedamalt silmi pilgutada. 6.Kõrva ehitus (mis ei sobi loetellu, tunda jooniselt ära kõrva osad). 7.Kuulmisaistingu teke. Kõrvalest suunab helid väliskeskkonnast kuulmekäiku, sealt trummikilele, mis hakkab võnkuma. Edasi levivad helilained keskkõrva kuulmeluukestele ja sealt sisekõrvas asuva teo kuulmisrakkudele. Teo kuulmisrakkudes tekib närviimpulss, mis liigub mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse peaajus, seal tekibki kuulmisaisting. 8.Millise eelise annab kahe kõrvaga kuulmine? Kahe kõrvaga kuulates suudetakse määrata täpselt, mis suunast ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb. 9.Mis võib põhjustada kuulmishäireid?...

Bioloogia
142 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Lenzi reegel.Induktsiooniseaduste rakendusi

taasesitamiseks( helid või kujutised). Tähtsamaks detailiks on juhtmepool, mis asub ketta või lindi magnetkihi läheduses. Domeenide magnetväli muudab pooli läbivat magnetvoogu. Poolis tekivad induktsioonivoolu võnked. Nende tugevus ja sagedus on määratud domeenide magnetväljaga. Elektromagnet induktsiooni kasutatakse ka magnetkaartidel, elektrikarjustes ja elektrodünaamilistes mikrofonides ehk "ümberpööratud" valjuhääldites. Selles mikrofonis panevad helilained võnkuma membraani koos juhtmepooliga. Tulemusena püsimagneti magnetväli poolis muutub ning poolis tekivad induktsioonivoolu võnked....

Füüsika
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun