1. KEEL-, PUUPUHK JA VASKPUHKPILLID Keelpillid Heli tekib keele võnkumise teel. Jagunevad poogen- ja näppepillideks. Tämber mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madala...
Kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Ehitus Väliskõrva moodustavad : kõrvalest - ülesandeks on püüda kõrvalest helisid ja suunata need kuulmekäiku, väline kuulmekäik, Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs. Seal on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad kuulmeluukest helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kahest osast- tigu kindlustab
kinnitada. Kontrastse mustriga pehmed raamatud: pehmete kaantega erksates toonides kujunditega raamatud on spetsiaalselt beebidele tehtud. Heida tema kõrvale pikali ning vaadake koos raamatut. Laps näeb, kuidas sa lehekülgi pöörad ning talle ette loed. Juba vastsündinute puhul tasub raamatu lugemine end ära. Tunnetatavad mänguasjad: pehmet mänguasja, mis katsudes põriseb, krabiseb, kõliseb või muud moodi häält teeb, hakkab laps paari kuu pärast hindama. Juhuslikult kostvad helid aitavad tal mõista, mida kõike ta oma kätega teha saab. Randmekõristid: kinnita pehme kõristi lapse randme või pahkluu külge. Või pane jalga sokid, millesse on väikesed kõristid sisse kootud. Nende abil lõbustab beebi end käsi-jalgu liigutades ise. Randmekõristid: kinnita pehme kõristi lapse randme või pahkluu külge. Või pane jalga sokid, millesse on väikesed kõristid sisse kootud. Nende abil lõbustab beebi end käsi-jalgu liigutades ise.
peaaju nägemispiirkonda . KLAASKEHA - valguskiired läbivad klaaskeha. Lühinägelikkus lääts on ümmargune, kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägelikkus lääts on lame, kujutis tekib võrkkesta taha. Värvipimedus levib emalt, avaldub alati meestel. Kolvikesed tagavad värvilisuse; kepikesed tagavad must-valge nägemise. Kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas. VÄLISKÕRV · Kõrvalest koondab väliskk helid ja suunab kuulmekäiku. · Väline kuulmekäik algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni. KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast . · Trummikile helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest. · Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu.
Nutt on imiku kutse. Nutt on erinev erineva ebamugavuse korral ..nälja puhul on see algul vaiksem, siis nõudlikum ning sama rütm kordub, valu puhul on nutt pidevalt tugev ja nõudlik. Ka naeratus on lapsepoolne kommunikatsioonisignaal, see signaal toimib efektiivselt. Uurimused näitavad, et naeratava lapse läheduses viibivad inimesed kauem kui nutva - viimast rahustatakse ja eemaldutakse. Hirmutunnet tekitavad imikueas ootamatud ja valjud helid, kukkumine, valu. 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast. Esimese eluaasta lõpuks .. on lapsel juba keerukad tundmused, aastane on võimeline kaasa tundma täiskasvanule (emale) või ka nutvale lapsele. Click to edit Master text styles Second level
meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. Siseelu kujutamise vahendid 1. Dialoog ja monoloogid. 2. Mitteverbaalsed väljendusvahendid: näoilme, zestid ja poosid, liikumine jne. 3. Tegelase siseruumi, seejuures ka raskesti väljendatavaid hingeseisundeid saab teatud piirides nähtavaks teha teatraalsete vahenditega, mis näitlejat abistavad: valgus, helid, muusika jne. DRAAMA EPISEERUMINE Dramaatiline teater kehastab sündmusi Eepiline teater (Brecht) tõmbab vaataja endaga kaasa, tarbides ta jutustab sündustest aktiivsust teeb vaatajast jälgija, võtab talt aktiivsust paneb tundma paneb otsustama vahendab elamusi vahendab teadmisi
internedi vahendusel nähtu. *Teistest inimestest tulenevad mõjud: - lähedaste, sõprade, tuttavate kogemused, hinnangud, arvamused. arvamused ja hinnangud arvamusliitritelt. arvamused ja hinnangud jututtubadest ja foorumitest internetis. *Teenuse pakkujast tulenevad mõjud: - ettevõtte imago reklaam avalikud suhted. Esmamulje teeninduses. *Esmamulje tekib 10-15 sek jooksul. *Esmamulje kujunemisel: - missugune on uks, sildid, koridor, tuletid. Millist lõhna on tunda? Helid kuulda? Missugused teenindajad? Teenindajate suhtlemistoskus. - missugune on hoone välisilme, välistrepp,välisuks,aknad, tööruumide sisustus, ruumi ja töölaudade korrasoleks, puhtus. - töötajate väljanägemine, kliendi kohene märkamine, tervitamine, tema poole pöördumine, näoilme, sõbralikus. SILMAD - looge silmside, naeratage, olge enesekindel, liikuge energiliselt, olge hoolitsetud välimusega, tervitus olgu siiras ja positiivne, hoia oma töökoht korras! KÕRVAD
Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks. Süntesaatori kontrollerina kasutatakse enamasti klaviatuuri, kontrollnuppudega paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti sõrmlauda. Klaviatuur võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või arvutiga MIDI, USB või FireWire ühenduse abil. Heli ja helisüntees Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel. Kõik helid moodustuvad mingist kombinatsioonist siinustoonidest, mida heli koostisosana nimetatakse osahelideks. Helile iseloomulikku osahelide kombinatsiooni nimetatakse helispektriks. Komplekssete helide analüüsimiseks kasutatakse Laplace'i transformatsiooni ja Fourier' transformatsiooni. Akustilise heli erinevatel osahelidel on erinev võnkesagedus. Üksikute osahelide helitugevusest sõltub heli tämber. Akustilise heli tämber muutub ajas, seda põhjustab üksikute osahelihelide
Herbie Hancock Kompositsiooni analüüs. Herbie Hancock – Chameleon (http://www.youtube.com/watch?v=UbkqE4fpvdI) Teose algus tundus väga igav – kõlab üks ja sama rütm, mis on kaasahaarav, kuid pikka aega kuulates muutub tüütuks. Edasi muutub teos juba huvitavamaks, sisse tulevad kiirema rütmiga lõigud ja improvisatsioonilõigud. Umbes viie minuti peal, tulevad kompositsiooni sisse minu arvates väga imelikud helid, mis ei sobi sinna üldse. Peale improvisatsioonilõike muutub kompositsioon kiiremaks ja huvitavamaks. Üldjoontes on teos suhteliselt funky – kaasahaarav. Mulle see teos ei meeldinud. Tekitas küll rahuliku tunde, kuid pikemat aega kuulates muutub tüütuks. Arvan, et selline muusika sobib suurepäraselt mõnda kohvikusse, kus seda esitatakse lives - seal võib see olla täitsa nauditav, kuid kindlasti mitte arvutist kuulates.
Kõik lihtsalt sujub paika. See tuletab meelde mingeid süngeid vampiiri- või õudusfilme. Ei ole väga suur fänn, kuid müts maha selle ees, kes suudab seda mängida. Tundub väga keeruline ning tekib tunne, et vähemalt 4-5 inimest vaja, et seda esitada. Üldiselt võimsa sisuga ja keeruline muusika, kuid kahjuks ei ole meeltmööda. Klassitsismist on mu arvates pärit just need meloodiad, et kui keegi ütleb klassika, siis tulevad just sealt pärit helid mõttesse. Kõige rohkem meeldib mulle sealt Beethoveni 5. sümfoonia ja Für Elise. Mozart mulle eriti ei meeldi. Ei teagi mille pärast. Lihtsalt ei istu. Beethoven on palju vingem. Originaalis muidugi vabal ajal ei kuulaks neist ühtegi, kuid Beethovenist on tehtud nii palju remix'e, et teda olen kuulnud mitmes heas räpilaulus. Näiteks üks: 2pac - Nas I Can ( Fur Elise Remix - Dj Sixx) ning on tehtud paroodia Justin Bieber vs Beethoven -Epic Rap Battles of History #6
Meediumil on järgmised tunnused: Inimestevahelise kommunikatsiooni koostisosa, kommunikatsiooni vahendaja Kanal ja vahend. Selline vahendus võib olla tehniline, aga ei pruugi. Selles mõttes on meediumid mitte ainult ajaleht, raadio, tv, vaid ka inimene. Meediumi puhul on tegemist organisatsiooniga. Meedia mõiste Kommunikatsiooniinstrumendid- märgid, mida suhtluses kasutatakse: eeskätt loomulik keel, aga ka liigutused ja helid Meediatehnika- tehnilised vahendid, mida kasutatakse et meediapakkumisi raamatu, filmi või e-kirja vormis luua, levitada ja vastu võtta Institutsioonid või organisatsioonid mis luuakse, et meediatehnikat kasutada Meediapakkumised ise, mis luuakse eelmiste tegurite koostöös (nt raamatud, ajalehed). Ajalooliselt võime eristada nelja meediumide rühma: 1) Esmased meediumid ehk primaarmeedia
Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Suurema tundlikkusega on kõrv vahemikus 1000-4000 Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. • Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. • Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned –arterioolid. • Müra võib ergutada tööle. • Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. • Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat.
kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning emotsioonide puudutades nii ürgset Kalevipoega, maastikke, mõõdukust,vaikust, melanhooliat, värvide helikeelt kui ka džässiajastu ebakõla. Näituselt leiab erinevate kunstnike ja muusikute töid, pildimaterjali ning ka tsitaate.
09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
rõõmu meile antud olemisest." Sisaskis tekkis varakult tõsine huvi astronoomia vastu ning püüd siduda seda muusikaga. Helilooja on kirjeldanud unustamatut augustiööd aastal 1975, kui koduse remondi tõttu oli klaver toast õue tassitud ning 14-aastane muusik tähesäras mängis. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Samalaadsete arvutustega on Sisask ka jätkanud. Kuna peale Päikesesüsteemi planeetide on korrapärases harmoonilises liikumises ka galaktikad, tähed, komeedid jne, on võimalik välja arvutada nendegi teoreetilised helid ning nende najal musitseerida. Sellise meetodi suurejooneliseks näiteks on tsükkel "Universumi
fraseerimine ning paralleel- ehk plokkharmoonia. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab dzässi iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub - kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, on ka dzässis iga muusiku helikõne erinev. Iga ettekanne on ainukordne, sest ta sünnib just antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks dzässi. Dzässpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos
vaadata tähti, vajd on olemas spetsaalsed mõõteriistad, mis on nii võrd tundlikud, et suudavad ära määrata maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus ja paljud muud vajalikud faktid. Mis puutub maavärina ennetamis, siis juba ammu on inimesed märganud erinevaid n.ö märke enne looduskatastroofi. Seda võib näha nii loomade käitumisest, ilmastikkust ning ka ,,kivimite sosistamisest". ,,Kui kihid Maa sügavuses liiguvad, tekivad omapärased helid, mida põhjustavad väikesed praod ja lõhed, tükkide, osakeste ja terakeste hõõrdumine üksteise vast. Kõik koos moodustavad need helid üldise müra, mida seismoloogid nimetavad kivimite sosinaks. Maapõue sosinat kuulates saab teada maavärina lähenemisest, sest on kindlaks tehtud, et sosin on tema olmne ettekuulutaja."(Muranov1986:158) Geokeemikud on samuti avastanud sellise nähtuse, et enne maavärina tulekut muutub põhjavee keemilne koostis
41. Milline on kõrva ehitus? Väliskõrv: kõrvalest (koondab helilained) kuulmekäik (juhib lained trummikilele) trummikile (eraldab kuulmekäiku keskkõrvast, võnked levivad sellelt keskkõrva) Keskkõrv: trummiõõs (õhuga täidetud väike õõs) kuulmeluukesed (vasar, alasi ja jalus) Sisekõrv poolringkanalid (tasakaaluelund) tigu (kindlustab kuulmise) kuulmetõri 42. Kuidas liigub heli kõrvas edasi? Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kadunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 43. Mis võib kuulmist kahjustada? Kõrvaosade kahjustused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirused
Lissajous kujundid. 6.LAINED JA AKUSTIKA. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas (levimiskeskkonnas) lõpliku kiirusega (laine levimiskiirus). Ainsana ei vaja keskkonda elektromagnetlained. Akustika – käsitleb elastsuslaineid , millised asuvad sageduste vahemiku 20 Hz kuni 20 kHz Akustika – on füüsika osa , mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsiliste nähtustega. Helid jaotakse : lihthelid ehk toonid, liit helid, mürad 6.1.Lained elastses keskkonnas Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Keskkonna elastsuse tõttu levib häiritus ühest punktist teise. 6.2.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained.
haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus.
ajal. Ükski kunstnik ei saanud ennast ju ümbritsevast maailmast välja lõigata, et säilitada oma ilusat maailmavaadet. See, millega nad tegelesid oli reaalsus ja mõjutatud reaalsusest. Ka kunstnikud proovisid väljendada oma arusaama ja mõtteid neist ümbritsevast, kuna poliitikasse nad trügida ei tahtnud, siis enda väljendamiseks kasutasid nad just kunsti, sest seal võeti neid kuulda. Kunstnikud veendusid üha enam, et puhas kunst on nagu muusika, kus helid samuti midagi ei kujuta . Maalikunstnik lõi kompositsiooni vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Sellisel veendumusel olid abstraktsionistid. Nende eesotsas Vassili Kandinsky, keda peetakse selle kunstivoolu rajajaks ning tema kujutas selle põhimõtted. Kuid ka dadaistid olid mõjutatud sõjast, sest tegutsesid I maailmasõja puhkemise ajal ja seetõttu sisaldasid nende tööd palju mässu. Sellise kunsti puhul pole mõtet rääkida ilust või
Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Suurema tundlikkusega on kõrv vahemikus 1000-4000 Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. · Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. · Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned arterioolid. · Müra võib ergutada tööle. · Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. · Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat.
konkreetne. Tsaikovski on üldiselt minu lemmik juba aastaid. Minu arvates ei saa tema muusikat võrrelda teiste heliloojatega, nt Bachi, Händeli või Mozartiga. Seejärel kõlanud nokturn ei pakkunud mulle just palju pinget. Lugu ise oli muidu lihtne ja voolav aga ei midagi erilist. Neljandana kõlanud polka ei meeldinud mulle just palju. Võib-olla võis asi olla ka selles, et ligi tund olin juba kellamuusikat kuulanud. Lugu ise oli elav, kuid häirima hakkasid mind kõrged ja kiledad helid. Viimase loona kõlas ,,Rõõm üle maa." Lool vaheldusid kiired ja aeglased rütmid. Aga siiski ei midagi erilist. Võib-olla olin juba kellamuusikast natuke tüdinud. Kontserdi lõppedes rahvas aplodeeris innukalt. Seetõttu mängisid nad veel lisaks ühe lisaloo, milleks oli Iisraeli rahvaviis. Kõige lõpuks aga tuli midagi uut. Mängiti veel üks lisalugu aga vahe oli selles, et soolot mängis üks noormees viiuliga. See oli midagi teistsugust ja tõi palju vaheldust.
UURIMUS MEELEELUNDID Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest. Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise ...
Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Mootorsaag 100-120 dB Äike 120 dB Rockkontsert 120-130 dB Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Karjumine lähedal 90 dB Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus, et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega. Kõnekeskustes ja muudes töökohtades võivad töötajad kokku puutuda akustilise sokiga. on see kõrvaklappidest kuuldava kõrgsagedusliku müra äkiline
Levib põhiliselt skulptuuris ja maalikunstis.Aluseks võetakse kunstniku isiklik, filosoofiline otsing.Mõjutusi tulenes reisimisest ja ühiskonnast. Mõjutas ka fovism, ekspressionism ja impressionism. 12. Keda peetakse abstraktsionismi loojateks ja tema mõttekaaslased? Vassili Kandinsky ja tema ümber kogunenud rühmitus ,,Sinine ratsanik". 13. Kandinsky loomingu tutvustus? Tema jaoks oli kunst värviteater. Inspiratsiooni sai ta Wagneri muusikast. Muusikalised helid maalisid värvilisi pilte. Keskmised akvarellid ja suuremõõdulised õlimaalid. Pole tagamõttega pelakirju töödel. Värvid olid tähendustega.Kõige tuntum- Kompositsioon nr8- värv ja vorm tihedas kooskõlas. NT: Esimene abstraktne akvarell. 14.Geomeetriline abstraktsionism. Kazimir püüab oma teostes taandada kõik vormid võimalikult lihtsaks. Tahab ka leida värvide taandamist. Põhiliselt punane, kollane, sinine, roheline, pruun ja must. Teosed valgel taustal.
reguleerida kahte moodi: tehakse väikeste kroonide ja ventiilidega tromboone, millel saab õhusammast lühendada või pikendada ventiilide avamise või sulgemisega, kuid tänapäeval kasutatakse rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline liuglev tõmmiktoru e. kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Trombooni huulik on trombooni küljest eraldatav ning seda saab vastavalt mängija vajadustele vahetada. Huulikud erinevad üksteisest kuju, materjali, pikkuse, läbimõõdu, sügavuse ja disaini poolest. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi
oli Arnold Schönberg ning dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa tonaalsuse lagunemine ja atonaalsusetekkimine 20. sajandi alguse muusikas. Dodekafoonias hakati kasutama paljusid seriaalse meetodi põhimõtteid. Rida võib esineda neljal erineval kujul: · algkuju ehk originaal · peegelkuju ehk inversioon · vähikäik ehk retrograad · peegelkuju vähikäik ehk inversiooni retrograad. Rea helid võivad kõlada nii üksteise järel kui ka üheaegselt. Samaaegselt võib kõlada mitu rida. Rida võib läbi viia kaanonis, pikendatuna (augmentatsioon) või lühendatuna (diminutsioon). Võis olla on ka vähem või rohkem kui kaheteistkümnehelilised read: · hüpokromaatiline rida - reas on vähem kui kaksteist võrdtempereeritud häälestuses heli · hüperkromaatiline rida - reas on enam kui kaksteist võrdtempereeritud häälestuses heli
karvad. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik, see takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Trummikile on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk.Keskkõrv on vooderdatud limaskestaga.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise
Trummikile võnkumine liigutab luukesi, mis kannavad need üle sisekõrva. Need võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet Poolringkanalid kindlustavad tasakaalu tunnetuse Tigu muudab helivõnked närviimpulssideks Kuulmisnärv juhib närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 11. Kuidas me kuuleme? Vastus: Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda kõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärviliiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 12. Kus asub ja kuidas töötab tasakaaluelund? Vastus: See asub sisekõrvas. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptoritest,
väljendeid. Imago- imits- imidz midaiganes :D:D. Kõneaparaat · Kõnet produtseeritakse õhuvoolu liikumisel kopsudest kõrri, kus asuvad häälepaelad, ning sealt edasi nina ja suuõõnde · Erinevaid häälikuid tekitatakse huulte ja keele liigutamise abil, mille tulemusena muutub hääle tekitamiseks vajaliku ruumi kuju ja suurus Nt lihatükk hambavahel- hambad selleks, et saaks rääkida, mitte liha rebimiseks. Sellised millised on helid ei olene häälepaeltest vaid on huulte ja keelte liigutamisest tulenev Keele struktuur. Lingvistilised ühikud ja nende hierarhia · Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles. Väikseim ühik, mille poolest keelekatted võivad üksteisest erineda. Neid on erinevatel keeltes erinev arv. Väikseim keel on 12 märki ja suurim 85 foneemi. Eesti keele oma foneemid on eesti keele omatähed mitte võõrtähed
ruumides tekitab aga kuivuse toone. Tööstusmüra: Igasugune häirivana mõjuv heli on müra.Müra tugevust mõõdetakse detsibellide(dB) . Kuumiskahjustuse piir on 85 dB.Tööstusmüra on mitmesuguse tugevuse ja sagedusega helide kogum , mida tekitab tehnoloogiline sisseseade ( nt: Masinad, tööriistad) . Tugev , jätkuv müra häirib sisekõrva närvikude müra lõikava valuna. Kuulmine ei taastu ja müraga harjumist i toimu- kui kurdiks jäädakse siis igavesti. Kõrged helid on kahjulikumad kui madalad.Muutliku tugevuse ja kvaliteediga heli häirib rohkem kui ühtalne müra. Müra on stressogeense toimega. Müra annab inimesele lisakoormuse, mis mõjutab kesknärvisüsteemi talitusele , vererungele, südametegevusele, ainevahetus. Konsentreerumisraskused. Müra taluvus on individuaalne ja sõltub inimese psühholoogilisest tüübist.Müra vähendamiseks : 1) Hankida vaiksed masinad. 2) tõkestada müra levik. 3) paigutada mürarikkad seadmed eraldi ruumi
Selle vähendamine ja monitoorimine on oluline aspekt veealuselise akustilise süsteemile ja ka olemiskõlbliku keskkonna loomiseks laeval. (Gloza, I) Suured kaubalaevad, tankerid ja kruiisilaevad on pidevas liikumises, mis tekitab heli nende mootoritest, propelleritest, generaatoritest ja laagerdustes. Probleem seisneb selles, et see heli on enamjaolt sagedusega 20 300Hz, mis on sama sagedus, mida kasutavad mitmed paljud vaalaliigid. See tähendab seda, et laevade poolt tekitatud helid on neile segavaks teguriks omavahelisel suhtlusel liigikaaslastega ning ohtlikuks muutub ka asjaolu, et loomad ei suuda eristada laevade tekitatud helisid naturaalsetest helidest, mis esinevad nende loomulikus keskkonnas. Tagajärg sellele on muuhulgas ka eelmises teemas mainitud õnnetuslikud kokkupõrked laevdega, mis on ühtlasi ka suurimaks põhjuseks, miks lõunavaalad surevad. Ühtlasi kus laevamüra muutub pidevaks võib olla ka
See ülekanne toimub selles järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine? Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal. Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani ning madalad helid - kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Erutumise sagedus vastavuses laine sagedusega. Kõrgemate helide puhul on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr. Mis on heli? Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz)
ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid) Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, peaajust 12 paari peaaju närve. Kuulmisaistingu teke: ineid ja koondab need kuulmekäiku. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Helivõnked suunduvad edasi teo sisemuses olevale vedelikule. Vedeliku võnked panevad membraanid võnkuma, see omakorda ärritab kuulmisrakkude kiudusid. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Piki kuulmisnärve antakse moodustunud impulsid peaaju kuulmiskeskusesse
käele, 1991). Töö käigus koondas helilooja miniatuurid kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas",kusjuures mõlemasse neist kuulub 22 miniatuuri. Aastal 2003-2004 lisandus tsüklile veel kolmaski sari ,,Eesti rahvataevas" kahele klaverile, mis põhineb rahvaviisidel. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil Ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas Ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Sisaski huvi astronoomia vastu tekkis väga noores eas ning püüd siduda seda muusikaga, mõjutas Tema tulevasi teoseid vägagi suurel määral. Helilooja on kirjeldanud unustamatut augustiööd aastal 1975, kui koduse remondi tõttu oli klaver toast õue tassitud ning 14-aastane muusik tähesäras mängis
Kõik taevakehad liiguvad ühtlaselt sirgjooneliselt läbi eetri (aither- jumalik aine, mis täidab kosmost,; mittemateriaalne jumalik substants sõnu kõlksutades öeldes). Kõik, mis maises ilmas, koosneb 4 elemendist (maa, tuli, õhk, vesi) kõik, mis taevas on jumalik ja viies aine (ld.k. quintia essentia---> kvintessents) ning läbi selle kulgedes tekitab iga taevakeha mingit heli, mille kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest. Üheskoos kõlavad need helid harmoonilise tervikuna (nii, et vahemärkuse korras võiksime lisaks tähtede vaatamisele ka taevast kuulata), aga meie ei kuule seda heli, sest a) meie loomus on liig tühine b) oleme niisuguse heliga kokkupuutunud juba sünnist saati ja ära harjunud Veel on Pythagorase nimele kantud seesugused vaimsed vägiteod: 1) matemaatikas avastas omanimelise teoreemi tõestuse 2) astronoomias omistatakse talle avastus, et Hesperus ja Phosporus (Ehatäht ja Koidutäht) on üks ja seesama ehk Veenus.
kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu. Värvinägemise häired on enamjaolt pärilikud või tekkinud mingi vigastuse tõttu. Daltonism: puna-roheline värvipimedus, st ei eristata punast ja rohelist värvi. Kanapimedus: inimene ei näe hämaras ja pimedas, sest kepikeste töö on häiritud. Värvipimedus tähendab seda, et kolvikesed ei toimi. Kuulmine Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna sattunud helid kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Seejärel liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alusi ja jalus, mis asuvad keskkõrvas), mis võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muudavad võnked impulssideks, mis liiguvad kuulmisnärvi mööda peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse. Inimene kuuleb helisid sagedusega 16-20 000 Hz . Infraheli on alla 16 Hz. Ultraheli on üle 20 000 Hz.
Vastseliina Gümnaasium Referaat Jaanipäev Autor: Kevin Eerik 2009 Marta seisab koduväravas, pilk suunatud kagusesse. Sinna, kust tõuseb suits ja kostavad torupilli helid. Marta on elanud pikka elu, näinud head ja halba. Nüüd on ta vana ja väsinud naine. Ta kuulab veel kord ja astub siis tagasi maja poole. Jalad ei kanna enam ja üha rohkem tuleb toetuda kõverale puukepile. Kunagi olid ajad, mil Marta noore ja sileda tütarlapsena jaaniööl üle seitsme kiviaia hüppas, jaanililli kõvasti peos hoides. Siis lootis ta unes oma tulevast peigmeest näha. Nii see juhtuski. Unes nägi Marta pikka laiaõlgset noormeest, juuksed tuules lehvimas
Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast katusest, millel on näha korsten, vihmavee toru ja üks aken. Katuse kõrval on ka väike elektriposti jupike, mida samuti mehed vahepeal ära kasutavad. Tegemist on suhteliselt väikese teatrisaaliga ja kuna lava asub publikule väga lähedal, siis ees istudes sain ka vahepeal veega pihta. Samas nii lähedal istudes saab väga hea teatrielamuse, sest helid on väga hästi kosta ja tegevus toimub väga lähedal ning seepärast on raske millestki mitte aru saada või ilma jääda. Lavakasutus on piiratud, sest ümber katuse on kujutletav meri, millest saab aru terve etenduse väitel kestva merekohinaga. Et mõnda stseeni paremini kirjeldada, kasutatakse vahepeal ära ka valguse saatel nukuga mängides lava musta tausta. Kasutatakse ära ka katuse alla jäävat väikest ruumi, kuhu mehed vahepeal läbi akna poevad ning asju otsivad
Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südameklappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi vatsakestest kodadesse (hõlmiste klappide rike) või aordist ja kopsuarterist vatsakestesse (poolkuuklappide rike). Tänapäeval on võimalik inimesele siirata kunstlikud südameklapid. Südametoonid Need on rütmilised helid, mis kaasnevad südame tööga. I südametoon (süstoolne toon) tekib hõlmaste klappide sulgumisel süstoli algul, II südametoon (diastoolne toon) poolkuuklappide sulgumisel diastoli algul. Nõrgemalt on kuulda III südametoon (tekib vatsakeste täitumisel verega) ja IV toon (kodade süstoli ajal). Südametoonide kuulatlemisel stetoskoobiga saab arst teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäielikul
Hõbe-nahkhiir Suurvidevlane T.Tõrv Suurvidevlane Suurvidevlane on Eesti suurim nahkhiir Videvlase tiibade siruulatus võib olla kuni 40 cm. Videvlase sotsiaalsed helid on nii madalad, et neid on kõrvaga kuulda. T.Tõrv Veelendlane ja tiigilendlane Suvel võib veelendlasi näha toitumas veekogude kohal. Nad lendavad veepinnale hästi lähedal. Tiigilendlane kuulub Loodusdirektiivi II lisasse. Teda on oluline kaitsta. T.Tõrv Veelendlane ja tiigilendlane jäävad mõlemad meile
Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroti oblast 1. august 2016) Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltsikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltsikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordzonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos. Aastail 1947-51 õppis ta peamiselt Alfred Kongo juhendamisel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga päl...
- Suure tarbimisvajaduse korral peab neid ehitama palju - tuulepargid võtavad enda alla väga suuri maa-alasid - eriti avamere tuulepargid - Tuulegeneraatorid on suhteliselt kallid ja nende tööaeg on lühike - Tuulegeneraatorid tekitavad müra ja vibratsiooni Ohtlikkus: 1. Inimese tervisele - madalsagedushelid 2. Lindudele, eriti merelindudele 3. Müra kaladele - summutab nende elutegevuseks vajalikud helid 4. Visuaalne reostus Suurimad tootjad: Taani, Saksamaa, Hispaania, Rootsi, Hiina Hüdroenergeetika - Hüdroelektrijaamu saab ehitada ainult teatud kindlatesse kohtadesse - suure langu või vooluhulgaga jõed - ka aasta ringi suur sademete hulk - Ehitamine kallis - Tootmine odav - Annavad palju energiat, seega peab olema ka tarbija - Elektrit võimalik eksportida ka nn “kaudselt”. Kasutatakse kohapeal mitmetes
· Keskaegne · Shakespeare'iaegne · Õukonnateater · Modernne proskeenium lava 67. Mida tähendab keskkonnateater? (kuus aksioomi, lava ja saali suhted) Keskkonnateatri kuus aksioomi: 1) Etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus. 2) Etendus kasutab kogu antud ruumi. 3) Etendus võib aset leida kas totaalselt muudetud ruumis või nn leitud ruumis 4) Fookus on paindlik ja muutuv. Multifookus simultaansus, video jne; erinevad vaatenurgad ja helid jms) ja lokaalfookus (osa publikust näeb ja kuuleb, multifookuse üks element) 5) Kõik lavastuselemendid võivad kõneleda erinevas keeles. 6) Tekst ei pruugi olla ei lavastuse lähtepunkt ega eesmärk. Verbaalset teksti võib üldse mitte olla. 68. Mida tähendab leitud koht? Mida tuleb silmas pidada leitud kohas mängimusel? (Richard Schechneri järgi). Leitud koht Leitud kohas mängimisel:
kõrge ja üks maailmaimedest (krüselefantiintehnikas). Kuju hukkus 4. sajandil m.a.j. Konstantinoopolis, kus ta sattus tulekahjusse. Theodosius Suur rüüstas Kreeekat ja viis kuju oma paleesse. Sellest ei ole säilinud ühtegi autentset omaaegset koopiat. Tänaseks säilinud ainult sammastik. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames.
), suve lõpul ja sügisel marju.
Et suur osa tema soolestikku läbinud marjaseemneist säilitav idanemisevõime,
aitab lind vastavaid taimeliike looduses levitada.
Laul:
Punarinna laul on üks meeldivamaid linnulaule, ehkki tal selgepiirilised
stroofid puuduvad. See on habras ja varieeruv, algab sageli paari
flazolettheliga või ülikiire peene, hõbedase vidinaga, millele järgneb tavaliselt
langeb pärlendav helirida üksikute ümmarguste viletoonidega. Surutud helid
tekitavad mulje, nagu oleks linnul väljendamine takistatud, siis purskuvad nad
äkitselt jällegi tugeva joana, et peagi uuesti
detsemberil 1944. aastal LOOMING Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866-1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. KAZIMIR MALEVITS (1878 1935) ELULUGU
-omistas joontele ja värvidele erilisi tähendusi, mis väljendasid kunstniku tundeid ja maailmasuhtumist. Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta.. Regrettably, the first three compositions were destroyed during World War II. They are represented in the exhibition by full-scale, black-and-white photographic reproductions. One of the strengths of the exhibition is the assembly of preliminary studies for most of the works. These were done in oil, watercolor, ink and pencil. These help convey a sense of the three lost compositions, but cannot hope to replace the actual canvasses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
