on raskem aru saada, kust mingi heli tuleb. Helisid, mis jäävad inimese normaalsest kuuldepiirkonnast ülalpoole, nimetatakse ultrahelideks. Sinna kuuluvad nahkhiirte ja kashelottide kajalokatsiooniks kasutatavad häälitsused. Kuuldepiirist allapoole jäävaid helisid nimetatakse infrahelideks. Infrahelisid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks väljaspool nägemispiirkonda näiteks elevandid. Kuna madalad helid on hea levikuga, siis on selline kasutus arusaadav. Mõned sellised madalsageduslikud võnkumised on inimesele paremini tajutavad läbi kehakontakti - kui näiteks võnkumine levib mingile kõvale pinnale, siis surudes kõrva sinna vastu, kuuleme heli paremini. Kuidas teha kindlaks oma ülemine kuulmispiir? Inimese kuulmisele aitavad kaasa ka kõrvalestad - väliskõrv. Nende abil saab täpsemalt määrata heliallikate asukohta ruumis
Helid Maailmaruumist Planeedid undavad, mustad augud kõmisevad ning tähed helisevad nagu tshellod. Maailmaruumist kaikuv muusika köidab astronoomide tähelepanu, kes püüavad kosmilisi helilaineid kuulatades välja selgitada, kuidas galaktikad kasvavad ning tähed sünnivad. · Maailmaruum on täidetud tohutu "ookeaniga" erinevate elektromagnetiliste lainete ja erineva uskumatu sagedusega. · Meie oleme võimelised tajuma vaid väga kitsat vahemiku 380-760 nanomeetrit. Võnkuvad osakesed · Heli sunnib võnkumisest, mis paneb aineosakesed liikuma niiviisi, et ühte kohta osakesed kuhjuvad, teises kohas aga nende hulk jällegi kahaneb. · Heli tekkib seal, kus leidub osakesi, mis võivad liikuda.(mustades aukudes ja tähtedes) · Maailmaruumis on helilained sageli sedavõrd suured ja aeglased, et nende sagedus moodustab miljondiku sellest, mida inimkõrv kuuleb. · Maailmaruumi objektid ümisevad, sumisevad või kumisevad madalamat...
1. Mehaaniline võnkumine on liikumine mis kordub võrtsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi-tagasi 2. Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul pärast keha välja viimist tasakaaluasendist. (pendel) 3. Sundvõnkumine toimub väliste jõudude mõjul. (õmblusmasin) 4. Harmooniliseks nim. Võnkumist, mille korral hälve sõltub ajast siinusfunktsiooni järgi (sinusoidaalselt) 5. Vabavõnkumine on sumbvõnkumine võnke amplituud aja jooksul väheneb. Hõõrdumise kiirus väheneb. 6. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis : x Ühik : meeter 7. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0 Ühkik : meeter 8. Võnkeperiood ühe täisvõnke kestvus. Tähis : T Ühik : s Valem T=t/n 9. Võnkesagedus on sekundis tehtud täisvõngete arv. Tähis : f Ühik : Hz 10. Resonants on nähtus kus keha võnke amplituut järsult suureneb kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. 11. Laine on...
isegi laua taga magama. Vaikus on nagu ettearvamatu mu jaoks, et ei tea mis seekord juhtub, mis tunne tekib. Kõige rohkem meeldib mulle looduse poolt tekitatud muusika, sest see on selline vaikne ja rahustav muusika mu kõrvadele. See rahustab mu alati maha ja mõtted lähevad mujale. Vaikus on ka hea aga siis tekib selline üksinduse tunne ja hirmutunne. Nii et eelistaksin ikka emakese looduse poolt tekitatud helisid. Üle kõige on aga kodus toimuvad helid, tuttavad ja kodused millega olen harjunud ja mida kuulen iga päev. Kõige vähem meeldib mulle linnakära, sest siis tulevad halvad mõtted ja tuju läheb halvaks. Et linnamüra vältida siis hoian vahel aknaid kinni, kuid mootoratta häält see küll ei peida. Kokkuvõteks võib öelda, et maailmas on väga palju helisid ja hääli ning kõik on erinevalt tekitatud ja kõlavad omamoodi. Kõik hääled tekitavad teistmoodi tundeid. Need mida ma välja tõin olid ainult osad neist kõigist
,,Helid ja vaikus" Peter Guyer ja Norbert Wiedmer Arvo Pärt, Eleni Karaindrou, Keith Jarrett, Jan Garbarek, Dino Saluzzi, Anouar Brahem, Gianluigi Trovesi, Marilyn Mazur, Nik Bärtsch, Kim Kashkashian - see on uskumatu, et ühte teosesse on suudetud mahutada niivõrd palju kuulsaid heliloojaid ja muusikuid. Huvitav on ka see, et nad on pärit niivõrd erinevatest riikidest, kuid sellegipoolest on kuidagi suudetud nendeni jõuda ja salvestatud isegi filmilindile. Jah, seda jõuti tõesti küll tervelt 5 aasta jooksul, kuid üleüldse saada osa nende komponeerimisest juba ainuüksi see ise on seda aega väärt olnud. ,,Helid ja vaikus" on teos, mille sõnadeks on vaid heliloojate loodu. Kogu filmi aja kiirgub kõikidest nähtud inimestest positiivsust, Manfred Eicherist ehk pisut ka kriitikat, mida on tõesti tunda ka teisele poole ekraani. Nad kõik on proffesionaalid, kuid mis põhiline, nad armast...
Mehaaniline võnkumine on liikumine võrdsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi- tagasi. Vabavõnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul, pärast keha välja viimist tasakaaluasendist(pendlid) Sundvõnkumine toimub väliste jõudude mõjul Harmooniliseks võnkumise korral hälve sõltub ajast sinusfunktsiooni järgi. Sumbuvad võnkumised on siis kui võnke amplituud ajajooksul väheneb hõõrdumise tõttu,kiirus väheneb. hälve on võnkuva keha kangus tasakaaluasendis. X ühik m Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendis.- x0 ühik m Võnkesagedus on ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv. f Hz' Resonants on keha võnke amplituudi järsk suurenemine, kui välise jõu mõjumise sagedus saab = keha oma võnkesagedusega Laineteks nimetatakse võnkumiste edasikandumist keskkonnas Lainete tekkimise 2 põhjust: kui 1 osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaber osakesi ,sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud. Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi ...
“ Värvide kirjeldus muutub ka aastaaegadega: „Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu kuma langes lakke, ja värvid muutusid. Läbi katkise akna hõõgus lume jahedus ja vaikne tuulehingus kandis räitsakaid rüüstatud mööblile.“ Päikeselise ilmaga tuleb silma ette kindlasti kollane ning helesinine värv, pimeda toaga punane ning tumepruun ja talvega kindlasti valge värv. Helid loovad novellis teatud õhkkonna. Kui on pime või hämar, tunduvad helid kuidagi hirmutavad, õudust tekitavad: „Hämaras toas kuuldus ainult kõrvitsa nagin ning Huhuu paljaste jalgade müdin.“ ning „Toas oli kottpime, väljas niisama. Tuul lõõtsus vastu aknaid ja seinu. Siis hakkas vihma rabisema, esiti harva ja siis tihedalt, mitu tundi.“ Kui aga on ilus ilm ning päikeseline, tunduvad helid hoopis rõõmsameelsed ning soojad: „Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kullakarva valgust. Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti
Mehaaniliseks tööks nimetatakse keha nihke ja seda põhjustanud jõu korrutist. A=Fs, ühik 1 J (dzaul) 1 J=1N*1m. Tõstes 102g 1m kõrgusele teeme umbes 1 J tööd. Kui keha ei liigu täpselt jõu suunas, tuleb jõud lahutada kaheks komponendiks (mõttelisteks osadeks). Tööd teeb liikumissuunaline komponent F1, järelikult A=F1s. Kuna F1 ei saa mõõtta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud)....
docstxt/1322202624135517.txt
Sõna "güiro" tulebki Antillide põlisrahvaste tainode keelest. Guiro on kuivatatud õõnes pudelkõrvits, mis on ühest otsastavatud ja mille ühel küljel on palju parallelseid sälke, mida siis pulgakesega kraabitakse. Selle pulga nimi on pua. Tavaliselt ei ole sälgud sümmeetrilise kujuga. See võimaldab mängides tekitada nii pikki kui lühikesi helisid. Sagedamini on guiro valmistatud nii, et puad ülespoole tõmmates tekivad pikad helid ja allapoole tõmmates lühikesed. Guirot mängitakse nii, et seda hoitakse vasakus käes, kusjuures pöialt hoitakse heliava taga, et pilli paigal hoida. Paremas käes hoitakse puad. Tavaliselt saadab guiromängija end lauluga ja kui bänd kasutab guirot, siis on see tavaliselt solisti käes. Selles suhtes sarnaneb guiro marakaga, mida samuti hoiab tavaliselt solist. Guiro teisend on muusika rütmis raputatav pudelkõrvits, mis on kaetud võrguga, millele on
olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul tunned ennast ikka väsinuna. Hea une saladused Hea madrats ja põhi (mõlemad peavad täitma Teie vajaduse keha toetuse ja mugavuse osas ning andma piisavalt liikumisvabadust.) valgustus (hämar või pime tuba on kõige sobivam uneks nii päeval kui öösel) müra (järsud, valid helid maja seest või väljast võivad segada und, rahulikud madalad helid, näiteks õhukonditsioneeri hääl, mõjutavad aga leevendavalt ja rahustavalt, kuna nad aitavad blokeerida müra.) temperatuur (sobiv temperatuur on 16°-18°C) Ilusaid unenägusid! Eile öösel saatsin ingli su und valvama. Ta tuli tagasi varem, kui oodata oskasin. Küsisin miks? Ta vastas: Inglid ei valva ingleid. (google, suleke)
Muusika on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja loodus- või inimkeskkonna helid. See mõjub inimestele erinevalt, kellele halvasti, kellele hästi. Mulle mõjub muusika suurepäraselt. Kui ma olen kurb, siis kuulan kurvemaid lugusid, aga kui olen rõõmus, siis kuulan kõike. Mulle isiklikult meeldivad kurvemad laulud, sest nende sõnad ütlevad alati midagi. Laulu mõte on alati hea. Pidudel kuulan bassiga lugusid, zanriks on hardstyle või dubstep. Isiklikku laulu kujutan ette sellisena, et see on väga lähedane, alati tekitab see hea enesetunde, kui seda kuulata.
Jah, erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista sümbolite tähendust erinevalt ? Jah, erinevate kultuuride inimesed võivad mõista sümbolite tähendust erinevalt. Milline peab olema häiresignaal ? Häiresignaaliks soovitatakse valida üheaegselt valgus- ja helisignaal, et ta oleks vastuvõetav nii nägemis- kui kuulmismeele abil. Kas madala sagedusega helid levivad ruumis paremini ? Jah, madala sagedusega helid levivad ruumis paremini. Kas siis, kui inimene loeb informatsiooni valesti, võib ta teha vale tööoperatsiooni ja põhjustada õnnetuse ? Kui inimene loeb informatsiooni valesti, võib ta teha vale tööoperatsiooni ja põhjustada õnnetuse.
HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades
lindude laulmine pargis. Ma arvan, et vanasti oli tunduvalt vähem seda sõidukite müra , kui tänapäeval ning siis oli üldse elu rahulikum ja elati rohkem maal. Kõik need kuuldavad helid mõjutavad meid mingil määral. Linnas elades puutud tihti kokku müraga. See väsitab inimesi, ning ajab pea valutama, kuid kui minna kuhugi metsa jalutama kuuled sa lindude laule ja puude kohinat. Kõik see rahustab inimest. Mulle tundub, et inimeste tekitatud helid väsitavad rohkem, kui looduse poolt tekitatud helid.
Kuidas me saame meelt rahustada? Laulmisega. Kui me laulame, jääb mõtteid järjest vähemaks ja vähemaks. Laulmine, see on ka veel üks mõtlemise moodus. See on heli, mõte, mis ei oma midagi ühist tähendusega. Ta kutsub samuti esile tundeid, kuid need on palju rahulikumad. Laulmises lahustuvad kõik ülejäänud tunded üheks. Te laulate ja lõdvestute, et mõtetest vabaneda. Te lõpetate laulmise ja sel samal hetkel ärkab teis vaikimine. Helid on lõpmatu energia osakesed. Teatud helid loovad teatud energiamudeli. Seega laulmise ajal loovad sõnad ja helid teie organismis ja närvisüsteemis energiat. Midagi hakkab toimuma. Väga-väga sügavat. Väga ilusat. Laulmises, valjus laulmises on tehnika, on rõõm, see on mingi sügav jõud. Kui te laulate, pole vaja vaadata neid, kes laulavad - kas nad hääldavad sõnu õigesti või mitte. Laulmine on kõigi kunagi eksisteerinud religioonide lahutamatu osa. Kogu muusika eesmärk
omavahelist suhet. Helivältus Helivältus on heliallika võnkumise kestvus ajas. Mitmesuguste vältuste üksteisega kõrvutamine ehk vältuste järgnevus on muusika väljendusvahend - rütm. Heli nähtused Heli peegeldumine toimub siis kui ühes keskkonnas leviv helilaine kohtab teist keskkonda pannes selle osakesed võnkuma, need muutuvad omakorda uuteks heliallikateks Akustiline resonants tekib kui keha oma sagedus ühtib sundvõnke allika sagedusega Heli liigitus · Muusikalised helid on helid, mis koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Neid tekitavad näiteks helihargid, muusikariistad, lauljad jne. · Mürad on helid, mille ajaline käik ei ole perioodiline ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. · Löögid on väga lühiajalised helid, mis tekivad näiteks paukudest, plahvatustest, elektrisädemetest, raskete kehade löökidest jne Helilainete kasutamine Ultraheli kasutatakse tööstuses esemete või detailide defektide kindlakstegemisel
Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib
MEHAANIKA KURSUS VÕNKUMISED JA LAINED 1. Mehaaniline võnkumine ( mõiste, liigid, näited ) 2. Mida on tarvis vabavõnkumiste tekkeks? 3. Mis on harmooniline võnkumine? 4. Hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, ringsagedus ( mõiste, tähis, ühik ) 5. Resonants ( mõiste, näide ) 6. Mis on laine? 7. Ristlaine ( mõiste, näide ) 8. Pikilaine (mõiste, näide ) 9. Mis liiki on helilaine? Kuidas helid jagunevad? 10. Ultraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, kasutamine ) 11. Infraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, miks on see ohtlik ) 12. Mille poolest erinevad muusikalised helid? 13. Helitugevus ( millest ja kuidas sõltub, ühik, kui suur helitugevus on inimesele surmav ) 14. Helikõrgus ( millest ja kuidas sõltub, kui kõrgeid helisid inimene kuuleb ) 15.Lainete peegeldumine ( mõiste, näide ) 16. Lainete murdumine ( mõiste, näide ) 17
põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). 5. Millised loomad kuulevad suuremat sagedusala, kui inimene? Lammas, lehm , hobune , koer, jänes, delfiin, kass, rott, hiir, nahkhiir. 6. Kui pikk on inimese poolt tekitatav keskmine helilaine? V: 680 Hz 7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ? V: Lammas, hobune, lehm, jänes, koer, kass, rott, hiir, nahkhiir, delfiin 8. Mis eristab muusikariista poolt tekitatud heli mürast? V: Muusikalised helid on helid, mis koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Mürad on helid, mille ajaline käik ei ole perioodiline ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. Võib öelda ka, et müra on kombinatsioon nõrkadest ja sagedastest löökidest . 9. Millised sagedused on nootidel do-re-mi, mitu korda sekundis peab heli tekitav seade täisvõnke tegema? V: 10. Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub heli valjus? V: Kui heli levib mingisuguses keskkonnas (näiteks õhus), siis muutub rõhk selles
Kõrv on nii kuulmis-kui tasakaaluelund. Väliskõrv: mood. kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest, väline kuulmekäik. Lest püüab helilaineid, koondab kuulmekäiku need. Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates.
Tempo heliteose esitamise kiirus. Dünaamika helitugevuse muutumine. Tämber häälekõla värv. Faktuur jaguneb: Ühehäälne ja Mitmehäälne. Mitmehäälne 1) homefooniline: Üks hääl on juhtiv viisi hääl ning teised on allutatud või saadavad. 2) polofooniline: kõik hääled on võrdse tähtsusega. Homofoon - Polüfoon Bach, Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast?, Nimeta vanimaid teadaolevaid muusikainstrumente. Looma helid, linnulaulud jpt. helid. Instrumendid: Harfid, lüürad, lautod, otseflööt, topeltsalmei. Missugustest maadest on need instrumendid pärit? a) Egiptus b)Sumerite maalt (Lähis-Ida) c) Semiidide maalt (Lähis-Ida) Kes on leviit? MISSUGUNE OLI MUUSIKA ROLL VANADES KÕRGKULTUURIDES? Missuguseid ühiseid jooni leiad vanade kultuurrahvaste muusikas? Kuidas võis sinu arvates kõlada muusika vanal ajal? Vähe laulmist, väga rütmikas, kindlasti mängisid trummid ja flöödid.
ribade abil. Näiteks kui teha katse sagedusel 1080 Hz, lisades kord.korralt 1% võrra madalama siinustoone, lõpeb kuuldeläve alanemine niipea, kui oleme jõudnud 920 Hz justkui mingi mõõt saks täis. Selögub et siingi kehtib seaduspärasus kusagil on piir, millest alates täiendava helienergia lisamine enam kuuldava kompleksheli valjust ei tõsta. Need mõisted, mida kõige enam kasutatakse muusikas. Konsonantsiks loetakse muusikalist intervalli, või kooskõla, mille helid omavahel harmoneeruvad, kõlavad meeldivalt. Dissoneerivad helid, vastupidi kõlavad rahutult, vähem meeldivalt, tonaalses muusikas nõuavad lahendust, konsonantsi. Niisugune on muusika teoreetiline nähtus. Kuid sellel suuresti puht emotsionaalsel hinnangul( meeldiv- ebameeldiv), mis on sajandite jooksul märgatavalt muutunud, peab tõenäoliselt olema ka mingi inimese tajul põhinev alus. Nagu teada, sisaldavad naturaalsed helid alati lisaks põhitoonile kõrgemaid harmoonilisi sagedusi
Muusika on sama vana kui inimkond, aga ürgsem kui kõnekeel. Millal, kuidas ja miks ta tekkis, tehakse oletusi: 1) ürginimene kujunes tööprotsessis. Arvatakse, et muusika tekke põhjuski peitus töös ja sellega kaasnevates rütmilistes hüüatustes. Inimhääl oli esimene muusikainstrument. 2) muusika sündis häälitsustest, millega inimene püüdis loomade-lindude hääli järele teha. 3) muusika tekkis enne kõne arengut. Esimesed muusikalised helid seostusid ürginimese tugevate emotsioonidega: · armastus · valu · võitlus ja võit · ... 4) muusika tulenes inimkõne intonatsioonidest. Näiteks erutatud kõne puhul võis sõnadest väheseks jääda ning vaimustunud inimene väljendas end muusikaliste helide abil. 5) muusika tekkis üksikisikute ja ka suguharude omavahelise suhtlemise vahendina. Muusika olemus Muusika on meie vaimse elu omapärane produkt
Inimkõrv on kõige tundlikum 1000-5000- hertsise sagedusega helide suhtes, sellise sagedusega on ka inimese hääl. Mida nimetatakse kurtuseks? Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. Mis moodustavad tasakaaluelundi? Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega. Mis on kuulmislävi? Kuulmislävi on väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Kuidas me kuuleme? Kõrvalest püüab helisi Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele Helivõnked kanduvad edasi keskkõrva Antakse edasi teole Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad helid aju kuulmiskeskusesse Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus: "Bioloogia põhikoolile IV" U.Kokassaar, M. Martin Pildid google-st
Tean seda väga hästi, sest olen seda oma lapsepõlves kogenud. On hirme, mis kanduvad hiljem lapseeast täiskasvanu maailma. Et neid olukordi vältida tuleks kõike eelkirjutatut tõsiselt arvestada. Veel parem oleks kui meie riik soosiks kursuste vajadust, et lapsevanemaid teavitada ja suunata selliseid ohte märkama. Lisan essee lõppu aastate kaupa lapse hirmud, mida on pika uuringu käigus avastatud. Lapseea hirmud: 0-6 kuud - Toetuse kadumine; valjud helid, müra 7-12 kuud - Võõrad; kõrgused; äkilised, ootamatud või ähvardavalt ilmuvad objektid 1 aasta - Vanematest eraldamine; tualett; vigastus; võõrad 2 aastat - Paljud stiimulid, k.a. valjud helid (tolmuimeja, sireen, alarmid, suured autod, äike); loomad; pimedad ruumid; vanematest eraldamine; suured objektid või masinad; muutused lähemas ümbruses; võõrad eakaaslased 3 aastat - Maskid; pimedus; loomad; eraldamine vanematest 4 aastat - Eraldamine vanemast; loomad; pimedus; helid (k.a
tekivad närviimpulsid mis kanduvad mööda närve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Kõrvad On kuulmis- ja tasakaaluelunditeks. Väliskõrva moodustavad kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilained ja koondab need kuulmekäiku. Väliskõrv lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Helid panevad trummikile võnkuma ja trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kui tugevad helid (üle 85 dB) kestavad pikka aega, võngub trummikile liiga kaua suures ulatuses, mistõttu muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Väga tugevad helid (üle 120 dB) võivad purustada trummikile. Keskkõrva moodustab õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluud (vasar, alasi ja jalus), mis annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva
teatud kindlate psüholoogiliste tunnustega tüüpe, mis sealjuures teiste pillirühmade esindajatest silmatorkavalt erinevad. Torkab silma eri soost mängijate erinev osakaal. Vask-ja löökpillide mängimine võib füüsiliselt olla nii raske, et naistel seda elukutset pidada on keerukas.Viiulimängijaid on palju ja kui keegi peaks eksima, poleks seda niiväga kuulda. Üksikute vaskpillide tarvis seevastu on orkestris tavaliselt vaid paar mängijat, vaskpillide helid on aga tugevad, et nad ei jää peaaegu iialgi kuulajale märkamatuks. Nende esitus on seotud mõnevõrra suurema pinge ja vastutusega. Kindlasti on muusiak üheks peamiseks funktsiooniks tänapäeva ühiskonnas püüda teha inimesi paremaks ja õnnelikumaks ning sel viisil aidata neil elada. Inglismaa muusikapsüholoogi J.Sloboda ja ta kolleegide uurimistulemused osutavad, et vähemalt pooled tänapäeva linnaelanikest kogevad muusika
Kuna kuulmisaparaadid suurendavad helitugevust, siis on nad neurosensoorse kuulmiskahjustusega inimestele vähe kasulikud. Inimese kõne võib olla küllaltki vali ja moonutatud, sest tal on raskusi omaenda hääle kuulmisega. Paljud inimesed, kel on neurosensoorne kuulmiskahjustus, on leidnud, et nad ei talu tugevaid helisid. Helitugevuse suurendamine annab ebaproportsionaalselt suure tundlikkuse heli valjusele. Seepärast võivad nad vahel öelda: "Ära karju, ma ei ole kurt!" Tugevad helid, eriti kui nad on võimendatud kuuldeaparaadis, võivad inimesele olla valulikud. Karjumine teeb öeldu mõistmise tunduvalt raskemaks, sest helid saavad rohkem moonutatud ja tekitavad valu. 2. Kuulmispuuete klassifikatsioonid Erinevatel andmetel elab Eestis umbes 1500-2000 kurti (sündinud kurdina või varakurdistunud), s.o ligikaudu 0,1% elanikkonnast.
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
Intervalliks nimetatakse kahe heli vahelist kaugust , intervallid jagunevad: - meloodiline intervall, helid paiknevad teineteise järel - harmooniline intervall, helid kõlavad samaaegselt Intervallide määramisel on kaks aspekti. Esimene: 1) astmeline suurus. Selle määrab diatooniliste astmete arv (astmeline maht). Astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole võrdsed. 2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8) - väikesed (sekund v.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - suured (sekund s.2, terts v
Tal oli raha palju, ta võis omale lubada ükskõik, mida ta tahtis ja tal oli kõigest ükskõik. Kõik näitlejad sobisid minu arust suurepäraselt oma rolli. Nad oskasid nii hästi oma rolli välja mängida, et vahepeal tekkis tunne, et see on reaalsus ning, et nad on terve elu nii elanud. 7.Kõik tegelased olid omavahel sõbrad, kuid keegi ei teadnud, et nad tegelevad ühe ja sama rahateenimisviisiga. 8.Muusikavalik oli vastavalt meeleolule. Kui oli rõõmus või naljakas hetk, olid ka helid rõõmsameelsed ja lõbusad. Leina, viha ja kurbuse ajal oli aga kõik vastupidine. Ägedad ja vihased helid. Muusikavalik lisas tegevusele jõudu juurde. Näiteks kui tülitseti, siis osad helid andsid meile märku, et nad tõesti tülitsesid. Kuigi tuleb tunnistada, et muusikat ja heli oli vähe kasutatud, kasutati seda piisavalt. 9.,,Kõik aias" räägib sellest, kuidas inimesed, kes tahaksid elus lubada omale rohkemat kui lihtsalt vaene iniene on valmis tegema raha nimel kõike
Hingamiselundkon d 9.klass Hapnik organismis Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Hingates saab organism õhust hapnikku Rakkude elutegevuseks moodustunud süsihappegaas vabaneb Hingame põhiliselt kopsudega Organismid peavad pidevalt hingama Energia saamine Vaja toitu ja hapnikku Toidu seedimisel verre imenduv lõppsaadus glükoos Glükoosis vabaneb talletunud energia Moodustuvad süsihappegaas ja vesi Rakuhingamine • Toidu seedimine • Tekib glükoos • Veri kannab rakkudesse • Glükoos lõhustub rakkudes • Temas vabaneb talletunud energia • Moodustub süsihappegaas ja vesi Õhu liikumine Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks Hingamisteed algavad ninaõõnega Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, kõri, hingetoru, kopsutoru ja jõuab lõpuks kopsudesse Hingamiselundkond • ninaõõs • neel • kõri • Hingetoru • kopsutoru • kopsud Helide t...
Kõrva ehitus ja osade ülesanded. 2. Kuidas tekib kuulmisaisting? 3. Mis toimub kuulmisaistingu tekkeks kõrvas ja mis ajus? 4. Kuidas töötab inimese tasakaalumeel? 5. Mis on haistmiselund, milline on selle ehitus? 6. Kuidas tekib haistmisaisting? 7. Mis on maitsmiselund, milline on selle ehitus? 8. Kuidas tekib maitsmisaisting? 9.Mis ja kuidas võivad kahjustada kuulmist, tasakaalu, maitsmist ja haistmist? 1. Väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Väliskõrv koosneb kõrvalestast(suunab helid kuulmekäiku) ja kuulmekäigust(suunab helid trummikilele), keskkõrv koosneb trummikilest(reageerib helilainetele ja võnkumisele ning paneb vasara liikuma)+trummiõõs, vasarast(paneb alasi võnkuma), alasist(paneb jaluse võnkuma) ja jalusest(annab võnkumise edasti teole), poolringkanalitest(aitavad säilitada tasakaalu). Sisekõrv koosneb närvidest(tekib närviimpulss, mis suunatakse peaajju), teost(säilitab tasakaalu)ja kuulmetõrist(aitab taastada
Mis on muusika?: Muusika ehk helikunst on üks (kreekakeelsest sõnast musiké 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika ülesmärkimiseks kasutatakse noodikirja. Olulised komponendid muusikas on rütm, helikõrgused, tempo, dünaamika. Muusika on eneseväljendus ning suhtlemisvahend. (Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.)
Nägemishäired tekitavad ähmase nägemise. ( Lühinähevus; kaugelenägevus) 3. Milline on silmaläätse kuju lähedale ja kaugele vaadates? (ripslihas, sidemed, läätse kuju) Lähedale: ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad, silmalääts on kumer. Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised kõrvaosad ja nende ülesanded? Väliskõrv (kõrvalest, välimine kuulmekäik) Trummikile hakkab võnkuma, saadab helid edsi keskkõrva. Trummikile kaitseb keskkõrva külma, mikroobide eest. Keskkõrv (Luukesed: vasar, alasi, jalas) Luukesed võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Sisekõrv (tigu, tasakaaluelund) Tekkivad närviimpulsid saadetakse piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse, hoiab tasakaalu. 5. Milline on helilainete liikumise teekond kõrvas? Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma
Muusika kirjutamises on oluline arvesada seda, kuidas inimene seda vastu võttab, see aga sõltub sellest, kuidas inimene heli kuuleb ning kindlasti sellest, milliseid paraametreid autor valib oma pala jaoks. Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotud kõrva ehitusega. Esmaselt peatungi oma töös teoreetilisel pool – kuidas inimene kuuleb, mis seda mõjutab ja kuidas heli levib. Oma töös tahan selgeks saada missugused helid on kõige paremini inimesele kuulda ja miks. Nagu muusikalise näite maina olen valinud Johann Sebastian Bach’i kaks fuugat koos prelüüdidega. Mis on heli? Heli – on õhurõhu muutumine võnkumise tõttu, mida tajub inimese kõrv. See, kuidas heli jõuab inimese kõrvani sõltub sellest keskkonnast, kus ta on. Võib öelda, et see, kuidas me vastu võttame heli sõltub mitte ainult helist ja kõrva kuulmisest, vaid õhurõhumuutmiste omadustest.
unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul tunned ennast ikka väsinuna. Hea une saladused Hea madrats ja põhi (mõlemad peavad täitma Teie vajaduse keha toetuse ja mugavuse osas ning andma piisavalt liikumisvabadust.) valgustus (hämar või pime tuba on kõige sobivam uneks nii päeval kui öösel) müra (järsud, valid helid maja seest või väljast võivad segada und, rahulikud madalad helid, näiteks õhukonditsioneeri hääl, mõjutavad aga leevendavalt ja rahustavalt, kuna nad aitavad blokeerida müra.) temperatuur (sobiv temperatuur on 16°-18°C) Ilusaid unenägusid! Eile öösel saatsin ingli su und valvama. Ta tuli tagasi varem, kui oodata oskasin. Küsisin miks? Ta vastas: Inglid ei valva ingleid. (google, suleke)
Stockhausen töötas õpetajana ning andis loenguid nii Euroopa kui ka Ameerika ülikoolides. Peale selle juhtis ta Kölni elektronmuusikastuudiot. Looming Stockhausen kirjutas serialistlikku muusikat. Mõjutajateks olid Uus Viini koolkond, Messiaen ja Darmstadti koolkonna heliloojad: Boulez ja Nono. Pierre Schaeffer ja musique concrète. Muusikaline mõtlemine: Stockhausen pidas heliloojat helivõngete vahendajaks. Helilained on kõikjal, kogu aeg, need läbivad meie keha pidevalt. Helid on kosmose peegeldus ja helilooja peab kosmosest tulevad helid vastu võtma, olema nende vahendajaks. Sellepärast kasutatakse Stockhauseni muusikat kirjeldades vahel mõistet kosmosemuusika. Esimene olulisem teos oli ,,Kreuzspiel" (1951) oboele, bassklarnetile, klaverile ja 4-le löökpillimängijale. Seejärel tegeles Stockhausen mõnda aega peamiselt elektronmuusikaga. Katsetas elektronm. võimalustega. Esimesteks tähelepanu äratanud teosteks oli ,,Elektronische
Muusika ja füüsika Muusika (vanakreeka sõnast 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika mängib olulist rolli igas ühiskonnas ja kultuuris. See on oluline osa kõigis eluvaldkondades, sealhulgas erinevate sotsiaalsete, religioossete, puhke-ja kultuuri üritustel. Paljud inimesed veedavad palju aega päevas muusikat kuulates või mängides muusikariistu. Muusika võib mõjutada ja reguleerida meie meeleolu ja emotsioone. Samuti on leitud, et muusika on oluline laste arengul. Kuidas muusikat tajutakse ja toodetakse ja kuidas see meid mõjutab, saab
muusikaharidusele pakub kool ka kunstiõpet. Neid on aidanud paljud tuntud muusikud, heliloojad ning dirigendid, nagu näiteks Olav Ehala, Tomi Rahula, Dave Benton, Kadri Tali jne. Koostööd on tehtud ka heliloojatega, kes neile laule kirjutavad: Koit Toome, Hans Hindpere, Tõnu Laikre jne. Peale lastekoori paluti lavale Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, kes esitasid Rein Rannapi "Tango". Väga huvitavad tsellode madalad ja kõrged helid vaheldusid Luisa Värgi imekauni, kõlava häälega. Esituse tase oli professionaalne ja kõrgetasemeline. Kontserdi tegi eriliseks see, et muusikud andsid lugudele juurde oma nüansse. Tsellokvartett C-JAM koosseis on tegutsenud edukalt alates 2004.aastast. Kvartett on tuntud sellepoolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast. Tegemist on ainukese sellelaadse koosseisuga Eestis, mille liikmetel on kõigil klassikaline muusikaharidus.
See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. 5.Milliseid silmade tervishoiu reegleid peab järgima arvutiga töötades? (2) Kujutis arvutiekraanil ei tohi väreleda ega olla liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaks silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama. Tuleb tihedamalt silmi pilgutada. 6.Kõrva ehitus (mis ei sobi loetellu, tunda jooniselt ära kõrva osad). 7.Kuulmisaistingu teke. Kõrvalest suunab helid väliskeskkonnast kuulmekäiku, sealt trummikilele, mis hakkab võnkuma. Edasi levivad helilained keskkõrva kuulmeluukestele ja sealt sisekõrvas asuva teo kuulmisrakkudele. Teo kuulmisrakkudes tekib närviimpulss, mis liigub mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse peaajus, seal tekibki kuulmisaisting. 8.Millise eelise annab kahe kõrvaga kuulmine? Kahe kõrvaga kuulates suudetakse määrata täpselt, mis suunast ja kui kaugelt heli tuleb. Kui
Orkestrandid tegid dirigendiga heatasemelist koostööd, mängisid puhtalt ja heakõlaliselt. Kontserdi teises pooles esitas ERSO Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel Ludvig van Beethoveni kuulsa viienda sümfoonia, mis on tuntud ka Saatusesümfoonia nima all. Beethoveni V sümfoonia on teos, mis viimased 198 "koputab" iga inimese hingele, kes kordki seda Beethoveni sümfooniat kuulnud on. Populaarset heliteost, kus tunnusmuusika on saatuse koputust imiteerivad helid, ei pea Beethoven ise mitte kõige paremaks. Sümfoonia esimene osa algas ähvardava koputusega ja oli edaspidi läbiv kogu ettekandes ning kordus pidevalt erinevates variatsioonides. Kõrvalteema oli õrnem ja laulvam, aga kogu aeg oli siiski kuulda saatuslikku koputuse motiivi. Saatuse koputus kõlas kord vaikselt, kord väga suure jõuga. Meelde jäi õrn ja kaeblik oboesoolo. Teises osas mängis orkester võidukate ja säravate marsihelide taktis ja
Enam pole oluline meloodia. 20. sajandil ühtne stiil puudub, sest : 1) suured katastroofia sundisid kunstnikke pidevalt uute lahenduste, uuenideaali otsingutele - leiti palju erinevaid stiile. 2) infolevik kiirenesid ja tekkinud suunad ammendusid kiiremini. Iga helilooja loob ise mängureeglid. Meloodia kaotas tähtsuse. Klassikaline harmooniankaotas tähtsuse. Tähtsateks väljendusvahenditeks said tämber ja rütm. Uued kompositsioonivõtted Klaster - kõlavad korraga kõrvuti olevad helid. Aleatoorika - ( kontrollitud juhuslikkus) helilooja jätab interpreedile vabad käed mõnede väljendusvahendite valikul. Dodekafoonia - 12- tooni tehnika; 12 heli pannakse ritta ning need kõlavad kogu teose jooksul samas järjekorras. Elektronmuusika - (konkreetne muusika) muusika, mille loomisel kasutatakse erinevaid elektrilisi vahendeid (heligenekad, kajamasinad jne), mille helid lindistatakse ja monteeritakse.
vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha kohanemisreaktsioonid, mis on vastused kumerläätsi deltoonikud-värvipimedad kõrv- vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud väliskeskkonnast või organismist pärinevatele kuulmis- ja tasakaaluelund (inimese kuulmist käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks ärritustele, jagun: 1.kaasasündinud e. pärilikud kahjustavad helid alates 85 dB) refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida e. tingimatud nt imemine,neelamine, tasakaaluelund-poolringkanalid + kotikesed, hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub reageerimine torkele, higistamine, hingamine, veel aitavad tasakaalu hoida lihastes olevad närvidest, jaguneb kaheks: 1
MUUSIKATERAAPIAST TALLINNA ÜLIKOOL Tallinn 2018 Mis on muusika? Kuidas seda defineerida? Muusika ehk helikunst on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus või inimkeskkonna helid. Sõna muusika tuleneb vanakreeka sõnast () 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu. Küsimusele, mis on muusika, on püütud läbi ajaloo anda erinevaid vastuseid. Hoolimata püüdlustest muusikat üldiselt ja põhjalikult määratleda, puudub tänaseni ühene muusika definitsioon. Tihti on defineeritud vaid muusika eri aspekte: muusika kui ratsionaalne, arvudele
Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne ja heli eristumine toimub vastavalt sellele, millised neuronid siis parasjagu basilaarmembraanil teos signaali edastavad. Spetsiifilisusteooria selgitab aga täpsemalt seda funktsioneerimist nii, et karvarakud basilaarmembraani erinevates piirkondades, kas teo tipu osas või teo algus osas aktiveeruvad erineva helisagede korral. Madalasageusega helid kohateoora järgi annavad signaali just nendele retseptoritele, mis paiknevad teo tipu osas (kõige kitsam), keskmise sagedusega helid stimuleerivad retseptoreid, mis paiknevad teo keskmises osas ja kõrge sagedusega helid panevad võnkuma selle piirkonna teos, mis on kõige lähemal keskkõrvale (kõige laiem). 3. Mis on heli? Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli on õhus võnkuvate molekulide kogum 20 Hz- 20 000 Hz 4. Mida mõõdetakse detsibellides
· Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelundid. · Inimese kõrv koosneb kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. · Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja väline kuuimekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrvasuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja toimu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuuimekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvas on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Üks osa (tigu) kindlustab heliaistingu, teine aga tasakaal utun netuse.
2. Missugused suurused iseloomustavad müraalikkat? Müraallikat iseloomustab müra võimsustase, müra spekter ja suunakarakteristika. Müra võib olla püsiva või muutuva tasemega. 3. Mis on heli? Heli all mõistetakse elastses keskkonnas lainena levivat võnkliikumist, kitsamas mõttes inimkõrvaga kuuldavat võnkliikumist (sagedusega16~20 000 Hz). Kuuldav toon on seda kõrgem, mida kõrgem on võnkesagedus.Tegelikkuses meile kuuldavad helid koosnevad eri sageduse ja tugevusega helidest. Kui need helid kõlavad üheaegselt, saame kõnelda mürast. 4. Missugused suurused iseloomustavad helivälja füüsikalist olukorda? Helivälja füüsikalist olukorda iseloomustatakse heli-rõhu (Lp) ja võnkesagedusega. Hääle lainetega kandub edasi teatav impulss, mistõttu nad avaldavad eesolevatele takistustele teatud rõhku. Helivõngete (perioodide) hulka ajaühikus nimetatakse võnkeliikumise sageduseks.
ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbritsevas maailmas tehtava kohta. 3. Televisioon - maailm, milles tegutsevad kujutis ehk pilt ja kõikvõimalikud helid: tekst, muusika, loodushääled, ka inimese tekitatud heliefektid. Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks. 4. Internet - telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
