väga võimalustki. Tuuslar pidi Kalevipojale maksma tagasi võla ning tasuma ka kõik kohtukulud, mis Tuuslari miinustesse viis. Tal ei olnud võimalust ka raha tagasi teenida, sest meedia tõttu käis ka ta firma alla ning uut töökohta oli samuti tema enda halva maine tõttu võimatu saada. Tuuslar tundis, et ta elu on hävitatud ning sattus masendusse. Helen Sams 11. L
Analysis The book describes her as being unremarkable in the way she looks. The film preserves this premise and therefore maintains the importance placed on her character. The film's interpretation of the harsh manner Mr. Brocklehurst and the rigid strictness of the school are the same as the novel. There film deviates in two ways, however. Firstly, the way in which Jane's relationship with the school authorities develops is less evident in the film. Also, the death of Jane's friend Helen from typhus results in improved conditions, because it becomes clear that her illness had been caused by poor diet and cruel treatment. Consider the role of Jane's aunt and cousin. These characters are untrustworthy and cruel in the book and the film. For instance, the scene in which Jane is physically assaulted by her cousin appears in both book and film. Consider the importance of Sarah Poole. In the book, Jane
Äärelinna Buddha (Hanif Kureishi) Raamat räägib ühest India perekonnast, kes on asunud elama Lõuna - Londoni. Raamatu tegevus toimub 1970 ndatel, "punk" kultuuri ilmumise ajal. Raamat keerleb noore Karimi ümber. Ta esineb raamatus kui "äärelinna buddha" jutustajana ja peategelasena. Karim kasvab üles ääre Londonis, kuigi tal on India juured. Hiljem kolib Karim elama "päris" Londoni. Karim muutub läbi novelli olustiku, teismelisest kuni 20 aastase noormeheni välja, läbi selle muutub ka tema maailmavaade oluliselt. Tema isa Haroon on sündinud Indias ja elanud seal terve oma lapsepõlve, Karimi ema on aga inglanna. Sellepärast on Karimil raske leida oma identiteeti. Samuti ei suuda ta otsustada kas ta on hetero või homoseksuaalne, kuna tal on palju kogemusi mõlemaga. Kui sellest veel vähe oleks siis on tal raskusi ka oma tulevikuplaanide elluviimisega, kuna ta ei tea mida ta teha tahab. Kuna ta tahab olla vaba ja ta ei ole just hea õpilane...
Möödunud aasta 5.mail külastasin koos ema ja isaga Rahvusooper Estoniat, et oma silmade ja kõrvadega kogeda Charles Gounod’ klassikat, ooperit “Faust”. Ooper oli kahes vaatuses ning kirjutatud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ põhjal. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastajaks Dmitri Bertman ning peaosades astusid lavale Oliver Kuusik, Pavlo Balakin Margarete, Aare Saal ja Helen Lokuta. “Faust”i näol on tegemist 19. sajandi ühe populaarseima Prantsuse ooperiga ning väärib märkimist, et kui Gounod 1893. aastal suri, oli selleks ajaks „Fausti“ Pariisis esitatud juba üle tuhande korra. Ameerika Ühendriikides oli see niivõrd populaarne, et 19. sajandil alustati mitu aastakümmet New York’i ooperihooaega just nimelt „Faustiga”. Doktor Faust oli teadlane, kes oli terve oma elu püüdnud kõiki maailma varjatud saladusi tundma õppida
õpetab lastele suhtlemist. Lapse arengut jälgides on oluline see, mis mänguasju ta kasutab. Mänguasjad peavad olema arendavad mitte lihtsalt mänguasjad. Lapsevanem peab jälgima kuidas ja mis gruppides mängivad lapsed ning vajadusel neid suunama. Lapse ja täiskasvanud koostöö aitab lapsel mõista maailma ja õpetab last maailmas hakkama saama. Kasutatud kirjandus 1. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 2. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 10 Mäng ja lapse areng 3. Aino Ugaste (2005). Laps ja mäng. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex 4. Kivi.L(2000). Kodust kui arengukeskkonnast lapse õpivalmiduse kujunemisel. Kodu eesti ühiskonnas ja kultuuris. Toimet. I.Kraav. Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5
Varstu Keskkool Referaat La Plata madalik Koostas : Heidi Järvpõld Juhendaja : Helen Oppar Varstu 2009 Sisukord 1 . Asend.................................................................................................................... lk 3 2. Pinnamood............................................................................................................. lk 4 3. Kliima ................................................................................................................... lk 5 4. Veestik....
Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahv...
Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles oln...
armastusstiilide teooria: Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg Ludus mänguline, naljatlev armastus Storge aeglaselt arenev kiindumus ja lähedus Pragma pragmaatiline armastus Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus Agape isetu ja vaimne armastus Hendrickite järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Bioloogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu
muusikaline juht, kes on Eesti ja endise Nõukogude Liidu tuntumaid kontrabassimängijaid. Ta on osavõtnud erinevatel jazzfestivalidel kogu maailmas ja ta on teinud koostööd nimekate välisartistidega nagu näiteks Ted Curson, Joe Lee Wilson, Igor Butman, Antti Sarppila, Frank Marocco, Judy Niemack, Joan Collaso, David Kikoski, Kenny Werner, Bobo Stenson jne. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside žürii liige ja pedagoog. Muusitseeris jazz-ansambel JBB. Etenduse peaosatäitjateks olid Helen Bogatch ja Sergei Upkin. Lavastuse koreograafia autoriteks on Eesti Rahvusballeti tantsijad Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upkin. Tantsulavastuse tegevus toimus jazziklubis, mis kuulub ühele maffiabossile. See lugu algas nii, et kõigepealt veetis ühes baaris aega üks maffiaboss, kes veetis seal aega oma sõprade ja abikaasa seltsis. Järsku ilmusid baari kaks noort, üks kaunis kergeusklik neiu ja suhteliselt tagasihoidlik noormees. Nad ei märganud mingit ohtu
Time expressions with Present Perfect Meaning with Present Perfect tenses is associated with certain time expressions. Contrast with Past Simple may depend on the choice of time expression. Past Simple: referring to a specific time yesterday, last week, on Sunday Present Perfect Simple: since 1968 (the beginning of a period of time) already (indefinite past) Many time expressions are not associated with a specific tense. I haven't seen Helen recently. I saw Jim recently. 5
Sisukord Ajalugu.............................................................................................................................................. 2 Estonia maja..................................................................................................................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal.............................
1 Do you have to be so ____________________ all the time? Don't you find anything funny? 2 I'm not ____________________ of dogs, even very big ones. 3 Sue felt very ____________________ of herself when she won the first prize in the competition. 4 `I am not ____________________ of Sue I am glad she won the first prize', said Mary. 5 Debbie is ____________________ to tall dark men, but Helen likes men with blond hair. 6 She was crying because she felt very ____________________ about the bad news. 7 Tony is very ____________________ of himself and wants to apologize. 8 I used to be very shy but now I feel more ____________________ with strangers. 9 Does your face go red when you feel ____________________? 10 Liz is not very ____________________. She never says `Hello'.
· ,,"Ema" on sõna, mis teeb kõik inimesed terves maailmas õnnelikuks, ta on armastuse sümbol. Ema annab kõik, mis tal on, mõnikord isegi oma elu, oma laste eest hetkegi kõhklemata." Hasan ali Tolgay, 17-aastane · ,,Iga sitikas on oma ema silmis nõtke Gasell." Vanasõna · ,,Minu ema on alati olnud üdini armastav, üdini kannatlik, üdini mõistev. Ja ma tean, et tunne, et mind armastatakse ja minust hoolitakse, saadab mind kogu elu." Helen Thomson · ,,Sinu emmele ei lähe see üldse korda, milline Sa välja näed. Tema arvates oled Sa ilus." Pam Brown · ,,Kui ta ostab mulle kingituse nagu juuksepaelad ja kassetid ja kirjutusraamat, siis ta ütleb mulle selega, et armastab mind." Nina Roberts, 7-aastane · ,,Kõik emad on rikkad, kui nad armastavad oma lapsi. Pole olemas vaeseid emasid, inetuid emasid, vanu emasid. Nende armastus on alati kauneim kõigist rõõmudest
,,Inimene pole kunagi segamatult rõõmus" A.H. Tammsaare Ameerika pimekurt kirjanik ja ühiskonnategelane Helen Keller on öelnud: ,,Me ei saaks õppida olema julged ja kannatlikud, kui maailmas valitseks vaid rõõm". On teada-tuntud ,,tõde", et ei ole olemas rõõmu ilma kurbuseta, nagu ka ,,õigus", et ei ole olemas head ilma halvata kõik juhtub olema tasakaalus. Kuid mida üleüldse võib nimetada rõõmuks? Rõõmu võiks vaadelda kui tunnet, samuti kui olemust ja iseloomuomadust. Rõõm on nagu ilm mis on ühel hetkel päikseline, muutumas teisel hetkel tormituuleks. Inimese hing on hell
Kas armastus võib tappa inimese? Koostas: Grupp: Juhendaja: Mis on armastus? Armastuse tähendust saab igatepidi võtta, igal inimesel on omad arvamused armastuse tähendusest. Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus laps...
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos fööniksiga ...
Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Möbiuse sündroom Arengupsühholoogia referaat Helen Teigar MÖ-4 Tartu 2013 Sissejuhatus Möbiuse sündroomi teema valisin sellepärast, et see puudutab minu igapäevaelu väga sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide,
Kuulmispuudega lapsed Katrina Viirma Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilisele taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude liigitus: Kerge kuulmiskahjustus kahjustus, mille korral esineb tihti raskusi teistest arusaamisega, aga kõne- ja keele spontaanne areng ei ole oluliselt pidurdunud. Keskmise raskusega kuulmiskahjustus kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7...
frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest „homne päev“ - natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. 5 Osatäitjad Hannes Kaljujärv Aivar Tommingas, Markus Luik või Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Eva Püssa Merle Jääger Maria Kallaste, Pirjo Püvi või Helen Nõmm, Alger Ahuna 6 Peaosatäitjad Tatjana Mihhailova Tatjana Mihhailova (hüüdnimi Tanja; sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis) on Eesti poplaulja ja näitleja. Mihhailova on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu erialal, karjääri jooksul on ta kuulunud mitmesse bändi, astunud üles solistina ning osalenud erinevates muusikalides, telesaadetes ja muudes meelelahutusprojektides. Ta esindab Eestit 2014
Stiilipevik enja- Kaarel Anu- Kelly-Karen Pkapikk Heli Kopter (muutuja)- Helen Poemja Anna King- Helikka Juuksur Anti Loop- Daimar Meikar Sale Priidik- Birgit Perekond: *Juluvana- Andrei *Pkapikk Olev Ait- Tarmo *Phjapder May Day- Ivar/Chris Inimene poes- Anneli (Tunnusmuusika) (enja ja Anu tulevad lavale) : Tere rahvas, tore, et tulite vaatama stiilipevikut! A: Testi! Aga enja, meil ei ole tna mitte tavaline saade, vaid julueri : Just nii, Anu. A: Aga enja, kes on meie tnane muutuja? : Meie tnane muutuja on Heli Kopter A: Vauu... : Tule lavale
Rigoletto, tema õuenarr Eduards Cudakovs (Läti) Gilda, Rigoletto tütar Viktorija Stanelyte (Leedu) Sparafucile, palgamõrtsukas Taisto Noor Maddalena, tema õde Jovita Vaskeviciute (Leedu) Giovanna, Gilda teenijanna Karmen Puis Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo Taavi Tampuu Borsa Tõnu Kattai Krahv Ceprano Jaan Willem Sibul Monterone tütar Silja Lani Idamaa neiu Katrin Kapinus Hertsogi sõber Alo Kurvits Õukonnadaamid Helen Hansberg, Laili Jõgiaas, Siiri Koodres, Maire Saar, Ave Madiste, Luule Veziko, Anne Vilt Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Lajastaja Taisto Noor Kunstnik Aime Unt Minu arvamus: Kuna ma pole võõrkeelset ooperilavastust kunagi varem vaatams käinud siis kardsin algul, et ma ei saa sellest aru ja see võib väga igav olla, aga see polnudki nii. Natukene halb oli ainult lava üleval asuvaid subtiitreid lugeda. Lavastus oli minu jaoks suhteliselt huvitav, sest selles
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kuidas paremini õppida Referaat Õpilane: Helen Paas Klass: 10B Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2.-3. Vastuse otsimine küsimusele: ``Kuidas paremini õppida?`` Praktilised võtted paremini õppimiseks. 4. Võimalused parima õpistiili välja selgitamiseks. 5. Kasutatud materjalid. Sissejuhatus Inimene hakkab õppima juba sünnist saati. Me õpime rääkima, sööma, kirjutama
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Koolide edetabelid ja reality Autor: Maria Helen Känd Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07. september 2011 12:08 Probleem, millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid
Härra Johnson(Roger Johnson) Ülemus, juht, kalamees Eddy Marshall Joodik, Neeger Wesley Must murjam, kaval ja tume, sinised voodoo- helmed särgi all kealas, vana õlgkübar peas, pardal ainult luges ajalehte ja magas,tumedad prillid Harry Morgan Kapten, kalamees, tal on naine ja 3 tütart, kolmekümnekaheksajalane paat ja saja homujõuline, pikk, laiaõlgne, sirgeselgne, kitsaste puusadega,pleekinud blondid juuksed, laiade mongoli põsesarnadega nägu, kitsad silmad, juure pealt murdunud nina, lai suu, ümmargune lõug, ilma hariduseta Frankie Palju poliitikat, palju äri, raha pole, sõber, palju ...
Uus-aeg Helen Reimann 10.A Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast kuna keskaega nähti negatiivsetes toonides ning rohkem väärtustati antiikaega. Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat ning jumal polnud enam nii oluline. Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, Ameerika
Eduard Tubin 1905 Torila 1982 Stockholm Helen Kapp, MHG 12.b Lapsepõlv Sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Naelvere kool, Torila ministeeriumkool Karjas käies õppis mängima pikoloflööti I MS algusaastal astus 10aastane Eduard Tubin kooli orkestrisse Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit,
MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ...............
meeletult, lootusetult ja sõgedalt armunud. Sa näed teda 30 sekundi jooksul ja samal ajal salvestab skanner vere liikumise erinevates ajupiirkondades. Siis rahustatakse sind maha, näidates mõnd mõttetult suurt arvu ja paludes sellest seitse numbrit tagasi lugeda. Ja nii mitu korda järjest. Pärast sind tehakse seda järgmistega ka nemad on meeletult armunud. Selliseid aju-uuringuid eri tüüpi ja eri sugu õnnelikult armunud inimestega on teinud teiste seas USA antropoloog Helen Fisher. Ta on ka armunuid küsitlenud, loomariigist seletusi otsinud ja järeldab, et romantiline armumine on üks inimese põhilistest tungidest nagu toidu- ja unevajadus ning et armumist tekitab ajukeemia. Järgnev põhineb Helen Fisheri raamatul "Miks me armastame?". Ajukeemia teeb kirglikuks Armunud inimese aju skaneerides nägid teadlased, et armastatule mõeldes muutub aktiivseks mitu ajupiirkonda. Enim elavnevad kaks kohta ajus: sabatuum ja kõhtmine katendiala.
millest peab rohkem rääkima. Antud referaadis toetun põhiliselt E. David Klonsky põhjalikule uurimusele "The functions of deliberate self-injury: A review of the evidence", Keith Hawtoni ja Anthony Jamesi uurimusele "Suicide and deliberate self harm in young people" ning "Koolinoorte vaimse tervise" kokkuvõtvale raportile. Referaadis on viidatud ka SEYLE projektile, psühholoog Marje Oja tööle "Autoagresiivne käitumine noorukieas", Robert Youngi, Michael van Beinumi, Helen Sweetingi ja Patric Westi uurimusele "Young people who self-harm" ning kahele probleemiga seotud projektile. Autoagressiivsest käitumisest 3 Autoagressiivne käitumine on tahtlikult oma keha vigastamine, moonutamine ja valu tekitamine, kuid ei pruugi avalduda enesetapusoovis. Antud käitumine on pikaajalise stressi poolt põhjendatud äärmuslik väljund, emotsioonide väljendamine drastilisel viisil, sest
RÕNGU KESKKOOL Ants Laikmaa referaat Koostaja: Helen Patsula Juhendaja: Anne Lepik Rõngu 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ants Laikmaa.......................................................................................................................
III vaatus Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob, Faustile jäävad pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. IV vaatus Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule
(Mu auto lakkas eile töötamast.) BREAK IN ON (interrupt): He broke in on my conversation with mom. (Ta segas vahele mu vestlusele emaga.) BRING UP (mention a topic): Jenny brought up that song again. (Jenny võttis jälle selle laulu kõne alla.) BRING UP (raise children): Deborah has to bring up four children. (Deborah'l peab nelja last kasvatama.) CALL OFF (cancel): The meeting was called off. (Koosolek jäeti ära.) CALL ON (visit): The doctor called on Helen. (Arst käis Heleni juures.) CATCH ON (become popular): Meg caught on in her class. (Meg sai oma klassis populaarseks.) CATCH UP WITH (keep abreast): You should catch up with the the class. (Sa peaks klassiga sammu pidama.) CHECK UP ON (examine): She promised to check up on me every day. (Ta lubas käia mind iga päev kontrollimas.) COME OVER (visit): Ted should come over any minute now. (Ted peaks iga hetk läbi tulema.) COME TO (regain consciousness): He came to after several minutes
et miks on meil nii palju määratlemata kodakondsusega inimesi ja kas on äkki selle põhjuseks see, et meie kodakondsuse taotluse tingimused on liiga karmid. Püüan võimalikult palju selles töös välja tuua just selle kohta, et kas on see siis tõesti nii? Ja üritan leida just nende inimeste arvamusi, kellel on määratlemata kodakondsus. Eesti kodakondsus Eesti kodakondsuse ajalugu on põhjalikult käsitlenud üks kaasautoritest Helen Rohtmets raamatus ,,Institutsiooni ajalugu aastail 1989-2008" (2008: 17-18) Eesti vabariigil on tulnud oma elanikkonda määratleda kahel korra. Esimesena Eesti Vabariigi iseseisvumisel 1918. aastal ning iseseisvumise taastamisel 1980-ndate lõpul ja 1990-ndate algul. Mõlemad korrad on teineteisest erinevad, kuna esimesel korral tuli alustada nullist. Teisel korral oli juba mingi alus olemas. Kodanikena käsitleti kõiki isikuid, kes olid enne
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS "Omatooted" Helen Heinat 205MRA Tallinn 2010 Selver Selveri laiast kaubavalikust võib leida hulgaliselt Selveri märgitooteid.Tooteperekonna kujundamisel on arvestatud parima hinna ja kvaliteedi suhtega.Selveri märgitooted on oma kaubagrupis kõige soodsamad. Toidukaupadest kuuluvad tooteperesse Selveri mahlad, vitamiinijoogid, õlu, saiad, munad, ketsup, majonees, pähklisegu, maisihelbed, kakaopallid, müsli, jogurti, makaronid, jahu, suhkru, pelmeenid,
skisofreenia kroonilised hallutsinatoorsed psühhoosid aastaajast sõltuv depressioon raskekujulise anoreksia Kasutatud allikad 1) Ernits, Enn. Nahkur, Esta. Koduloomade anatoomia. Närvisüsteem. Meeleelundid 2) Benjamin Walton, MD. Can You Smell That? Anatomy and Physiology of smell. http://www.utmb.edu/otoref/Grnds/smell-2012-01/smell-pic-2012-0130.pdf 3) Helen Gatcum and Tim Jacob. Anosmia. http://www.cardiff.ac.uk/biosi/staffinfo/jacob/Anosmia/anosmia.html 4) Erge Tedersoo. Toidu sensoorsel analüüsil on kaalukausil maitse, lõhn ja välimus. http://www.horisont.ee/node/1992 5) Annika Liivak. Inimese meeled. http://www.keskkonnaamet.ee/public/inimese_meeled.pdf 6) Inimene kui mõõteriist. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel212_186.html 7) Õnne-Mare Sagur. Haistmine. http://www.e-perekool.ee/wp-
much/a lot/far/slightly + comparative expresses the degree of difference between two people or things Paul is slightly taller than Richard. the most/least + Adjective + of/in compares one person or thing to two or more people or things in the same group Rebecca is the least athletic girl in my class. by far + the + superlative emphasizes the difference between one person or thing and other people or things in the same group Helen is by far the most attractive girl in the beauty contest. comparative + and + comparative shows that something is increasing or decreasing. The climate in Estonia is getting warmer and warmer. the + comparative, the + comparative is used to say that a change in one thing goes with a change in another The sooner we leave, the sooner we’ll get there. The faster you drive, the better. The more you study, the more you know. So and such a
Varstu Keskkool Referaat Namibi kõrb Koostas: Airi Parv Juhendas: Helen Oppar Varstu 2008 1.Asend 1.1 (9.) 1.2 Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele
TALLINNA TRANSPORDIKOOL V2E Raido Must KAUPADE RINGLUS LOGISTILISES PROTSESSIS Essee Õpetaja: Helen Bork Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Kaupade vastuvõtmise ja hoiustamise nõuded.............................................................................. 3 kontrollida kaupade kvaliteeti ja realiseerimisaegu ning allesjäänud kehtivusaja vastavust lepingutingimustele;.............................................................
Muudatuse juhtimisel on väga oluline ausus. Töötajatel on õigus teada, mis neid ootab. Muudatuste juhtimisel tuleb üle vaadata kõik varasemad funktsioonid, ülesanded, vastutusalad, töökirjeldused. Vastavalt sellele, mis jääb ja mis muutub, tuleb kindlaks määrata kõik võimalused ja koolitusvajadused ning toetus igale töötajale eraldi. Nii et igaüks teaks, mida temalt tegelikult oodatakse. Usaldus ja mõistmine peavad olema täielikud. Viited 1. Helen Pastarus, 2008. Mis on edukate muudatuste võti?.[Online] http://www.juhtimine.ee/mis-on-edukate-muudatuste-voti [28.11.2010] 2. eBusiness Community Model, 2005. Muudatuste juhtimine, töötajate motivatsioon, inimressurside juhtimine. [Online] http://www.juhtimine.ee/mis-on-edukate- muudatuste-voti [25.11.2010] 3. Urve Vilk, 2008. Muudatuse protsess algab selle idee maha müümisest. [Online] http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehem...
USA probleemid Neeme Raud Helen Hunt XII B Sissejuhatuseks: jätkuvad probleemid Afganistaan sõjaväe juhid loodavad märgatavaid edusamme Sisepoliitika probleem tervishoiureform · Kongressi mõlemad pooled kiitsid heaks. · Miks on üle poole ameeriklastest selle vastu? · Miljonid inimesed ilma tervisekindlustuseta. · Mida tooks reform meedikutele?
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad a...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise õppesuund Helen Kiili KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Essee Rapla 2009 Kas rohkem on ikka alati parem1 KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Kõndides mööda tänavaid võib pea igal sammul näha erinevaid reklaame. Reklaamitakse küll erinevaid erakondi, küll firmasid, tooteid ja kes teab mida veel. Tundub, et ollakse arvamusel mida rohkem seda parem. Kas tõesti on see tõsi ?
34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 5194784 1 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 5176495 1 45710100356 Põld Airi Uulu 4 5252053 1 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 1 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 5442057 1 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 5428585 1 47111150090 Raja Tiina Tali 9 5176319 1 44012150956 Randla AasaAsuja 11 5654344 1 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 - 1 36110090988 Rebane Rein Tali 7 5514547 1 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 5023543 1 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149 1 34811280456 Salu Argo Abja 8 5465910 1 34810190405 Salu Karl Uulu 5 5552595 1 37105220288 Salu KustavLaiksaare 9 5159337 1 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 5493863 1 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 5618468 1
RÕNGU KESKKOOL HELEN PATSULA 10 klass TAI referaat Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2007 Sisukord Sissejuhatus Teemaks on Taimaa, selle pealinn rahvaarv, religioon jne. Riigi valisin just sellepärast, et varem on tekkinud huvi riigi vastu ja alati on hea teada veelgi põhjalikumalt. Tai kui soe riik pakub palju huvi. Tai üldiseloomustus 1.Üldandmed Lipp: Pealinn : Bangkok (7 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Rahaühikuks: Tai baht(THB) (2,8 bahti = 1 eek.) Pindala: 514 000 km² Ajavöönd: maailmaaeg +7 Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon (http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa) ...
Emb Argo 68. Ene Sekaitse 69. Enn Bee 70. Enn Daoma 71. Enn Esetapp 72. Enn Eviit 73. Ennustusp Endel 74. Epp I. Teemija 75. Epp Utis 76. Erika Tekooria 77. Erik Uradikinomeestüramaeivõi 78. Eri N'Gaz (usbekk) 79. Eri Pakkumine 80. Erko Ravapoiss 81. Ethel Iseksmuusika 82. Etkar V. Läigiks 83. Eve Rest 84. Gasell Ott (loe: kashelott) 85. Gest Aapo 86. H. B. Menuga 87. Heidi Skopepu 88. Heiki Sakõri 89. Heimar Juletuledvõi 90. Heivi Braator 91. Helena Guneeger 92. Helen Dashelkur 93. Heli Kopter 94. Hilja Halada 95. Hille Kaal 96. Homod Ritta 97. Hüppar Eele 98. Iiris Komm 99. Ilmar Elvata 100. Ilmar Ediseta 101. Ilme Kamalt 102. Inis-Eda Polevaja 103. Inge de Öö (hollandlanna) 104. Inge Viiul 105. Inge Õhk 106. Inno-Vats Ioon 107. Inva Liidia 108. Ivar Istatiteraga 109. Jaana Lind 110. Jaan Uaar 111. Janar Kootikumidele 112. Janar Vapõletik 113. Janek Udpoleinimesed 114. Jobuk Ott 115. Joo Ming (hiinlane) 116. Joosep Udelpõhjani 117
d) The doctor gave Andy an injection 4 to put on my sunburnt arms and legs. e) I'm going into hospital tomorrow 5 to get rid of her headache. f) We took the cat to the vet 6 to reduce the pain and help him sleep. g) Susan took two aspirins 7 to take to the chemist's. h) Nobody could find a stretcher 8 to keep fit, or to lose some weight. i) The doctor gave Helen a prescription 9 to carry the injured man out of the building. j) I bought some special cream 10 to have an operation on my foot. 5) Choose the most suitable word or phrase to complete each sentence. a) Martin hasn't quite …...... his illness yet. A) recovered B) got over C) looked after D) suffered b) Pauline ...... birth to a baby girl yesterday afternoon. A) was B) put C) had D) gave c) Your leg isn't broken but it is badly ......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
