parem lisada tselluloosile vajalik alus alles enne trükkimist. RESERVTRÜKK (valged tsellulooskiulised kangad) Reservmenetluses kaitstakse osa kangast enne värvimist kas mehaaniliselt või keemiliselt. Valmiskootud kanga traditsioonilised reserv-värvimise tehnikad on batik, shibori, plangi, tritik jne. Lõngade osalise värvimise menetlused on näiteks ikat ja kasuri. RESERVTRÜKI puhul trükitakse kangale reservpastaga muster või taust ning teise kihina värv. Reserveeritud kohad jäävad heledamad, või ei värvu üldse. Selle eeliseks on täpne trükijälg – ei tarvitse karta kujundi ja taustavärvide nihkumist ja kattumist. Reserveerunud kujundi ümber tekib vahel valge oreool, mis lisab muljet täpsest trükist. VALGE RESERVTÜKI puhul on reservaine värvitu või sisaldab lisaks valget pigmenti. KEEMILISE RESERVIMENETLUSE puhul trükitakse taust reaktiivvärviga ning sellele reservainet sisaldava värvitu või värvilise pastaga kujund
Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad.
Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat on (1) braahmanid ehk preestrid; (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid; (3) vaišjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid; (4) šuudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Seisusele vastav sanskritikeelne sõna varna tähendab värvi, sest kolm kõrgemat seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Neljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Mõned kastid jäävad ka seisustest välja. Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (snskr karma ‘tegu’): India religioonide keskseid mõisteid – põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi
Esimene põlvkond on mais- juunis ja tavalisem teine põlvkond juulist septembrini. Juulis- augustis võis teeservades kahesaja meetrisel lõigul kohata umbes kümmet liblikat. Viimaseid liblikaid nägin oktoobri alguses enne öökülmade saabumist. Tiibade siruulatus on 4,2- 4,8 cm. Tiibade ülapool on isasliblikal kollakasroheline, esitiibade tipuosa on musta mustriga. Esitiiva ülemises osas on must täpp, alatiiva keskosas oranžikas kaheosaline täpp. Emaste tiivad on heledamad ja tiiva otstes olev must muster vähemärgatav ning mõnikord puudub täiesti. Liblikad lendavad maanteede- ja raudteetammide ääres, ristiku- ja kesapõldudel ja mujal avamaastikul. Röövikute toidutaimedeks on liblikõielised (hiirehernes, lutsern, nõiahammas ja ristik), röövikut on leitud ka teistel taimedel nagu võilill, mailane ja mesikas. Röövik on roheline ja 4 kollase pikitriibuga. Keha seljapoolel on 2 rida musti täppe. Röövikuid võib kohata juunist sügiseni
8 Color Saver sampooni või Lifetex Color Protection sampooni Color Touch Relights Color Touch Relights värvides on eriline ja uudne värvaine, mis garanteerib briljantse sära või tooni värskenduse blondidele ja punastele salkudele, kusjuures ülejäänud juustele annab Color Touch Relights intensiivse läike, ilma et muudaks nende värvi. Color Touch Relights'i sära ning intensiivsus sõltub salkude heleduse astmest. Mida heledamad on juuksed, seda intensiivsem ja säravam on tulemus. · Triipude värskendamine ja läike lisamine kõikidele juuksetüüpidele · Läige ja kübeke värvi · 12 tooni Segamine ja pealekandmine: · Värvi pealekandmiseks kasutage pintslit ja kaussi, parima tulemuse saamiseks kasutage aplikaatorpudelit. · Kandke värv eelnevalt pestud ja rätikukuivadele juustele, ühtlaselt juuksejuurtest kuni otsteni.
- Särav intensiivne poolpüsivärv - Paremad tulemused värvi osas: kuni 57% rikkalikum värv* - Läikivamad juuksed: kuni 63% rohkem läiget* - Ühtlasem värv juuksejuurtest otsteni - Parem tooni kestvus: püsiv toon - Täiustatud aroom - Ammoniaagivaba - Kestab kuni 24 pesukorda - Võrreldes töötlemata juustega Kaasaegne Light2Color kompleks toob juustel esile vastupandamatu valgusemängu. Tulemused on hingetuksvõtvad ja nii heledamad kui ka tumedamad salgud säravad silmapaistvates, kuid üliloomulikes vikerkaarevärvides · Colour Touch Plus · Colour Touch Relights Särav intensiivne 75 tooniga poolpüsivärv Color Touch, on just õige valik, et teha läbi põnev välimusemuutus. Üllatage oma kliente säravate värvide ja intensiivhooldusega. Color Touch professionaalne ja unikaalne lisaläiget andev intensiivse toimega koostis muudab juuksed veelgi säravamaks ja erksavärvilisemaks.
Referaat Katerina Alfavitskaja Kose Gümnaasium 9. a klass Juhendaja: Kaido Härma Kose 2007 Päikesesüsteem 1 Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem ...
läbiviima, tuleb sellest eelnevalt teatada tuletõrjesse Pottvoodriga ahju ehitamine Ahjupottide ettevalmistamine. Ahjupottide seisneb pottide valikus ja mõõturaiumises. Ahjupottide valikul valitakse potid, mille pealispind on tasane ja pragudeta. Vasaraga koputades annab mõradega pott tumeda ja kõmiseva heli. Glasuuritud potid puhastatakse tolmust ja liigitatakse värvuse varjundi järgi. Tumedad potit asetatakse ahju alumisse ossa ja heledamad üles. Tehasest tulles pole poti servad täiesti sirged ja tuleb mõõtu raiuda vahetult enne paigaldust, kus potile antakse teistega võrdsed mõõtmed. Mõõtu raiumiseks asetatakse poti küljele kahe kuni kolme millimeetri paksusest teraslehest poti sabloon, mille servade järgi tõmmatakse poti äärele kriipsud. Sabloon peab olema rangelt sirgete servadega ja täisnurkne. Ahjupottide paigaldamist alustatakse alusmisest potireast
Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad. > Heledam puuosa maltspuit koosneb elusatest rakkudest. Neis liigub toitemaht puu juurtest krooni suunas. Mahla sisalduse tõttu on maltspuidus üalju niiskust. > Lülipuidulisteks, kus lüli ja maltspuit on selgesti eristatud (mänd, seeder, lehis, tamm), > Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub (kask , haab, lepp ning valgepöök), > Küpsepuidulisteks, mille puidu sisemine nn küpse puidu osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult
Keel kui süsteem
HÄÄLDUS JA HÄÄLDUSTEADUSED
3. Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid
3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5)
3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud):
labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v)
dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud
palataalid ehk kõvasuulaehäälikud
velaarid ehk pehmesuulaehäälikud
uvulaarid ehk nibuhäälikud
farüngaalid ehk neeluhäälikud
larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid
Bark – psühhoakustilise skaala ühik. Tagavokaalidel F2 ja F1 lähestikku, eesvokaalidel F2 ja F3. Mida kõrgem keeleseljatõste, seda väiksem F1 väärtus. Mida madalam vokaal, seda suurem F 1 väärtus. Mida eespoolsem on vokaal, seda kõrgem on F2 väärtus. Konsonantide hääleallikad on häälekurrud. Nende hääldamisel tekib resonants. Resoneerumisel on võnkumine väiksema intensiivsusega, ribad on heledamad. Mida tumedam, seda intensiivsem võnkumine. Hääleriba – spektrogrammi allosas olevad piki triibud, mis viitavad helilisusele. Nende järgi tuvastame nt helilisi klusiile. Palataliseerumisel on F 2 väärtus suurem. Poolvokaalse r-i puhul stabiilsust ei teki, hambasompudel ei teki sulgu. Helitutel konsonantidel puudub formantstruktuur. Hääleallikas on mujal. Kõnetrakti mingisse kohta tekitatakse sulg või ahtus. Helitutel klusiilidel tekib sulg. Hääldamisel tekib järsk energia, mida
org/pages/487476/media) Areaal: Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. Suurus: 6-10 m kõrgune, Eestis kuni 1 m. Võra: kõrge põõsas või madal puu. Koor, võrsed: hallikas, peenerõmeline. Võrsed neljakandilised, oliivrohelised ja karvased. Lehed: igihaljas, lehed vastakud, terveservalised, nahkjad, ovaalsed või elliptilised, 1-3 cm pikad. Pealt tumerohelised ja läikivad, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb aprillis-mais. Emasõied suurtes peades võrsete tipus, isasõied väikestes peades emasõisiku alusel. Õied kollakasrohelised, silmapaistmatud. Viljad munajas-kerajad, valmivad sügisel hilja Kasvutingimused: soojalembene. Väga varjutaluv, eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi. Väga aeglase kasvuga, elab kuni 700 aastat. Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel
Aastal 1882 avastas saksa teadlane Robert Koch mikroskoobi all tuberkuloosi tekitaja, mida hakati avastaja järgi kutsuma Kochi kepikeseks. 12 Tehnika ja arstiteaduse ühissaavutuseks oli röntgeniaparaat. Wilhem Conrad Röntgen avastas kiirguse mis võimaldas kujutada ekraanile luid, luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Kommunikatsioon Ameeriklasest leidur Samuel Finley Breese Morse oli esimene, kes töötas välja mooduse edastamaks tekste elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafvõtme, millele vajutades võis katkestada vooluringi ning sel moel edastada punkte ja kriipse. Sellega seoses koostas ta telegraafkoodi, mis sai tuntuks kui Morse tähestik. Kooliõpetaja Philip Reis tuli mõttele hakata otsima võimalusi inimkõne edastamiseks traati mööda
aastal katoodkiiri, kattis Würzburgi ülikooli professor Wilhelm Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus, et lisaks valguskiirgusele eraldub torust veel mingit kiirgust ning professor hakkas katsetama, millest 8 need senitundmatud kiired suudavad läbi tungida. Ta pani toru ette raamatu, puutüki, metallplaadi jne. Kui toru ette jäi käsi, ilmus ekraanile selle kujutis, kuid nii , et luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Röntgen oli teinud avastuse, mis osutus väga tähtsaks arstiteaduses. Pärast mitmeid katseid anda märkide kaudu edasi teateid, oli ameerika maalikunstnikust leidur Samuel Finley Breese Morse see, kes töötas välja mooduse tekstide edasiandmiseks elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme, millele vajutades võis katkestada vooluringi ning sel moel edastada punkte ja kriipse. Seoses sellega koostas Morse telegraafikoodi, mis sai tuntuks kui morsetähestik. 1861
Pole poore. Välispind must, ebatasane, kuubikutes. Lõhedes tekivad seenekiled. lõhedega. Liha on tumepruun, kõva, Vahel eluspuu surnud harudel. Rangelt ei ebaühtlaste heledate ja tumedate tsoonidega. kahjusta elusrakke.st maltspuitu ei puutu. Esineb kasel, vahel pihlakal ja lepal. Tekitab Kuusel tekitab südamemädanikku, männil südame mädanikku. Puit värvub valkjas pindmist mädanikku. Tuletael kollakaks, puidus tekivad heledamad ja kabjakujuline, ülakülg konsentriliselt tumedamad laigud. Elus ja mädanenud vaoline, enamasti hall, vahel ka pruun. puidu piiril on tumedad triibud. Puit muutub Kaetud paksu koorega. Seeneliha on vatjas, pehmeks ja laguneb piki aastarõngaid. kergelt korkjas, punakaspruun. Hümenofoori Mädanik liigub kiiresti, viljakehi on väga torukesed on kihiliselt, pind on hallpruun, harva ja raskesti leitav
Ioniseeriva kiirguse mõju- väikeste-kiirguste korral toimub vaid mõningane värvuse muutus, kogu mahus võtab puit punaka tooni. Kiirgusega üle 10 Mrad langevad mõningad mehaanilised tugevuse näitajad (nihke-, staatiline paindetugevus, löögisitkus...ei mõjuta aga survetugevust). Valgus ja ultraveoletkiirgus mõjutavad puidu pinda ja kutsuvad esile fotokeemilise lagunemisprotsessi e puidu värvuse ja pinnastruktuuri muutuse. Tumedamad puiduliigid muutuvad heledamaks, heledamad tumedamaks. Aja jooksul muutub selline pind pruunikaks ja lõpuks helehalliks. Välisõhus muutub sel viisil kõikide puiduliikide pind. Skandinaavias kasvavat kuuske ja mändi peetakse selle mõjule ühtedeks tundlikemaks. Vastupidavus õhu ja valguse toime järgi jagunevad: väga vastupidavad (tamm, jalakas, lehis, jugapuu, kastan, seeder, eebenipuu, ebatsuuga), vastupidavad (saar, pöök, kuusk, mänd), väike vastupidavus (lepp, haab, kask, pärn, vaher, pappel)
HARILIK PUKSPUU (Buxus sempervirens) Joonis 11. Harilik pukspuu. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/oied/pukspuuvorm.jpg Iseloomustus Areaal: Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. Suurus: 6-10 m, meil kuni 1 m. Võra: kõrge põõsas või madal puu. Koor, võrsed: hallikas, peenerõmeline. Võrsed neljatahulised, rohelised. Lehed: igihaljas, lehed vastakud, terveservalised, nahkjad, ovaalsed või elliptilised, 1-3 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb mais. Emasõied suurtes peades võrsete tipus, isasõied väikestes peades emasõisiku alusel. Õied kollakasrohelised. Kasvutingimused: soojalembene. Väga varjutaluv, eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi. Aeglase kasvuga, elab kuni 700 aastat. Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel. Väga levinud haljastuses, talub hästi kärpimist. Kasvatamine Eestis: vajab talvekatet, kasutatakse küllaltki palju haljastuses. Hooldus ja paljundamine
galaktika kese on väike. Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Arvatakse, et spiraalharud on piirkonnad, kus aine on tihedalt koos. Kui täht liigub läbi haru, siis kosmiline kiirus igale tähesüsteemile on määratletud gravitatsiooniga tihedamas kohas. Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või
Päikeselaik iseloomustab Päikese aktiivsust. Päikeselaik on, piirkond, kus temperatuur on muude kohtade temperatuuridest väiksem. Plekkide põhjustajateks on aga tugevad magnetväljad , mis ei lase päikeseainel liikuda. 65. Mis on tähesuurus? Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Taevas nähtavate tähtede heleduse järgi järjestati neid suuruse järgi ritta ehk tähesuuruse mõiste sisse toomine. Kõige heledamad olid esimese suurusjärgu tähed, siis teise kolmanda, etc. ning iga järgmine suurusjärk eelmisest poole tuhmim. Mõõtmismeetodite täienemisel, sai täpsustavaks intervalliks 2,51 korda. Mida suurem tähesuurus seda tuhmim on täht. 66. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede temperatuur on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Tähe sisemuses on 10-neid miljoneid kraade temperatuur. 67. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Aga massi?
värvitulemust. Iga seade töötab kindlas värviruumis, mis võimaldab kindlat värviulatust või värvigammat. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus saab tagada värvivastavuse läbi kogu tootmisahela, edastatavate värvide parima kontrastsuse ja täpse toonivastavuse ning suurima seadme poolt võimaldatava värvigamma. 45. Mis on monokromaatiline spektrivärv on ühe värvi heledamad ja tumedamad toonid. 46. Selgita skanneri metamerismi 47. Nimeta kolm seadet, mida kasutatakse värvihalduses mõõtmiste teostamiseks – mida nad mõõdavad ja mida see meile annab Kolorimeeter – mõõdab kolorimeetrilisi väärtusi ehk numbreid, mis võtavad aluseks nägemisaparaadi komponentide reaktsioonid ja mille põhjal saab hinnata, millal metamerism ilmneb ja millal mitte. Spektrofotomeeter- Spektrofotomeeter mõõdab värvide aboluutväärtusi
· Kaevandid - lehtedes, vartes, viljades, mugulates jm. kas pikad, sitsad, sirged või looklevad enam- vähem ühesuguse läbimõõduga või järjest laienevad vigastused, n.ö. käikkaevandid või lehtedes parenhüümkude suurema või väikema laiguna vigastatud, nö. laikkaevandid. Kaevandeid tekitatakse ka suuhaagikestega Pistmissuistega tekitatud kahjustused: · Värvuse muutused: o tähnid - peamiselt lehtedel heledamad, lehte vastu valgust vaadataes märgatavad mõnemillimeetrise läbimõõduga kohad. o laigud - suuremad punakad, violetsed, pruunikad või muud värvi kohad lehtedel (värvuse enam- vähem ühtlast muutumist kogu lehe ulatuses võivad põhjustada lestad) · Kuju muutused: o lehtede rullumine - lehe servad on pikisuunas kooldunud või rullunud o lehtede kiprumine - lehed kasvus kängunud ja kiprunud
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesi...
Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. haaremirühmad ja igale rühmale kinnistatakse üks sugujäär. Jäär lastakse uttede juurde kas päeval karjamaale või öösel lauta. Kõige paremas toitumuses uted indlevad kõige varem ja need on ka parema viljastusvõimega. Jäära rinna värvimine (14 päeva üks värv ja siis vahetus heledamad ennem- ümberindlejad üles märkida 2. Käestpaaritus. Indlev utt pannakse jääraga ühte sulgu, parim viljastusaeg 18-20 tundi inna algusest. Hommikul avastatud indlev utt lastakse ööseks sulgu. Üldine rusikareegel 100 ute kohta peaks karjas pidama 3 jäära. 6. Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused Uttede talvine poegimine toimub detsembrist, jaanuaris, veebruaris- kõige külmemal aastaajal. Kevadine
Tehnika ja arstiteaduse ühissaavutuseks oli 19. sajandil röntgeniaparaat. Avastati eriline kiirgus katoodkiired. Sellest ajendatuna uuris katoodkiiri Würzburgi ülikooli professor Conrad Röntgen (1845-1923). Ta pani kiirte ette erinevaid esemeid vaatamaks, kas need suudavad sellest läbi tungida. Kui ta pani kiirte ette käe, ilmus ekraanile selle kujutis, ainult nii, et luud olid 14 tumedamad ja ülejäänud koed heledamad .Sellega tegi ta väga suure avastuse just arstiteaduse jaoks. 19.sajandi üks kuulsamaid biolooge Karl Ernst von Baer (1792-1876). Ta sündis Järvamaal Piibe mõisas, õppis Tartu ülikoolis arstiteadust, oli Königsbergi ülikoolis zooloogia ja anatoomia professor ja mõnda aega töötas Peterburis. Elu viimastel aastatel elas Tartus. 1826.a. avastas Baer imetajate ka inimese munaraku, seejärel uuris pikka aega loomariigi arengut ja rajas võrdleva embrüoloogia
(ja titiinist)). Vöötlihaskiud alluvad tahtele, kontraheeruvad kiiresti, kontraktsioonis on lühemat aega, väsivad kiiremini kui südamelihaskiud. Südamelihaskude Iseloomulik samasugune ristivöödilisus kui vöötlihastel. On ühendatud anastomooskiudude (ühendus) varal võrkjaks struktuuriks. Talitlus ei allu tahtele, lihas ei väsi; tööperiood vaheldub puhkefaasiga. Tuumad paiknevad kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad. Närvikude koosneb a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega); b) Gliia rakkudest (neuroneid abistavatest neurogliia rakkudest. 18. Organismi immuunsüsteem, immuunsüsteeemi komponendid, funktsioonid. Kaasasündinud & omandatud immuunsus. Humoraalne & sekretoorne immuunsüsteem. Immuunvastus, tolerants, antigeenid, antikehad. Immuunpuudulikkus.
Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%;veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km
Ameerika tammevaat on just peamine Rioja stiili kujundaja (koos Tempranillo viinamarjaga). 1998 aastal toodeti Rioja piirkonnas üle 30% Hispaania eksporditavatest kvaliteetveinidest! Viimaste aastate hinnaplahvatus on vähendanud selle piirkonna potentsiaali, kuid mitte tema tuntust. Rioja veinid on parimal juhul tugevad ja tammised, veel paar aastakümmet tagasi ehk liigagi tammised, ja pikaealised. Rioja Alavesa veinid on muust Riojast erinevalt heledamad ja pehmemad. Tuntud tootjaid on siin väga palju. AS Kiil & Ko poolt on esindatud Marques de Murrieta, Bodegas Altanza ja Rioja Vega veinikeldritest pärinevad veinid. Konkurentidest on tuntuimad Marques de Cecares, Faustino, Muga, El Goto ja Marques de Grinon. Navarra Navarra paikneb Põhja Hispaanias, Baskidemaal. Navarra on Hispaania ühe tuntuima piirkonna - Rioja vahetu naaber kirde suunas, kuid mitte nii tuntud oma veinide poolest.
ookeani põhjas. Voolusängides on sadu miljoneid aastaid tagasi voolanud vesi, praegu on Marss äärmiselt kuiv isegi maiste kõrbetega võrreldes. Kui kogu Marsi pinnal ja atmosfääris olev vesi kataks terve planeedi ühtlase kihina, oleks selle paksus vaid 0,014 mm, maistes kõrbetes oleks sellise kihi paksus tervelt 1 mm. Maalt teleskoobiga vaadates on sellest kõigest näha vaid punakas ketas ja polaarmütsid, suurema teleskoobi ja hea nähtavuse korral paistavad ka mõningad tumedamad ja heledamad laigud. Need ei vasta täpselt mingile Marsi pinnavormile, vaid kujutavad endast erineva peegeldumisvõimega alasid, näiteks tihedalt kraatritega kaetud alad paistavad olevat tumedamad. Marss on oma heleduse ja silmatorkava punase värvusega juba aastatuhandeid inimeste tähelepanu köitnud, kuid mitte mingi muu nähtus pole Marsi puhul tekitanud nii palju eriarvamusi ja puhunud lõkkele kirgi kui Marsi kanalid. Just kanalite avastamine oli see, mille
õõnsus nahas karvatupp. 2.2. Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja karv väljub peanaha suhtes risti, karva ristlõige on ringikujuline ja karv sirge. Europiididel on karvanääps veidi kõver, karva ristlõige ellipsikujuline ja karv laineline. Negriididel on karvanääps väga kõver, karv väljub peanahast terava nurga all, ristlõige on lapik ja karv tugevasti krussis. Juuksekarva jämedus võib olla 0,05...0,1 mm, heledamad juuksed on enamasti peenemad. Habemekarvad on jämedamad ja rohkem krussis ki juuksekarvad. 2.3. Juuste värvus Juuste värv sõltub pigmenti tootvate rakkude- melanotsüütide aktiivsusest nahas ja juustes. Punased juuksed e. rutilism on tingitud erilisest melaniinist- alomlaniinist, teiste värvitoonide puhul domineerib lumelaniin. Sagedasemad on blond, punane, pruun ja must juuksevärv ning nende kombinatsioonid.
ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Mõned kastid jäävad ka seisusest välja. Et sinna kuulujad teead kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. Seisusele vastav sanskritikeelne sõna varna tähendab värvi, sest kolm kõrgemat seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Naljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. Neli varnat on 1. braahmanid ehk preestrid 2. ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. vaisjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid 4. suudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kastisüsteem seadustati Manu seadustes 2. saj. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee
Jäme karvasüdamik on õhuga täidetud. Sellepärast on karv väga kerge ja hõlpsasti murduv, kuid põhjapõdra karvastik on ka väga soe. Jalgu katavad lühikesed tugevad karvad. Põhjapõdra suvekarvastik on hoopis lühem ja pehmem, ühetooniliselt kohvipruun vöi hallikaspruun. Kaela küljed ja ,,habe" on heledad. Talvekarvastik on varueeruvam: võrdlemisi tumedast kuni peaaegu valgeni, tihti küllaltki kirju,heledate ja tumedamate laikudega. Kaug-Põhjas elavad kõige heledamad, metsas aga kõige tumedamad põhjapõdrad. Väikesed vasikad on ühetoonilised pruunid või hallikaspruunid, ainult Lõuna-Siberis leidub neil piki selga suuri heledaid tähne. Ulukpõhjapõder on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra- ja taigavööndis. Viimasel ajal on areaali lõunapiir nihkunud tunduvalt põhja poole. Näiteks on need loomad täiesti kadunud Soomest ja Rootsist, kus neid asendavad
vaniljeubasid. Ebaühtlane not Valge, kreemika varjundiga jäätise massis on Toode on vana, pikka aega säilitatud. Harvaesinev, selgesti uniform tumedamad ja heledamad kohad või erineva Viirud tootes tekivad, kui erinevatest friiseritest ära tuntav viga. värvivarjundiga viirud. tulnud jäätist villitakse ühe pakkemasinaga. Ebaühtlast värvi pinnakihil ei loeta
andis füüsikutele katsed klaastoruga, mis oli mõlemast otsast suletud ja millesse kahe metallvarda abil juhiti elektrivool. Torust õhu välja pumpamisel avastati eriline kiirgus- katoodkiired. Uurides neid kiiri, kattis Wilhem Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus et toru kiirgab veel teistgi valgust Röntgen hakkas katsetama, millest need kiired läbi suudavad tungida.Kiirte ette jäi käsi ning ekraanile ilmus käe kujutis, kuid nii, et luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Röntgeni avastus osutus arstiteaduse jaoks väga tähtsaks. Telekommunikatsioon Pärast mitmeid katseid anda märkide kaudu edasi teateid, oli ameeriklasest leidur Samuel Finley Breese Morse see, kes töötas välja mooduse edastamaks tekste elektrivoolu abil. Ta votes kasutusele telegraafvõtme, millele vajutades võis katkestada vooluringi ning sel moel edastada punkte ja kriipse. Sellega seoses koostas ta telegraafkoodi, mis sai tuntuks kui Morse tähestik
See tähendab, et nad lasevad talveks lehed maha. Kuid mõlemal on veel selline ühine omapära, et noorte taimede lehed võivad ka külma talve üle elada. Iseloomulik on veel see, et nii sinika kui mustika marju katab sinakas või valkjas vahakirme. Õiedki on neil väga sarnased. Segamini neid perekonnakaaslasi tavaliselt siiski ei aeta, sest neil on ka piisavalt palju selgeid erinevusi. Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad, heledamad. Ka ei ole sinika marjad nii ümmargused. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, mustikataimed ei küüni aga põlvenigi. Kes metsas marjul käinud, see teab, et sinikamarjad ka määrivad vähem kui mustika omad.
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kon...
Mitmest kraatrist lähtuvad väljapaiskunud kivimeist koosnevad heledad ,,kiired", mille pikkus küünib mitmesaja km-ni. Need on tekkinud kraatri moodustumisel välja paiskunud aine sadenemisel Kuu pinnale. Aja jooksul kiired kaovad, seda eeskätt tulenevalt erosioonist, mida põhjustab mikrometeoriitide sadu. Seetõttu on kiirtesüsteem jälgitav ainult noortel kraatritel. Kuid juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt kui ainult heledamad ja tumedamad kohad: näha on lausa mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kraatrite ja mäeahelike nimed ei ole nii fantaasiarikkad kui merede omad. Alates Jan Heveliuse 1647. aastal ilmunud Kuu kaardist kannavad mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt.
värvides tekib neis keemiline reaktsioon, mille tõttu värvitoon muutub.) Seejärel keedetakse taimi veel kord 1-2 liitris vees 15-20 minutit ning vedelik kurnatakse eelmise lahuse juurde, milles materjali värvitakse. Värvaine kinnitamiseks - peitsimiseks - kasutatakse maarjajääd (materjali hulgast 4%), vasevitrioli 1%, rauavitrioli 0,5% ja kroomi 1%. Maal on võimalik peitsimiseks kasutada ka loomulikku sipelghapet. Kõige heledamad ja puhtamad värvitoonid saadakse maarjajääga peitsimisel, kraam annab punakad värvitoonid, vasevitrioliga ja rauavitrioliga peitsides saadakse kõige tumedamad ja tuhmimad toonid. Peitsimiseks kasutatakse kolme moodust: eelpeitsimist, koospeitsimist ja järelpeitsimist. Eelpeitsimine. Materjali keedetakse enne värvimist peitsimislahuses 15-20 minutit. Peitsimisel, nagu värvimiselgi peab materjal olema vees vabalt, vastasel korral ei värvu see ühtlaselt
) korjajal tuleb turja=peale J.M: no vaadake siin on erinevad maasikad (.) ühed on eesti omad ühed on poola omad (.) ja eestis on ju kontseptuaalne vaidlus kummad meil siis on need head kas eesti omad või poola omad (.) me=nd hakkame nüüd pimedas mitte pimedas aga pimesi testima kummad paremad on (.) mmmh ((naerab)) väga raske on otsustada (.) silma=järgi ma ei tee neil üldse vahet (.) need on natukene tumedamad ja need on natukene heledamad (.) nüüd on mul juba eelarvamus et õõ (.) et õõ mina ei akkaks praegu ütlema kummad on kummad (.) mis te arvate välimuse põhjal kummad on kummad K: need on eesti omad need on poola omad J.M: te pakute nii ma oleks just vastupidi pakkunud et need on veidi heledamad et need on äkki aga teeme nüüd maitsmise järgi (.) võtke siit üks maasikas (.) õppind 33
maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena).[6] 5.2 Marsi pinnas Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km
psad/thunbergi-kukerpuu-carmen/?category=7&panel=1) 72 Joonis 69. Thunbergi kukerpuu 73 Tuhkpuu (Cotoneaster) Konkreetne liik: Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster horizontalis) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,5 1 m kõrge, 0,8 1,5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: laiuv põõsas Lehed: Lehed suvehaljad kuni pooligihaljad, nahkjad, munajad kuni ümarad, 0,5 -1,5 cm pikad, pealt läikivad, alt heledamad, veidi karvased. Lehtede sügisvärvus sarlakpunane kuni oranz Õied või õisikud: Õied 1-2 kaupa, eelmise aasta võrsetel, valged kuni roosad Õitsemine: juuni Liigi eritunnused: maadjas, tõusvate võrsetippudega, kalasabamustriliselt hargnev Kasvukoha nõuded: paremini kasvavad täisvalguses, kuid taluvad ka poolvarju. Viljakas ja niiskes pinnases vähenõudlik Kasutamine haljastuses: krundi piirdeks, gruppidena, üksikistutuseks gasooni, bordüüriks või elavtaraks
langetamisest maha jäänud metsarisu põletasid. Urmas õppis seal ka suusatama ja jalgrattaga sõitma. Ühel vihmasel päeval tuli külla vanaema. Urmas pani ühe maas vedelevatest plekitükkidest räästa alla, nii et vihmapiisad sellele kukkusid, ning sõnas vanaemale: ,,Vanaema, kuula! Kuula, kui ilus muusika!" Samamoodi pööras ta vanaema tähelepanu kaunitele helidele ka hiljem, näiteks bussi oodates kivikesi vastu metalset peatuseposti visates, kui kord kostusid tumedamad, kord heledamad kõlksatused. (Ibid, lk 14-15, 22) Teises klassi Lohusalu algkoolis alustas Urmas klaveriõpingutega. Üldaineõpetaja Ene Kikajon mängis kord klaverit ning köitis sellega Urmase tähelepanu, kes tuli klaveri juurde, vajutas ühe klahvi alla ja ütles: ,,Näe, heli tuleb siit.", mispeale õpetaja pärast pikka Urmasele otsa vaatamist Beethoveni ,,Für Elise" mängis. Urmas leidis, et loos oli kaks vale nooti ning õpetaja soovitas tal hakata klaverit õppima
Kasvaja võib paikneda nahal, silmas või ka seede-, hingamis- või suguelundite limaskestal. Väliselt võib kasvaja meenutada pigmentsünnimärki, kuid silmaga nähtavateks pahaloomulisuse tunnusteks on: - Kolde kuju muutumine ebakorrapäraseks - Kolde serva muutumine ebaühtlaseks, piiride muutumine ebateravaks - Värvuse muutumine ebaühtlaseks, tekib 2 või rohkem erinevat pigmendi tooni, samuti võivad tekkida heledamad alad - Kolde suurus >5mm - Kolle hakkab muutuma nahapinnast kõrgemaks RAVI/SOOVITUS tuleb kiiresti pöörduda arsti poole, sest raviga viivitamine või iseravimine võib saada saatuslikuks. Valikraviks on kasvaja ulatuslik kirurgiline eemaldamine selleks kvalifitseeritud raviasutuses. Kaugelearenenud juhtudel (kui on tekkinud siirded) kasutatakse ka
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Suur- konnakotkas Keskkonnakaitse poliitika probleemülesanne Keskkonnakaitse poliitika ja korraldus 17.04.2015 Juhendaja: … Sisukord Table of Contents Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Suur- konnakotkas.......................................................................................... 4 1.1 Kirjeldus.................................................................................................... 4 1.2 Toitumine................................................................................................... 4 1.3 Levik ja arvukus........................................................................................ 5 1.4 Elupaik.............................................................
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm 3. (11) Joonis 15. Pluuto võrdlus teiste taevakehadega Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline. Mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku, jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. (11)
Uudne oli ka figuuride toomine maali esiplaanile nii, et tagaplaan jäi enamikul puhkudel maastikuliseks või interjöörile viitavaks meeleolukaks foo¬niks, kus mingit tegevust ei toimunud. Rubensi maalide sära saladus peitub eel¬kõige maalitehnilises võttes, mida ta hil¬jem õpetas noorele sõbrale David Teniersile — lasta hele krunt ja alusmaal kumada läbi tumeda värvipinna ka kõige sügavamas varjuosas, muutes maali tume¬dad osad seega õhuliseks, kõige heledamad köhad aga katta kuivavõitu pastaga. Itaaliast tõi Rubens kaasa huvi antiik¬mütoloogia vastu, mille ammendamatu varaait oli köitnud itaalia kunstnikke juba vararenessansi päevadest peale. 1617. aastal taastus veel kord Rubensi side Itaaliaga. Üks Genova patriits tellis kavandid gobeläänidele, mis pidid kaunistama tema paleed. See oli Rubensile esma¬kordne ülesanne kavandada dekoratiiv-kunsti teost. Põhimõtteliselt sarnanes 17
Liigid: · püsisoojased(loomad) · kõigusoojased(taimed) Zoogeograafilised seadused: 1. Põhjapoolsed alamliigid on sageli palju kogukamad kui sama liigi lõunapoolsed alamliigid(Bergmanni reegel) 2. Põhjapoolsete alamliikide väljaulatuvad kehaosad (saba, kõrvad, jäsemed) on keha suurusega võrreldes suhteliselt lühemad kui sama liigi lõunapoolsetel alamliikidel(Alleni reegel). 3. Külma või kuiva kliimaga kohastunud alamliigi isendid on heledamad kui soojemas ja niiskemas kliimas elava alamliigi isendid(Geogeri reegel). 5 Vesi maismaal pärineb sademetest. Sademete ebaühtlane jaotus maakeral on üks tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks
Kõhupool heledam, üksikute tumedate rõngaslaikudega. Viigerhülge päriskoduks on Põhja-Jäämere bassein. Läänemeres elab ta jäänukloomana ehk reliktina hilisjääajast, olles siin kujunenud eri alamliigiks. Kõik hülged toituvad kaladest. Poegib jää peale- pojad pika pehme valge karvaga, võimelised ujuma hiljem. 3. HALLHÜLJES (Halichoerus grypus) on Läänemere hüljeste hulgas suurim. Kuni 300 kg, kuni 2,7m. Pruunikashall, emased heledamad. Tavaline ka meil. Eelistab avamerd, 1-2 poega. Mitu nädalat- 1 kuu, lähevad vette. 4. PRINGEL (Phocaena phocaena) vaalaline. Kuni 1,7 m, on leitud eesti vetest. Armastab rannikulähedasi alasid. Kalurid ei salli, lõhub kalavõrke, hea ujuja. Poegib kevadesl, poeg 60-80 kg raskune. 5. VALGEVAAL (Delphinapterus leucas) on nähtud Kolga lahes, kuni 6m ja 1tonn. 60'venelased arvasid et allvelaev, jälitasid. 6
Abies arizonica, Abies balsamea, Abies veitchii Abies fraseri, A.sachalinensis, A.sibirica A.alba(haruldane) A.koreana Pungad: Pungad: Okkad pealt: Heledamad Tumedad ,,kollisilmad" Okkad kitsad,pealt Abies Vaigused: Vaiguta: Tipuosas Pealt õhulõhedeta: sachalinensis A.balsamea A.alba (ainus õhulõhedega: õhulõhedeta: A.sibirica liik Eestis, Abies fraseri Abies koreana O
Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/poisenelasordid.htm http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/poisenelas.htm 3.7 Ebajasmiin (Philadelphus) Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstine tihe põõsas Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, harvalt jämesaagja servaga, teritunud tipuga. Pealt tumerohelised, paljad, alt heledamad, rood ja roodude nurgad karvased, 4-10 cm pikad, 2-5 cm laiad. Õied või õisikud: õitseb juunis. Õied kreemikasvalged, suured umbes 3 cm läbimõõdus, lõhnavad, püstistes kobarates Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
