naise. Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja kätte maksta solvamise eest. Tema poolt olid kõik Kreeka kuningad; nad otsustasid minna sõtta troojalaste vastu ja kogu sõjaväe ülemjuhiks sai Mükeene kuningas Agamemnon, Menelaose vend. Kümme aastat kestis see sõda; sellest võttis osa palju Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsaimad kangelased olid kreeklaste poolel Peleuse poeg Achilleus ja troojalaste poolel Priamose poeg Hektor. Sõja algul, senikaua kui lahinguist võttis osa Achilleus, oli kreeklased troojalasist üle ja viimased ei söandanud oma linnuse müüride vahelt välja tulla. Aga kui Agamemnon haavas Achillust, võttes talt ära naisvangi, siis loobus Achilleus edasisest sõjast osavõtust. Troojalased muutusid südikamaks ja hakkasid kreeklasi võitma. Nad lähenesid juba kreeklaste laevadele ja ähvardasid need ära põletada, kuid Achilleus, vaatamata kõigile palvetele, haudus
tema tütre ja Achilleuse pulmad on tulekul. Tütre `pulma' jõudes viidi ta kohe ohvrialtarile. Tuul lakkas puhumast, kuid tütre ohverdus läks kreeklastele kalliks maksma. Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi, et ta saaks veel korra näha oma naist. Kuid suri hiljem ja siis läks ta naine ka kaasa. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Tr sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt tr poolele. Tüli puhkes, kuna kr olid vangistanud tr preestri tütre (Chryseis), kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvetega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kr sekka ja paljud mehed surid (katk). Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Ach teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab.
tulekul. Tütre ‘pulma’ jõudes viidi ta kohe ohvrialtarile. Tuul lakkas puhumast, kuid tütre ohverdus läks kreeklastele kalliks maksma. Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi, et ta saaks veel korra näha oma naist. Kuid suri hiljem ja siis läks ta naine ka kaasa. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Tr sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt tr poolele. Tüli puhkes, kuna kr olid vangistanud tr preestri tütre (Chryseis), kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvetega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kr sekka ja paljud mehed surid (katk). Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Ach teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab
Luule 1956-1985 1. Mis iseloomustab sulaaega kirjanduses? 1950-ndate aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain ...
võib üks grupp olla üks seisus, aga jaotus võib olla ka soo või mõne teise tunnuse järgi. ,,Gilgames" seostub kunagise sumeri kuninga Pilgamesiga, aga lugu pole kirja pandud tema ülistuseks, vaid see kannab suuremat sõnumit. Loo moraaliks on sõprus, samuti kujutatakse tsivilisatiooni erinevaid tasandeid. ,,Ilias" on sõjaeepos, aga selle tegelik soov on rääkida lugu inimeseks olemisest, defineerida ülimat väärtust. Näiteks ,,Iliase" VI laulus arutavad Hektor ja tema naine Andromache sõja üle. Homeros esitab kaks erinevat nägemust, millest mõlemal on oma tõepõhi, aga mõista tuleb ,,arete" olulisust - mehel ja naisel on erinev ,,arete" ehk ülim väärtus. ,,Ilias" ei kirjelda pelgalt sõda, vaid käsitleb olulisi väärtusi nii mehe kui ka naise elus. Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" ei tundu esmapilgul omavat mingit sügavamat tähendust, aga seda hiljem analüüsides selgub, et see on lugu süüteost, patustamisest ja selle tagajärgedest.
Kes võitis? Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing kreeklaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Sõda kestis 10 aastat ning troojalased võitsid. Jumalate roll eepostes Jumalad sekkuvad inimeste tegemistesse. ,,Iliase" keskne episood, kangelased Achilleuse raev. Paris, Menelaos, Odysseus, Hektor, Achilleus Ühine ja erinev eepostes Mõlemal on 24 laulu, üks autor, algus on traditsiooniline- kõigepealt pöördutakse muusa poole ja seejärel esitatakse lühikokkuvõte sündmustest. Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil ülev ja eepiline, kuid ei ole enam nii suurejoonelistest sündmustest nagu ,,Ilias", kus lahingu asemel kirjeldatakse rännakuid ning tagajärjed sõltuvad üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest. ,,Odüsseia" ülesehitus 1. algab jumalate koosolekuga 2
4) klassitsism 18-19.saj 5) romantism-realism 19.saj 6)kirjanduse paljusus 2) a)ILIAS - eepose aineks on Trooja sõjaga seotud müüdid.Maailma ilusaim naine Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. b)ODÜSSEIA lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane (puuhobuse-idee autor). Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja
ANTIIKKIRJANDUS Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Vanakreeka kirjandus Vanakreeka kirj...
laiaulatuslik, sest tolle aja tingimustes polnud see võimalik. Näiteks polnud nii palju sõdalasi võimalik olla ja Homerose kirjeldused, et taevas oli välgunooli täin, poleks samuti võimalik olnud. 4) Trooja sõjas osalesid väidetavalt ka pooljumalad, kuid nende olemasolu on kaheldav ja seetõttu ei saanud ka sõda toimuda, sest just nemad kandsid selles sõjas suurt rolli. Sellisteks tegelasteks olid näiteks Achilleus, Hektor ja Paris. 5) Teada pole täpset aega, mil sõda toimus, on mitmeid erinevaid arvamusi. On kaheldav, kas kreeklased oleksid jätnud sellist suurt ja tähtsat sünmust kirja panemata ning tähistamata. Samas paljude väiksemate lahingute aeg on täpselt teada ning on imekspandav, miks ei teata siis sellise suure sõja aega. 6) Tollel ajal, kui Trooja sõda pidavat toimuma, toimus ka palju muid lahinguid, mille kohta on detailsemaid kirjeldusi. Näiteks Kadesi lahing.
· Käoraamat. Luulet 1956-1980 (1986) · Hinge tagasitulek (1990) · Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 (1991) · Mitu suve ja kevadet(1995) · Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) · Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) · Vaikus saab värvideks (2005) · Teiselpool järve (2008) Proosa · Kust tuli öö (1990) · Teekond Ayia Triadasse (1993) · Jää ja Titanic (1995) · Silm / Hektor (2000) · Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) · Kajakas võltsmunal (2000) · Isale (2003) · Seesama jõgi (2007) · Jää ...(2009) Üks tema tuntud luuletus VERCINGETORIX ÜTLES: Caesar, sa võid võtta meilt maa, kus me elame, aga maad, kus me surime, ei saa meilt võtta. Viskasin mõõga sulle jalge ette: nii olen mina, nii on mu rahvas. 19 Ma tean, mis tuleb.
(1998) Uute kivide kasvamine (1977) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja Raske on kergeks saada (1982) vene keeles) Tule tagasi helmemänd (1984) Vaikus saab värvideks (2005) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Teiselpool järve (2008) Proosa uli öö (1990) Kust t Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) See ja teine (1996) Võimaluste võimalikkus (1997) Usk on uskmatus (1998) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Kõik on ime (2004, sarjas Eesti mõttelugu) Seesama jõgi (2007) Lasteraamatud Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005)
Üks paiknes Pal-tänava juures, teine aga Maria tänava juures. Paremal ja pahemal pool seisid kaks suurt maja. Tagakülg tegi krundi huvitavamaks, kuna seal oli teine suur maaplats, mille rentis aurusaeveski, kes lasi selle platsi puriitu täis laduda. See oli nagu tõeline labürent.Kitsaste riitede keskel oli väike salapärane hirmutav majake aurusaeveski. Mõlemad poiste kambad tahtsid seda krunti endale sest seal oli palliväljak. Krunti valvas koer ja valvur slovakk- must koer nimega Hektor, et keegi krundisolevaid puid, põõsaid ei varastaks ega põlema paneks. Pal-tänava sõjavägi moodustus: Kapten, leitnat ja mooremleitnant. Reamehi oli vaid üks väike valgepäine poisike Nemecsek. Kõik võisid reameest karistada ja toppida vastavalt oma soovile kindlusvangistusse. Pal-tänava posite salgal oli oma väike puna-roheline lipp, mille oli Csese õe õmmeldud. Must nimekiri- Raamat kuhu kanti Pal-tänava poiste grupi nimesi , kes eksisid reeglites. Nt
Nii läks ka Achilleus sõtta. Laevastik jõudis Aulisesse, kus puhus pidev põhjatuul, mis lõhkus laevasid. Saadi teada, et oli tapetud jänes koos pojaga, Artemise lemmikloom. Tema lepitamiseks tuliohverdada Agamemnoni tütar Iphigeneia. Agamemnon kirjutas koju ja palus neiu saata,et teha pulmad Achilleusega, kuid kohe saadeti tütar tuleriidale. Põhjatuul lakkas ja laevastik võis teekonda jätkata. Esimene inimene kes maale läks hukkuvat, ja nii ka läks. Troojalaste vapraim oli Hektor, kuid temast veel vapram oli kreeklaste Achilleus. Üheksa aastat peeti sõda, aga kumbi pool ei saavutanud selget edu. Siis aga oli kreeklaste hulgas tüli. See oli Agamemnoni ja Achilleuse vahel, põhjuseks oli Trooja preestri tütar Chryseis. Preester tuli tütart tagasi paluma, aga Agamemnon käitus temaga julmalt. Siis palvetas preester Apolloni poole ja too lasi kreeklaste hulgas lahti katku. Neiul lasti minna, et Apollonit lepitada, kuid siis
Agamemnon kavatses sõjaväe laevadele panna ja koju sõita. Kuid vana Nestor andis nõu saata Odysseus ja Aias Achilleuse juurde vabandust paluma ja teda appi kutsuma. Agamemnon oli väga valmis andestust paluma ja nii läksidki eelnimetatud kaks meest koos hallipäise õpetaja Phoinixiga Achilleuse juurde. Kokkulepe jäi saavutamata, sest kõikidele keelitustele-meelitustele vastas Achilleus, et Agamemnon on teda alati vihanud ja petnud. Achilleus hakkas jälle sõdima alles siis, kui Hektor oli tapnud ta sõbra Patroklose.) (lisa 2 "Jupiter ja Thetis" 1811. Antiigijärgses kunstis kasutatakse rooma peajumal Jupiteri ja kreeka peajumal Zeusi vahet tegemata. Siingi oleks õigem rääkida Zeusist. Thetis oli nereiid, merenümf, merejumal Nereuse tütar. Tema ja Peleuse poeg oli Achilleus. Zeusi oli taevajumal, jumalate ja inimeste isa. Kuigi tal oli ka mõni nö. ametlik abikaasa (neist tuntuim Hera), siis lapsi oli tal paljude jumalannade ja lihtsurelikega. Ta ihkas ka
Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambuja Pandaros, hea vibulaskja Paris. Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite. Trooja all võideldi linna üldist piiramist polnud, võideldi vaid müüride ääres või linna ja mere vahele jääval väljal, sagedased olid röövretked linnalähedastele saartele ja ümbruskonna linnadesse,. Lahinguvarustusse kuulusid odad,mõõgad,soomusrüü ja kiiver(oli pronksist), lihtsõdurid võitlesid jala ja ülikud sõjavankreil.
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
Pandora otsetõlkes : kingitus kõigile. Ta oli esimene naine maal. Ta saadeti maale nuhtluseks. Talle anti kaasa ka laegas, kus olid sees lootus, hädad ja valed. Paris Trooja kuninga poeg. Parise ja Helena tüli oli üheks peamiseks Trooja sõja põhjuseks. Parnassos - mägi Kesk-Kreekas. Selle edelanõlval asus muistne Apolloni pühamu Delfi. Mütoloogias oli seal ka muusade asukoht. Patroklos - Achilleuse sõber. Langes Trooja väravas. Hektor tappis ta. Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes sündis Glaukose verest. Peleus -Aigina kuningas Aiakose poeg. Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks. Pelias - Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa. Penelope - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai tuntuks kõigepealt luuletajana (esikkogu 1965), hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke, on võtnud sõna paljudel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Võru keele oskuse andsid Jaan Kaplinskile lapsepõlvesuved Põlva- ja Võrumaal (Orav...
Käoraamat. Luulet 1956-1980 aastatest (1986) Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Õhtu on õunapuu (2007) 4 3.2 Proosa: Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Lahkujad (2009) Jää... (2009) 3.3 Lasteraamatud: Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) 5 4. Autasud 1992.aastal võitisi ta Eino Leino auhinna. 1997. aastal anti talle Riigivapi IV klassi
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jaan Kaplinski Referaat Koostaja: 12. c Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 ...
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope le...
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Kokkuvõte........................................................................................................................................7 Lisad.................................................................................................................................................8 Lisa 1. Galaktikaparvega MACS J0025.4-1222 toimunud kokkupõrge on eraldanud vesinikgaasi (punane) galaktikatest. Viimastega koos on liikunud ka tumeaine, summaarse massijaotuse (sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Allen)............................................... 8 ...........................................................
Heloot - Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad. Spartiaat ehk Sparta kodanikkond. Trooja sõda - üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr. Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju legendaarseid tegelasi nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel
Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldse armastusenoole, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes koos Parisega Troojasse. Seepeale kuulutas Helena abikaasa Menelaos Troojale sõja, et oma naist tagasi saada.Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju kangelasi, nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse
Paris valis välja jumalanna kes lubas tal tasuks röövida maailma ilusaima naise kes oli Agamommnoni venna abikaasa Helena. Kui Paris oli Helena röövinud ajasid kreeklased kokku suure sõjaväe ja purjetasid troojasse Helenat tagasi tooma. Sõja lõpupäevadest jutustab kreeklaste eepos Illias. Teos räägib Achilleuse ja Agamemmnoni vahelisest tülist. Achilleus oli tema peale nii vihane et keeldus sõdimast. Ühel päeval juhtis kuningas Priamose poeg ja trooja kangelane Hektor hullulget väljatungi kreeklaste ridadesse. Nii Agamemmnon kui ka Odysseus said lahingus haavata. Kui kreeklased olid paanikas laiali puistatud sööstis hektor kreeklaste laevastiku poole. Kui tal oleks õnnestunud laevad põlema panna oleks sõda lõppend ja kreeklased oleks tagasi põõrdunud. Kuid sellegipoolest keeldus Achilleus võitlemast. Leegid neelasid juba esimest laeva kui Patroklos kelllel oli seljas Achilleuse turvis viskas oma oda troojalaste sekka
ja Penelope taasühinemine. * Lugesin ,,Ilase" I ja VI laulu. Esimeses oli juttu sellest, kuidas Agamemnon keeldus tagastamast oma sõjasaaki ning kuidas katk laastas kreeklasi, Achilleuse au riivamisest, võttes temalt ta sõjasaagi ära. Achilleus kaebab seda oma emale Thetisele, kes võtab ette käigu Zeusi juurde ning palub kreeklasi mitte aidata, enne kui kreeklased on Achilleusele solvangu heastanud. Kuuendas laulus näeme, et kreeklased on sõjas edukad, mistõttu Hektor läheb Troojasse, et saata oma ema ja teisi naisi Athenat ( kes on ahhailaste poolt) ohvritega lepitama, et ta heidaks armu naiste, laste ja väetite peale. Samuti hurjustab ta oma venna Parisega, et see sõjast osa ei võta, selle tulemusena tuleb Paris jälle sõtta. Lahkudes Troojast kohtab Hektor oma naist Andromachet ja väikest poega. Naine kurvastab ja soovib, et mees ei läheks sõtta, kuid Hektor ütleb, et ta oleks liialt häbi teiste sõjameeste ja troojalaste ees, kui
umbes 100 000 meest. Kuid jumalanna Artemis tekitas merel tuulevaikuse, et takistada kreeklaste laevastikul väljasõitu Aulisest. Ennustaja kuulutas, et Agamemnonil tuleb jumalannale ohverdada oma tütar IPHIGENEIA3. Lõpuks maabusid sõjamehed Trooja all 1186 laeval. Iphigenia ohverdamine Aulises. Pompei seinamaal. Arheoloogiamuuseum, Napoli. Ka Troojas polnud sangareist puudu. Parise vanem vend HEKTOR oli jõult ja vapruselt võrdne Achilleusega. Uljalt sõdis ka kõrgest soost troojalane AINEIAS4, kes hiljem kandis põlevast Troojast välja oma vanurist isa ja jõudis lõpuks Itaaliasse. (Rooma kirjaniku Vergiliuse eepos kannabki nime Aeneis.) Ahhailaste (kreeklaste) ja troojalaste sõda oli kestnud juba üle üheksa aasta, kui toimusid sündmused, millest jutustab "Ilias", mis koosneb kahekümne neljast laulust. Eepose esimene laul algab sõnadega:
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta. Trooja kuningas Priamos läks kreeklaste laagrisse ja palus Achilleuselt, et too annaks talle tema poja surnukeha tagasi. Lõpeb matustega. Kreeklased tegid Troojale suure puust hobuse ja vallutavad Trooja linna. PILET NR 6 EUROPE Europe oli Siidoni tütar, kellesse Zeus armus. Europe nägi imelikku nägemust, et Aasia tahtis teda endale ja teine väitis, et Zeus annab neiu temale
müüridega, kindlustatud väravaga. Siseruumid kaunistatud seinamaalidega. Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks. Kangelaseepika - U 1200 eKr Mükeene tsivilisatsioon langes. Mälestus talletus arvukates kangelaslugudes. Laule ja lugusid pärandati põlvest põlve. Trooja sõja lugu. (Helena, Sparta, Agamemnon, Achilleus, Hektor, Paris, Odysseus). Kuulsamad „Ilias“ ja „Odüsseia“. Autor Homeros. Homerose eeposed ( ei olda kindlad). VANA- KREEKA ÜHISKOND: VABA LIHTRAHVAS : Enamus teenis elatist põlluharimisega. Vaesed pidid rikastelt laenu võtma (põllumehed, karjused ) ning tagatiseks oli maatükk, mis maksmata jäämisel oli võla katteks Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised. ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde
hakati üht kuud Tiberiuse järgi nimetama.)Tiberiuse iroonia ja sarkasm on tuntud teistestki lugudest. Nii olevat Ilioni linna elanikud tükk aega pärast Tiberiuse poja Drususe surma äkki avastanud, et nad ei olegi imperaatorile kaastundeavaldusi saatnud. Kiiresti pandi kokku saatkond ning läkitati see Rooma. Tiberius kuulas saadikud ära ning palus neil siis omakorda viia kaasa kaastundeavaldused nende endi kuulsa kaaslinlase, nimelt Hektori surma puhul. Teatavasti oli Hektor müütiline Trooja kangelane, Ilion aga on Trooja teine nimi. 15. aastast alates korraldati kohtuprotsesse keisri solvamise asjus, millega kaasnesid pagendamised, varanduse konfiskeerimised ja hukkamised. See tõi endaga kaasa ka professionaalsete öördajate (delatores) tekke, kes said "õnnestunud" kohtuasja puhul endale neljandiku süüdistatava varandusest. Kuna keisri solvamist käsitlev seadus oli väga mitmeti tõlgendatav, sai selles süüdistada pea igaüht
5 MINOR PLANET MOON Minor planet moon on kuu, mis tiirleb ümber Päikesesüsteemi asteroidide või kääbus- planeetide. Arvatakse, et paljud asteroidid (hetkenimetus) ja taevakehad Kuiperi vöös võivad osutuda sellisteks kuudeks. Näiteks Pluutol (kääbusplaneet) on 3 sellist kuud: Charon, Nix ja Hydra. Asteroidil 617 Patroclus on kuu Menoetius ja asteroidil 624 Hektor on S/2006 (624) 1.[8] Kääbusplaneet 243 Ida (vasakul) ja selle kuu Dactyl (paremal), pildistatud Galileo nimelise kosmoselaevaga aastal 1993.[8] 6 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED 2009-nda aasta juulikuuks oli ametlikult ,,kuu" nimetuse saanud 336 Päikesesüsteemi taevakeha, neist 168 tiirlevad ümber kuue planeedi (Veenusel ja Merkuuril pole ühtegi kuud), 110
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luul...
Edasi keskendub lugu Odysseusele, kelle kodutee on kestnud juba 10 aastat. Rännumees jõuab nende päevade jooksul koju ning karistab oma kodu rüvetajaid ning nime pilkajaid. Eepos lõpeb Odysseuse ja tapetud kosilaste sugulaste leppimisega. Segipaisatud areng. Homerose eeposte karakteristika 1. Tegelased on väga eristuvad, silmapaistvate tunnustega. (Achilleus kartmatu, enesekindel, kerge solvuja, austatud; Agamemnon veel ülbem, vähem austatud; Hektor järjest tugevam/ Achilleuse vastand. Achilleus võitleb au ja kuulsuse nimel, Hektor on patrioot, kaitseb oma peret, tema naine on ehtne näide truust armastavast abikaasast.) Karakter on muutuv tegelane areneb, tegelase proovilepanek. 2. Tüüp tegelase liik, kes on muutumatu. 3. Arhailine eepos kasvab välja suulisest kirjandusest esinevad mõttekordused. 4. Retardatsioon aeglustus
Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odysseus'ege sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. Nii ühelt kui teiselt poolt astusid üles kangelased, pidades kahevõitlust. Nii võidelnud Achilleus ja Trooja kangelane Hektor, Parise vend. Viimane neist langenud ägedas võitluses. Mitte kaua peale Hektori surma langes ka Achilleus Parise käe läbi. Suur oli kreeklaste kurbus. Alles kümnendal aastal said nad linna kavalusega kätte. Kaval Odysseus lasknud suure puuhobuse ehitada, mille kõhtu paigutatud 30 osavat sõdurit. Ülejäänud sõdurid purjetanud laevaga merele. Troojalased arvasid, et kreeklased on sõja lõpetanud, olles sealjuures huvitatud puuhobusest
Ent ema Thetis saab Zeusilt lubaduse, et ahhailased ei saavuta seni võitluses edu, kuni nad on heastanud Achilleusele tehtud ülekohtu. Agamemnon läkitab 9. laulus oma saatkonna Achilleuse juurde, lubades talle Briseise tagasi anda, kui Achilleus nõustub uuesti võitlusse astuma. Kuid Achilleus ei muuda oma meelt. Pööre: Achilleus annab oma sõbrale Patroklosele oma relvad, viimane tõrjub troojalased laevade juurest eemale, siis aga tapab ta Hektor. Achilleuse viha asendub kättemaksuihaga. Pöördub tagasi võitlusse kui kättemaksja oma sõbra surma eest, ükskõikselt võtab vastu Agamemnoni vabandused ja kingitused (Briseis), kipub taplusse. Järgneb äge lahing, sellele omakorda Achilleuse ja Hektori kahevõitlus (Zeus kaalub, kumb võidab, Athena ässitusel võtab Hektor võitluse vastu). Hektor hukkub, Achilleus seob Hektori keha oma sõjavankri külge ja lohistab vastase laipa mööda maad
Määratle aeg ja iseloomusta Trooja sõda (vastaspooled, tulemus) Troojalased vs. kreeklased. Kreeklaste võit. Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr. Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju kangelasi, nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele
Sealt on sõna ,,filipika" kandunud kõigi ägedate poleemiliste kõnede piltlikuks nimetuseks. 3. TROOJA HOBUNE Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus. Juba kümme aastat oli võitlus Trooja müüride all kulgenud vahelduva eduga. Nii kreeklaste kui ka troojalastel oli olnud kohtavaid kaotusi. Nende suurimad kangelased Achilleus kreeklaste poolel ja Hektor troojalaste poolel olid langenud. Ent sõja lõpp ei paistnud. Üks vangi võetud Trooja ennustustark, kelle nimi oli Helenos, oli kuulutanud, et Trooja jääb võitmatuks, kuni tema müüride vahele jääb pallaadion, Athenale pühendatud puuskulpuur. Seepeale hiilisid Odysseus ja veel üks kreeklaste juht Diomedos kerjusteks riietatuna linna ja varastasid pallaadioni. Ent Trooja müürid seisid sama kindlalt nagu ennegi. Helenos oli ka nõu andnud
karja- ja teenistuskoer Saksa lambakoera ajalugu sai alguse 19.dal sajandil ideest luua tugev, arukas, kergesti ppust vttev koer, kes kaitseks ja karjataks kariloomi. Max Emil Friedrich von Stephanitz (ülemaailmselt tuntud kui tu isa/looja) nägi 1899. aastal Karlsruhes koertenäitust külastades karjakoera, kelles ta nägi neid omadusi mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja ppimisvime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril ostis ta selle kolme aastase koera Hektor Linksrhein'i ühelt Franfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakrgusega, ilusate joontega, otse aadelliku kaunilikelise peaga ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmttega, mille von Stephanitz oli oma uue tu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini. Nii sündis Horand von Grafrath (Stephanitzi kasvanduse lähedase raudteejaama nimetuse järgi
Kahevõitluse võidab kreeklane ning troojalased peavad Helena tagastama. IV laulus - jumalad arutavad Olümpose mäel Trooja sõja kohta- kas jätkata või lõpetada sõda. Pandaros jätkab sõda, laseb noole Menelaose pihta, rikkudes rahulepingut. Lahing hakkab uuesti pihta. V laulus - on raevukas sõda. Suri Pandaros. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laulus - troojalased lubavad Athenale Peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingust Diomedese. Kuid Athena keeldub pakkumisest. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astyanaxi kasvaks tugevaks. VII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt
,,Ilias" on kangelaslugu, sõja ja võitluse eepos, täis heroilist pinget ning traagilist paatost. 2 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? kreeklaste poolel troojalaste poolel Achilleus Hektor Agamemnon Aineias Menelaos Paris e Aleksandros Odysseus Sarpedon Aias Helenos Diomedes Deiphobos Patroklos Troilos
eeposes ei käsitleta. Peategelaseks ahhailine Achilleus, keda teatakse ja tuntakse suure kangelasena. Ahhailaste ülemjuhataja Agamemnon võtab endale Achilleuse orjatari Briseise, mispeale Achilleus solvub ja keeldub osalemast võitlusest sõjaväljal. Kirjeldatakse pikalt ahhailaste jõude, laevastikke, troojalasi, võitlusi. Troojalaste kangelaseks Hektor. Achilleus annab oma relvad sõbrale Patroklosele, kui too hukkub, alles siis läheb Achilleus ise võitlusesse. Kahevõitluses hukkub Hektor. Viimases laulus nutavad Achilleus ja kuningas Priamos inimelu viletsuse üle. ,,Odüsseia" koosneb24 laulust. Tegevus kestab 40 päeva. Ainestik tunduvalt rahulikum, muinasjutulisem. Teemaks Ithaka kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused peale Trooja langemist. Eepos algab käsuga vabastada Odysseus vangistusest (nümf Calipso juures), teda peetakse huarkkunuks. Koos pojaga kavandab Odysseus plaani, kuidas Penelope (naine ja ema) ees kosilastele kätte maksta
troojalased peavad Helena tagastama. IV laulus - jumalad arutavad Olümpose mäel Trooja sõja kohta- kas jätkata või lõpetada sõda. Pandaros jätkab sõda, laseb noole Menelaose pihta, rikkudes rahulepingut. Lahing hakkab uuesti pihta. V laulus - on raevukas sõda. Suri Pandaros. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laulus - troojalased lubavad Athenale Peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingust Diomedese. Kuid Athena keeldub pakkumisest. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astyanaxi kasvaks tugevaks. VII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad
ff. Klytaimnestra, - võttis armukeseks agamemnoni nõo Aigisthose. Nad uputasid Agamemnoni vannis. gg. Orestes, hh. Achilleus, - juba enne sündi ennustati, et Achilleus on isast vägevam. Tema ema, Thetis, kastis ta lapsena Hadese jõkke, ent parem kand jäi puutumata. Thetis teadis, et Achilleusel on määratud surra Trooja sõjas ning püüdis teda takistada sõjakunsti õppimast. Achilleus käsutas Trooja all kreeklaste armeed. Hektor, Trooja kuninga Priamose vapraim poeg tappis Achilleuse relvakandja Patroklose. Achilleus vandus kättemaksu. Tappis Hektori ning lohistas teda kaksteist päeva hobuse taga üle Patroklose haua. ii.Cheiron. Omapärane kentaur, kes ei harrastanud joomist ja mürgeldamist. Tark ja käitus hästi. Heraklese, Achilleuse, Theseuse ja Iasoni õpetaja. Suutis panna õpilased saavutama täit potentsiaali ja avastama oma tõelist saatust.Kronos
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Juba „Iliase“ esimesed laulud kinnitavad, et inimese hindamise mõõdupuuks polnud tollal mitte kitsad isiklikud huvid, vaid kogukondlik ühtekuuluvus ning sellest tulenev au- ja kohusetunne. See ongi sangarlus, mida Homeros ülistamast ei väsi; sellised sangarid on Achilleus, Odysseus, Hektor, Diomedes ja paljud teised. Sageli jõutakse üleva vapruseni raske enesevõitmise (Hektori hirm Achilleuse ees), ränkade katsumuste ja elukaotuse hinnaga. Elukatsumustes läbiproovitud kangelasmeelt peetaksegi eeposes suurimaks inimväärtuseks.
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
Kreeklased vedasid hobuse kaitsva kuju pähe linna ning samal ööl Trooja häviski. Kreeklased röövisid Chrysa linna, kust võtsid sõjasaagiks kaasa Apolloni preestri tütre Briseise, keda Agamemnon ei olnud nõus isale rikkaliku lunatasu eest tagasi andma. Sellest tekkis tüli Achilleusega, sest Briseise oli tema orjatar. Agamemnoniga tekkinud tüli pärast keeldub Achilleus sõdimast, see toob hukatust kreeka sõdalastele. Ta saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta, kelle tapab Hektor. Nüüd pöördub Achilleuse viha troojalaste, eelkõige Hectori vastu. Ta lepib kreeklaste ja Agamemnoniga. Ta tapab Hectori. Eepos lõppeb Achilleuse viha raugemisega ja Hectori laiba loovutamisega ning troojalaste leinaga Hectori matustel. ,,Odüsseia" ainestik rahulik, muinasjutuline. Lood Odysseusist, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, trooja hobuse ja vallutamise idee autor. Vägilasel kulub 10 aastat koju jõudmiseks. Eepose tegevus algab jumalate otsusega peale 7a
sündmustik trooja sõja lõpu aasta alguses. , on käidud sõjaretkel saadud asju ja naisi , siis selgub et see neiu kelle sai Agamemnon oli Apolloni preestri tütar, ei anta tagasi ja apollon pahandab ja saadab taudi ja peab andma tagasi selle tütra. Solvus et temal võeti autasu ära, siis Achiellus hakkab kritseerima teda ja agamemnon ütles et tema võtab tema auhinna ära, ta ütles et võta tema ei hakka sõdima.Hakkab streikima. Trooja kuninga Priamose Hektor , parise poolvend, hakkab suruma ja kreeklased on hädas. Agamemnon saaab aru et ilma temata ta hakkama ei saa, pakub talle kinke, kuid achiellus ähvardab koju sõita. Hektor hakkab ähvardama laevu, ja siis Patrokles palub achiellust et antagu talle tema relvad ja sõjaasjad, paneb tema asjad selga siis toimub nende kahe võitlus ja Hektor tapab ta ära, parim sõber tapetud. See on murrang Achielluse suhtumises, otsustas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
