lõikab mehel kõri lahti. Amamemnon ja Achilleus on riius, vihavaenuga üks ühest lahti läinud. Nad ei võistle ühel pool. Amamemnon võttis Achilleuselt ära tema lemmik tütarlapse. Sõjasaaki ümber jagades otsustas Agamemnon selle anda kellelegi teisele. Siis otsustas Achilleus sõja mitte kaasa lüüa. Aga mitte koju minna, vaid vaadata pealt. Eepos on lugu sõjast, kuid teine paralleelne vorm on rahu. Rahu tuleb kaudselt välja Iliase 6. laulus. Hektor, Parise vend astub sõjatandrilt välja, tuleb tagasi trooja linna müüride vahelt. Kohtub oma abikaasa (Andromache) ja pojaga. Hektor otsib oma naist, leiab naise müüridelt, neutraalne pind, kus kohtumine aset leiab. Naine veedab seal aega, sest mõtiskleb, on sõja pärast mures. Lüüriline episood, kus nad vestlevad. Naine mõistab,e t kui sõda kestab nii, kaotab ta oma mehe. Varemalt on naine kaotanud kogu oma perekonna. Kui Hektor sureb jääb ta ilma oma sotsiaalsest positsioonist
Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast. (Pandoros haavab Diomedest-Diomedes tapab ta). Aineias-Aphrodite poeg. Trooja hakkab kaotama. Tahavad Athenale ohverdada kõige ilusama peplose, te Athena nende vaenlane ei oleks ja kavaldaks Diomedese. VI laul Athenale annetatakse peplost ja iga aasta lubavad anda 12 lehma. Aga Athena keeldub. Hektor leiab üles Parise, kes jalga lasi. Hektor tahab,et Paris sõtta tagasi läheks. Andromache-Hektori neine. Hektor läheb Parisega lahingusse tagasi. VII laul Nende tagasiminek lahingusse annb Troojalsetele indu ja paneb kreeklased taanduma. Athena ja Apollon otsustavad, et sõja raugemiseks on vaja, et Hektor võitleks kellegagi ja saadavad Helena talle seda ütlema. Sõda lõppeb. Agamemnon, Ideomenus, Meriones, Odysseus, Eurypylos ja Theos tõmbavad liisku. Aias võitleb Hektoriga. Aias vigastab Hektorit
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus
ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb
jänese ning jumalanna lepitamiseks tuli ohverdada Agamemnoni tütar. Isa nõustus ning saatis koju naisele kirja, et tema tütre ja Achilleuse pulmad on tulekul. Tütre `pulma' jõudes viidi ta kohe ohvrialtarile. Tuul lakkas puhumast, kuid tütre ohverdus läks kreeklastele kalliks maksma. Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Trooja sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt trooja poolele. Tüli puhkes, kuna kreeklased olid vangistanud trooja preestri tütre, kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvatega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kreeklaste sekka ja paljud mehed surid. (katk) Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Achilleus teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab
Öösel ilmus Achilleuse juurde tema ema merenümf Thetis. Ta soovitas Achilleusel loobuda võitlusest troojalaste vastu. Ja tõttas ise Olümposele, et Zeusilt paluda troojalastele abi. Seega saaks kreeklased oma karistuse selle eest, et võtsid ära tema pojalt imeilusa Briseisi ja andsid selle Agamemnonile.Zeusile ei meeldinud Thethise palve. Kuid oma naiseliku kavalusega sai ta siiski Zeusi nõusse ja kreeklasi hakkas saatma ebaõnn. Troojalaste juht Hektor, kuningas Priamose poeg ja Parise vend lõi ahhailaste väed põgenema, jõudis nende laevade juurde. Seda oli Hektoril kerge teha, sest kreeklaste kõige vapram ja haavamatum Achilleus tusatses oma telgis või jalutas niisama mererannal, nuttes taga oma armast Briseisi. Vana kuningas Priamos ja Ilus Helena asuvad linnamüürile ja troojalased avavad väravad ning ründavad ahhailasi. Võitlusse otsustab astuda ka Paris, et otsustada sõja ja Helena saatus kahevõitluses Menelaosega
voolavad läbi Kaystrose ja Skamandrose (jumalate poolt Xanthoseks kutsutud) jõed, liigub Kreeka vägi raua kõlisedes lahingusse. Troojas peetakse samal ajal koosolekut. Kõik troojalased on kogunenud oma vana ja targa kuninga Priamose ümber, rääkides sõjast ja sellest, mida on kõige otstarbekam ette võtta. Arutelu katkestab tunnimees, kes saabub joostes linnamüürilt. ,,Kuningas, vennad!" hüüab ta. ,,Kreeklased tulevad!" Järgmisel hetkel hüppab Trooja väejuht, Priamose poeg Hektor jalule ja hüüab: ,,Kõik kohtadele! Koosolek on lõppenud! Valmistuge kõik linnast väljuma!" Kohe tormavad kõik relvade juurde, vanad, naised ja lapsed aga tõusevad aega viitmata linnamüüridele. Kõlavad pasunad, hobused tammuvad, read koonduvad, ning juba avatakse väravad, sest Hektor tahab vaenlase vastu võtta lagedal väljal. Ükshaaval väljuvad väravast odadest sakilised väeüksused, mis võtavad positsiooni sisse ümber üksikult keset tasandikku kõrguva Batieia künka
suhe jumalatega. Too oma arvamuse kinnitamiseks mõlema rahva kohta vähemalt kaks näidet. Troojalaste suhe jumalatega oli lähedasem, kuna igal võimalusel pöörduti jumalate poole ja tegevusel lähtuti nende otsusest/viidedest. Näiteks: Apolloni märk enne sõda, et troojalased võidavad sõja. Poseidoni tänamine merel hea ilma eest. Tundus samuti, et troojalaste hulgas oli isik, kes ei uskunud vist eriti jumalatesse ja selleks oli Hektor. Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased:
Kahevõitluse võidab kreeklane ning troojalased peavad Helena tagastama. IV laulus - jumalad arutavad Olümpose mäel Trooja sõja kohta- kas jätkata või lõpetada sõda. Pandaros jätkab sõda, laseb noole Menelaose pihta, rikkudes rahulepingut. Lahing hakkab uuesti pihta. V laulus - on raevukas sõda. Suri Pandaros. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laulus - troojalased lubavad Athenale Peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingust Diomedese. Kuid Athena keeldub pakkumisest. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astyanaxi kasvaks tugevaks. VII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma,
Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas. 2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada
Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas. 2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada
vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise.Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. 2.Millise sündmusega algab ,,Iliase" tegevus? Illiase tegevus algab Ahhailiste kõige võimsama Achilleuse ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tüliga! 3.Täida tabel. Trooja Kreeka Tähtsamad Hektor,Raris Odüsseia,Herakles,Paris, kangelased Helena, Achilleus, Manelaose Toetavad Zeus, Aphrodite Athena, jumalad hera Juhid Hektor Agamemnon,
Koik hetked on uued ja koiki momente kogetakse vaid uks kord. Jumalad elavad aga igavesti, sundmused ja tunded korduvad, elu ei saa kunagi labi ning nende lool ei ole loppu, see paneb jumalaid surelikke kadestama. 3. Miks utles Achilleus Trooja kuningas Priamosele: "Sina oled rohkem kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Trooja kuningas Priamos laks rahulikult ja austust valja naidates Achilleuselt paluma, et too annaks talle tema poja surnukeha, et Hektor saaks kommete kohaselt maha maetud. Priamos laks Achilleusiga raakima ilma viha ja kattemaksuta, moistes, et see ei aita antud olukorras. Achilleus hindas seda vaga, et Trooja kuningas tuli rahu ja austusega mitte sodima. Trooja kuningas suutis austust ja viisakust ules naidata isegi oma suurima vaenlase vastu, kui samal ajal Kreeka ja Sparta kuningad Agamemnon ning Menelaos ei suutnud austada isegi oma ligimesi. Seetottu andis ka Achilleus
oleks Agamemnon oma orja jamaga tulnud. Küll see oli viha tekitav. Kuidas ta küll julges. Loomulikult ma keeldusin edasi vallutamisest. Tulid järjest oma kahju tasudega. Ilmselt neil läks päris halvast edasi. Kuni lõpuks mu enda sõber Patrkols pakkus kreeklastele ennast, mu turvisega, minu asemele. Loomulikult pidin ma sellega päri olema. Ta on mu sõber mitte mu ori. Tema otsus on tal endal. Ei läinud tervet päevagi mõõda kui Patroklos surnud oli. See kuramuse Hektor. Keegi pidi talle kätte maksma ja kes muu see olla sai kui ma ise. Hektor sai mida tahtis ja täiega. Ma usun et müüri ümber oli hektori verd kauaks. Kui Primos tuli oma poja surnu keha järgi või nii öelda jäänuste järgi võisin need talle ju anda. Ma sain oma kättemaksu. Kuid ei tea kas oleks pidand. Kui Primos nägi mis ta pojast järgi oli jäänud hakkas ta kindlasti mind vihkama üle kõige. Aega läks palju edasi. Ma isegi suutsin vahepeal tappa Penthesileia
ka Zeus sõtta vahele, lastes troojalastel veelgi suuremat edu saavutada. See mõjus, varsti pakkus Agamemnon Achilleusele tagasi mitte ainult Briseiset, vaid ka suurt osa oma sõjasaagist. Kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, siis andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik uskusid, et kangelane on tagasi võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma, tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ja Apolloni soosik. Kui Achilleus sai teada oma parima sõbra surmast, tõi ta kuuldavale nii õudse leina-ja raevukarje, et troojalased surnukeha kohe välja andsid. Achilleus, kes ei suutnud mõelda millestki muust kui kättemaksust Hektorile, siis saatis ta teate on valmis Agamemnoniga ära leppima. Agamemnon palus vabandust ja saatis Briseise Achilleusele tagasi. Nüüd tormas Achilleus lahingiväljale, tappes loendamatu arvu vaenlasi, kes talle ette jäid
`` Ilmselt oli osaliselt ka Agamemnonil õigus seda väites. Tõepoolest, tihti ongi ka elus nii, et võitlused ja raskema töö teevad tavainimesed, sõdalased, töölised jne, kuid au ja kiituse saab kuningas või juht. Kahjuks tunnustatakse ka praegu lihtinimesi liiga vähe. Kuid, mis Achilleusesse puutub, siis tema nimi vaid liivale siiski ei kirjutatud, kuna ta torkas silma oma sõdimisoskuste ja edudega, mida sõjas saavutas. 2. Miks ütles Hektor, et: ``Probleem on võimus, mitte armastuses``, kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Paris armus Menelaose naisesse Helena, ning kuna ka Helena armastas tegelikult Parist ja oli Menelaose naine vastu tahtmist, siis Paris röövis Helena ja viis endaga kaasa Troojasse, oma kodulinna. Menelaos oli juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Olukorda oli hea ära kasutada ka Menelaose vennal Agamemnonil, kuna see oli hea põhjus Troojat rünnata ja see oma võimu alla saada.
Max Emil Friedrich von Stephanitz (30. detsember 1864 Dresden 22. aprill 1936 Dresden) Rittmeister, ratsaväe kapten Max Emil Friedrich von Stephanitz, ülemaailmselt tunnustatud kui "tõu isa/looja", nägi 1899. aastal Karlsruhes koertenäitust külastades karjakoera, kelles ta tundis ära need omadused, mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja õppimisvõime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril 1899 ostis ta selle kolmeaastase isaskoera Hektor Linksrhein'i ühelt Frankfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakõrguse, ilusate joonte, otse aadelliku kaunilõikelise pea ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmõttega, mille von Stephanitz oli oma uue tõu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini. Nii sündis Horand von Grafrath (Stephanitzi kasvanduse lähedase raudteejaama nimetuse järgi)
URAAN CAROLISA HEKTOR 2018 TÄHTSAD FAKTID · Orbitaalperiood: 30589 Maa päev · Päeva pikkus: 17,2 tundi · Läbimõõt: 49 528 km · Raskusjõu tugevus: 8,7 N / kg · Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE PILT URAANIST Tänan kuulamast! KASUTATUD MATERJALID · wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) · miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html
Ja see mõjus: varsti pakkus Agamemnon lisaks Briseise tagasiandmisele ka suurt osa oma sõjasaagijaost, et aga sangarlik Achilleus jälle lahingusse astuks; kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Achilleuse viha ei lahtunud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, Andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik usuksid, et kangelane on jälle võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma. Tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ning jumal Apolloni soosik. Kui Achilleus sai teada oma parima sõbra surmast, tõi ta kuuldavale nii õudse leina- ja raevukarje, et troojalased surnukeha kohe völja andsid. Nüüd käis kõik väga kähku. Achilleus, kes ei suutnud mõelda muust kui kättemaksust Hektorile, saatis Agamemnonile teate, et on valmis ära leppima. Agamemnon palus vabandust ja saatis Briseise talle tagasi. Nüüd tormas
(lubadus saada endale kõige kaunim naine. Kõige kaunim naine Helena oli siis juba abielus Sparta kunnga Menelaosega. Paris röövis Helena ja sellepärast kuulutatigi Trooja vastu sõda. Trooja hävis tänu trooja hobusele. Eepos: Agamemnon läks tülli Achilleusega kuna, Achilleus ei saanud seda mida ta tahtis. Kõik teadsid, et ilma Achilleuseta on kreeklastel väga raske võita. Achilleus annab oma sõbrale Patroklesele oam võimsa rüü.. Hektori jätab jumalaga Andromachega.. Hektor surmab Patroklose ja röövib sõjavarustuse. Achilleus saab vihaseks. Läheb võitlusesse. Hektor sureb. Odüsseia- Odysseuse kodus Ithaka saarel ootavad teda naine Penelope( truu ootaja ja poeg Telemachos) Odysseuse ränak koju kestab 10 aastat. Oydipus satub faiaakide maale. Odysseus jutustab oma loo.- Lootose sööjate saarel,- paneb unustama kodumaa, kükloop Polyphemose juures, tuulejuumal Aiolose juures, inimsööjate juures, nõid Kirke juures, Hadeses, möödub sireenidest, pääseb
· Menelaos oli selle pärast väga vihane ja hakkas Parist otsima · Paris oli kadunud · Agamemnon pöördus mõlema sõjaväe poole ja kuulutas, et Menelaos on võitnud troojalased pidid Helena välja andma · jumalad ei olnud sõja lõppemisest huvitatud · Hera ässitas Athenat vahele segama · Athena sööstis lahinguväljale ja mõjutas üht troojalast laskma noolt Menelaose pihta · troojalane lasigi noole sõda algas uuesti · Hektor kohtus viimast korda oma naise Andromache ja oma pojaga · Andromache püüdis oma meest rahustada(mees läheb lahingusse) · Hektor hoiatas oma naist, et see võib leseks jääda · enne lahkumist tahtis Hektor oma poega kallistada, poeg ehmus kiivri peale · last kätel kiigutades palus Hektor jumalatelt, et tema pojast saaks temasarnane Trooja tulevane valitseja · Achilleus istub endiselt telgis.... sõjaõnn troojalaste pool
4. Miks tuleb vana kuningas Priamos Achilleuse juurde ? V : Kreeklased imetlesid Priamose julgust tulla Achilleuse juurde , Hektori surnukeha järele peale seda , kui tema poeg oli tapetud . 5. Kuidas hukkub Achilleuse sõber Potroklos ? V : Ainult Zeusi vahele segamine päästis kreeklased , kes olid oma laevadeni tagasi tõrjutud . Sellel hetkel tõmbas Achilleuse armuke Potroklos Hektori kahevõitlusesse,kuid sai surma,kui jumal Apollon Hektorit toetas. 6.Kes oli Hektor ja milline oli tema saatus? V:Hektor on Trooja sõjaväe ülemjuhataja oli Hektor see,kes juhatas rünnakut kreeklaste kindlusvallide,seal,kus olin nad laagris.Hektori saatus: Kuuldes uudiseid Patrokloise surmast,haaras Achilleust kahetsus. Kui Thetis tuli temaga leinama,ütles ta emale,et igatseb surma.Ta vandus, et maksab oma sõbra surma eest kätte ja nii oli tema saatus otsustatud.Uues soomusrüüs,mille sepatöö jumal Hephaistos oli Thetise palvel teinud, otsis Achilleus üles
Menelaos võidab, kuid Helena on muutnu meelt, sest Aphrodite on seisnud hea selle eest, et Parise ja Helena armastus ei vaibuks. · Jumalad vaidlevad sõjasaatuse üle, Zeus pooldab troojalasi, Hera arhhailasi · Vahepeal sõlmitakse vaherahu, mille rikub Pandaros kui haavab kogemata oma noolega Menelaost. · Algab mehine võitlus. Troojalaste poole asub võitlusesse kuninga poeg Hektor. Aamemnon pakub lepitust Archilleusega. Esialgu viimane küll keeldub. Tema sõjarüüd hakkab kandma sõber ja nõuandja Patoklos. · Vaenlane taganeb Archilleuse hirmus teadmata, et kangelast pole. Kahevõitluses Hektoriga saab Patrokolos surma. See vihastab Archilleust, ta sööstab lahingusse, lepib Agamemnoniga. · Võitlusesse sekkuvad jumalad. Apollon segab Archilleust. Troojalased saavad taanduda linnamüüri taha.
Ilias Trooja sõja põhjus: Zeusi tahe. Gaia kaebus inimeste (edaspidi in.) rohkuse üle ja paljub et Zeus in. hävitaks. Zeuas aga keeldub ja lubab puhkeda Trooja sõjal, et in. ennast ise hävitaksid. Ennustus: Trooja sõda ei võideta ilma Achilleuseta. Teema: Achilleuse viha Agamennoni ja hiljem troojalaste vastu. Olulised tegelased Kreeklased: (väärtus - ei lase ennast ennustustest hirmutada, orjus on hullem kui surm, au ja kuulsus on tähtsam kui elu) Agamennon kes?: Kreeklaste väejuht, Menelose vend tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas. Sõbra surma järel kandub tema viha troojalastele. Ta tapab Hektori ja mõnitab tolle laipa. missugune?: julm, kindlameelne, kättemaksu himuline, metsik, verejanuline, halastamatu, raevukas. Potroklos kes?: Achilleuse sõber tegevused: võitl...
tumine keskaegses Eestis Koostasid: Jandra Hektor ja Rando Pilberg Toitumine oli keskajal valdkond, mis hõlmas endas tohutuid erinevusi nii pidu ja argipäevase, samuti linna ja maaelanike toidulaua vahel. Keskaeg tõi kaasa kolmeviljasüsteemi. Talupoegade toidulaud Talupoja toidulaud sõltus looduslikust keskkonnast. Elati üksnes oma saagist. Toit oli lihtne. Kõige tähtsamad toidud: rukkileib ja kõiksugused juurviljad. Kartulit ei olnud. Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust. Põllutöö jäi tervenisti talupoegadele ja kõik teised ühiskonnakihid elasid nende kulul. Tapeti loomi, soolati liha ja kala, pruuliti õlut. Eesti aladel kasvatati puuviljadest õunu, kirsse ja pirne. Toitumine linnas Linn pidi end varustama suhteliselt väikesest piirkonnast. Linnaelanike toidusedel erines talupoegade omast palju. Jookidest kali, õlu, vein, viin. Linnas kaubeldi rahaga. Veeti sisse toiduaineid. Linnakodanike...
Eesti Kirjanike Liidu liige On tegutsenud poliitikuna Looming Luule Proosa Näitekirjandus Lasteraamatud Artiklid ja esseed Luule Jäljed allikal (1965) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Tule tagasi helmemänd (1984) Hinge tagasitulek (1990) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningapäev" (lavastatud aastal 1977) "Liblikas ja peegel" (kirjutatud aastal 1980) Lasteraamatud Kuhu need värvid jäävad (1975) Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006)
Jaan Kaplinski Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................1 1.ELULUGU...............................................................................................................................2 1.1 Lapsepõlv ja noorus..............................................................................................................2 1.2 Elu teine pool........................................................................................................................3 1.3 Jaan Kaplisnski tsitaadid.......................................................................................................3 2. LOOMING..............................................................................................................................4 2.1. Ülevaade loomingust........................................................................
järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja
SÄÄSTULAMP. Nn "säästulamp" on tegelikult kompaktlamp, millele on kasutusmugavuse tõstmiseks lisatud tavalise hõõglambi sokkel. Praktiliselt kõik levinud säästulambid on hõõglambile sarnase värvitooniga, neil on väga hea värviedastavusvõime ja hea valgusviljakus. Enamik säästulampe on varustatud elektroonilise süüteseadmega, ta süttib ja põleb väreluseta. Säästulamp peab temasse investeeritud raha tagasi teenima pikema aja vältel enegiasäästu arvel. Seetõttu on väga oluline, et talle oleks tagatud head töötingimused. VÄGA oluline on kõrge tootekvaliteet. Kvaliteedi tagab tavaliselt see, kui lambile on peale märgitud tootja nimi ja valmistajamaa. SÄÄSTULAMP, VÕRRELDES TAVALISE "PIRNIGA" EELISED + on pikaealine, kestab 6-10 korda kauem! (6000-10 000 tundi!) + on energiasäästlik, annab ligikaudu 5 korda rohkem valgust. + varustatud tavalise lambisokliga (E14 või E27), mistõttu teda on kerge paigaldada olemasolevasse valgustisse. + ...
Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi. Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele. Troojalased on jõudmas kreeklaste laevade juurde, et neid põlema panna . Nüüd lubab Achilleus oma sõbral Patroklosel oma väega appi minna. Ta kandis Achilleuse sõjavarustust ning troojalased taanduvad, pidades teda Achilleuseks. Lõpuks Hektor tapab Patroklose. Nüüd on Achilleus vihane ning astub troojalaste ja Hektori vastu. Järgneb Achilleuse leppimine kreeklastega ning Agamemnon kahetseb. Achilleuse hobune saab äkitselt kõnevõime ning ennustab talle surma. Algab uuesti võitlus, kuni Achilleus tapab Hektori. Toimuvad Patroklose matused. Tema isa läks Achilleuse juurde ning tuletab talle meelde oma isa, mis teeb Achilleuse härdaks.
Uute kivide kasvamine (1977) Raske on kergeks saada (1982) Tule tagasi helmemänd (1984) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Käoraamat. Luulet 1956-1980 aastatest (1986) Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http://
Poseidon Ares Hermes Serhephaistos Zeus ei olnud kellegi poolt. Sisu: 1. Agamemnoni ja Achilleuse tüli 2. Agamemnon paneb proovile sõjaväe võitlusvaimu (Sparta kuningas) 3. Menelaose ja Parise kahevõitlus 4. Pandarose vibulask rikub vaherahu 5. Hektori jumalaga jätt Andromachega (Hektori naine) 6. Patroklos läheb võitlusse Achilleuse rüüs ja relvadega. Hektor tapab Patroklose ja võtab tema sõjarüü ja relvad 7. Achilleus leinab sõpra 8. Achilleuse ja Hektori kahevõitlus. ,,Odüsseia" Odysseus oli sõjas 10 aastat ja seikles veel 10 aastat enne kui jõudis Ithakale. 1. Telemachos isa otsinguil. Penelope kosilastega hädas. 2. Hermes, jumalate käskjalg, toob saarel Ogygial 7 aastat viibinud Odysseusele Zeusi otsuse alustagu koduteed. 3. Poseidon, merejumal, purustab parve
maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale Menelaos, Helena abikaasa, kuulutas sõja Trooja vastu, et oma kallimat tagasi võita. Niimoodi algaski trooja sõda! Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju legendaarseid tegelasi nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel hobuse
Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Koos temaga otsustasid troojalaste vastu sõtta minna kõik Kreeka kuningad ja kogu sõjaväe juhatajaks sai Menelaose vend Agamemnon, Mükeene kuningas. Kümme aastat kestis Trooja piiramine, sellest sõjast võttis osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor. "Odüsseia" Räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda teel koju. Tegevus toimub 10 aastat pärast Trooja sõja lõppu. Poeet ei jutusta meile oma kangelase seiklusi lihtsas kronoloogilises järjekorras, alates Trooja langemisest, vaid alustab oma esituse sealt ajast, kus Odysseus viibib pärast kümneaastast eemalolekut Troojast juba pikemat aega Ogygia saarel nümf Kalypso juures, kes soovib teda jätta igavesti enda juurde, kuna Odysseuse truu naine Penelope
Luulet 1956-1980 (1986) · Hinge tagasitulek (1990) · Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 (1991) · Mitu suve ja kevadet (1995) · Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) · Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) · Vaikus saab värvideks (2005) · Teiselpool järve (2008) 7 Proosa ja lasteraamatud · Teekond Ayia Triadasse (1993) · Jää ja Titanic (1995) · Silm / Hektor (2000) · Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) · Kajakas võltsmunal (2000) · Isale (2003) · Seesama jõgi (2007) · Jää ... (2009) · Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga · Udujutt (1977) · Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) · Jänes (1980) · Jalgrataste talveuni (1987) · Kaks päikest (2005) · Põhjatuul ja lõunatuul (2006) 8
detsember 1864 Dresden 22. aprill 1936 Dresden) Rittmeister, ratsaväe kapten Max Emil Friedrich von Stephanitz, ülemaailmselt tunnustatud kui "tõu isa/looja", nägi 1899. aastal Karlsruhes koertenäitust külastades karjakoera, kelles ta tundis ära need omadused, mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja õppimisvõime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril 1899 ostis ta selle kolmeaastase isaskoera Hektor Linksrhein'i ühelt Frankfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakõrguse, ilusate joonte, otse aadelliku kaunilõikelise pea ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmõttega, mille von Stephanitz oli oma uue tõu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini. Nii sündis Horand von Grafrath (Stephanitzi kasvanduse lähedase raudteejaama nimetuse järgi)
Peko setu Anne Vabarna Pekolasõ, Maarja, Jumal, Nabra, Peko võitlus vaenlastega ja Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori surmast.
22.01.1941 - Täna Jaan Kaplinski Elulugu Sündis Tartus Ema oli eestlanna (mulk) ja isa poolast, juut lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat 1964 1988 töötas erinevatel töödel nagu: vanemlaborant, vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivid...
aitab temale ,,omastama kuninganna südame".Armunud jooksisid Troojase Parisi isa-tsaari Priami kaitsele. Meenutades vandest Mükeene kuningat Agamemnoone juhatamisega kogunesid sõja matkale neist julgem oli Ahill ja kavalam Odüseus. Trooja oli tugev linnas ja ründama teda oli raske.10 aastat Aheilased rüünnasid linnuse,kaitsega juhendas Priami vanem poeg-Gektor. Trooja hobune Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju kangelasi, nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. ,,Ilias" "Ilias" on Iliose e
Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema s...
, /je/ , /o/ , - , /jo/ , /p/ , /õ/ , /z/ , /r/ , - , /z/ , /s/ , /e/ , /i/ , /t/ , /ju/ , /j/ , /u/ Koostanud: Jandra Hektor, Maria-Martha Kikkas, Kristiin Kulpson, Marie Tulik
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
Essee Lilya 4-ever Koostas: Jandra Hektor 10a.klass Juhendaja: Heli Maaslieb 2014 Essee on kirjutatud filmi ,,Lilya 4-ever" põhjal. Arutlusele tuleb paljude probleemide seast kolm suhted perekonnas, sõprus ja prostitutsioon. Film algas sellega, et terve pere pidi kolima Ameerikasse. Peagi selgus, et Lilya jäetakse üksi elama
– Trooja sõda kreeka hõimude sõjakäigust Väike-Aasias 21.Keda peetakse antiikeeposte autoriks? – Homeros – pime laulik 22.Mis tüüpi eepos on „Ilias“? – sõja ja võitluse eepos 23.Millest räägib „Ilias“? – on kangelaslugu Trooja sõjast 24.Millest räägib „Odüsseia“? – jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumitest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Räägib Odüsseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 25.Kes on Hektor? – troojalaste kuningas Priamose poeg 26.Kes on Achilleus? - Achilleus on Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatar Thetise poeg, kuulus kreeka kangelane 27.Kes on Odysseus? – kreeklaste kavalaim kangelane (puuhobuse leiutaja) 28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
saab kogu Aasia valitsejaks. Aleksander otsustas ruttu: ta haaras mõõga, raius sõlme katki ja lausus: "Sõlm on lahti!" (Tähendus: rasket probleemi otsustavalt lahendama.) Achilleuse kand. Lapsena oli Achilleuse ema kastnud Achilleuse tervenisti allmaajõkke. Sellega muutus Achilleus haavamatuks. Haavatavaks kohaks jäi ainult kand, millest ema teda kinni hoidis. Achilleus tõttas lahingusse ja surmas palju troojalasi, ülejäänud põgenesid. Vaid Hektor astus Achilleusele otse vastu. Jumalanna Athena abiga surmas Achilleus Hektori ja lohistas ta laiba sõjavankri järel laagrisse.Varsti peale Patroklose ja Hektori matuseid lõi viimne tund Achilleuselegi. Just kanda tabaski teda osavalt noolega Hektori vend Paris. Pandora laegas. Jumalad kinkisid Pandorale laeka ja keelasid seda avada. Pandora oli nagu kõik naised äärmiselt uudishimulik. Ta lihtsalt pidi teadma, mis laekas peidus on. Kord kergitas ta laeka kaant ja
Väejuhtide relvad võivad olla kaunistatud kulla ning emailiga. Enamik sõdureid võitleb jala, jõukamad kasutavad aga sõjavankreid. Lahingus puudub vägede keskne juhtimine, planeeritakse vaid kõige lähemal olevate meeste tegutsemist. Sõdurid õhutavad kaaslasi hüüetega, tapetud vastaselt röövitakse relvad ning turvised. Iliase maailm on paljuski julm sõjameeste maailm. Maksavad au ja vaprus, ning kangelasteod lahingutes. Mees võitleb mehega, vägilaste, nagu Achilleus või Hektor, jõud ületab palju kordi tavaliste sõjameeste oma. Au sees peetakse sõjalist üleolekut ja vaprust, sõjamehed küll kardavad surma, kuid hirm on põlastusväärne ja see tuleb alla suruda. Samas teadvustavad vastaspooled probleemide rahumeelse lahendamise võimalust, erinevate asjaolude ning suure võitlushimu tõttu jäävad niisugused katsed aga poolikuks. Ühiskond on patriarhaalne, nii mehi kui naisi tuntakse isa nime järele, perekondade
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herak...
ILIAS eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm.
ILIAS – eepose aineks on Trooja (Ilioni – teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad – Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA – lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
