CH4 metaan met C2H6 etaan et C3H8 propaan prop C4H10 butaan but C5H12 pentaan pent C6H14 heksaan heks C7H16 heptaan hept C8H18 oktaan okt C9H20 nonaan non C10H22 dekaan dek C11H24 undekaan undek C12H26 dodekaan dodek
CH4 metaan met C2H6 etaan et C3H8 propaan prop C4H10 butaan but C5H12 pentaan pent C6H14 heksaan heks C7H16 heptaan hept C8H18 oktaan okt C9H20 nonaan non C10H22 dekaan dek C11H24 undekaan undek C12H26 dodekaan dodek
1) Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstus es, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Liivakivi - on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist k...
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
Logistika maamajanduses - EKSAM (valikvastustega) 1) Tarneaeg on... 2) Tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt on.... 3) Otsevedude all mõeldakse... 4) Süsteemsete vedude eesmärgiks on... 5) Põhivedudel veetakse samas lastiruumis... 6) Multimodaalne ehk mitmeliigiline transport on... 7) Segmenteeritud transport on... 8) Millistes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? 9) Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? 10) Kuidas nimetatakse suurust, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses? 11) Veoviisi valikul omab kõige vähem tähtsust... 12) Terminalid töötavad üldjuhul... 13) Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod enamasti... 14) Kliendi veotellimuste konsolideerimine on... 15) Ekspedeerimine üldjuhul ei hõlma... 16) Sertifitseeritud FIN – tüüpi kaubaaluse mõõtmed on... 17)...
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes ...
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, ...
Tänap ä e v a tead mi ste alus el: süsinik on ainus ele m e nt, mis on võim elin e mo o du sta m a sed av õrd ke erulisi ühend eid, et nend e s võiks funktsion e e rida elu ( mõistus teadvus ) .Teemant:puhtal kujul värvitu ülitugev (kõvim lood. minera al) ; rabe, habra s ; hea dielektrik või pooljuht . säravaim ja hinnalisim vääriskivi . kasut. pea m . tehnil. otstarb ek s ja juve elide n a . Grafiit: Kihiline heks a g o n a aln e struktuur ; Kihid eralduvad kerg e sti: joonistusvah e n d , määrd e ain e d. G. on peh m e . väga tulekind el (hapniku puudu mi s el ) tiiglid, ahjud e vood erdu s . Tah m a kasutataks e: kum mi täiteainen a (üle 80%); plastide s, eripab erite s ;(sh. kop e e r p a b e ri s ), trükivärvi ja musta tussi valmistamis el jm. ; Puidusü si tekib puidu kuumuta mi s el õhu juurdep ä ä s uta . Kasut
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. ...
TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestri...
⇒壱 ⇒戎 参考 説文 ⇒戌 ⇒ ¨ 雨一 KUI TAEVA M ARK 1 ainus, u¨ ks t¨ukk 5 samastama 2 u¨ ks (number), esimene 6 kogunisti, tervenisti 3 u¨ heks saama, u¨ hinema,olema tervik 7 veidike, natuke 4 u¨ hine, terviklik 8 teatud, u¨ ks teatud 二 ¨ OKE LO ¨ 2 SAGEDUS B . KANJI SHOHO
Lk 100-Aine-ja energiavahetus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6. Hingamisahela lõpp-produkt on O2 Väär Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli...
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere ...
¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ~oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ~oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ~oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine "Algebra ja geomeetria". Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ~oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ~ope. Uue ~oppekava kohaselt on selle ~oppeaine maht n¨ uu ¨d 40 tundi loenguid ja sama palju harjutusi. Iseseisvaks t¨o¨ oks on ette n¨ahtud 80 tundi. Semestri joo...
¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ˜oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ˜oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ˜oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine ”Algebra ja geomeetria”. Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ˜oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ˜ope. Uue ˜oppekava kohaselt on selle ˜oppeaine maht n¨ uu ¨d 40 tundi loenguid ja sama palju harjutusi. Iseseisvaks t¨o¨ oks on ette n¨ahtud 80 tundi. Semestri joo...
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
kiireneb. Ammoniaagi oksdeerimise tulemusena mulla pH langeb, sest keskkonda eraldatakse H+-ioone. - Nitriti oksdeerimine: summaarne reaktsioon NO2 + 0.5 O2 ..NO3Nitrifikatsiooni kiirus sltub nitrifitseerijate arvukusest (tavaliselt on arvukus vike: 103- 104 rakku g-1), substraadi kontsentratsioonist, temperatuurist (opt. 25-300C), pH (opt 7.5-8.0), hapniku kontsentratsioonist. Nitrifikatsioniks on vaja: min O2:NH4-N ~4.3; min aluselisus (CaCO3): NH4-N ~8.6. Nitrifikatsiooni heks tagajrjeks on lmmastiku vljauhtumine mullast, sest erinevalt ammooniumist ei absorbeeru nitrit ja nitraat mullaosakeste pinnale. Nitrifikatsiooni inhibeerimiseks kasutakse pllumajanduses erinevaid kemikaale (Nserve, DCD). Looduses esineb ka heterotroofne nitrifikatsioon, mida viivad lbi nii bakterid (Alcaligenes, Arthrobacter, aktinomtseedid) kui ka seened (Aspergillus). Energiat sellest protsessist ei saada. Dissimilatoorne nitraadi redutseerimine toimub fakultatiivse metabolismiga
ületadatõlgenduste abil. CIC ei olnud ajalooline allikas, puudub a l l i k a k r i i t i k a , u u r i t a k s e t e k s t i , ke e l e l i n e a n a l ü ü s o n v ä g a p õ h j a l i k . Glossaatorid loovad CIC sisemise ühtsuse.Teine koolkond postglossaatorid ehk konsiliaatorid (1250-1500). Palju nimetusi – praktikud jne. neid peeti glossaatorite jäljendajateks,kes ise CIC tekstiga ei tegelenud. Varajane likooliharidus kasvas ja arenes glossaatorite hoole all. Selle heks eesmärgiks oli anda õpilastele o s ku s r a ke n d a d a ro o m a i g u s t e h k t ä p s e m a l t ö e l d e s g l o s s a a t o r i t e p o o l t t l g e n d a t u d J u s t i n i a n u s e i g u s t igapäevastes iguslikes vaidlustes. Väitlustel, mille algatajaks näib olevat Bulgarus, oli korduvaks teemaks argielus ettetulevate igusjuhtumite (casus) lahendamine (solutio) rooma iguse abil vi sel lele vähemalt näiliselt toetudes. Menetluse
54. Igal asjal on lpp ja algus 55. Piisab vaid hest valest sammust ning ilus muinasjutt saab inetu lpu. 56. see, kes iseenda hlgab on kigist ksildaseim 57. ksindusel on tore klas kia, kuid kurb tema juurde jda 58. Naer teeb noorek, armastus ilusaks 59. Haiget teha on palju kergem, kui andeks paluda 60. Mind ei hairi see, et sa mu reetsid, mind hirib see, et ma ei saa sind enam usaladada. 61. Elu on nagu golfipall-see saab pidevalt lke ja lpetab augus. 62. Ma kingil sulle kmme roosi, heks neist on elus ja ks kunstroos. Minu armastus kestab seni, kuni kik lilled on nrbunud. 63. Unistused on need, mis annavad mtetele tiivad 64. Unistused pstavad tihti masendusest. 65. Unistus, millest loobusid ei saanud kunagi vimalust 66. Aeg on tis pisaraid ja andeksandmatuid pettusi kuid on ka mlestusi, mis havad tasa...oli kord 67. Kuigi ta keha on kilomeetrite kaugusel, on sda siiski sinuga 68. Kui sa saadad ingli valvama oma parimat spra, tuleb ta tagasi, est inglid ei valva inglid 69
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksi...
Kop- mus tegelikult vähendab hingamisteede sud on paarielundid, mis täidavad suu- kahjustust ja vajadust ravimite järele. rema osa rindkere õõnest. Kopsude sees - Spordiga tegelemisel on kaebused kõige olevad bronhid hargnevad ja moodustavad mõlemas kopsus bronhiaalpuu. Peabronh suuremad õues külma ja tuulise ilmaga jaguneb paremal kolmeks ja vasakul ka- või allergeenidest saastatud keskkonnas heks sagarabronhiks, need omakorda jagu- harjutades. nevad segmendibronhideks ja sagarikub- ronhideks. Viimased jagunevad omakorda - Hästi kontrollitud astma puhul on luba- bronhioolideks ja edasi alveoolideks. tud piiranguteta sport. - Kaebusi esineb vähem, kui enne pingutust tehakse korralik soojendus ja koor- mused vahelduvad puhkepausidega
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. (3) Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks. (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui ka- heks aastaks. 140 § 85 Ü lesütlemine 5. ptk 2. jg 1. Paragrahv 84 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise het- ke, milleks on töölepingu lõppemine. Tööandja peab töölepingu lõppemise päeval hüvitama töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad. Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu maksmise, kasutamata puhkuse hüvi- tamise ja töövahendite tagastamise nõue
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
