Orgaaniline keemia on süsinikuühenidite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia (ei kuulu CO₂ ; H₂CO₃ ; CO ; süsihappesoolad ehk karbonaadid) Orgaanilised ühendid sisaldavad süsiniku(C)- ja vesiniku(H)aatomitest, sageli esinevad nende molekulides ka lämmastikku(N), hapniku(O), fosforit(P), väävlit(S) ja harvemini esinevad halogeenid ja metallid. Süsinik(C)- valents 4, valentsolekuid 3(4) Lämmastik(N) 3,3 Hapnik(O) 2,2 Vesinik(H) 1,1 Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsivesinikud jaotatakse rühmadesse ja klassidesse (aluseks on võetud ahelate ehitus ja kordsus): 1. Hargnemata ahel 2. Hargnenud ahel 3. Kinnine ehk tsükliline ahel Süsiniku o.-a. Väärtused võivad ulatuda -4...+4 Org. Molekulide koostises esineb selliseid süsiniku aatomeid, mis on seotud ainult C aatomitega, siis on C o.-a. 0 Iga side H’ga alandab süsiniku o.-a. Väärtust 1 ...
vihkamist ja kurbust. 9.Mis olid andrese laste nimed? Liisi, Maret, Anni(suri ra) ,Indrek ,Ants , vike Andres. 10.Kes olid romaanis: Hundipalu Tiit - Indreku ristiisa ,Andrese hea sber, naaber. Mari - algul oli saunanaine ja Jussi naine, hiljem Andrese naine (taluperenaine, lasteema) Taar - rtsep lambasihver - Pearu naine (Pearu kutsus teda nii) Kassiaru Jaska - Naaber, rikkur Milliseid probleeme teos ksitleb? Minu meelest on seal heks suureks probleemiks see, et kogu aeg visteldi milleski ja tehti vingerpussi ksteisele. Palju valetati ,mis muutis inimesed seal kurvaks ja elaks. Jo kogu aeg oldi riius. Taheti kttemaksta alanduse eest. Kirjuta vlja 3 sulle olulist tsitaati. Kirjuta hekohta, miks see sulle thtis on. 1.) "Aga mis on see inimese elu - nagu rohi vikati ees " seda tles oru Pearu Me Marile hel oma viimasel "selgushetkel" 2.) "Tee td ja ne vaeva siis tuleb armastus" 3
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema...
Eestlaste traditsioonid on hääbumas Eestlaste üheks tähtsamaks ülesandeks on oma maa rahvuskultuuri kaitsmine, säilitamine ja arendamine. Väga suurt rolli mängivad siin traditsioonid, mis aitavad meil ellu jääda: kui austame ja järgime neid, püsime ka ise. Paljudes maailma riikides on traditsioonidel inimeste seas tähtis roll, neid järgitakse ning seda peetakse oluliseks. Eestlaste traditsioonid on aga kahjuks hääbumas. On kurb tõdeda, et Eesti pole sügavalt juurdunud traditsioonidega riik. Me peame igal aastal jaanipäeva ja värvime mune, kutsume jõulude ajal jõuluvana külla ning jookseme katri ja marti, ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku täh...
Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismides olevatest ainetest esineb ka väljaspool neid organisme. Kuid on ka selseid aineid, mis moodustuvad ainult organismides(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Neid nimettatakse biomolekulideks. Nende ehitus on palju keerulisem ja neil on mitmekesisemad omadused kui eluta keskkonnas esinevatel ühenditel. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi ja ökosüsteemi tasandil. Elu organisatoorne keerukus ei avaldu vaid ehituses eluslooduses toimuvad protsessid on ka keerulisemad kui eluta looduses ja ende regulatsioon toimub igal tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul j...
AUSTRAALIA JA QUEENSLAND Lipp ja vapp Üldandmed Kirdepoolseim osariik 1 700 000 km² 4 500 000 elanikku Lähisekvatoriaalne kliima Pealinn Brisbane Brisbane Brisbane Kultuur Korallimeri Sügavus kuni 7661m Nime on andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld Hõbe Nafta Maagaas Puuvill Queensland Cotton Corporatio n Pty Ltd Kasutatud materjalid Google märksõnad – que...
Gümnaasiumid 19. Sajandil 19. sajandi alguse koolireformi käigus rajati Eesti linnades aastail 1804- 1805 Rahvahariduse Ministeeriumile alluvate avalike koolide võrk, mille üheks koostisosaks olid kubermangugümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu Kübermangugümnaasiumi asutamisel peeti silmas Liivimaa kubermangu suurust, mis eeldas kahe seda tüüpi õppeasutuse olemasolu (üks Riias, teine Tartus). ning taasavatud Tartu ülikooli soovi luua kohapeal keskkool kõrgemasse õppeasutusse astujate ettevalimistamiseks. Esimestena võeti uude gümnaasiumisse vastu Tartu ülikooli rektori Georg Friedrich Parroti pojad Wilhelm Friedrich ja Johann Friedrich. Õpperingkonna kuraatori abiga sai gümnaasium endale ülikooli vahetus naabruses asuva endise liiva Aadlipreilide Asutuse tühjaks jäänud hoone. Uut kooli juhtisid kuni 1814. Aastani Tartu ülikooli koolikomisjoni poolt määratud professorid. Seejärel nimetati gümnaasiumi esimeks direk...
Essee Eesti maaelu järgmine mudel Kas Eesti rahvast rahuldab arenev ultraliberaalne maaelu mudel? Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt, selles ma nii kindel ei ole. Arvan, et nemad ei ole sellesse probleemi võib-olla süüvinudki. Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske väl...
vljuda juba teisest. Veelgi enam, ma vin sisse astuma hakata hte ja sisse juda hoopis teise majja, vi hoopis hoovi vi preeriasse vkm. Igaks teab oma vi teiste unengudest olukordi, kus siis oli ta kki hoopis keegi teine. See on olukord, kus ma keeran kivi tagurpidi ja see on teiselt poolt konn, keeran konna tagurpidi ja ta on kass. Tagasi prduda, emme-issi juurde joosta ei saa - rmiselt tervistav olukord. Saab ainult muutumisega, suure Muuga kaasa minna, teda thelpanelikult jlgida, temaga heks - hahaa, temaga hes Muuks! saada. Aga kas ei thenda vaid edasi-liikumine seda, et meil samasusi polegi, kui me ei saa millegi juurde pidama jda, kas pole me siis sisuliselt teadvusetud? Kui meie kogemus on iga kord tiesti uus, siis vrdub see ju sellega, et meil pole mingit kogemust, et meid, kellel see kogemus oleks, kes kogemust koguks, alles hoiaks ja snteesiks, polegi? Kas see mitte ei thenda, et meil poleks siis mlu? Seda see kindlasti ei thenda. Jah, inertsest, konomiseerivast ja piskuga
,,Pal-T�nava Poisid�� Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehek�lgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ern� Nemecsek,ta oli v�ike valgep�ine poiss,kes raamatu alguses kuulas �nnelikult k�ikide k�ske.Nemecsek oli s��raseid poisse,kes lausa tunnevad r��mu teiste k�skude t�itmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid k�ik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alal�pmata oma kannad kokku l��ma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esn� oli aga ka v�ga julge,vapper ja aus poiss. Kolm k�rvaltegelast ja iseloomustus �heks k�rvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta �ssitas teisi poisse rumalusi tegema.(K�skis cselel oma m�tsi T�rgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-t�nava poiste Kiti�hingu saladused Botaanikaaias punas�rklastele.P�rast sai ta oma tegudest aru ja pr...
"Kellele l��akse hingekella" on s�janovell on avaldatud Ernest Hemingway poolt aastal 1940. See jutt r��gib noorest Ameeriklasest, Robert Jordanist Hispaania kodus�ja ajal. Ta kuulus vabariikliku parklaste �ksususesse. Ta oli seal l�hkaja. Tema �lesanne oli lasta �hku sild Segovia linna r�ndamise ajal. Seda novelli on peetud �heks Hemingway parimaks koos teostega nagu "Vanamees ja Meri", "Ja P�ike T�useb" ning "H�vasti Relvad". Raamat on kirjutatud Ameerikas. Sisu: See raamat kirjeldab julmust, mis oli kodus�ja ajal Hispaanias. Peategelaseks on Robert Jordan. See raamat kirjeldab tema enda m�tteid ja kogemusi Hispaania kodus�jast olles North American Newspaper Alliance'i ajakirjanik. Ta oli ameeriklane, kes elas s�jaeelsel perioodil Hispaanias. Ta v�itles vabariigi jaoks. Ta v�itles Fransisco Franco s�durite vastu, kes pooldasid fa�ismi. Kuna ta oli v�ga andekas l�hkaja anti talle �lesanne lasta �hku sild, et vaenlasi eemale hoid...
1) Taastuvad 2) Mitte taastuvad Taastuvateks energia allikateks nim. taastuvad ktused (puit, paike, tuul, vesi. Mittetaastuvateks eneriga allikateks on mittetaastuvad ktused , kik fossiil ktused. Taastuvad energia allikad omakorda jagunevad: 1) Tastuvad ehk plevad ktused (puit, fotosnteesivad taimed, phk, pilliroog, hein, bioktused) 2) Mitteplevad taastuvad energia allikad (pike, vesi). ##VEDELKTUSED## ldjuhul katelseadmete ja tstusahjude heks thtsamaks ktuseks on vedelktused ja philiseks vedelktused on olnud siiamaani mazuut. Vedelktuste spetiifilised omadused: 1)Viskoosus 2)Leek punkti temperatuur 3)Sttimistemperatuur Viskoosus kujutab endast sisehrdumist. Viskooson omadus avaldada takistust ksikute vedeliku kihtide nihkumisele. Kinemaatiline viskoosus - n(v theline) Dnamiline viskoosus. Ktuse viskoosus antake tihtipeale tingkraadides (Enngler'i kraadides E(kraadimrk)). Nafta viskoosuse klassifikatsioonid
Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe t��d tegema hakata, kuna ta oli seda �ppinud ja harjunud t�id tegema. Kuid ennem otsustas ta j�rvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. J�rve ��res olles leidis Villu j�ljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste j�lgi uurida ja vaadata, kuhu nad l�inud on. Need olid K�rboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis aj...
Seoses Kreekat ja Trgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat hvardava Nukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. mrtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sjalisel teel status quo'd, siis ei saa hendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda hvardab samalaadne oht. heks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid hendriigid isolatsionistlikust vlispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue vlispoliitika he thtsama phimtte snastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "hendriikide igasuguse Nukogude- poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja
ei tea, kuidas tal koolis lheb. Kui aga vanemad kasutavad ksteise suhtes vgivalda, vivad lapsed arvata, et nii on ige. Sellega ei kaasne ksnes kiusamine koolis, vaid ka kodus. Uuring on nidanud, et needsamad lapsevanemad vivad sattuda olukorda, kus nad on ise oma poja vi ttre vgivalla ohvriks. Taoliste situatsioonide vltimiseks tuleks eelkige vanematel rohkem thelepanu suunata oma noorukile ning tegeleda temaga vimalikult palju ja seletada, miks ei tohi koolis kakelda. Pahatihti on heks vgivalla tekkimise phjuseks inimese rass, rahvus vi usk. Rassiste on maailmas palju ning see vib viia inimesed tlli lausa kaklemiseni. Koolis teevad lapsed selle kulul nalja, kui keegi nende klassist on niteks mustanahaline vi hispaanlane. See vib ajada ohvri agressiivseks, kuna teda kiusatakse ning ignoreeritakse. Televiiroris on nidatud palju olukordi, kus mni teistest erinev pilane nii-elda sakse klassist vlja. Rassismi vhendamiseks tuleks petajatel rohkem tegeleda pilastega ja
*joonte arv sltus otstarbest Guido ksi- 20 erinevat srmeliigest seati vastavusse tollase helissteemi 20 heliga *suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks(al12.sajandist kujunes vlja) MITMEHLSUS *Esimesed teated mitmehlsusest prinevad 9. sajandist Organum mitmehlne liturgiline laul, mis koosneb gregoriuse koraalist ja 1 vi mitmest saatehlest. Paralleelorganum hled liiguvad paralleelselt Vaba organum hled liiguvad ksteisest sltumatult Motett(13.saj) mitmehlne laul, milles heks hleks on gregoriuse koraal, teised hled kommenteerivad seda. VAIMULIKKU MUUSIKAT ISELOOMUSTAB: *klmad klad (intervallid kvart ja kvint) *tekst on thtsam kui meloodia *Rahvusstiile ei eristata *Pille kasutatakse reeglina vljaspool kirikut *Autor ei oma thtsust *Muusika eesmrgiks on inimest mjutada ILMALIK MUUSIKA Rtlilaulikud *Krgemast seisusest *pidi oskama mngida vhemalt 9 pilli *8. sajand Hispaania vallutati mauride poolt (luule, losside kaunistamine
sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga jackpoti, teised on aga nnelikud siis, kui neil on olemas toetav pere, hoolivad sbrad ja kui neil on suhted kigiga korras . Minu arvates sltub nnetunne positiivsete emotsioonide rohkusest . Ka pshholoogid on oma uuringutes leidnud, et heks selliseks seesmiseks omaduseks, mis mjutab nnetunnet, on see, kuivrd inimene kogeb oma elus positiivseid ja negatiivseid emotsioone ehk milline on tema meeleolu philaad. Meelelaadi mrab ra see, kas inimese elus domineerivad positiivsed vi negatiivsed tunded. Kuidas ra tunda, milline on iga inimese philine meelelaad? Sellele ksimusele vastuse saamiseks piisab sna lihtsatest thelepanekutest: niteks enda puhul saame me jlgida, kas mrkame enda mber
1. LEELISMULMETALLIDE LDISED OMADUSED ( VRRANDID, REAG.HAPNIKUGA, HALOGEENIDEGAM VEEGA, LAHJENDATUD HAPETEGA). Ca, Sr, Ba ja Ra- leelismuldmetallid, nimetus tuleneb sellest,et nende metallide oksiidid mood. vees leeliseid, nii nagu leelsimetallid. Keemilise aktiivsuse tttu leiduvad rhma elemendidlooduses ainult henditena. Metallid on hbevalge vi hallikasvalge vrvusega. Vrreldes leelismetallidega on neil suurem tihedus, kvadus ja krgem sulamis- ja keemistemp., mille heks phjuseks on asjaolu, et nende aatomite vliselektronkihil on kaks korda rohkem valentselektrone kui vastavatel leelismetallidel. Lihtainena on IIA rhma metallid keem.aktiivsed, kuid vhemakt. kui leelismetallid. - Reag.hapnikuga: krgemal temp'l sttivad metallid heleda leegiga plema ja mood. vastava oksiidi. 2Mg + O2 tekib 2Mg - Reag. halogeenidega: hinevad energiliselt mood. vastavaid halogeniide: Ca + Cl2 tekib CaCl2 (kaltsiumkloriid) Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag
Ühiskonna mõtestamine KONSERVATISM Joseph de Maistre: · Konservatismi eestkõneleja · Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele · Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks Edmund Bruke: · Inglise-iiri filosoof · Andis konservatismi ideede süsteemse esituse · ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790) · Bruke'i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul Konservatiivse maailma põhitõed · Oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega · Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi · Konservatism ei poolda naistele...
1 met 5 pent 9 non ROR sidemed. EETRID 2 et 6 heks 10 dek Nim. lõpp on eeter Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotud ühe hapniku 3 prop 7 hept Alküülradikaalide nim. antakse nagu kõrvalrühmade nimed
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3. Li 3 , 3 on järjekorra number , ütl...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteadus (humanitaarained) WHERE US AND RUSSIAN INTERESTS OVERLAP Referaat Juhendaja: Eero Medijainen Tartu 2010 Venemaad nähakse kui läbikukkunud demokraatiaga riiki, kes toetub oma gaasi- ja naftavarudele ning üritab kõige ja kõigi üle kontrolli hoida või saavutada. Üldiselt räägitakse Venemaast negatiivses võtmes. Kas see on kitsarinnaline suhtumine, nagu väidab seda antud artikli autor Dmitri Trenin, on küsimus omaette. Mõneti võib seda argumenti pidada õigustatuks, samas on Venemaa ise andnud korduvalt põhjust ja alust endast halvasti arvata. Pähe kargab esiti Molotov- Ribbentropi pakt 23.augustil 1939.aastal. Kui Venemaa kerkib ves...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TURISMITRENDID Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on kasvanud üheks populaarseimaks puhkuse veetmise viisiks tänapäeval. Turism mõjutab ka tänu oma tugevate sidemete tõttu teise majandusharudega kogu majandust ning suurendab ka nõudlust erinevate toodete ja teenuste peale, mis kuuluvad teistesse elu valdkondadesse. Antud referaadi eesmärgiks on erinevat kirjandust uurides koostada ülevaade tursimi üldistest asjaoludest ja ka trendidest selle valdkonnas. Töös antakse ülevaade turismi liigitusest, erinevatest turismi vormidest ja ka turismitrendidest. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: · anda ülevaade turismi üldisest liigitusest; · analüüsida erinevaid turismivorme; · leida erinevusi turismifaaside vahel; · selgitada välja praeguse aja turismitrendid; · pr...
Sport - kas kultuur või äri? Sport on tänapäeval üks paljudest ajaveetmis võimalustest, mida harrastavad miljonid inimesed üle maailma. Sport haldab suures valdkonnas erinevaid alasid, kus peaks iga inimene leidma midagi, millega talle tegeleda meeldib. Inimeste jaoks on sporti kas hobi, enda kehaliseks treenimiseks või igapäevaseks raha teenimis viisiks ehk tippsport. Sellest tekib küsimus, kas sport on siiani üks kultuuri osa või on muutumas tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis v...
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne......
kige enam mjutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele.Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab, vahetab mhkmeid jne. Olles see, kes kannab, toidab ja imetab last, on bioloogilisel emal edumaa suhetes lapsega ja tema eneseteadvus on tavaliselt tugevasti seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Side lapsega tekkib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on jrgneva plvkonna arengus vtmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete psivus ja tundeline suhtumine lapsesse. 3)arenguperioodid
hulgas on tuntuim 5-kiteline indiaanlasromaanide tskkel Nahksuka jutud: Pioneerid", Viimane mohikaanlane, Preeria, Rajaleidja ja Hirvektt. Tema teoste hingestatud looduspildid, elav see ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose anals Sisu lhikokkuvte. Kaks meest, Hirvektt ja Vlejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise jrve poole, et seal kohtuda sbra Chingachgookiga. Kohale judes sattuvad nad vitluskeerisesse kahe leeri vahel. heks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks jrve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe ttre Judithi ja Hettyga. Varsti pgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb jrveelanike elu alalises ohus. Lpuks langeb Hirvektt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks ttreid punanahkade himu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvektt Vlejala abi jrele. Abi juabki kohale ja kik laheneb. Veel enne Hirvekti
millega lpeb, samamoodi on inimese elugagi. Hetkest, mil snnime laia maailma, ei tea me millised seiklused meid ees ootavad, saame vaid oletada ja unistada, kuidas me tahaksime, et meie elu kulgeks.Tehes oma valikuid ja otsuseid, kies oma rada, kirjutademe justkui enda eluraamatut iseenda kekirjaga, lisades sinna pilte ehk mlestusi, mis jvad alatiseks meelde. Inimene saab otsustada milline on tema minevik, olevik ja tulevik, tehes erinevaid otsuseid pevast peva. Kindlasti heks raskemaks otsuseks on just elukutse valik. Nii thtsa otsuse tegemisel peaksime kigepealt ppima tundma iseennast. Nii tleb ka Oscar Wilde tsitaat: Leides iseennast ,leiad sa kik. Kui me pime ja hindame oma judu ja vimeid, siis neme,mida peame tegema oma eesmrgi saavutamiseks. Teisest kljest aga , teades oma puudusi ja juetust,mistame ,mida peame vltima. Meie eluloo kiku ja valikuid mjutavad sbrad, pere, traditsioonid ja keskkond, kus viibime. Nii nagu on raamatud riiulis kteisega enamasti koos,
20. sajandi muusikastiil Tintinnabul Tintinnabul (ladina keelest tõlgituna “kelluke”) on rahvusvaheliselt tuntima Eesti helilooja Arvo Pärdi loodud isikupärane muusikastiil ja kompositsioonitehnika. Stiili muudab eriliseks helilooja oskus sulandada oma teostes meloodia ja kolmkõlahääl üheks tervikuks. Terve muusikateose vältel on kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla ning kõlatervik meenutab kellaheli. Tegu on müstilise, religioosse ja matemaatilise muusikastiiliga, milles helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on aeglane ja meditatiivne. Arvo Pärdi teosed on väga tuntud ning toonud heliloojale maailmakuulsuse. Tema loodu on lihtne, kirgas, puhas, sügavalt puudutav ning jätab inimese kujutlusele palju ruumi. Selles on sel...
Kool Nimi Euroopa kalavarud Referaat Juhendaja: ............ Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 Läänemeri.................................................................................................3 Kliimamuutused..........................................................................................3 Ookeanide happesuse muutus...........................................................................4 Ülepüük....................................................................................................5 Direktiivid.................................................................................................5 Mere...
26.03 ,,Oeh, kevadvaheag läbi, jälle pühapäev, jälle ühikasse minek. Oi kuidas ma vihkan seda nädala viimast päeva, läheks parema meelega kaugele ära, kuskile kus saab rahu." Pobisesin omaette. Kahjuks aga kuulis seda ka ema, mille peale vastas ta ,,Vähemalt on sul seal Rebecca, sa ei ole üksi." ,,Vauu, tõesti lohutav ema, vägagi." Torisesin vastu ning saatsin ta oma toast minema. Õhtu jõudis kätte, paps viskas mind õnneks ise ära, ei pidanud jälle taksot võtma, kus alati mingi kohutav vanamees minuga juttu üritab teha. Autos isa hakkas jälle ühte ja sedasama teksti ajama ,,Greete, vaata, et sa oma hinded selle nädala jooksul ära parandad ja õigel ajal ära õpid. Sind ei võeta tulevikus kuskile kooligi sisse, kui sa nii jätkad. Lähedki klienditeenindajaks kusagile külapoodi. Meie ei kavatse emaga sind terve elu ülal pidada..." Rohkem ei viitsinud ma ta moraali kuulata, jaatasin ning panin klapid pähe. Ühikas...
Oksüdatsiooniaste oa ...näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oa on alati null. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null. A - rühmade metallidel on tavaliselt püsiv oa, mis võrdub rühma numbriga (mõnel on ka mitu oa: Sn ja Pb oa võib olla II ja IV). B – rühmade metallide oa on tavaliselt muutuv, sageli on üheks nende oksüdatsiooniastmeks II. Mittemetallide oa on muutuv vahemikus ∗ „rühma number“ – maksimaalne oa kuni ∗ „rühma number – 8“ – minimaalne oa. ( flouri oa on alati –I; hapnikul tavaliselt – II ja vesinikul I. ) Oksüdatsiooniastmed , hapnikuühendi (oksiidi) ja vesinikuühendi valemid Rühm IA II A III A IV A VA VI A VII A Max oa I II III IV V VI VII Oksiid I –II II –II III –II IV –II V –II ...
taunitavad, vaid peavad saama vabaks ja psema kuu peale, puuksulinna. Kik taunitav vetakse raamatus vastu kui normaalsus. Ja mis kige huvitavam, olgugi et vim on suutnud ennast mingil mral kehtestada ja on raamatu kontekstis tiesti normatiivseks peetav, sekkuvad ka nendesse lugudesse vimule vastuhakkajaid. Niteks, kuigi kass suudab testada, et ta on juluvana, tuues pererahvale kinke, satub ta ikkagi ige juluvana ilmudes heks vimule allutatuks. Vim on siin kui tde, mida igaks peaks teada julukinke toobki juluvana, mitte kass vi kilpkonn. Miks Kivirhk rgib lasteraamatus puuksudest ja kakast ning miks ta on nii otsekohene? Miks ta rgib kigest sellest, millest viisakad ja hsti kasvatatud inimesed ei rgi? Miks tema raamatus on kik hoopis vastupidi, kui see peaks olema? Raamatus kasutatakse tihiti tegelaste kirjeldamiseks omadussnu , nagu paks, loll ja tdruku kohta isegi suur ja jme. Keegi hvardas isegi kellelegi peksa
tisealised koos oma naiste ja lastega), 2) metoigid (vabad kodanikuiguseta inimesed) 3)orjad. Valitsevaks vimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal vhemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 peva tagant. Kmme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel heks aastaks. Nemad olid sjave ja laevastiku lemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis vlja ka seadusi. Riigis oli kaks vimalust kodanikud (ehk tisealised mehed) ja mitte kodanikud(naised , orjad , kaupmehed ja idioodid) , igal polisel oli pea tempel 7) trannia, miks kasulik, miks tekkisid?
Kriminaalkirjandus Kriminaalkirjandus on kindlasti üks huvitavamaid kirjanduseliike. See pärineb 19. sajandist ja üheks selle loojaks peetakse inglast Arthur Conan Doyle’i. Edasiarendajatena on paistnud silma tema kaasmaalane Agatha Christie ja prantslane Georges Simenon. Ühel kriminaalromaanil on suhteliselt lihtne ülesehitus. Peamised komponendid on detektiiv, mõrv, mõrvar, kuritegu ja lahenduskäik. Traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, kuritöö uurimine ja lahendus. Kõige tavapärasemateks tegelaskujudeks on ohver, kuriteo uurija ning kurjategija. Kriminaalromaane on kolme liiki – detektiivromaan, thriller ja kohtudraama. Detektiivromaanis on peategelaseks salapolitseinik ja loo sisu seisneb kuritöö avastamises ning selle lahendamises. Detektiivromaan on minu arvates ilmselt üks põnevamaid ja kaasahaaravamaid. Thriller keskendub pinge ja põnevuse loomisele ning selle üleval hoidmisele. Thrill...
1.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Venestamissurve nõrgenemises, kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. 2.Võrrelge Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaateid. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Tartu liberaalid: rahvuse esindajaks kujunes ajaleht Postimees, mida juhtis Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksem...
Miks on abiellumisele kehtestatud teatud piirang? Millal sinu arvates vastab abiellumine alaealisena noore inimese huvidele? Miks on abiellujaile määratud ooteaeg? Abiellumisele on kehtestatud teatud piirangud, et tagada selle abielu jätkusuutlikkus. Seaduski ütleb, et peale abielu sõlmimist on üheks kohustuseks perekonna ülalpidamiskohustus. Tänapäeval, kui sa tahad abielluda alaealisena ei tule sul saada ainult vanemate nõusolek vaid ka kohtu nõusolek. Kuid kuidas peaks alaealine noor inimene, kellel veel haridus omandamisel koos abikaasaga hakkama saama? Teiseks on alaealise noore eeskostjal või hooldajal tema ees kohustus. Kohus võib laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abi...
Tallinna Tehnikagümnaasium Suitsetamise mõju tervisele referaat Emilie Rand 7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroop...
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga l�hevad S��stumarke...
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus Maailma kirjandusloo üheks kauneimaks tekstiks peetud Mäejutluses (Matteuse evangeelium) edastab Jumal oma poja kaudu maailmale imetabase sõnumi idee armastatusest ja halastusest. See vana kirjatrükk on kujundanud inimkonna arusaamu elamisest ja olemisest kahe aastatuhande vältel, minetamata oma väärtust ja võlu. Jeesuse sõnad on saanud eurooplase mõtteviisi pärisosaks ning elukäsitluse keskmeks. XX sajand on meile pakkunud aga hoopis vastupidist kaunid ideaalid paisati ilmasõdade ajal põrmu ja käsk armastada oma ligimeest kui iseennast muutus tühipaljaks sõnakõlksuks. Miks tekkis kuristik Jumala poolt pakutud ideaalide ja tegelikkuse vahele, milles elab jumalanäoline inimene? Põhjuseid on kindlasti palju, oma rolli mängivad siin eetilistest piirangutest vaba loodusteadus, arenev tehnika ja turvaliselt kohmakas demokraatia, kuid selle kõige taga seis...
Vestern – kas ainult Ameerikale omane filmižanr? Kaisa Kamenik Vestern ei ole mitte ainult vanim filmižanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm.1 Žanri nimi juba mõneti reedab, et tegu on Lääne ehk USA ajalool põhineva käsitlusega ning ameeriklased pole selle ekspluateerimisel tagasi hoidnud - 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternide populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul.2 Seda ei saa neile ka ette heita, kuna vesterni kui žanri üheks määratluseks on just ajastu ning Ühendriikidele omane 19. sajandi teise poole rahvuskultuur, mis inimesi paelub. Oma esseega üritan põgusalt keskenduda vesterni arengule ning arutleda, kas vesterni tegemine on võimalik ka teises kontekstis kui Metsik Lääs. Film, mille põhjal proovin eelkõige eelmainitud teemal spekuleerida on L...
Ebatolerantsus Anete Samelselg Anna-Mari Ainjärv Karin Köösel Elo Vagur Mis on ebatolerantsus? Ebatolerantsus ehk mittesallivus on üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kristlus Kuigi Eestis on kristlus peamine usk on siiski inimesi, kes seda usku ja kristlasi omaks ei võta ja neid ei austa. Arvatakse, et inimesed usuvad väljamõeldut ja raiskavad lihtsalt selle peale oma aega, mida tegelikult ei eksisteeri....
Rakvere Gümnaasium 8.B Peeter I Referaat Juhendaja: Rakvere 2012 PEETER I 1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aast...
HEAVY METAL Denis Kotov HEAVY METAL · 1970. aastate algul bluusist ja rokkmuusikast tekkinud muusikasuund · Üheks esimeseks heavy metal'i bändiks peetakse sageli briti Black Sabbathit · Heavy metalil on paks, massiivne heli, mida iseloomustab tugevasti võimendatud kitarride kõla, pikendatud kitarri soolod, rõhutatud rütm ja üleüldine valjus · Laulmine on väga jõuline ja tihti on laulutekstid seksuaalse alatooniga · Black Sabbath on Suurbritanniast Birminghamist pärit heavy metal ansambel · Bändi peetakse tavaliselt heavy metali kui stiili üheks algatajaks · Bändi nimevaliku põhjustas liikmete huvi musta maagia ja okultismi vastu · Ozzy Osbourne,Tony Iommi,Terry Butler,Bill Ward · https://www.youtube.com/watch?v=c9yZtsZzBkY · https:// www.youtube.com/watch?v=9XaS93WMRQQ&list=PLxvodScTx2RsIZ1XzkgDF4Q4Ot22 W0e9P
�hel p�eval, kui Ann ema k�sul pudeleid keldrisse viis, m�rkas ta �he kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud K�RTSU OMA. V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda. J�rgmisel p�eval, kui koolis oli suur vahetund, k�is Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodut��d n�itaks. Kuna Rita oli juba t�iesti v�imatuks muutunud, t�ukas Ann teda...
Klassikirjand: Meedia juhib ja m�jutab meie elu Eesti meedia ning ajakirjanduse taass�nniks v�ime lugeda NL-u lagunemist �heksak�mnendate alguses. Uue riigikorraga s�ndis vaba ja s�ltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks v�imuks. Kahtlemata m�jutab lehest loetud v�i "Aktuaalsest kaamerast" n�htud info inimese igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb t�deda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord v�iksem t�htsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus �itses, vallutas internetimeediat kollane laine. V�ga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemis...
Üldse on teadlase panus füüsikateadusesse märkimisväärselt suur. 1918 aastal sõnastas ta uue aatomteooria tarvis väga täntsa prontsiibi, mis näitas, millal on kvantpiirangud olulised ning millal võib piirduda klassikalise füüsikaga. 1923 aastal andis ta seletuse keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi iseärasustele. 1927. aastal aga sõnastas Bohr täiendusprintsiibi. Bohr tegi palju ka tuumafüüsika arendamiseks. Nii on tema loodud vahetuuma teooria, samuti on ta heks tuuma tilgamudeli ja ka tuumade lõhestumise teooria loojaks. N. Bohr on valitud 20 riigi teadusete akadeemia liikmeks. Ta osales ka Los Alamose aatomprojektis. Mõtles esimesena võimalikku tuumasantaazi, esitas ta juba enne tuumapommi valmimist 1944 aastal Suurbritannia peaministrile Churchullile ja USA presidendile Rooseveldile ettepaneku seada sisse rahvusvaheline kontroll tuumarelva üle. 1950 a on pärit tema ,,Avalik kiri" ÜRO-le, mis sisaldas rahuprogrammi. 2.4 Elu lõpp N
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.....................................................................................
OSTEOARTROOS Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises. Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, phjustades liigutustel luude omavahelist hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi. Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud. Prut...
Saaremaa Ühisgümnaasium SALVADOR DALÍ referaat Autor: Victoria Käesel Juhendaja: Aili Jung Kuressaare 2013 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. LAPSEPÕLV...........................................................................................4 1.1. Sünd...................................................................................................4 1.2. Dalí kasvatamine....................................................................................4 1.3. Kunstiga tutvumine................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
