nõudeid. Sisse- ja tagasimaksed ehk sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. Näiteid keskkonnatasudest Eestis: Emissioonimaks - Makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Enamlevinud emissioonimaksud: s.h. Eestis: veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu, teenusmaks - Tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis, prügikoristus. administratiivne maks - Maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks. Eestis: Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Kalapüügi-õiguse tasu Riigimetsade majandamise tulu kaudsed maksud - Hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset
kohastumises väga erinevate elutingimustega. Näit. tulika perekond. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse d- d leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi. Peamise rinde dominanti nimetatakse edifikaatoriks. Dominantsus e. katvus ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Dumping heitmete kaadamine merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Düstroofne huumustoiteline (veekogu). D-d veekogud paiknevad rabades (rabajärved, laukad) ja toituvad pms. sademeteveest, nende põhja katab düü (turbamuda), vesi on pruun või kollane, happeline, sisaldab rohkesti huumus- ja vähe mineraalaineid (s. h. biogeene); elustik on liigi- ja isendivaene, puuduvad limused, paljudel juhtudel ka kalad.
HPI üheks erinevuseks tavalisest elektroonilise juhtimisega pumppihustist on asjaolu, et kõik elektriühendused asuvad väljaspool mootorit, seega kergesti kontrollitavad ja hooldatavad. Ka magnetklapid asuvad väljaspool mootorit ja töötavad rõhul 18MPa, samas kui pihusti töörõhk on kasvanud 25MPa-ni. HPI puhul reguleeritakse pritse ajastust ja silindrisse pritsitava kütuse kogust erinevate magnetklappidega. HPI mootorite iseloomulikuks jooneks on väga madal heitmete tase. Euro 3 nõuetele vastav tase on saavutatud kergesti ja piisavalt suure varuga, et ka järgmiste heitgaasinormatiivide kehtestamisel on võimalik nõutud tase saavutada. Kütusekulu mõõdik EDM 1404 VDO Kienzle uus elektrooniline diiselmootorite kütusekulu mõõdik(EDM) sobib kasutamiseks sõidukitel, kus iga säästetud kütuse liiter annab selget kokkuhoidu. EDM koosneb: *Mõõdikust, mida läbib nii mootorisse minev kütus kui ka paaki tagasivoolav kütus
Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised: • pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine, • horisontaal- ja vertikaaldrenaaž, • nõlvade kindlustamine, • erosiooni tõkestamine, • erinevate pinnasekihtide eraldamine, • pinnasevee tõkestamine, • mürgiste heitmete isoleerimine. 42. Hermeetikute valimise põhimõtted- millised hermeetikud millisele materjalile Hermeetikute valimise juhend Neutraalseid silikoone soovitatakse kasutada peamiselt: leeliseliste materjalidega (betoon, tellis...), tundlike metallidega (teras, vask, plii...), klaasimiseks. Akrüülhermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: ülevärvitavates vuukides, krohvi või tellismüüri pragudes, ukse- ja aknaraamide jms ning teiste ehitiste osade vahelistes ühendusvuukides.
inimtegevusest põhjustatud muutuste eest ja selle Montreali protokoll (1987)- riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse (2017- 99% osooni kahjustavatest ainetest on käibelt kõrvaldud). Piiriülese õhusaaste konventsioon (Genfi 1979)- protokollides (8) on lepitud kokku ühistes õhuseirereeglites ja -protseduurides ning heitmete vähendamises. Püsivate orgaaniliste saasteainete konventsioon (Stockholmi 2001), Piiriülese KMH konventsioon (Espoo 1991)- keskkonnamõju hindamise Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989), Elavhõbeda konventsioon (Minamata 2013), Keskkonnaõiguste konventsioon (Aarhus 1998): I konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi, konventsiooni 3 sammast: keskkonnateabe kättesaadavus
NH3 + -ammoonium - ioon- ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses-kahjustab otseselt taimi, happestab pinnast ja veekogusid, taimed võivad kasutada toitainena. 22 Põlevkivi põletamine 1g N/kg Temperatuur 1300°C, millest kõrgema puhul on lämmastik emissioon tunduvalt kõrgem 1. Hoida temperatuur madal 2. Takistada hapniku juurdepääsu põlemisprotsessile Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90%
Nt soojuselektrijaam. Suured katlamajad. Kaugkütte süsteemidel on suur hargnev välissoojusvõrk, mis kulgeb maapinnas. Müüda seda transporditakse kuuma veeabil soojust laiali. Joon 40 lk 8 Kaugkütte eelised on paljuski seotud välisõhu temp resiimiga, mis määrab kütte perioodi kestvuse. Eelised: · Ümbritseva keskkonna kvaliteedi parem ja odavam tagamine. Võimalus heitmete tsentraliseeritud kontrollimiseks ja paremaks hajutamiseks · Erinavat liiki kütuste kasutamise laiem diapasoon(ulatus) ja kasutamise paindlikus. · Kütuse soodsam hind suure koguse kütuse ostmisel. · Võimalus elektri ja soojuse koostootmiseks. Sellega hoitakse kokku kütust. · Võimalus pidevalt uuendada tehnoloogiat. Hoonete soojus tarbimine ja selle vajadus.
Tootmist Qs-ni vähendanud firmale makstakse subsiidiumi mahus (Ps-Pa)*(Qs-Qa). Deponeerimise-tagastamise süsteem Tagatisraha skeemi (sisse- ja tagasimakse süsteemi) põhimõtet rakendatakse potentsiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti viiakse, siis ostmisel tasutud hinnalisa tagastatakse. Näide: taara tagastamine. Heitmelubadega kauplemine · Määratakse heitmete kogus . · Määratakse algupärane heitmelubade jaotus. · Luuakse heitmelubadega kauplemiseks turg. Näide: elektritootjate SO2- lubadega kauplemine. 35. Näidake efektiivne saastekogus joonisel ja iseloomustage seda kogust. Kas saavutatud S* on efektiivne? See sõltub MDC kõvera paigutusest. Efektiivne saastekogus esineb punktis, kus MDC- ja MCC-kõverad lõikuvad. See lõikepukt annab efektiivse koguse (nt S* = 150) ja maksu (nt m* = 12). 36
Euroopa liidu keskkonnapoliitika tekkis 1970ndatel aastatel, kus Euroopa ühendus asus välja töötama esimesi keskkonnaalaseid õigusakte. Esimesed keskkonnadriektiivid olid suunatud selliste teemade reguleerimisele nagu ohtile ainete testimine ja märgistamine, joogivee-, põhjavee- ja pinnavee kaitse, suurtest katlamajadest ja elektrijaamadest ning transpordivahenditest vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste heitmete vähendamine. Poliitika vajaduse ja sekkumise tingis praktiline vajadus. Kuna 1970ndatel aastatel ülemaailmne energiakriis, mis sundis rakendama energiatõhususe meetmeid ja vaatama üle ressursibaasid. Tekkisid probleemid puhta joogiveega. Samasse perioodi jäävad ka probleemid inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostusega. Avastati, et taimekaitsevahend DDT on ohtlik keskkonnamürk. Paljud 1970ndate ja 1980ndatel vastu võetud direktiivid
NH3 + -ammoonium - ioon- ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses-kahjustab otseselt taimi, happestab pinnast ja veekogusid, taimed võivad kasutada toitainena. 22 Põlevkivi põletamine 1g N/kg Temperatuur 1300°C, millest kõrgema puhul on lämmastik emissioon tunduvalt kõrgem 1. Hoida temperatuur madal 2. Takistada hapniku juurdepääsu põlemisprotsessile Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90%
tootmise tehnoloogiast, toodetud hüvistest. Muude tingimuste konstantsuse korral on mõju võrdne kas: 1) Indiviidide hulgaga 2) Tarbitud kaupade kogusega 3) Tootmistehnoloogiatega. I P * A * T I-mõju on kas ressursside ammutamine loodusest või jääkide paiskamine keskkonda (impact) P-indiviidide hulk; mõõdetakse loendades (population) A-jõukus kaupade või teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga, SKP (affluence)T-tehnoloogia; ammutatud ressursside või heitmete hulk SKP kohta (technology). Rahaühik taandub välja, seega on tulemuseks tavaliselt tonnid. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine-ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik). Formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi: 1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit. (I P * A * T) P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human Energy Equivalent).
aladele (foonaladele), inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele ja nende siirdealadele. Võib olla kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne. Bioloogiline m. elustiku ajalise ja ruumilise muutuse monitooring. 62. Jäätmed, nende klassifikatsioon, jäätmemajandus. Jäätmed tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks (nt. toorainena) kõlblikud ained või materjal(vanapaber, -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse). Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus. Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed.
protokoll. See protokoll teeb vahet industriaal- ja arengumaade vahel. Industriaalmaade suhtes rakendatakse kohustuslikke kasvuhoonegaaside vähendamise kvoote. Ka arengumaad peavad kasvuhoonegaaside heitmeid vähendama, kuid neil ei ole konkreetseid, määratletud kvoote. Kyoto protokoll loob üleilmse heitmetega kauplemise turu. See turg loob võimaluse mitte üksnes vähendada heitmeid majanduslikult efektiivsel moel, vaid ka aidata arenguriike heitmete koguse vähendamisel. Mitte üksnes riikide, vaid ka rahvusvahelisse kkõiguse arengu seisukohalt oli pöördepunktiks Stockholmi 1972. a. kkkonverent, kus 113 riiki jõudsid ühisele arusaamisele tähtsamates kkkaitse põhiprintsiipides. Printsiip 21. Riikidel on vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidele ja ÜRO hartale suveränne õigus kasutada oma loodusvarasid vastavalt oma keskkonnapoliitikale ja
Maksustamine Turu loomine, müüdavad Subsideerimine saasteload Sisse- ja tagasimaksed Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid Näited Eestist Emissioonimaks (õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks) teenusmaks- tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis administratiivne maks- maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks kaudsed maksud- hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist.
Maksustamine Turu loomine, müüdavad Subsideerimine saasteload Sisse- ja tagasimaksed Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid Näited Eestist Emissioonimaks (õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks) teenusmaks- tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis administratiivne maks- maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks kaudsed maksud- hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist.
kasut. olmes Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Masindegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel Keemiline degradatsioon mulla viljakuse kahjustumine milegi puuduses või liiuses Ookeanide reostumine Ookeane saastavad enamasti meredest tulnud veed, nt. Läänemerest, Vahemerest jne kuna seal on kõrgelt arenenud tööstus, kust tehakse Dumpingut ehk heitmete kaadamist merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Arvestuse kohaselt umber 45% merereostustest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaugu 12% laevastikuga ja 10% on merre tahtlikult uputatud. Mered on ühendatud ookeanidega ning vesi liigub ookeanidesse, mis omakorda reostavad ookeane. Samuti on reostuallikateks ookeanidesse suubuvad jõed. Toiduprobleemide mõju keskkonnale
Keskkonnatasu näiteid loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil Majandusinstrumendid keskkonnakaitses administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve Emissioonimaks makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Enamlevinud emissioonimaksud: õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks Teenusmaks tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis administratiivne maks maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks kaudsed maksud hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist maksude diferentseerimine eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu
juhtimiselt? Mis dokumendi ametnik koostab? Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui: 1) on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid; 2) on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; 3) tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; 4) tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus; 5) mootorsõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud; 6) tema juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega; 7) on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele; 8) sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud liiklusseaduse §-s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid; 9) kõrge ohuastmega ohtliku veose veo nõuete rikkumiste korral.
vastamine, pressiteated, andmete avaldamine kodulehel, andmekogude pidamine ja ristkasutus); vahetu sunni kasutamine jõustruktuuride poolt (kumminuia, pisargaasi, veekahuri, käeraudade jms kasutamine, lask tulirelvast); rahalised sooritused (raha väljamaksmine ja vastuvõtmine, sh pangaülekannete teel); tehniliste seadmete käitamine ja avalike asjade kasutamise korraldamine (ametiautoga sündmuskohale sõitmine, soojasõlme tööshoidmine, heitmete paiskamine loodusesse, linna staadioni haldamine); ametiasutuste mitteformaalsed läbirääkimised ja kokkulepped eraisikutega; tegevusetus ja viivitus (mittereageerimine õiguserikkumisele, avaldusele vastamata jätmine). Haldusorgani poolt eraõigussuhte raames sooritatud toiminguid ei saa halduskohtus vaidlustada. Toimingute puhul on halduskohtu pädevuse piiritlemine veelgi keerukam kui õigusaktide puhul, sest paljusid toiminguid (nt info edastamine, raha maksmine) võidakse
õigeaegselt, risk on vaja minimaalseks). Eeltoodud eesmärkides on olemas eesmärkide konflikt. Viia kulud madalale ja saavutada kõrget kvaliteeti ei ole võimalik. Laokulude vähendamine viib ohtu lepingute tähtaegse täitmise. Ettevõte kindlustamine riskide vastu suurendab laomajanduse kulusid. Materjalide pikaajaline hoidmine võib halvendada nende kvaliteeti ja nad võivad muutuda mittesobivateks kui nõuded toodangule on muutunud. Keskkonnakaitsel on oma nõuded: piirata heitmete ja jäätmete koguseid, kasutama kahjulikke aineid mittesisaldavaid materjale, materjalide korduvkasutamine – ka need laiendavad eesmärkide konflikti teatud määral. 2.Varustamise põhiküsimused 1)Mida hankida – põhimaterjalid, abimaterjalid, tehnoloogilised abimaterjalid, pooltooted, valmistooted, instrumendid, tagavaraosad, büroomaterjalid jne. tavaliselt kerkib küsimus, kas osta valmistooted oma tootmise laiendamiseks või osta. Vastuse
• Ei mõjuta tootjat vähem saastama • Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 01.01.1991 Keskkonnamaksud Elektriaktsiis Kütuseaktsiis (Mootori-kütuse aktsiis (bensiin diisel), muude kütuste aktsiis(kivisüsi, põlevkivi, kütteõlid) Pakendiaktsiis Raskeveoki-maks Keskkonnatasud Loodusvara kasutusõiguse tasu: • maavara kaevandamine • vee erikasutus • metsa raie • jahipidamine • kalapüük Saastetasud heitmete eest: • välisõhku • veekogusse, põhjavette ja pinnasesse • jäätmete kõrvaldamina Keskkonnatasu on Saastetasu -Loodusvara kasutusõiguse tasu Saastetasu rakendatakse, kui -Kasvava metsa raieõiguse tasu; saasteaineid heidetakse: -Maavara kaevandamisõiguse tasu; • Välisõhku;
Prantsuse konsern ,,Dalkia". Otseseks töötegijaks on Tallinna küte. Ta aldab soojusvõrke kogupikkusega 450km. Andtud momendil Ülemiste 13 katlamaja on reservis ja annab soojust tavaliselt siis kui on trasil või Irus remont. Soojus võimusus on 240MW. Mustamäe võimsus 476MW. Selle kütte eelised: - Keskonna kvaliteedi parem ja odavaim tagamine ja võimalus heitmete paremaks hajutamiseks. - Kütuste diapasoon kasutamine - Kütuse sootsam hind suurema koguse ostmisel. - Elektri ja soojuse koos tootmiseks mis annab kokkuhoiu kütuse kulult. - Parem võimalus pidevalt tehnoloogiat uuendada. - Paljuski seotud välisuõhu temp-ga. Joonis 41c lk 9a Soojuseks kasutatakse mootori soojusvett. Maagaas suunatakse mootorisse ja katlasse kui vaja. Elekter oma tarbeks ja osa müüakse. Jahe
3. Muldade sooldumine veest Mõju: Mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon). OOKEANIDE REOSTUMINE Põhjus: Reoveena või jõgede poolt kantuna. Õhu kaudu. Laevaliiklusega Uputatud merre tahtlikult (dumping). 26 Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. Tagajärg: Miljonite merelindude, vaalade, hülgete ja delfiinide hukkumine; plastmassi satub seedetrakti või siis takerdub loom plastmassi ja hukkub.
· väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, · vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, · väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, · vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Loetletud neljast meetodist tuleb kindlasti eelistada kahte esimest, mis vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Kõige efektiivsemaks ja ka odavamaks meetodiks SO2 heitmete vähendamisel oleks väävli sidumisastme suurendamine põletuskolletes. Garanteeritud tulemuse annaks vastavate SO2 püüdmise tehnoloogiliste protsesside kasutamine, milliseid võib jagada kolme gruppi: - märgmeetodid, - poolkuivmeetodid, - kuivmeetodid. Kokku tuntakse kirjandusallikate põhjal üle 200 erineva väävlieraldus- meetodi. Osa meetoditest on jõudnud tööstusliku rakenduseni, osa on laboratoorsete ja pilootkatsete staadiumis. Esimesel juhul
keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine o sisse- ja tagasimaksed o turu loomine, müüdavad saasteload o keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid näited Eestist: o emissioonimaks – makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda (veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu) o teenusmaks – tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis (reoveepuhastusmaks, prügivedu) o administratiivne maks – maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks (jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, riigimetsade majandamise tulu) o kaudsed maksud – hinnalisa toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus
Lisaks arvati, et projekti läbiviimine on tehniliselt suhteliselt lihtsalt teostatav vajalik oleks olnud installerida 700m eelisoleeritud soojustrassi, orienteeruva maksumusega 116 000 eurot. 1997. aasta projekti toetas ka keskkonnaalane aspekt võttes Sääse katlamajalt keskkonnakahjuliku põlevkiviõli kütmise võimaluse, töötaks Tamsalu katlamaja suurema koormusega katlad nominaalile lähedasemal reziimil, mis seega tagaks ökonoomsema põlemisreziimi ja vähendaks kahjulike heitmete kogust õhus.75 Põhjus, miks projekt varem ei realiseerunud, tulenes tollasest soojusenergia hinnast (umbes 24.73 eurot megavatt-tunni eest), mille põhjal oleks investeering tootnud kahjumit. Laenu katte kordaja oleks pidanud 0,480,80 asemel olema tasemel 1,5 ehk 73 Raigna, R. (2006). Tamsalu linn ja Sääse saavad toasooja põhust. Virumaa Teataja, 16. november, nr 223, lk 1. 74 Virumaa Teataja. (2006). Sääse saab soojatrassi. [www] http://www.virumaateataja
Kuidas ettevõtja teada saab, kas tema tegevuseks on luba vaja? Uue ettevõtmise alustamine on vaja kooskõlastada asukohajärgse omavalitsusega, kellelt tuleb taotleda tegevusluba. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 579) on iga tegevusloa taotluse juurde vaja panna ka keskkonnamemorandum, mille osas A täpsemalt kirjeldatakse tegevuse iseloomu, tootmismahtu, tekkivate heitmete jm koguseid. Esitatud andmete alusel peab tegevusloa väljaandja ehk otsustaja hindama, milliseid keskkonnalubasid on vaja, ja teeb keskkonnamemorandumi B-ossa vastavad märked. Keskkonna load väljastab Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium. Loodusvara kasutamise või saasteloa väljaandmisega kaasneb ka aruandluse- ja maksukohustus (ressursitasu, saastetasu). Tänu paljudele reostusallikatele peavad sadamad taotlema keskkonnaametist keskkonnalube, mis on tavaliselt kompleksload :
neid on kasutatud juba aastaid. Kui me soovime vähendada NOx ühendite hulka, ilmnevad mõned kitsaskohad: põlemistemperatuuri alandamine, mis vähendaks lämmastikoksiidide hulka, muudab põlemisprotsessi ebaefektiivsemaks ja seeläbi suurendab tahkete osakeste ja süsinikoksiidi emissiooni. Seetõttu balansseerivad mootorivalmistajad madalaimate heitgaasinormide ja madalaimate kütusekulu kombinatsioonide otsinguil. Saavutanud madalate heitmete osas head tulemused, tuleb paratamatult lõivu maksta kütusekulu mõningase suurenemise arvelt. Kütusekulu suureneb eelkõige madalama põlemistemperatuuri tõttu. HEITGAASIDE LAMBDA JA LAMBDA ANDUR. Heitgaaside analüüsimisel on üheks oluliseks teguriks LAMBDA väärtus. Lambdat nimetatakse ka liigõhu teguriks mille väärtus saadakse kui tegelik õhu kogus küttesegus jagatakse teoreetiliselt vaja mineva õhu kogusega
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
Peamised materjalid on: · Polümeer- või klaaskiust kangad · Mitmesugused sünteetilised kiled · Tasapinnalised võrgud · Kärgmatid · ,,kupulised" Õhukesed plastikplaadid · drenaazimatid Peamised kasutusalad on järgmised: · Pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine · Horisontaal- ja vertikaaldrenaaz · Nõlvade kindlustamine · Erosiooni tõkestamine · Erinevate pinnasekihtide eraldamine · Pinnasevee tõkestamine · Mürgiste heitmete isoleerimine 55.Organilisest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100mm ja tihedus 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.°C. Puudusteks kerge süttivus ja kõdunevus. Kasutatakse põhiliselt seinte isoleerimiseks. Krohv nakkub roogplaatidega hästi.
m Sobivates tingimustes toimub üle 20 m läbimõõduga osakeste sadenemine. Õhus dispergeeritud osakestesse või nende pinnale võib koguneda nii orgaanilisi (fenoolid, bensapüreen, aldehüüdid, orgaanilised happed jne) kui ka anorgaanilisi (nitraadid, sulfaadid, raskmetallid) kahjulikke aineid. Raskmetallid Gaasilised orgaanilised saasteained on benseen, tolueen, ksüleen, trikloroeteen, polüaromaatsed süsivesinikud jne. Õhuga homogeenne segu ja ei sadestu. GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID Tolmu ja piiskade eraldamine Heterogeensete gaasisegude lahutamine põhimeetodid · sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) · sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõudude toimel · filtrimine · märgpuhastus · sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) GAASIDE ERALDAMISMEETODID Peale tolmu on tööstuslikes heitgaasides ka kahjulikke gaasilisi ühendeid, mis tolmupüüdurites ei eraldu
.. 40x40mm), · kärgmatid (mesilase kärge meenutav), 05.05.2014 · drenaazimatid (polüamiid-traadist punutis), · "kupulised" õhukesed plastikplaadid. · Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised: · pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine, · horisontaal- ja vertikaaldrenaaz, · nõlvade kindlustamine, · erosiooni tõkestamine, · erinevate pinnasekihtide eraldamine, · pinnasevee tõkestamine, · mürgiste heitmete isoleerimine. 05.05.2014 53. Hermeetikud- liigid, kasutamine (milline hermeetiku liik, millisele materjalile?)- · Hermeetikud Hermeetik on aine, mis kantakse vuuki ja mis seda erinevate pindade külge kleepudes tihendab. Hermeetikud võivad olla paisuvad või mittepaisuvad. Hermeetikud turustatakse väikestes balloonides. · Hermeetikut kasutatakse: · konstruktsioonielementide vahelise liikumise kompenseerimiseks;
tasapinnalised võrgud; kärgmatid, mis meenutavad mesilase kärge; drenaažmatid, see on polüamiidtraadist punutis; „kupulised“ õhukesed plastikplaadid. Peamised geomembraanide kasutusalad: pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine, horisontaal- ja vertikaaldrenaažide tegemine, nõlvade kindlustamine, erosiooni tõkestamine, erinevate pinnasekihtide eraldamine, pinnasevee tõkestamine, mürgiste heitmete isoleerimine. 14.8. Plastmassidest profiiltooted Plasttorud. Need on: korrosioonikindlad, soojapidavamad kui metalltorud, kergemad kui metalltorud, elastsed - vee külmumisel torudes need ei lõhke. Polüetüleentorud on painduvad. Neid turustatakse rulli kerituna. 196 Torusid ühendatakse keevituse või liimimisega. Plasttorusid kasutatakse:
tooraineteks on näiteks sügis- ja kevadkoristuse käigus kokkuriisutud puulehed, aia-, haljasala- ja põllumajandusjäätmed, veekogude puhastusel neist väljavõetav muda jms. Katkematute voogudena laekub kompostimisettevõttesse aga näiteks heitveepuhastusjaamade sete, loomapidamisfarmide läga, toidukäitlemisettevõtete pesuvete sete jms. On mõistetav, et tooraine pidev voog eeldab ka katkematut kompostimisprotsessi – seega mõnd reaktortehnoloogiat, mille abil heitmete esmane töötlemine on kiire ja keskkonnaohutu. Komposte võib klassifitseerida ka kasutatava põhikomponendi järgi. Nii on võimalik rääkida mudakompostist (valmistatud heitveepuhastite setetest), biokompostist (valmistatud biojäätmetest), lehekompostist (valmistatud puulehtedest ning aiapidamisjääkidest), sõnnikukompostist (valmistatud laudasõnnikust) jt kompostiliikidest. Allpool esitatakse mõningate tööstuslike kompostimistehnoloogiate kirjeldusi. 1) Aunkompostimine
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on ...
Kõige puhtam Endla Reintam, 2008/2009 56 on vesi avamerel, ehkki naftat, laevaliikluse jäätmeid ja mitmeid kemikaale on leitud ka kõige kaugemalt avamerelt. Arvestuste kohaselt tuleb umbes 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Radioaktiivsete jäätmete uputamist keelustav leping sõlmiti 1983. aastal. Praegu moodustavad 90% kogu dumpingust süvendamise jäätmed. Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Kuna plastmass laguneb väga aeglaselt, on see ohuks mereloomadele
• intermodaalvedude arendamine • õiglane ja efektiivne transpordi maksustamise poliitika • kvantitatiivsete keskkonnaeesmärkide ja indikaatorite seadmine • transpordisektoris tekkivate kasvuhoonegaaside ja muude heitmete vähendamine • müra vähendamine • ohutuma ja ”puhtama” meretranspordi arendamine • arengukavade keskkonnamõjude hindamine nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil • keskkonnasäästlike transpordiliikide (raudtee, mere- ja siseveetransport) eelistamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
