Kokku mood metalliside. 3) Atmosfääri koostis Püsivad komponendid: N2 (78%), O2(21%), väärisgaasid (0,93%) Ar Muutuvad komponendid: CO2, veeaur H2O Juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt Ülakihtides osoon (O3), madalamal sisaldus väga väike. Aeroioonid: posit (H2O +, O2+ jt) ja neg (O3, O, O2, H2O) Neg kasulikud elusorganismidele, teeb õhu värskemaks. Tööstuse ja transpordi heitgaasid, soojuse ja elektrijaamade tootmine > saastumine 4) Kristallvõre tüübid I Aatomvõre kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid, mis on omavahel seotud kovalentse sidemega. Tugeva sideme tõttu on ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. II Molekulivõre sõlmpunktides neutraalsed molekulid, mis on seotud nõrkade van der Waalsi jõududega
lõunatsükloniteks nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtee laiustele. 65. Mis on KLIIMAT KUJUDAVAD TEGURID? kaugus ekvaatorist kaugus ookeanist (mereline/mussoonne) mere hoovused pinnamood 66. Kuidas satuvad saasteained atmosfääri? inimtegevuse tagajärjel: kütmisel tekkinud suits, autode heitgaasid, soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus, autotransport, maavarade karjääris kaevandamine [lõhkamised], teedeehitusest tulenev tolm looduslikult teel: kõrbetolm, metsatulekahjud, vulkaanipursked, õhku saastavad aerosoolid. 67. Millal on olukord eriti ohtlik? talvel > maapinna lähedal õhu jahtumine, kõrgemal temp. kõrgem inversioon õhk ei saa kõrgemale tõusta, saasteaine konsentreerumine, põud. 68
kinnituvad hingamisteede ülaossa. Sellest väiksemad kübemed liiguvad kopsusagarateni, kust mürkained imenduvad kudedesse kergesti. Tervisele on eriti kahjulik valkaineid sisaldav tolm, millel on allergiline toime (kassi kõõm, tolmulesta väljaheited, õietolm, seente eosed) Vingugaas ehk süsinikoksiid tekib mittetäielikul põlemisel. Küttekolde oskamatu kütmine võib põhjustada vingugaasi sisalduse tõusu ruumiõhus. Vingugaas tekib ka suitsetamisel, samuti ka sisepõlemismootorite heitgaasid sisaldavad vingugaasi. Vingugaas on lõhnata ja värvuseta. Inimene võib seda mitte märgata (magamise ajal) enne, kui on juba hilja. Vingugaas seob sissehingamisel veres hemoglobiini ning põhjustab organismis hapnikuvaegust. Kerge vingumürgitus tekitab peavalu, iiveldust ja oksendamist. Formaldehüüd on tööstuses laialt kasutatav kemikaal liimide ja pinnatöötlusainete valmistamisel. Seda esineb puitlaastplaatides, kihilistes materjalides, lakkides, tekstiilis, karbamiidformaldehüüd-
kõrguseni. Jaotatakse kaheks: · Õhumassisisesed - tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal. · Frontaaläike - esinevad koos külma frondiga. Seda tugevam, mida suurem on õhutemp. erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. Ei sõltu kellaajast. Õhku saastavad ained - satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel (autode heitgaasid, tööstused jne) kui ka looduslikul teel. 34) Peamisteks õhku saastavateks aineteks on: väävliühendid, eriti SO2; lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); süsinikühendid (vingugaas CO, süsihappegaas CO2); aerosool ehk tahked osakesed. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist
Sõltuvalt tehnoloogiast on maksimaalne teoreetiline piir 85-98% vahel. Kahandamise võimalused: CO2 pumpamine maaalustesse tühimikesse (gaasimaardlad, kaevanduskäigud, soolalademed); CO2 eraldamine heitgaasidest, keemiline sidumine ja ladestamine. USA-Norra ühisprojekt nägi ette 275 MW võimsusega Mongstad kivisöelektrijaama puhul 90% CO2 emissioonist maa alla pumbata. 3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks Põletamisjärgne tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid) seotakse 85-95% CO2 -st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal. Katsetatakse nt. Taanis Esbjergis. Efektiivsus kokkuvõttes siiski väike ja kütusekulu suureneb 10-35%, aga peaaegu ainus meetod olemasolevate jõujaamade jaoks.
Inimene hingab sisse õhku, milles on 20,9% hapnikku O2 ja ~ 0,04% CO2. Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud! 80 % eluajast viibib inimene ruumides. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus: · liiklusest (tolm, autode heitgaasid NOx, CO, bens(a)püreen, aromaatsed süsivesinikud ), · energia tarbimisest, katlamajadest (põlemise lõpp-produktid, mis sõltuvad kütusest ja põlemis-protsessist endast CO2, SO2), · tööstuse poolt tulevast saastest (sõltuvalt tootmisprotsessidest ja seal kasutatavatest ainetest), · põllumajandusest (väetiste kasutamine lennukitelt), · olmest (freoonid, sünteetiliste ainete laguproduktid). Toksiin - elusorganismide poolt toodetud toksiline ühend.
Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt
ANORGAANILISED MÜRGISTUSED Mürgistus raskemetallidest Toiduainetesse ja toitudesse võivad raskemetallid (plii, vask, tsink) sattuda nõudest, kus toitu valmistatakse või säilitatakse. Toiduvalmistamisel ei tohi kasutada vask- ja tsinknõusid, tsinkplekist ämbris tohib hoida ainult joogivett. Karbikonservide säilivusaja möödumisel tuleb teha keemiline analüüs raskemetallide soolasisalduse kindlakstegemiseks. Pliiühendeid sisaldavad autode heitgaasid, seega ei tohi maanteede äärest korjata marju või kasvatada seal köögivilja. Tööstusjäätmed on saastanud vee, seega võib kaladesse koguneda ohtlikke kemikaale- kaadmiumit, elavhõbedat. Enamik taimekahjurite hävitamiseks kasutatavaid preparaate on mürgised ka inimesele, seepärast tuleb puuvilju ja marju enne söömist voolava vee all pesta. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 5. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS
6 liiki Autotransport +vedu kiire ja paindlik lühikeste vahemaade Väikesemahulised kaubad: korral toiduained, kergetööstustooted + kaupa saab vedada ilma ümberlaadimiseta jne. ehk ,,uksest ukseni" Oluline lühikestel vahemaadel ja - Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kohalikel vedudel kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud - korraga saab vedada vähe kaupa - suur keskkonnasaastaja 6 Raudteetranspo + vedu odav (vajab vähe tööjõudu suure Veetavad kogused suured ja rt kaubakoguse ja reisijate transportimiseks) mahukad (puit, kütus, + suur mahutavus, transpordivahendid, maavarad)
päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. Hea on see et see on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Halb on see et see soojendab õhku liiga palju. Heitgaasid. Päikesel ei lase normaalselt tagasi peegelduda. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. Kasvuhoonegaase. 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Eestis poleks talvel enam lund ja tänu sellele kaoks paljud loomaliigid eestist ära.
Kondenseerumine Sajab vihma, rahet, lund Aur Aurumine Maapind Pinnavesi Jõgi järv Meri põhjavesi Happevihma tekkeprotsess: atmosfääri paiskunud vääveloksiidid ja lämmastikoksiidid reageerivad pilve veeosakestega , ja tekitavad lahjendatud happelahused. SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 SOx ja NOx satuvad õhku: 1. Heitgaasid tööstusest Söe ja naftasaaduste põletamisproduktid on SOx ja NOx raskemetallid, süsivesinikud 2. Liikluse heitgaasid peamiselt lämmastiku ja pliiühendid 3. Asulates katlamajadest, ahjudest- peamiselt SOx 4. Elektrijaamad. SOx ja NOx 5. Jäätmete põletamine 6. Looduslikud protsessid äike, vulkaanid, bioloogiline lagunemine, metsapõlengud 70% Vääveldioksiidist! Ülejäänud lämmastik mono või lämmastikdioksiidist
Pilv Kondenseerumine Sajab vihma, rahet, lund Aur Aurumine Maapind Pinnavesi Jõgi järv Meri põhjavesi Happevihma tekkeprotsess: atmosfääri paiskunud vääveloksiidid ja lämmastikoksiidid reageerivad pilve veeosakestega , ja tekitavad lahjendatud happelahused. SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 SOx ja NOx satuvad õhku: 1. Heitgaasid tööstusest Söe ja naftasaaduste põletamisproduktid on SOx ja NOx raskemetallid, süsivesinikud 2. Liikluse heitgaasid peamiselt lämmastiku ja pliiühendid 3. Asulates katlamajadest, ahjudest- peamiselt SOx 4. Elektrijaamad. SOx ja NOx 5. Jäätmete põletamine 6. Looduslikud protsessid äike, vulkaanid, bioloogiline lagunemine, metsapõlengud 70% Vääveldioksiidist! Ülejäänud lämmastik mono või lämmastikdioksiidist
külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus. Kliima soojenemine Atmosfääri sattunud süsihappegaas ja teised heitgaasid takistavad soojuskiirguse eemaldumist Maalt, mistõttu tekib nn kasvuhooneefekt. See võib põhjustata globaalset kliima soojenemist. Kui nii peaks juhtuma, muutub looduses palju muutuvad nii taimede, sh metsapuude kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud kahjurid levivad põhja suunas, seni vähearvukate liikide sigimine muutub intensiivsemaks (mitu põlvkonda aastas) ning
töötab või mitte. Seda protsessi nimetatakse kaevanduse hapete drenaaziks. Happed võivad liikuda põhjavetega veekogudesse hävitades loodust. 1930.aastate lõpuks Ameerika kivisöe kaevandused tekitasid 2.3 miljonit tonni väävelhapet aastas. Kivisöe tulekahjud. Maailmas on sadu kivisöetulekahjusid. Need mis põlevad maa all on raske märgata ja paljusi ei saa kustutada . Need tulekahjud võivad põhjustada maapinna vajumist. Põlemisel tekkivad heitgaasid on elule ohtlikud. Kui gaasid vabanevad maapinna peale, võivad need tekitada pinnapealseid tulekahjusid. Kivisüsi võib süttida iseenesest või kokkupuutudes tulega . Taimede põlemisel ( suvisel ajal ) võivad süttida ka naaber kivisöe allikad. Hiinas põleb aastas 109 miljonit tonni kivisütt väljaheites 200 miljonit tonni süsinikdioksiidi . See moodustab 2-3 % kogu maailmas väljaheidetud süsinikdioksiidist fossiilsetest kütustest aastas. Kuid see on ka samapalju kui
Poolustelt külmad hoovused Soe hoovus toob kaasa sooja ja niiske kliima Külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva kliima 23.Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: · väävliühendid, eriti SO2 · Lämmastikuühendid(NO, NO2, ammoniaak) · Süsinikuühendid(vingugaas CO, süsihappegaas CO2) · Aerosool ehk tahked osakesed Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast. Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. 24.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Orkaanid e. Taifuunid e. Troopilised tsüklonid 12. sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina". Tornaadod e
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
Ülemaailmese Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) 1994 aasta ettekandes väidetakse, et ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid on üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Metüülbromiid hävitab osoonikihti peaaegu samapalju kui kloorfluorsüsinik. Määratleti ka kolm inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikat: viljakoristusele järgnev kahjuritõrje, metsade ja kõrrepõldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. Antropogeensete saasteainete hulgas paiskuvad atmosfääri ka haloonid. Neid kasutatakse tulekaitsesüsteemides. Tuntumad haloonid on CF2ClBr ja CF3Br. Haloonid mõjuvad osoonikihile põhimõtteliselt samamoodi kui CFC ühendid. Haloonides on osooni hävitav ühend kloori asemel broom. Br + O3 -> BrO + O2 (21) BrO + ClO -> Br + ClOO (22) Haloonid hävitavad osooni 3-10 korda võimsamalt kui freoonid. Selle põhjuseks on
ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine te...
· Veenduge, et oskate vajadusel mootori kohe seisata. · Ärge töötage puu otsas, kui te pole selleks spetsiaalselt instrueeritud ega oma selleks tööks ettenähtud varustust (ohutusvöö, ohutusköied, ohutuskonksud jms.). · Ärge kunagi kasutage rikkis, vigastatud vi valesti monteeritud saagi. · Ärge kunagi kasutage saagi, mida on ümber ehitatud ega vasta enam esialgsetele tehnilistele näitajatele. · Mootori heitgaasid on mürgised. Kasutage mootorsaagi seepärast ainult hästi ventileeritavates kohtades. Ärge kasutage mootorsaagi kinnistes ruumides, plahvatusohtlikus vi plevas keskkonnas. · Ärge transportige saagi ühest kohast teise töötava mootoriga. Ka lühikese maa taha transportimisel katke kett selleks ettenähtud kaitsevutlariga (juhtplaadi kate) ja hoidke juhtplaati suunaga tahapoole. Sidukiga transportimisel pange saag stabiilsesse
mulda · deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega · aridifikatsioon on kõrbestumine · olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega · ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga · masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine · keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina · maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused · kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud · rahvuspark on n suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLREGILISED? Sport ja allergia Pärast füüsilist pingutust hingamisraskused ASTMA Spirograafia näitab kui vabalt liigub õhk välja meie higngamisteedest, kui palju 1 sekundi jooksul väljahingatava õhu maht väheneb Pingutusastma esinemissagedus on 90% astmahaigetel, 6-13% rahvastikust, naised 35,4%, mehed 13,2%. Atoopia korral astma tekke risk suureneb 25 korda kiirus ja jõualadel ning 75 korda kestvusaladel. Bronhilõõgastite kasutamine Inhaleeritavate hormoonide kasutamine Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal Pingutusastmahoo ajal ei tõuse eosinofiilide arv veres ega rögas NO hulk väljahingatavas õhus ei muutu võ...
kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60. LIHATOOTMINE Alati seostatakse globaalsetsoojenemist asjade põletamisega ja suurte tossupilvedega. Kõikide enim tuntud kliimasoojenemise faktorite kõrval unustatakse tihti ära üsna lihtne aga samas kõige ohtlikum tegur, milleks on liha tootmine. Tänasel päeval lihatööstus toodab aastas 51% kogu maailma kasvuhoonegaasidest samal ajal kui ülemaailmsest transpordist tulenevad heitgaasid on ainult 13% sellest.5 Liha tootmisega kaasneb mitmeid erinevaid nähtusi nagu näiteks metsaraie, transport, maa kasutus jne. Kõige koormavam siiski on looma kasvatamine. Lihtsasti mõistetav on olukord, et looma suureks kasvatamine puhtalt selle jaoks, et tappa liha jaoks on väga ebaefektiivne. Ühe kilo loomaliha kasvatamiseks kulub keskmiselt 18000 - 20000 liitrit vett ja üle 1000 liitri vett, et saada lehmalt liiter piima.6 Loomade kasvatamise juures mängib suurt rolli ka vee
leida sobilik spordiala ja liikumisstiil (ujumine sobib enamikule). Kui füüsiline pingutus (eriti külmas õhus) tekitab siiski astmanähte, saab seda ennetada eelneva bronhilõõgasti inhaleerimisega. Ka olümpiavõitjate seas on astmaatikuid! Astmanähte vallandavad tegurid: ¤ allergeenid: kodutolm, tolmulest, loomade karvad, kõõm, eritised, hallitusseente eosed, õietolm ka toiduained ¤ viirusinfektsioonid ¤ õhusaastus: tubakasuits, kemikaalid, tugevad lõhnad, heitgaasid ¤ teatud ravimid (nt. aspiriin) ¤ toidulisandid ¤ külm õhk, ilmamuutus ¤ füüsiline pingutus ¤ olemasolevaid astmanähte võib süvendada ka närvipinge Vallandavad faktorid on igaühel erinevad. Neid peab teadma ja oskama vältida! 7.1. ASTMA RAVIMID Astma ravimid jagunevad 2 gruppi: 1. BRONHILÕÕGASTID - leevendavad kiiresti astmanähte. Neid peab alati kaasas kandma. Pidevaks pikaajaliseks tarvitamiseks need aga ei sobi. 2
samuti aerosoolid, mis ei lase soojuskiirgust atmosfäärist lahkuda ja Maad jahtuda. Kui gaaside hulk ületab vajaliku piiri, siis selle tulemuseks on kliimasoojenemine Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi Peamisteks õhku saastavateks aineteks on (need on need kasvuhoonegaasid, mida ei tohi olla ülemäära): 1) kasvuhoonegaasid: väävliühendid, eriti S02, lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; 2) aerosool ehk tahked osakesed. 3) Kõige rohkem saastab õhku väävliühenditega üks suur vulkaanipurse. Tugeva
5.Otstarbekas maakasutus Happevihmad (tööstuspiirkonnad, K- Euroopa, Rootsi) 1. Muldade degradatsioon 1. Vähendada atmosfääri saastamist 1.Fossiilsete kütuste põletamine, (toitained liiguvad sügavamale, N ja S ühenditega puhastusseadmed. 2.Tööstuse ja transpordi heitgaasid orga. aine lagundamine destruentide 2. Alternatiiv energia kasutuselevõtt ühinedes õhusniiskusega moodustavad poolt väheneb), taimejuured happelisi S. ja N ühendeid. (SO2 SO3 ja kahjustuvad NO2 ja NO) veidi aitab kaas ka ülemäärane 2. Veekogude liigilise koosseisu CO2 muutused 3. Metsade (okasmetsad) hävimine
ventilatsiooniaparaatidest. Nafta, keedusool, toidurasvad, orgaanilised jäätmed, süsivesikud, valgud. Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid. Õhusaaste allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajandusliku d: 25 1.Kemikaalide kasutamine 1.Autode heitgaasid 2. Ebameeldiv lõhn 2. SO2 olmes ja 3. Tootmisjäägid tööstuses 4. Tolm (põllu harimisel) 3. Fluoriidid 5. Õietolm 4. NOx (oranzid, punased g.) 5. Kloriidid (veepuhastuses) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8
Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümneko...
lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks). 15. Faagotroof [PHAGOTROPH--An organism that obtains nutrients through the ingestion of solid organic matter] Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa Organism mis toitub tahketest orgaanilistest ainetest 16. Happevihm - piiskne H2SO4 udu, mis tekib väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel. (Kui heitgaasid lahustuvad vihmavees, tekib happevihm) 17. heterotroofne organism- taim- ja loomtoiduline loom 18. hüdrosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee 19. kantserogeenne aine- kasvajate(vähi) tekkimist põhjustav aine 20. karjatusahel- 1 tõiduahela põhitüüp, mis algab rohelistest taimedest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 21. Kasvuhoone efekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust,
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärje...
16. Dipper 16. Kopp 17. Dirt road 17. Pinnastee 18. District engineer 18. Teedevalitsuse juhataja 19. Downgrade 19. Langus 20. Dragging 20. Hööveldamine, sahkamine 21. Drain pipe 21. Drenaazitoru 22. Elevated approach 22. Ramp 23. Emissions 23. Heitgaasid 24. Endurance 24. Vastupidavus 25. Engineering supervision 25. Tehniline kontroll 26. Equivalent standard axle load 26. Normteljekoormuse ekvivalent 27. Estimated cost 27. Projektmaksumus 28. Exess load 28. Ülekoormus 29. Expansion joint 29. Paisumisvuuk, temperatuurivuuk 30. Falling gradient 30. Teekalle 31
mulda Deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega Aridifikatsioon on kõrbestumine Olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega Ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga Masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine Keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
piilarid üle parda, et jumalad suunaksid need asunduse poole, mis nad tema jaoks valisid.Puutüved, kaunistatud nikerdustega, leidsid lõpuks oma tee suure laheni edela Islandil, kus udu tõusis kuumadest kohtadest taeva poole.Ingolfur kutsus oma uut kodu ,,Suitsevals Laheks" või Reykjavikiks.1786.aastal sai linn, millel oli vaevalt 200 asunikku, linna õiguse.Kui tahes sobilik see Ingolfurile võis tunduda, on nimi ,,Suitsev Laht" nüüdseks tõest kaugel.Kui väljaarvata masinate heitgaasid, on Reykjavik suitsuvaba tsoon.Kõik majad 108,000 elanikuga linnas,koos eeslinnadega, kus elab veel omakorda 60,000 inimest, on köetud maasoojusenergiaga.Mitmetest paikadest linna ümber paistab modernse ja avara pealinna väviliste katuse kohal olev õhk alati värske ja puhas. Kaks tsirkulaarset tuuri külastajatele, näitamaks õhustikku ja ära tundmaks põhilisi huvikohti Islandi pealinnas, on lihtsasti läbitavad ka jalgsi
hääl võib muutuda kähisevaks, võib tekkida hingeldus- ja õhupuudushooge (astmahoog). Haigel on üldiselt häiritud enesetunne - nõrkus, unehäired, erutatud olek, võib esineda palavik. Pollinoosi on varem nimetatudki heinapalavikuks. Õietoimuallergiat esineb linnainimestel sagedamini kui maaelanikel. Et õietolm satub organismi peamiselt hingamisteede kaudu, siis võivad linnaõhus enam esinevad ja limaskestasid kahjustavad õhu saastained -autode heitgaasid, vääveldioksiid, tolm, suits jm. - soodustada organismi allergiseerumist õietolmudega. Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve. Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olema ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid. LOOMSED ALLERGEENED
Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) v...
2014 reform: Uus eelarve uued tuuled , Erinevad mõtted, rohelisemaks ja odavamaks jne , Mõtleme globaalselt Kalanduspoliitika Kes tohib püüda, mida ja kus : Vaalad, hülged, Läänemeri Sisuliselt samad probleemid, kui ÜPP: Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid Mereriikidel omad mured, eriti välisterritooriumitega: Kuidas korraldada püüki rahvusvaheliste vete lähedal Järved-jõed samuti probleem Keskonnapoliitika Eesmärk rohelisem Euroopa: Heitgaasid, Kliimasoojenemine, Keskkondlik ühtsus Probleemid: Kallis, ettevõtlust takistav, Uute riikide probleemid, Erinevad arusaamad probleemidest Mõjurid: Komisjon teeb enamus otsuseid Nõukogu keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide eitamine Parlament kõige rohelisem, aga mitte väga mõjuvõimas Tulevik: Ühtlustatud regulatsioonid, Balanss edu ja keskkonna vahel? Energiapoltiika
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USA-s. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID..............................................................4 1.1.Lämmastikühendid (NOx).............................................................................. 4 1.2.Heitgaasi kahjulikud komponendid süsivesinikud (CH)..................................4 2.AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS...................................................................5 3.VÄLISÕHU KAITSE................................
üleminek jne. Õhu koostis ja saasteallikad. Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. OSOON: Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. !Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe-asbest), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid. Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja-Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.). hapestumine( mullad),
kuivatamiseks alumogeel, aktiivne alumiiniumoksiid, veelgi parem niiskust siduv toim. tseoliit, alumosilikaat, mis sisaldab leelis- ja leelismuldmetalle molekulsõelad. kaltsiumiühendid kasutatakse happeliste gaaside adsorptsioonil. Kahjulikke orgaanilisi lisandeid võib ka põletada. Toksiliste ühendite asemel tekivad keskkonnale kahjutud süsihappegaas ja vesi. Lahtise leegiga näiteks heitgaasid nafta töötlemisel. Gaasid koosnevad puhtaist süsivesinikes. Termiline põletus lakivärvitööstuse, keemiatööstuse, elektroonikatööstuse heitgaasid. Katalüütiline põletamine. Kondenseerimine (gaasisegu jahutamine kuni vastava komponendi veeldumistemperatuurini) Biofiltratsioon bakterite võime lagundada gaaside orgaanilisi lisandeis süsihappegaasiks ja veeks. VÄÄVLI KÕRVALDAMINE Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada:
muutuda kähisevaks, võib tekkida hingeldus- ja õhupuudushooge (astmahoog). Haigel on üldiselt häiritud enesetunne - nõrkus, unehäired, erutatud olek, võib esineda palavik. Pollinoosi on varem nimetatudki heinapalavikuks. Õietoimuallergiat esineb linnainimestel sagedamini kui maaelanikel. Et õietolm satub organismi peamiselt hingamisteede kaudu, siis võivad linnaõhus enam esinevad ja limaskestasid kahjustavad õhu saastained -autode heitgaasid, vääveldioksiid, tolm, suits jm. - soodustada organismi allergiseerumist õietolmudega. Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve. Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olema ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid.(1)
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine....
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
suunaga suurus. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: „Kõikide süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastastikmõjul jääv suurus.“ Valemina: m1 v1 m2 v 2 ... m1 v01 m2 v02 ... Impulsi jäävuse seadus on leidnud rakendust reaktiivliikumisel. Reaktiivliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille põhjustab vaadeldavast kehast mingi kiirusega eemale heidetud keha osa. (Näiteks põlemisel eralduvad heitgaasid. Looduses liiguvad selliselt kalmaarid paisates endast eemale vett.) 2. Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. Jõud põhjustab keha kuju või kiiruse muutumist. Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.
toiduained, rõivad ja jalatsid jmt. Ekspordi struktuur võib olla väga ühekülgne. Tr. liik Transpordiliigi eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam? Autotransport Vedu kiire ja paindlik. Väikesemahulised kaubad: toiduained, Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel heitgaasid keskkonnakahjulikud. vahemaadel ja kohalikel vedudel. Raudtee-transport Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus kõrge. Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad. ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Tihedasti asustatud piirkondades
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport...
Tallinna Tööstushariduskeskus TRANSPORT LOGISTIKAS Referaat Pirje Porgand 405 RMÜ Tallinn 2009 SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega a...
koormuse teke. Õhu koostis ja saasteallikad. Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. OSOON: Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. !Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe-asbest), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid. Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja- Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.). hapestumine( mullad),
ja liigid olla inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Elurikkust ja liikide seisundit võivad kahjustada ka sellised välised faktorid, mis ei mõjuta silmanähtavalt koosluse taimestiku makrostruktuuri. Üks universaalsemaid keskkonnakahjustuse vorme on reostus, mille põhjuseks on enamasti pestitsiidid, heitveed, põldudelt ökosüsteemi kandunud väetised, tööstuslikud kemikaalid ja töötstusjäätmed, tehaste ja autode heitgaasid ning erodeerunud mäenõlvadelt pärit setted. Need reostusliigid ei ole pahatihti palja silmaga tuvastatavad, ehkki nad meid iga päev ning peaaegu kõigis maailma osades ümbritsevad. Reostuse üldisem ja pikaajalisem mõju vee ja õhu kvaliteedile ning isegi maakera kliimale on kindlasti probleem, ~6~ mida tuleb pidevalt silmas pidada, sest see ei ohusta mitte üksnes elurikkust, vaid mõjutab ka inimeste tervist. Reostumine pestitsiididega
röövitakse sellega väärtuslikke hobujõude (kadu võib ulatuda isegi üle 10% mootori võimsusest), siis turbo puhul saame kasutusele võtta energia, mis muidu püüdmatult kaotsi läheks heitgaaside rõhu ja temperatuuri. Erinevalt teistest ülelaadimisviisidest on turboülelaadimine niisiis peaaegu "tasuta" hinnaks on vaid mõningane takistus väljalasekgaaside liikumisele. Kuidas siis turbo heitgaasid tööle rakendab? Turbo läbilõige Pildi eest tänu / photo courtesy of NASA Turbo koosneb kahest üsnagi sarnasest poolest turbiinist ja kompressorist; esimest nimetatakse ka kuumaks pooleks (pildil punane) ja teist külmaks pooleks (pildil sinine). Pildil on turbiini flants,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
