SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord tunda äikese ajal ja töödates elektrimootorite läheduses. Osoon on terava lõhnaga, suuremaskoguses mürgine, väheses koguses tervi...
Carl Wilhelm Scheele (1742- 1786) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lain...
teadlased uurima, mis juhtub CFC-dega õhus. Selgus, et nad lagundavad seal osooni. Broomiühendid Ülemaailmse Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) 1994 aasta ettekandes väidetakse, et ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid on üks suurimaid osoonikihi kahjustajaid. Broomiühendid Inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikad viljakoristusele järgnev kahjuritõrje metsade ja kõrre-põldude põletamine tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. Tagajärjed Suurenev Maale jõudva UV- kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele. Mügarbakterid elavad mitmete kultuurtaimede juurtel ja on viimastele elutähtsad. Vaatlustest on selgunud, et Antarktika ümbruses on drastiliselt vähenenud planktoni hulk. See võib viia tõsiste häireteni toidu- ahelates. Silmakae
sakslaste taludega või osteti riigi poolt ära. Pärast Eesti taasokupeerimist Teises maailmasõjas suurendas Nõukogude okupatsioonireziim linnaku ala kuni 9 ruutkilomeetrini. 1990. aastate alguses võttis Kaitseliit Tapa sõjaväelinnaku enda kätesse. 1990. aasta märtsi alguses nõudis Tapa elanikkond, et sõjaväelennuväli likvideeritaks, sest see kahjustas elanike ja ümbruskonna tervist. Tapa linna joogivesi oli muutunud kasutamiskõlbmatuks ja heitgaasid mürgitasid nii õhku kui ka aiasaadusi, mis koos kaasneva müraga tekitasid elanikele (eelkõige lastele) närvisüsteemikahjustusi. Lennuvälja sulgemiseks hakati koguma allkirju ning kuu lõpuks kinnitasid keskonnakaitseminister Tiit Nuudi, ehitusminister Peeter Palu ja tervisehoiuminister Laur Karu, et lennuväli on kasutuskõlbmatu. Tapa sõjaväelinnak on Eesti kaitseväe suurim sõjaväelinnak. Seal asuvad suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, 1
võib koguneda keldritesse · maapinna kadu, degradatsioon · keskkonna risustamine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele · jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained 2) PÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD Veel: Väetised ja mürgid mis võivad sattuda põhjavette, erosioon, veterinaarravimid Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm 3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed 4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt
Tallinna Gümnaasium Igaühe õigus Bioloogia Tallinn 2007 Sissejuhatuseks 90ndate aastate algul hakkas Eestis levima Põhjamaades kasutatav mõiste igamehe õigus, mis tänapäevaks on välja kujunenud igaühe õiguseks. Sisult sarnaneb see üldiselt siiski naaberriikide omale, kuid esineb mõningaid olulisi erinevusi. Näiteks Rootsis ei ole keelatud viibida metsades, liikuda maastikel ja kasutada veekogusid nende omandivormist sõltumata. Mitte kahjustades loodust ning häirides omanikke. Eestis on aga tähistataud erametsa sisenemine või tähistatud eramaal olek ilma omaniku loata keelatud. Eestis aegade jooksul välja kujunenud igaühe õiguse moodustavad teatud tavad ja kombed, tuginedes seadustele ning moodustavad käitumisreeglid, mis määravad kindlaks igaühe õigused ja kohustused looduses viibi...
Kõige kõrgemaga on isooktaan, mille oktaaniarv on 100. Need kaks segatakse kokku ja saadasegi bensiin, mida näeme bensiinijaamades 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutatati puhastusvahendina. Siis mindi üle bensiinile. Bensiinile on lisatud läbi aegade erinevaid aineid, et teha see paremaks. Aga tänu nendele saastab bensiin aina rohkem loodust. Selle vastu hakati võitlema 1970-ndail. Heitgaasid toovad loodusesse CO-d ja lämmastikoksiide. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrid, ja mõned nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid.
Maanteetransport Palju teid; Teede korrashoid ja Lühimaa veod; paindlik; ehitus kallis; kohalik vedu; suhteliselt kiire. mahutab vähe elektriautod kaupa; vajab palju (päikesepatarei). tööjõudu ümberlaadimiseks; heitgaasid. Meretransport Mahub palju; Aeglane; Kaugveod; suured odav. merereostus; kaubad; kiirlaevad ümberlaadimiskulud reisijate veoks. suured; sõltub ilmastikust. Õhutransport Kiire; mugav; Lennujaamade ja Väikeste ja vedu paindlik
· Rakendati kvaliteedi juhtimis süsteemi · Õigeaegne tootmine · Palju allhankijaid · Valdav osa koondus samasse piirkonda · Autotööstuse 5 etappi · I etapp Toote arendus · II etapp Osade detailide valmistamine · III etapp Kokkupanek · IV etapp Turundus · Tegeleb põhiettevõte · V etapp Hooldamine ja teenindus · Turul · Auto kasutuse mõju keskkonnale · Heitgaasid · Vingugaas · Lämmastikgaas · Süsihappegaas · Autoõnnetused · Autode alla jäänud · Inimeste · Linnud 3 · Loomad Kõrgtehnoloogiline tootmine Tootmine, kus on kasutatud uusimaid tehnoloogiaid · 20. saj II pool · Arenes sõjandusega seotud harudes · Areneb, kasvab ja muutub kiiresti
või veega, külm kompress, külm jook. 19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Lihased muutuvad tugevamaks, suuremaks. Veesisaldus organismis suureneb. Hingamise ja südame töö aeglustuvad. 20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA, viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)? 21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi. Päike, heitgaasid, 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine). 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas). 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs). 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse). 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud: kaitse ja käitumisrefleksid.
korral. Bioenergia elektriener Igal Brasiilia Brasiili - Odav,lihtne. Saadav Taastuv gia pool,kus Jaapan a Ei vaja Energiahulk suh- 2% midagi Saksamaa Kenad spetsiaalset Teliselt vÄike.Tekivad kasvab Taani a töötlust. Tuhk ja heitgaasid. Eesti Lk.42-43 -Nafta vv-Kivisüsi -Maagaas HEJ- Hüdroelektrijaam Lk.53 Põhja-Ameerikasse on kirjutatud MAIS.Aafrika üleval on TSITRULISED ja NISU.Aafrika juures kohe on KOHVI.KOHVI kõrval on TEE.TEE-st ülesse ja paremale on kirjutatud RIIS,NISU,SUHKRUROOG ja TEE. Lk.58 1.Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks?
Kõik mis halvaks juhtub minema, läheb komposti. Siis on sellest vähemalt midagigi kasu. Ma ostan koju alati nii palju kui ära tarbin ja ka toitu valmistan nii, et raisku ei läheks. Ma lihtsalt arvan, et kuna maailmas on palju puudust kannatavaid inimesi, siis ei ole minul õigust toiduga priisata, pean olema kokkuhoidlik. Toiduga on ka see asi, et ideaalne oleks, kui see oleks kodumaine, sest kaugelt maalt Eestisse kaupa importimine kahjustab keskkonda. Probleemiks on siis sõidukite heitgaasid. Samuti ka erinevad taimekaitsevahendid ja säilitusained, et kaup jõuaks sihtkohta võimalikult värskena. Siinkohal ei saa ma öelda, et tarbiksin vaid Eestimaist toitu, sest talvel ei ole Eesti puuvilju ja köögivilju palju saada. Siis haarab ikka mu käsi poes välismaiste toodete poole. Ning üldse, Eestis ju banaane ja avokaadosid ei kasvata, mida mulle ikka süüa meeldib. Mina arvan, et suur probleem on toidutootjad, sest neid ei huvita keskkonnasäästlikkus, vaid
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on ...
No ja kui vahel mõnda natuke rohkem silmitsengi, siis ei juhtu ka midagi hullu. Kellelegi või millelegi sisse ei kõnni. Autojuhtidele on see oht aga täiesti reaalne. Autosid reklaamitakse seksikate neidudega või 250 km/h sõitvatena. Milleks? Kas mina kui, tarbija peaksingi nägema autot seksikana? Ning milleks reklaamida tohutuid hobujõudusid kui pole teid kus neid kasutada saaks. On ju auto tavaline tarbeese mida kasutatakse. Autode läbi sureb iga päev kümneid tuhandeid inimesi, heitgaasid reostavad keskkonda jne. Pealegi kui paljud inimesed teavad üldse autodest midagi peale värvi. Peaasi, et sõidab ja oleks ökonoomne. Seda infot on aga võimalik saada ka autoajakirjadest või müügisalongist. Teisest küljest jõuab autoga kiiresti ja mugavalt sihtpunkti, kui just ummikuid ei ole. Samas ka rongiga on väga mugav liigelda. Aega saab paremini planeerida, tehes kasvõi koolitöid. Turvalisem liigelda ja odavam tuleb ka. Kes mida hindab
Tulemusena väheneb efektiivse kiirguse hulk. (Tänapäeva kliima soojenemise põhjusteks on ka kiirgusvoo juurdevool ja nõrgenemine). 9. Miks osoonikiht hõreneb, selle tagajärjed? Ultraviolettkiirgus pääseb maale ning kahjustab taimi ja loomi, inimestel põhjustab nahavähki, muudab DNA struktuuri, vähendab põllusaaki Osooni lagundavad freoonid - külmikutest, aerosoolidest, tulekustutitest; klooriühendid, heitgaasid, lämmastikühendid. Osooniaugud tekivad osoonikihi õhenemisel (stratosfääris). 10. Milles seiseb kasvuhooneefekt, mis põhjustab? Kasvuhooneefekt - Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, pikalaineline soojuskiirguse väljumine on takistatud, neeldub õhus ja atmosfäär soojeneb, Põhjustavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikese valguse maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuse:
4. Kokkuvõte Linnud, ka linnas, on samaväärne osa keskkonnast nagu inimesed. Linnud pakuvad inimesele rõõmu ja on kasulikud, kuid võivad tekitada ka keerukaid olukordi ja probleeme. Kui linnud võivad olla inimesele harva ohtlikud, siis inimene ohustab linde märksa rohkem. Inimene on loonud lindude jaoks järjest ohtlikumaks muutuva keskkonna. Paljud hukuvad prügimägedel, jäädes seal (nt pudelisse) lõksu ning vigastavad end teravate esemetega. Ka erinevad toksilised ained ja autode heitgaasid võivad olla lindudele kahjulikud või surmavad. Kahju on osaliselt vastastikune. Linnud tekitavad inimestele suurt majanduskahju, ebameeldivusi ja äärmuslikel juhtumitel võivad olla eluohtlikud. Põhiline probleem mida linnud tekitavad on väljaheidete ladestamine ebasoodsatesse kohtadesse, nagu näiteks välirestoranid, ja mittesobivatesse kohtadesse pesitsema asumine. Tihtipeale asuvad linnud elama kortermaja rõdudele või katustele. Kuna linnud harjuvad üha rohkem linna ja
Töötaja tööasend ja -liigutused Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m3 Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. TERVISERISKID Autoremonditöökoja õhus võib eeskätt talvisel ajal (aknad-uksed on kinni) olla tuntav kogus töötajaile kahjulikult mõjuvaid heitgaase. Sisepõlemismootori heitgaasid sisaldavad järgmisi kahjulikke komponente: CO (vingugaas), NOX (lämmastikoksiidid), SO2 (vääveldioksiid), CmHn (süsivesinikud), Tahmaosakesed diiselmootorist. Suurima kahjuliku mõjuga on CO ja diisli tahmaosakesed. Vingugaas on mürgine ja vähendab hapniku transporti veres. Diisli heitgaasidel on vähki tekitav mõju. Kõik heitgaasid vähendavad hapniku sisaldust sissehingatavas õhus
Metsapiir e joon, millest põhja pool on metsa kasvamiseks liiga külm. Füüsikaline auramine on auramine maapinnalt. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja realtiivset niiskust. Pilvisus on pilvede hulk taevavõlvil. Sademete jaotus maakeral on keeruline, sest see sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust, samuti neelab see rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu
[9] Linnad ja tööstused Suurimateks saasteallikateks on tselluloosi- ja paberivabrikud, toiduainetööstused ja olme. Nende tõttu tekib suurel hulgal reovett, mille kaudu satub lämmastik loodusesse. Reostuse protsent erineb riigiti, kuna reovee puhastuse tase on riigiti erinev. Probleemiks on ka sademete äravool, kuna sademed juhivad reostuse jõgedesse ja järvedesse. [9] Fossiilsed kütused Suurimateks saasteallikateks on söeküttega elektrijaamad ning liiklusvahendite heitgaasid. Fossiilsete kütuste põletamisel tekib ~22 teragrammi (1 Tg = 1012 g) lämmastiksaastet aastas. Põlemise tagajärjel tekib NOx, mis on sudu ja happevihmade tekke põhjuseks Lämmastiksaaste tagajärjed Mõju inimesele Nitraadid ja nitritid võivad põhjustada mitmeid tervisehäireid: · Reageerides veres oleva hemoglobiiniga väheneb vere hapnikukandevõime ning tekivad hingamisprobleemid (hüpoksia). Eriti ohtlik on see imikutele ja väikestele lastele,
saastamises. See süüdistus on natukene ülekohtune. Elukeskkonda ei saasta mitte keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Üks võimalus elukeskkonna saastumise vältimiseks või oluliseks vähendamiseks on peaaegu jäätmevaba(suletud tsükliga) tootmine, kus püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda see kasulikeks saadusteks. Heitveed puhastatakse põhjalikult ja suunatakse tootmisse tagasi. Ka heitgaasid ja tolm püütakse kinni ja kasutatakse ära. Selline tootmine nõuab keerukaid seadmeid ja alguses ka kindlasti suuremal hulgal raha, kuid lõppkokkuvõttes tasub see ära. On ka teine võimalus, kuidas elukeskkonna saastumist vältida. Tuleb muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks. Mitmesuguste puhastusvõtete rakendamise kõrval on sagely vaja ka tootmist põhjalikult ümber korraldada. Uueks suunaks on näiteks sellised energia tootmise võtted,
Juuksed tavaliselt sirged Mongoliidne rass- väike kasv, kollakas nahk, kõrged põsenukid, pilukil silmad, lai nina, vähene habemekasv 23) Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid 24) Kasvuhoone efekt Päikese kiirgus soojendab õhku ning maapind pidevalt soojeneb. Soojus peegeldub tagasi maale, toimub pidev kuumenemine 25) Looduse saastajad tööstusettevõtted autode heitgaasid deodorandid tankerlaevadelt satub vette reostavaid aineid keskkonna mürgid suitsud liivatolm jms
surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära. Selle tulemusena tõusevad silindris temperatuur ja rõhk. Paisuvate gaaside survel surutakse kolb alla ning keps pöörab väntvõlli. Nii muundatakse kolvi sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördliikumiseks. Väljalaskeklapi avanemisel ja kolvi ülesliikumisel väljuvad heitgaasid silindrist.Mootori tööga on seotud järgmised mõisted. Ülemine surnud seis (ü.s.s.) kolvi kõige ülemine asend. Alumine surnud seis (a.s.s.) kolvi kõige alumine asend. Väntvõlli vända raadius kaugus väntvõlli võllikaela teljest vändakaele teljeni. Kolvikäik S kolvi äärmiste asendite vahekaugus, mis võrdub väntvõlli vända kahe raadiusega. Iga kolvikäigu jooksul teeb väntvõll pool pööret.
71. oskab analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport +Vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad: - Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted jne. heitgaasid keskkonnakahjulikud Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetransport +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, usaldatav, Veetavad kogused suured ja tööviljakus kõrge (sest vajab vähe tööjõudu suure koguse mahukad (puit, kütus,
m1 v1 m2 v 2 ... m1 v 01 m2 v02 ... vastastikmõjul jääv suurus.“ Valemina: 45. Too kaks näidet, kus impulsi jäävuse seadust tuleks rakendada? Reaktiivliikumisel 46. Mida nimetatakse reaktiivliikumiseks? Reaktiivliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille põhjustab vaadeldavast kehast mingi kiirusega eemale heidetud keha osa. (Näiteks põlemisel eralduvad heitgaasid. Looduses liiguvad selliselt kalmaarid paisates endast eemale vett.)
Pumbajaamades on suurimaks probleemiks sademevesi, mis rohkete sademete korral võib pumpade tööd hairida. 7. Tööstus Valla suurimaks tööstusettevõtteks on Viru Rand mis tegeleb kalatoodete tootmise ja turustamisega. Teiseks suuremaks ettevõtteks on AS Voka Masin. Ettevõte tegeleb metallkonstruktsioonide, traktori haagise raamide, jäätme- ja multiliftkonteinerite tootmisega. Tööstuste suurimaks probleemiks vallale on nende tekitatavad heitgaasid. 8. Põllumajandus Toila valla alal asuvate põldude muldkatte seisund on hea. Põllukultuure väetatakse regulaarselt, et saada parim viljakus. Palju kasutatakse ka vahekultuure, nt hernest ja uba. Vallas on suures ülekaalus teravilja kasvatus. Vähem kasvatatakse ka kartulit. Vallas asuvatest taludest umbes 15 protsenti on mahetalud. Vallas asub ka Eesti suurim kitsefarm. 9. Metsamajandus Metsamajandus ei ole vallas nii heal tasemel kui põllumajandus
Tehislikku keskkonda ümbritseb looduslik keskkond. Looduslikkeskkond on näiteks: mets, põllud, niidud ja kõik see, mis on looduslikult ise tekkinud. Inimtegevuse mõju keskkonnale. Inimtegevus avaldab üldjuhul keskkonnale negatiivset mõju. Näiteks: õhusaastumine, osoonikihi kahanemine, globaalne soojenemine, loodusressursside vähenemine, vee saastumine. Õhusaastumise põhjusteks on: jäätmete lagunemine prügimägedes, autode heitgaasid, põllumajanduslikud ja tööstuslikud tegevused. Järjest rohkem laiendatakse linnasid ja seega väheneb loodusliku keskkonna pindala, ning tekib järjest rohkem juurde tehislikku keskkonda ning mida rohkem ehitatakse suuri tööstuseid ja muid hooneid seda rohkem saastub õhk. Vee saastumise peamisteks põhjusteks on: tööstuste jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid. Veesaastatuse tagajärjeks on veekogude kinnikasvamine ja vee kvaliteedi halvenemine.
Autotransport + vedu kiire ja paindlik lühikeste vahemaade korral Väikesemahulised kaubad: toiduained, + kaupa saab vedada ilma ümberlaadimiseta ehk ,,ukselt kergetööstustooted jne. ukseni" Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel. - vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud - korraga saab vedada vähe kaupa - suur keskkonnasaastaja Raudteetransport + vedu odav (vajab vähe tööjõudu suure kaubakoguse ja Veetavad kogused suured ja mahukad (puit, kütus, reisijate transportimiseks) transpordivahendid, maavarad). + suur mahutavus, Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod
hääl võib muutuda kähisevaks, võib tekkida hingeldus- ja õhupuudushooge (astmahoog). Haigel on üldiselt häiritud enesetunne - nõrkus, unehäired, erutatud olek, võib esineda palavik. Pollinoosi on varem nimetatudki heinapalavikuks. Õietoimuallergiat esitieb linnainimestel sagedamini kui maaelanikel. Et õietolm satub organismi peamiselt hingamisteede kaudu, siis võivad linnaõhus enam esinevad ja limaskestasid kahjustavad õhu saastained -autode heitgaasid, vääveldioksiid, tolm, suits jm. - soodustada organismi allergiseerumist õietoimudega. Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve. Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olemna ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid. Loomsed allergeenid
Nende tööpõhimõte on umbes nagu külmkapil. Soojuspump võimaldab muundada madalama potentsiaaliga soojust kõrgemapotentsiaaliliseks. Selle protsessi läbiviimiseks kulub ka energiat, aga väheneb summaarne kütteenergiakulu vähemalt 20...25% võrra. Soojuspumpa saab kasutada ka maja jahutamiseks suvel. Eesti oludesse peaks soojuspumbad sobima küll. Soojusvahetid vajavad teatud pinda. Selleks võib olla pinnasekiht, jõed, järved, heitveed, heitgaasid. Ainuke takistav tegur nende levikul on kõrge maksumus. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Päikeseenergia kasutamisest Eestis, kui väga alternatiivsest energialiigist, rääkida ei saa. Küll võib teda kasutada mingil määral teiste energiatootmisprotsesside kõrvalproduktina. Näiteks vesiniku tootmiseks veest kütuseelementide tarbeks. Lihtsalt ja tavaliselt on päikeseenergiat ära kasutatud kodumajapidamises (vee soojendamine paagis, kasvuhooned)
Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine. Õhusaastel Põllumajanduslikud 1.Kemikaalide kasutamine 2. Ebameeldiv lõhn 3. Tootmisjäägid 4. Tolm (põllu harimisel) 5. Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 2. SO2 olmes ja tööstuses 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 5. Kloriidid (veepuhastuses) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2.Olmereoveed .Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda
audit, nõustamine jt.), kohalikke ei usaldata 81 analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport +Vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad: - Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted heitgaasid keskkonnakahjulikud jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetranspo +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, usaldatav, Veetavad kogused suured ja rt tööviljakus kõrge (sest vajab vähe tööjõudu suure mahukad (puit, kütus,
arendamist ja puhastada oma reostunud vett enne selle loodusesse laskmist. Õhu saastumine on tänapäeval üks kõnekamaid jutuaineid, selle vastu võideldakse ka kõige rohkem ja samuti ka osoonikihi säästmine on tähtis, sest selle lõhkumine toob kaasa ka kliimasoojenemise. Kõige rohkem saastavad õhku autod ja tehastest tulnud mürgid. Suured autotootjad võistlevad pidevalt omavahel, kes teeks kõige keskkonnasõbralikuma auto, mis on ökoloogilisest vaatevinklist ääretult tõhus. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Tuul võib happevihmad teab kui kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid nagu skulptuurid, ehitised ja teed. Pidevalt räägitakse süsinikdioksiidist, mis pidavat rikkuma osoonikihti kõige märgatavalt, kuid kunagi ei räägita metaanist, mis kaasneb loomade väljaheidetega, nt. lehmade väljaheited sisaldavad kõige
Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe Tänu mullaviljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele, inimestele Elukoht paljudele organismidele Muld aitab taimedel kinnituda Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku Asendamatu loodusvara põllumajanduses Muld Too kolm näidet, mille abil selgitad intensiivse põllumajanduse mõju keskkonnale. a. Heitgaasid b. Hävitab taimeliike c. Tallab mulda, muudab selle viljatuks NB! Intensiivne vaid arenenud riikides! Võrdle arengumaade omatarbelise ja arenenud riikide moodsa põllumajanduse mõju keskkonnale. Milles seisneb huumuse tähtsus? Huumusesse koguneb toimub taimedelt pärit orgaanilise aine ehk seal toimub kamardumine ja seal see seguneb mineraalosaga Huumus on väga viljakas ja toitaineterikas, taimedel on seda kasvamiseks vaja
surnukehadelt eemaldati isegi juuksed ja kuldhambad. Miski ei tohtinud raisku minna. Ohvrid saabusid rongidega, tavaliselt pungil täis kaubavagunites. Neile teatati, et nad olid tulnud tööle. Kõigepealt aga tuli "desinfitseerimise" jaoks lahti riietuda ja "dusi all käia". Mehed saadeti ühtele, naised-lapsed teisele poole. Nad pidi lahti riietuma, kõik oma asjad maha jätma ning gaasikambritesse astuma. Masinad pandi käima, heitgaasid suunati puupüsti täis kambritesse. Kogu protseduur ei kestnud kauem kui tund või kaks. Treblinkas mõrvati kuni 15 000 inimest päevas. Alguses maeti surnukehad tohututesse haudadesse hiljem hakati neid põletama. Tänu krematooriumitele hoiti ära lagunemise tulemusel puhkevad epideemiad. Kuid juutide hävitamiseks ei kasutatud vaid krematooriumit vaid ka tuleriidal põletamist. Herbert Floss oli laipade põletamise spetsialist. Tema saladus peitus tuleriida kokkupanemisel
II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suure...
Klooriühendeid satub atmosfääri ka vulkaanipursete ajal. · Broomiühendid- ookeanide auramisel tekkin metüülbromiid on üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Metüülbromiid hävitab osoonikihti peaaegu samapalju kui kloorfloursüsinik. Inimetegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikad: viljakoristustusele järgnev kahjuritõrje, metsade ja kõrre põldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. · Flour- flouri sisaldavad nii haloonid kui ka freoonid. Õhku sattuv flour seotakse tugevasti flourvesinikhappesse HF. Seega flour ei osale osooni hävitamises. · Osoon ja aerosool- osooni tasakaalu kõgutavad katalüsaatorid ja aerosool oma muutlikusega. Osooni kahanemist pühjustab ka vulkaanipurske järgne aerosoolitulv. · Lennuliikluse mõju osoonikihile- stratosfääri paiskub lennuki ja raketikütuse
Pärast tööstusliku saaste vähenemist Eestis ja IdaEuroopas, on Tartu ja Tõravere teadlased Viivi Russak, Hanno Ohvril ja Oleg Okulov täheldanud siiski atmosfääri läbipaistvuse paranemist. On veel teisigi kliimamuutuste põhjusi, mis näivad paratamatud inimühiskonna arengu taustal. Nii näiteks on suurlinnad soojuse oaasid, sest majade kütmisel eraldub õhku soojust. Ka autode heitgaasid võimendavad kasvuhooneefekti. Tulemusena on suurlinnade südames temperatuur talvel tunduvalt kõrgem kui nende äärealadel. Peterburis näitab pakasega kraadiklaas isegi kümmekond külmapügalat vähem kui ümbruskonnas. Ka suvel kiirgavad asfalt ja hooned palju soojust, ning linn, kus puudub rohelus, asub nagu praepannil. Pargid ja murud jahutavad aga linna vee aurumise kaudu, sest selleks vajalik soojus saadakse osaliselt õhust.
Tahmaemissioonid vähenesid poole võrra ja tahkete osakeste emissioonid vähenesid mootoritüübist olenevalt tavalise diiselkütusega võrreldes 24-36%. Biodiislis puudub väävel ja tänu sellele saab oksüdatsioonkatalüsaatoreid ära kasutada - vähenevad veelgi saasteainete emissioonid ja kaob ka biodiisli tüüpiline lõhn. 3.2. Emissioonid Iga sisepõlemismootor, sõidab ta siis bensiini, diiselkütuse, maagaasi või biodiisliga, produtseerib heitgaase. Heitgaasid tekivad kütustes leiduvatest süsivesinikest ja põlemisprotsessis vajaminevast õhust. Tähtsamad heitmed, mis tekivad ja mille hulga järgi tänapäeval kütust hinnatakse, on: · Süsinikoksiid (CO) 8 · Põlemata süsivesinikud (HC); · Lämmastikoksiidid (NOx); · Tahked osakesed.
Sissejuhatus Põlevkivi on kiltne settekivim, mis tekkis kauges minevikus (ordoviitsiumi ajastul, ~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Põlevkivi võib olla süngeneetiliselt seotud karbonaatsete või terrigeensete settekompleksidega, moodustades kihilaadseid kehasid. Põlevkivid on maailmas küllaltki laialt levinud. Teada on enam kui 600 leiukohta . Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga, Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel levialal on tootsate kihtide lasuvad rõhtsalt ja väikesel sügavusel ning nende paksus ja kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti...
Veel: kõpressid, piiniad, õlipuud, tamm, loorber, seedrid, jaanileivapuud. Paljud puude lehed on kaetud vaha- või vaigukihiga eukalüpt. Mõned lehed on kitsad või kaetud karvakestega- vähendab auramist. Kultuurtaimed: teraviljad, puuviljad-nisu, mais, mandariin, viinamari, virsik, apelsin, oliivipuud 5.Loomastik: panda, puuma, tiiger, alligaator, madukael, haigur 6.Inimtegevus: Viljakasvatamine, Puhke ja turismipaigad. Suure hulga autote heitgaasid ohustavad inimesi mürgipilved. 7. Mõisted: mangroovtihnikud- puude tihnik, tõusu aeg latvad, mõõna hingamisjuured Savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad 1. Asend: Pöörijoontest ekvaatori poole. 2. Kliima: Suvepoolaastal kujundab ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Kui suvel on päike seniidis ja ilma kujundab ekvatoriaalne õhk, siis on vihmane aastaaeg. Troopiline õhk toob aga kuiva aastaaja. Õhutemperatuur alati soe.
aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Õhusaastel Põllumajanduslikud 1.Kemikaalide kasutamine 2. Ebameeldiv lõhn 3. Tootmisjäägid 4. Tolm (põllu harimisel) 5. Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Rahvusvaheline kostöö - Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on 1. Hädavajalik rändliikide kaitse. 2. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes 3. Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele 4
piirnormid joogivees. Määruse kohaselt ei tohi benso(a)püreeni sisaldus joogivees ületada 0,010 g/l ning summaarne benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni ja benso(ghi)perüleeni piirnorm on 0,10 g/l. Kemikaalide kasutamise ja leviku mehhanismid Te võite kokku puutuda PAH-idega keskkonnas, kodus ja töökohal. Sest PAH-id on looduses ja inimtegevusest, kokkupuutumiseks on mitmemeid viise. Aurud, sõidukite heitgaasid, kivisöe, tõrva, asfalt, metsatulekahjude, põllumajanduse ja põletamise tagajärjel. Ohtlike jäätmete leidmis kohad on kõik kokkupuuteallikad. Võite kokku puutuda PAH-idega kui hingate sisse sigarettide ja tubaka suitsu, sööte toite, mis on kasvanud saastunud pinnase või süües liha-või muid toite, mida on grillitud. Grillimisel ja söestumisel suurendab PAH-ide sisaldus toidus. Töödates
Amp. O 10-15' M 40-60' polaarne max august min- märts. Amp. 40-50'. Vesi atmosfääris. Transpiratsioon- taimede auramine. Füüsikaline auramine- maapinnalt auramine õhuniiskus- õhus leiduv veeauru hulk. Sademeid kus/ palju? Madagaskar idarannik- Soehoovus- 2000-3000. Gangese alamjooks mussoonide 1000-2000. Jaapan-Kuroshio hoovus- 1000-2000. P- Am. Idarannik- 500-1000. Mäestike mõju kliimale- 1km-20'| 2km-14'| 3km-8'| 4km-2'|. Õhu saastamine happesademed-Tööstuspiirkonnas, põhjustab heitgaasid, loodust hävitab, muudab mullad happeliseks, iminesele- sudu(hingamine). Abinõud-Filtrid, mitte fossiilsed kütused. Osooniaugud- antartikas, põhjustab külmad temp olud, fretoonid ja aerosoolid, loodust hävitab, inimesele nahavähk, aerosoolide piiramine. Kasvuhooneefekt- kogu maalilmas, kasvuhoonegaas, vulkaanid, loodusele kuivatav, liustikud sulavad, inimesele õhutemp tõuseb, jääalad sulavad, haigused levivad,
-lõhkamine -lõhketööd -kaitseväe transpordivahendite kasutamine -kaevikute ja laskepesade kaevamine -maskeerimine -majutumine telkides -jäätmekäitlus välioludes -välitualeti rajamine ja kasutamine -lahtise tule kasutamine Mõjud kaitseväe tegevusest tingituna: - keemiliste ühendite reostus laskemoonast , autokütusest, - mootori- jm õlidest ja vedelikest - transpordivahendite poolt põhjustatav erosioon - kuuli- ja killukahjustused - sisepõlemismootorite heitgaasid - relvade kasutamisel tekkivad gaasid - müra, lööklaine 1 - jäätmekäitlus välioludes - välitualeti rajamine ja kasutamine - lahtise tule kasutamine - kahjustused teedel - floora ja fauna Keskkonnaalase väljaõppe eesmärgid on: - muuta keskkonnaküsimused sõjaväelise rutiini osaks nagu on taktikalised teadmised kaitseväes olevate isikute väljaõppe osa;
eri hulkades, järelikult maap läh-ne õhukiht eri koostisega. Looduslikud juhuslikud vulkaaniline tegevus, orkaanid, maavärinad , laviinid, tulekahjud neid toimunud aastasadade jooksul, enamsti tasakaalustatud aineringega. Antoropogeensed e inimtekkelised juhusl. Komp kaasajal muutunud püsivalt toimivateks , osakaal kasvab pidevalt n. tööstuslikud heitmed (suits, tolm, gaasid, radioakt. Jäätmed, heitgaasid transpordist jne). Troposfääri piirides AS koostis enam-vähem püsiv, muutused märgatavamad stratosfääris. SAASTEAINED 1. N ühendid NO, NO2, mida tähistatakse NOx; harvem ammoniaak. Looduses tekib NOx äikese, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena, see hulk aga tasakaalustatakse N ringega; veel metsade, rohtlate põlengud, mullas toimuvad mikrobioloogilised protsessid. Peamine tehislik allikas põlemine küttekolletes,
liiklusohutustasemele jõudmiseks ei tohiks Eestis liiklusõnnetustes hukkunute arv ületada 140 inimest aastal 2010 ja 100 inimest aastal 2015. Üheks oluliseks probleemiks Eestis on keskkonnasõbralike sõidukite madal osakaal veeremis, sh eriti busside seas. Eesti autopark on viimastel aastatel kasvanud peamiselt kasutatud autode hulga suurenemise tõttu, millest umbes 80% on üle 12 aasta vanad, enamus bussidest on 12 kuni 15 aastat vanad. Eestis moodustavad sõidukite heitgaasid umbes 75% seda tüüpi saasteainete emissioonist, kusjuures peamiseks saasteallikaks on autod. Probleem on teravaim tiheasustusaladel, kus nii elanike kui ka sõidukite kontsentratsioon on suur. Näiteks Eestis autotranspordist tulenevast summaarsest õhusaastekogusest 37% ja kasvuhoonegaasidest 32% emiteeritakse linnades, Tallinna osa kogu autotranspordi saastes on cà 20 %. Intensiivse liiklusega ristmikel on õhus CO üleküllus, mis põhjustab seal viibivate liiklejate, nii jalakäijate kui
Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti. Seal on kõrgelt arenenud tööstuspiirkonnad ning need on ka populaarsed puhkepiirkonnad. Suuremad linnad: Shanghai, Hongkong, Atlanta, Miami, Sydney, Canberra. Siiski esineb ka keskkonnaprobleeme. Tihe asustus koormab looduskeskkonda üle. Esineb liigset metsade maharaiumist, põllumaade väljakurnamist, põldudelt väetisejääkide voolamist jõgedesse. Ka toovad kahju tööstus-ja olmereostuse puhastamata reoveed, vabrikute suits, autode heitgaasid ja prügimäed. LÄHISEKVATORIAALSED HÕRENDIKUD Lähisekvatoriaalsetel hõrendikel on valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtus, kasutatakse sealseid madala tootlikkusega jändrikke puid kütteks. Pikema vihmaperioodiga lähisekvatoriaalses kliimavõõtmes kasvavad metsad sarnanevad vihmametsadega, kuid liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on seal väiksemad kui ekvatoriaalses vihmametsas. Hõrendikes esineb kuiva ja niiske aastaaja vaheldumist. Suved on vihmased ja talved kuivad.
paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri. konfliktid kohalike ja turistide vahel. Liik Transpordiliigi eelised ja Milleks sobib kõige puudused enam? Auto- Vedu kiire ja paindlik. Vajab palju tööjõudu, Väikesemahulised kaubad: toidu – maanteede ehitus on kallis, heitgaasid ka kergetööstustooted jne. transport keskkonnakahjulikud. Raudtee- Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus Veetavad kaubakogused suured ja kõrge. Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu mahukad. Puit, kütused, transport ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu transpordivahendid, maavarad. suhteliselt aeglane. Vajalikud Tihedasti asustatud piirkondades
Jaotatakse kaheks: õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed tekivad konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Frontaaläikesed esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemperatuuri erinevus ja mida kiiremini liigub front edasi. Õhu saastumine Saasteaineid satub õhku nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Linnades peamised õhusaaste allikad kütmisel tekkiv suits, autode heitgaasid. Maakeral tervikuna soojuselektrijaamad, metallurgia, naftatööstus ja autotransport. Tahke aine lendumist soodustav tugev tuul ja kuiv pinnas. Põua ajal tekkinud metsatulekahjud saastavad õhku väga ulatuslikul määral. Kõige enam tolmu tuleb kõrbealadelt. Õhu saastamise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Ja siis see maasoojenemine blabla. Inimeste hingamiselundite kahjustamine. Sudu udu ja tahmaosakeste segu.
kivisöelektrijaama puhul 90% CO2 emissioonist maa alla pumbata. Mongstad kivisöel töötav soojuselektri- jaam CO2 kahandamise meetodid 3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks Põletamisjärgne tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid) seotakse 85-95% CO2-st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal. Katsetatakse nt. Taanis Esbjergis. Efektiivsus kokkuvõttes siiski väike ja kütusekulu suureneb 10-35%, aga peaaegu ainus meetod olemasolevate jõujaamade jaoks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
