Millises Eestis ma tahan elada? Olen märganud, et praegune Eesti erineb palju sellest Eestist, kus ma sündisin. Ma unistan tihti teistsugusest, mulle sobivamast, Eestist. Hetkel on Eesti linnades liiga palju rahvast kõnniteed on inimestest pungil täis, sõiduteedel on ummikud, sissehingates tunnen, kuidas kopsudesse tungivad heitgaasid ja palju muudki. Maakohtades on aga vähe inimesi. Seetõttu lähevad ka sealsed farmid pankrotti, kuna saaduste kokkuostuhinnad on väga madalal, postkontorid suletakse, koolid kaovad ning palju muud. Ka inimestel pole tööd. Töö saamiseks kolivad nad edasi linna ning maakohad surevad välja. Ma külastan tihti oma maakodu ning seetõttu olen ma sellise asjaga tuttav. Ma olen väga uhke, sest Eesti loodus on väga puhas ning ainulaadne. Kusagil
Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja veed, puhmad, valgejänes, kaevandused, roomikautode jäljed turbasamm polaarrebane, küttimine, al, paju, hundid, kalandus
AINERINGED I rida 1. Kuidas on rohelised taimed seotud süsinikuringega? - rohelised taimed fotosünteesivad lihtsatest anorgaanilistest ainetest süsivesikuid ehk esmast orgaanilist ainet. Taimed kasutavad seejuures CO2 lähteainena C saamiseks. (glükoos) 2.Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? Too kaks näidet ning põhjenda. Fossiilsete kütuste põletamine - selle tagajärel paiskub õhku väga suures koguses süsiniku (CO2 kujul) Karbonaatsete kivimite töötlemine - karbonatsete kivimite koostises on suures koguses süsinikku. Nende kivimite töötlemisel eraldub süsinikku. (inimene kiirendab süsinikuringet) 3. Süsinikuringe leidumine Lämmastikuringe Protsessid 1. Atmosfäär 1. Ammonifikatsioon 2. Hüdrosfäär 2. Nitrifikatsioon 3. Pedosfäär ...
· Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus · Esi- ja tagatelg · Vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid · Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded · Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Müra · Elektrisüsteem 8) Jõuülekanne · Sidur · Käigu, - jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti · Kardaanülekanne/rattavõll · Peaülekanne · Veojõu kontrollsüsteem 9) Sõiduki mõõtmed ja massid · Pikkus, laius, kõrgus · Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass 9. KIITUSED JA KOMPLIMENDID
Heitgaasi tagastus (EGR exhaust gas recirculation) on vajalik NOx sisalduse vähendamiseks väljalaskegaasides: silindrites hakkavad kõrge temperatuuri tõttu ühinema lämmastik (N2) ja hapnik (O2), tekitades küllalt mürgiseid ühendeid (NOx). Lisades silindritesse lastava õhu hulka natuke heitgaasi, alandatakse sellega põlemistemperatuuri ja vähendatakse diiselmootori silindrites paratamatult esinevat hapniku ülejääki. Lõpptulemusena saadaksegi puhtamad heitgaasid, kuigi mingil määral väheneb ka mootori võimsus. Mootori juhtarvuti rakendab heitgaasi tagastuse tööle ainult teatud mootori tööreziimidel, siis, kui NOx tekkimise tõenäosus on kõige suurem, näiteks mootori keskmistel koormustel. Heitgaasi tagastus ei tööta järgmistel tingimustel: Väntvõlli pöörlemissagedus alla 725 min-1 või üle 2650 min-1. Mootori suurtel koormustel Jahutusvedeliku temperatuur alla 60°C või üle 105°C Tahmafiltri regenereerimise ajal
Heitgaasi tagastus (EGR exhaust gas recirculation) on vajalik NOx sisalduse vähendamiseks väljalaskegaasides: silindrites hakkavad kõrge temperatuuri tõttu ühinema lämmastik (N2) ja hapnik (O2), tekitades küllalt mürgiseid ühendeid (NOx). Lisades silindritesse lastava õhu hulka natuke heitgaasi, alandatakse sellega põlemistemperatuuri ja vähendatakse diiselmootori silindrites paratamatult esinevat hapniku ülejääki. Lõpptulemusena saadaksegi puhtamad heitgaasid, kuigi mingil määral väheneb ka mootori võimsus. Mootori juhtarvuti rakendab heitgaasi tagastuse tööle ainult teatud mootori tööreziimidel, siis, kui NOx tekkimise tõenäosus on kõige suurem, näiteks mootori keskmistel koormustel. Heitgaasi tagastus ei tööta järgmistel tingimustel: Väntvõlli pöörlemissagedus alla 725 min-1 või üle 2650 min-1. Mootori suurtel koormustel Jahutusvedeliku temperatuur alla 60°C või üle 105°C Tahmafiltri regenereerimise ajal
Luunja kurk on aga värske ja tervislikum. Arvan, et sellise olukorra parandamiseks tuleks suurendada tollimakse, et ka Eestimaa tooted meile odavamad oleks. Olen uhke, et Eesti loodus on üldiselt puhas. Mitmed tuttavad meie naaberriigist, Soomest, on tulnud Eestisse ja tähendanud, et tänavad on puhtad ja loodus on puhas olen nendega ühel arvamusel. Kuigi hingates sisse õhku Eesti linnades tunnen, kuidas kopsudesse tungivad autode heitgaasid, olen kindel, et järjest rohkem pannakse tähelepanu keskonna hoidmisele ja tööstuslike väljaheitegaaside puhastamisele. Eesti, kus ma elan, on mulle elamiseks täiesti sobilik. Muuta ma palju ei tahaks, vaid pisiasjad nõuaksid suuremat pühendumist. Majanduslangusest väljatulemiseks on palju tööd tehtud ja kindlasti on Eesti varsti veelgi paremal järjel. TTG
Rahvas ühe riigi piires elavad inimesed Rahvus Ühtset keelt ja kultuuri omavad inimesed Migratsioon rahvaränne emigratsioon sisse ,Immigratsioon välja Remigratsioon tagasipöördumine , naasmine kodumaale Rahvastiku paiknemise mõjutegurid · Kaugus merest (merel tavaliselt lähemal) · Kliima soojas elatakse aga mitte kõrb · Reljeef- tasastel aladel · Majanduslik olukord riigis Sündimuse mõjutegurid Arenenud riik Arengumaa Naiste vanus kõrgem, Vanus madalam, pole pereplaneerimine tähtsam, erilist planeerimist Majanduslikud võimalused suuremad, Demograafilised ülemineku etapid . Traditsiooniline rahvastiku tüüp Kõrge sündmus ja suremus , Keskmine eluiga 35 a. haigused , näljahädad , rahvaarv ei kasva 1. demograafiline plahvatus 2.sündimus väheneb 3.kaasaegne etapp , sünnib ja sureb vähe Rahvastiku püramiidi iseloomustus · Kui suure osa moodustavad lapsed ...
Termodünaamika teine printsiip essee Termodünaamika teine seadus väidab, et isevoolulised protsessid kulgevad looduses alati tasakaaluoleku suunas, et looduslikes protsessides entroopia kasvab ja , et tööd tegemata ei saa soojus iseenesest üle minna külmemalt soojemale. Isevooluline protsess kulgeb iseenesest. Energia muundamise käigus, kus keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks, kaasneb ebakorrapärasuse kasv. Seda ebakorrapärasuse ühikut nimetatakse entroopiaks. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Samuti allub molekulide juhusliku liikumise tõttu ka keha soojus entroopia seadustele. Mida enam energiat soojuse produtseerimisel ümber muudetakse, seda enam kasvab entroopia. Näiteks toodab inimene liikudes soojust , mida rohkem inimene ennast liigutab seda soojem tal hakkab. Seega muudetakse osa energiast ebakorrapäraseks ning see hajub ümbritsevasse k...
Muutused Maailmamajanduses. · Toimub pidev teaduse tehnika areng.Tänu sellele tekivad uued tehnoloogiad ja üha vähem kasutatakse inimtööjõudu, masin teeb asjad odavalt ja paremini. Tootmist püütakse Automatiseerida , tootmine kolib kas arengumaadesse (odav tööjõud) või tarbijale lähemale eesmärgiks tootmiskulude vähendamine. · Suured firmad (nokia) need kelle tootmine on mitmes erinevas riigis. Kui firmas on erinevad rahvused kõik koos. · Turismitööstus on üks kiiremaid arenevaid tööstusi.Kõik areneb (tehnika jne) Üha rohkem on inimestel võimalusi Liikuda igalepoole. Seosed on mida rohkem turiste, seda rohkem raha toob sisse loob infrastruktuuri ehk taristu. Mida aktraktiivsem on koht, seda rohkem on turistil soov sinna minna. Toitlustus, majutus, suveniirid jne Turist tekitab kaudset tulu(ka kulu), need ongi need seosed tuleb luua turvaline keskkond. Keskond...
poolest erineb poplaulus ja klassikalises laulus hääle tekitamine? Pop- ja jazz –laulus peab hääl olema enamasti loomulik, seda ei pea kontrollima ja see võib olla pressitud. Klassikalises laulus peab häält kontrollima ja hääl ei tohi olla pressitud. Missugused välismõjud kahjustavad hääleorganeid? Kuidas saaksid neist hoiduda? Hääleorganeid kahjustavad kliima, vale tööasend, heitgaasid, suitsetamine ja haigestumine. Nendest saab hoiduda riietudes vastavalt ilmale, olla õiges tööasendis, elada ökonoomsemalt või mitte suitsetades.
viib majanduse languseni. Samuti on reostuste koristamine väga kulukas, mis mõjutab ka majandust. Nafta kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta kasutamiseks tuleb seda ennem töödelda, töötlemise käigus eraldatakse naftast üleliigsed lisandid, mis paisatakse õhku ja sellest tulenevalt tekib õhureostus. Naftast toodetakse ka väga palju kütust, kütuse põlemise tagajärjel tekkivad heitgaasid, mis kahjustavad osoonikihti ja võib viia kasvuhooneefektini. Naftal on väga suur mõjuvõim maailmas. Riigid, kes omavad naftat kasutavad seda ära ning kujundavad selle järgi oma välispoliitikat. Nafta riikidel on teatud võim teiste riikide üle, kes naftat sisse ostavad. Nafta hind mõjutab väga palju majandust, sest hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.
Minu ökoloogiline jalajäg Enne eesti keele loengut ei ole mõelnud ökoloogia teema peale. Internetis on palju uudist kus inimesed räägivad või kirjutavad, et kuskil surevad loomad, veekogused reostuvad ja õhk hingamiskõlbmatu. Kõik need probleemid tekkivad, sellepäras et me kasutame kilekotid ja lihtsalt viskame neid õues ära, tehased välja valavad jäätmed vette ja heitgaasid tulevad autost välja. Kas ma teen midagi, et kuidagi loodust säästa? Kui te vaadate minu igapäeva harjumese peale, siis võite kohe öelda, et mina ei ole keskkonnasõbralik inimene. Ma kasutan väga palju vett: kui dusi all käin, kui pessen nõusi ja koorin kartuleid vett jookseb kraanist. Prügi on meil sorteerimata, viskame kõik ühele prügikastile. Kui on vaja midagi süüa, siis käime turul ja poes. Tavaliselt käib ema poodi toitu tooma ja ta vaatab, et pakendis ei olnud E ained. Elektrit kasutame palju, sest korteris on palju tehnikat (pesumasi...
vähendada, on olemas erineivad võimalusi. Esimene võimalus on peaaegu jäätmevaba tootmine, teisisõnu suletud tsükliga tootmine, kus püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda see kasulikeks saadusteks. Ka heitgaasid ning tolm püütakse kinni ja kasutatakse ära. Näiteks annavad heitgaasid soojust. Heitveed oma korda puhastatakse põhjalikult ning suunatakse tootmisesse tagasi. Selline tootmine nõuab rohkem raha ning keerukaid seadmeid, kuid lõppkokkuvõtteks tasub see ära. Teine võimalus on muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohututeks. Et rakendada mitmesuguseid keemilisi puhastusvõtteid, on sageli vaja ka tootmist põhjalikult ümber korraldada
küttesegu plahvatus mootoris, ohtlik, sest põhjustab detailide kiiret kulumist või isegi purunemist 3.Mida iseloomustab oktaanarv? Millise oktaanarvuga on bensiinijaamades müüdav bensiin? Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust, 95 ja 98 on bensiinijaamades 4. Milliseid aineid on kasutatud kütuse detonatsioonikindluse tõstmiseks? heptaani ja isooktaani 5.Mikson nüüd keelatud antidetonaatorina tetreetüülpliid? Sest neid sisaldavate kütuste põlemisel tekkinud heitgaasid on väga ohtlikud keskkonnale ja inimesele 6.Milline suurus iseloomustab diiselkütust? 7.Millised on arvestatavad alternatiivkütused? Nende head ja halvad küljed. JAAN ON JOBU!!!
Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Globaalne soojenemine ei ole üksikute inimeste/riigi probleem. Seda olukorda tuleks paradada kõik koos. Globaalne soojenemine leiab rahvusvahelises meedias järjest enam kajastust. Ja põhjusega - tegemist on tõsise protsessiga, millel on vägagi tõsised tagajärjed, ja seda veel meie eluajal. Kahjuks on globaalne soojenemine ja sellega kaasas käivad kliimamuutused Eesti meedias vähe tähelepanu leidnud. Et inimesed sellest rohkem teadlikud oleksid, tuleks seda teemat kajastada rohkem. Kliimamuutus on seotud meie tänapäevase eluviisiga, eriti just rikkamates ja arenenud riikides, nagu näiteks Euroopa Liidus ja Ameerikas. Kliimamuutus tähendab palju rohkemat kui soojemat suve või talve. Kliimamuutus tekitab äärmuslikke ilmastikuolusid torme, üleujutusi, põuda ja k...
Osooniaugud Osoon (O3) on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev. Osoonikiht ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud, kus aine kontsentratsioon on eriti vähenenud. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud ...
· Kohaneda kliima soojenemisega Osoonikihi paiknemine Tähtsus Sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest Osoonikiht hõreneb Inimese kahjustav tegevus põhjustab osooniaukude teket: · Osooni lagundavate ainete tootmine ja kasutamine aerosoolipudelites, külmikutes, tulekustutites jm. · Tööstuse ja autode heitgaasid Miks esimesed osooniaugud tekkisid Antarktika kohale? · Maa pöörlemise tõttu on õhkkond ehk atmosfäär pooluste kohal hõredam kui ekvaatoril · Osooni on pooluste kohal vähem kui ekvaatori kohal Osooniauk Antarktika kohal on loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid
11ü Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: Y väävliühendid, eriti SO2 Y Lämmastikuühendid(NO, NO2, ammoniaak) Y Süsinikuühendid(vingugaas CO, süsihappegaas CO2) Y Aerosool ehk tahked osakesed Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast. Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. Õhu puhtuse probleemid Y Kerkisid esile industrialiseerimise käigus Y Peamiselt kivisöe põletamisel eraldus huglaliselt tolmu ja tahma, mis kattis maapinda ja maju
surudes plahvatava aine rõhu alla. 3. takt töötakt küünlast tuleb säde, mis paneb surve all oleva plahvatava vedeliku või gaasi plahvatama, kolb liigub alumise surnud seisundi poole. See on takt, kus muundatakse vedeliku või gaasi plahvatusest tekkinud energia mehaaniliseks energiaks. 4. takt väljalasketakt väljalaskeklapp avaneb vastavalt nukkvõlli asendile, kolb liigub ülemise surnud seisundi pole lükates plahvatuse tagajärjel tekkinud heitgaasid välja. Takti lõpus väljalaskeklapp sulgub. Mehaanilise energia rakendamine Silindris toimunud plahvatuse tagajärjel hakkab väntvõll pöörlema ning seda pöörlemist rakendatakse erinevate mehhanismide käitamiseks. Autode puhul kandub väntvõllist saadud energia üle käigukasti, kus vastavalt käigukasti hammasrataste paiknemisele kandub teatud kogus mehaanilist energiat üle diferentsiaali, kust omakorda mehaaniline
Tegevused tundras Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Kokkuvõte Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja- Ameerikas kaugemale lõunasse kui Euroopas. Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled. Tundras ei kasva puid, taimkatte koosneb peamiselt samblaist, puhmaist ja põõsaist. Peamine tegevusala tundras on põhjapõdrakasvatus. Põllundus pole tundras praktiliselt võimalik. Tegeldakse kalapüügi ja jahindusega. Tundrates on inimasutus hõre. Kasutatud kirjandus http://et
PROBLEEM Probleem ise globaalne soojenemine. Tagajärjed: lumikatte püsimise aja vähenemine talvise jää, mis järvele tekib, aja vähenemine loomastiku, taimestiku muutused turism väheneb JÄRVEST ALGAV JÕGI PROBLEEMI LAHENDUSED Raiete vähendamine, sest puude raiumisega satuvad õhku ained, mis soodustavad globaalset soojenemist. Liigraiumisel on ka suur erosioonioht. Turismi vähendamine, sest sellega kaasnevad üleliigsed kulutused trantspordile > heitgaasid ... KUUMAVEEALLIKAD MIDAGI HUVITAVAT Heal lapsel mitu nime: Paektu San (Baegdu) Korea keeles ??? või ??? 'valgepeamägi`, Baekdoosan; Hiina keeles ??? Changbai Shan 'igavesti valge mägi`, Baitoushan, Hakuto. Paektu San on Korea kõrgeim mägi (2744 m). Korealased peavad mäge pühaks ja arvavad, et sealt on pärit nende esivanemad. KIVIKUHILA TAEVANE JÄRV Ümbermõõt on 1214 km. Keskmine sügavus 213 m, sügavaim koht 384 m.
kujutab endast koristustalguid ja sellesse on kaasatud kõik vabatahtlikud üle Eestimaa. Selle tulemusena väheneb prügi hulk ning keskkonna üldine vaade. Teiseks tõsiseks probleemiks on põlevkivi kaevandamine. Selle tõttu on muutunud suur osa maast kasutuskõlbmatuks ning see mõjub laastavalt põllumajandusele.Ka põhjavesi kaotab oma kvaliteeti ning alaneb kaevandamise tõttu. Lisaks paiskub õhku tööde käigus tekkiv tolm ja gaasid. Saasteallikaks on ka heitgaasid, mis tekivad kaevandustes töötavate masinate tõttu. See mõjub taas inimeste tervisele ning rikub maa strukutuuri. Majandusminister Juhan Parts tõdes, et põlevkivi kaevandamine võib tulevikus hävitada ka sookaitsealad. Seega tuleks vähendada Eestis põlevkivil põhineva energia tootmist ning kasutada loodussõbralikumaid meetmeid, nagu näiteks tuule- või päikeseenergiat. Oluliseks probleemiks on ka liigne metsade mahavõtmine. Selle tulemusena on paljud loomad jäänud ilma elupaigast
kuna meie jõud maailma hävitamisel on muutunud samaväärseks loodusjõududega, me oleme sama halvad kui vulkaanid, maavärinad ja orkaanid. Kuid kas me tõesti soovime olla kurjad olevused? Kindlasti mitte, kuid see kaasneb tahtmatult meie areneva ühiskonnaga, me ei kujutaks ette elu ilma autodeta ja kaasaegse tehnoloogiata, milleks on arvutid, televiisorid ning raadiod, kuid just nemad on ühed globaalsete muutuste põhjustajatest. Autode ja tööstuste heitgaasid paiskavad õhku kasvuhoonegaase, mille tagajärel meie kliima soojeneb liustikud sulavad, toimub kõrbestumine. (Kuid kasvuhooneefektil on ka häid pooli, kuna ilma selleta ei eksisteeriks elu, sest Maa keskmine temperatuur oleks seljuhul -18 kraadi.) Paljud meist ei mõtle tuleviku ja teiste peale, mõeldakse vaid iseenda heaolu peale, näiteks paljud Euroopas mittekasutatavad elektroonikatooted viiakse Aafrikasse. Seal paigutatakse jäätmed kohtadesse, kust kahjulikud
jaanuaril 1965 157m pikk, 92m lai, peatorn 109m kõrge Jubilee kirik Asub Roomas, Itaalias Seinad on disainitud nii, et need kontrolliksid sisemist temperatuuri kõikumist. Seinad sisaldavad TiO2, mis aitab säilitada valget värvi ning TiO2 kokkupuutel ultraviolettkiirgusega, mõjutab viiamane selle kristalset koostist ning aine muutub eriti reageerivaks, aidates lagundada saasteaineid, mis puutuvad kokku betooniga, näiteks autode heitgaasid. Jubilee kirik Bruder Klausi kabel Asub Mechernichis, Saksamaal Ehitatud kohalike farmerite poolt nende pühaku, Bruder Klausi, auks Saint-Michel d'Aiguilhe kabel Asub Le Puys, Prantsusmaal Ehitatud 962 Kabelisse viib 268 kivist trepiastet 82m kõrge
ka globaalne probleem. Tööstusettevõtted ehitavad aina rohkem vabrikuid ja üritavad teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid suuremas osas see ei taksita mürgiste ühendite sattumist keskkonda. Näiteks Narva elektrijaam kuulub Euroopa kolmekümne kõige saastavama tööstuse hulka. Õhku sattunud ained mõjuvad loodusele laastavalt ning sellist reostust on raske eemaldada. Peale vabrikute reostavad õhku ka autode ja teiste masinate heitgaasid. Selle probleemi üheks lahenduseks on toodud näiteks elektriautod neil puudub bensiinimootor, mis saastab õhku ning selle asemel on mootor, mis kasutab energia tootmiseks elektrit. Inimese tegevuse läbi saastub õhk ning selle tulemusena muutub keskkond, kus me elame, järjest kõlbmatumaks.
jäätmed sügavale maa alla või vette. Paljud jäätmed on sellised, mis ei lagune, vaid hakkavad tekitama erinevaid ühendeid. Näiteks rauast terad võivad hakata roostetama ja selle käigus reostub vesi. Pere läheb nädalaks puhkama, selle ajaga tekib suur hulk prügi ja kui inimesi pole õigesti kasvatatud, siis see prügi jäätakse metsa. Kaua laguneb prügikott looduses? Mugavad inimesed ostavad peres kõigile autod ja sõidavad lühiksed teed autoga. Ei mõelda, et masina heitgaasid ei mõju meie Mss atmosfäärile kuigi hästi. Tänapäeval on palju erinevaid vahendeid ja võimalusi liiklemiseks. Võimalus on kasutada ühistransporti või olla sportlik ning liigelda jalgrattaga. Tavalises sõiduautos on viis kohta ja kui mitu inimest käib ühte kohta tööle samast kohast, siis miks ei võiks olla ökonoomsem ja sõita kõik koos. Paar autot vähem liikluses ja meie Maa on juba natukene puhtam. Paljud
5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:must/kollane D1, pruun/sinine D2 5V/0.1 sec Thikigul 0,65V 11)Heitgaasitagastus klapi asendi andur - Edastab tagastavate hetigaaside signaale. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: must/valge D8, pruun B2 Sde sees 5V 12)Ktuse filter - Takistab sodi sattumist mootorisse 13)Ktuse surve regulaator - Muudab krgsurvepumbast jaotustorusse juhtiava ktuse rhku
Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. (kui tuulpuhub mandrilt siis kuiv ,iga 1000m-langeb 6°, mereäärn asend- kevaded hilisemad, sügised kauemad,öö külmasid vähe, tug tuuled Õhk on gaaside segu. Läm, Hap, Süg( satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.)(pilved all)Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna p...
maailmas, mis on pühendatud Vana- Kreeka kunstile. Asklepion on üks kõige iidsemaid monumente Kreeka kohta. Asklepion Keskkonnaprobleemid · Erosioonioht · Maavärina- ja vulkaaniohtlik · Kreeka peamise keskkonnaprobleemid on tööstusliku sudu ja auto heitgaasid suurlinnas Ateenas. Küsimused · Mida kasvatatakse peamiselt Kreekas? · Millised mullad on peamiselt Kreekas? · Mis on maailma pikima rippsilla nimi? · Mis on Kreeka üks tuntumaid puid? · Mis on Kreeka pealinn? Kasutatud materjalid · Google
Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maanteetransport Maanteetransport on reisijate või kauba transportimine teedel. Sobib lühemate vedude puhuks, sest laadimine käib kähku ja auto sõidukiirus on suur. Vedu ise on kallis. Eesti maantee kogupikkus on u 50 000 km, millest kõvakattega on u 10 000 km. Auto on suur keskkonna saastaja, sest selle heitgaasid on mürgised. Autode suure hulga tõttu on maanteed jäänud kitsaks, teekate kulub kiiresti ja linnades on probleeme parkimisega. Eesti maanteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Meretransport Meretransport on olnud suurim kauba vedaja läbi teadaoleva ajaloo. Ta kõige odavam kuid aeglaseim kauba transportimisviis.
ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. Õhk on väga paljude omadustega keemiline aine, mida organismid vajavad hingamiseks. Õhk koosneb põhiliselt kolmest erinevast ainest: 21% hapnikust, 78% lämmastikust ja 1% argoonist. Vähem kui 1% õhust koosneb neoonist, heeliumist, krüptoonist, vesinikust, ksenoonist ja radoonist. Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid, nagu ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Globaalnähtused kasvuhoonegaasidest: · Kliima muutub Põhja Euroopas niiskemaks. · 21. saj jooksul tõuseb keskmine õhutemperatuur. · Merepind tõuseb.
8. Oskad võrrelda mere-, raudtee, auto, lennu ja torutranspordi eeliseid ja puudusi kaugvedudes? Transpo Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam rdiliik Autotransport +vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad: -vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus toiduained, kergetööstustooted jne. on kallis, heitgaasid, kogused väikesed Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetranspor +vedu odav, suured kogused, Veetavad kogused suured ja t - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu mahukad (puit, kütus, ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu transpordivahendid, maavarad)
põhimõtteliselt puuduvad Raudteetranspordi PUUDUSED: laadimine aeganõudev raudteid ei ole igal pool ehitamine kallis ümberlaadimine jaamas SUUREMAD KESKUSED Venemaa Tallinn, Tartu, Tapa Autotransport (maanteetransport) EELISED: tihe teedevõrk Kiire "uksest ukseni" Laadimine käib kähku. mugav Autotranspordi PUUDUSED: mahutab vähe Kallis vajab palju tööjõudu teede ehitamine kallis heitgaasid avariid SUUREMAD KESKUSED: USA, Euroopa Tallinn, Tartu Meretransport EELISED: odav mahukas ei ole vaja ehitada teid. Meretranspordi PUUDUSED: Aeglane sõltub ilmast sadamate ehitamine kallis ümberlaadimine ohud SUUREMAD KESKUSED: USA, UK, Saksamaa Tallinn, Pärnu, Paldiski Jõetransport EELISED: veod mahukad odav ei ole vaja ehitada teid Jõetranspordi PUUDUSED: aeglane sõltub ilmast liikumisvõimalused piiratud
Ülemiste veepuhastusjaama õppereis Vee karedus Vee kareduse aste tähistab lahustunud kaltsiumi ja magneesiumiühendite sisaldust looduslikus vees. Seda arvestatakse milligrammekvavilentides 1l vee kohta (mgekv/l) 1 mgekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees. Vett loetakse pehmeks juhul, kui vee karedus ei ületa 1 mgekv/l ja väga karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Vee karedusel puudub piirnorm, sest nii kaltsium kui ka magneesium on inimese kehale vajalikud elemendid. Küll, aga "pehmenda...
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
Gaasid: SO2 SO3 NO2 · Naise viljakus on voorus Sudu Kasvu piiramise abinõud Kivisöe põletamisel, biomassi põletamisel, · Pereplaneerimine lämmastiku oksiidide ja lenduvate · Rasestusvastaste vahendite levitamine orgaaniliste ühendite reaktsioonis. · Hariduse pakkumine Heitgaasid tänu autodele · Laste piiramine Õhu saastega kaasnevad probleemid METSAD 1. Kasvuhooneefekti ilmnemine Vihmametsade vähenemise negatiivsed 2. Osoonikihi hõrenemine tagajärjed 3. Happesademed 1. Taime- ja loomaliikide vähenemine Kasvuhooneefekt 2. Elusorganismide elupaikade Põhjus: aurumine veekogudest, hävimine
kultuurivahetus, muutused tehnoloogias (transpordi ja kommunikatsiooni areng), energia odavnemine 4. Transpordiliikide eelised ja puudused, mõju teistele majandusharudele. Transp. liik eelised puudused Vedu kiire ja paindlik vajab palju tööjõudu, autotransport maanteede ehitus kallis, heitgaasid, mahutab vähe Vedu odav, regulaarne, Teedeehitus kallis, ei saa usaldatav, tööviljakus kõrge ehitada kõikjale, vedu raudteetransport aeglane, ümberlaadimine, kokku-lahkuvedu Saab vedada korraga palju, Vedu aeglane, sõltub
tekib igapäev päikeses ja aatomid ,,sulavad" kokku. Laserite töötamine võtab palju energiat ,kuid energia mis vallandub aatomite sulamisel on palju suurem sellest kui palju on vaja laserite töötamiseks. Kui see saavutatakse siis paarikümne aasta pärast võib olla meil väga hea energiaallikas mis on puhas. Aatomite ühinemisel tekkiv energia on palju suurem kui nende lõhestumisel tekkiv, nii et see oleks suurem saavutus kui tuumaelektrijaam. Üks suurim probleem tänapäeval on auto heitgaasid, mis tekivad nafta saaduse bensiini või diisli põletamise tagajärjel. Nafta varud ei ole lõppematud ja kunagi on vaja uut energiaallikat autodele. Britannias leiutati mootorratas mis töötab puhtalt vesiniku jõul ja suudab liikuda 40km/h või isegi kiiremini. Mootorratas tangib spetsiaalses tanklas mis on tehtud ülikooli poolt. Vesiniku põletamisel ei teki midagi muud kui puhast vett, mida võib isegi juua. Masin ise ei tee mingisugust häält peale vee mulina
kunstlikud leujutused, viljatuks jnud maa-aladel on ohuks krbestumine.Laevaliiklus on ks odavamaid transportimise viise, samuti ka ohtlikumaid. Laevakahjustustest tingitud katastroofid on alati vga tsised. Ktusereostuses saavad raskesti kahjustada paljud meres elutsevad taime- ja loomaliigid vi hvivad halvimal juhul ldse. Maanteetransport on kll kallis, kuid sellega ei kaasne lhikese aja jooksul olulist keskkonnasaastust. Autosid on tnapeval niigi tohutupalju ja heitgaasid on praktiliselt vltimatud. On ka teisi rohem- ja vhemsaastavaid kaubaveomeetodeid. Gmnaasiumigeograafias ppisin ksikasjalikult tundma maakera tema erinevate maasfridega, nende funktsioonidega ja omavaheliste seostega. Erinevate kivimite ja muldade tekkimine, nende muundumine keskkonnategurite mjul.
Aurumasina töö käigus muutub soojusenergia sisuliselt tööks, mis paneb rattad liikuma. Sest sooja annab ju tegelikult vaid kütteahi ja ka see nõuab oma energiat, et kuum püsida, seega kõik ained ja esemed tule ümber on jahutid, mis tahavad saada mingit osa energiast, lõpuks jahtubki ese maha, kui ta on oma siseenergia laiali jaganud. Kõige parem oleks seletada seda, et termodünaamika on seotud soojusmasinatega sellisel viisil, et igas soojusmasina väljalaskesüsteemis on heitgaasid jahedamad kui põlemiskambris. Kogu teekond, mis tähendab antud juhul marsruuti põlemiskambrist mööda torustikku või korstent atmosfääri, neelab mingi osa siseenergiast ära, ning selle võrra need mehaanilised osad, milles soojemad asjad liiguvad, soojenevadki.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Kõre e. juttselg kärnkonn Kõre e. juttselg kärnkonna heaolu mõjutavad mitmed tegurid – biootilised, abiootilised kui ka antropogeensed tegurid. Biootilisteks teguriteks e. organismide vahelisteks suheteks on konkurents, kommensalism ning koloonialisus. Abiootilisteks teguriteks e. füüsikalised tegurid on niiskus, vee pH ja temperatuur. Antropogeensed tegurid e. inimtegevuse mõju on soode kuivendamine, heitgaasid, naftareostus. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel maismaal ellu jääda- jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. Samuti ka see, et Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt kiiresti, mistõttu võib esmakohtumisel tunduda, et tegemist on hoopiski hiirega. Juttselg kärnkonna võib tegutsemas näha vaid öösiti, sest päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kõrele meeldib elada liivaste muldadega
Õhu saastumine ja saastetasud, saastekvoodid. SISSEJUHATUS Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ülle Krigulson Ülle Krigulson Mis on õhu saastumine? Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Ülle Krigulson Inimtegevuse mõju keskkonnale. Õhu saastamine osoonikihi kahanemine globaalne soojenemine pinnase saastumine vee saastumine mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri looduse mitmekesisuse vähenemine loodusressurside vähenemine Peamised õhu saastumise allikad ja selle tagajärjed Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades). Ülle Krigulson Tagajärjed: Väheneb atmosfääris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige r...
Euroopa turgudele algas USA firmade sissetung. 6. Millised näitajad on seotud globaliseerumisega: suur rahvaarv, loodusvarade esinemine, riikidevaheline majanduslik teaduskoostöö, kohustuslik keskharidus, esindused välisriikides, osalemine Iraani maavärinaohvrite abistamises 7. Peamised importijad/eksportijad (2) on: USA, Saksamaa 8. RVE keemiafirma tütarettevõte rajatakse EestisseTartu lähedale. Kahju piirkonnale: a) linna levivad heitgaasid ja kahjulike ainete aurud inimeste haigestumine b) ..................................................................................................................................................................................... 9. Millega on tegemist (ühesõnaline vastus): a) Tasu kaupade eest riigipiiri ületamisel. - tollimaks B) Riik, kus asub RVE tütarettevõte. - C) Ettevõtete koondumine lähestikku, kus kasutatakse sama infrastruktuuri.- 10
esimesse osasse ja voolu ristlõike pindala on vähendatud ja gaasivoolu kiirus suureneb. Samal ajal kitsamasse osasse sattub vedelik. Seetõttu, et gaasi kiirus on suur ja gaas läbib kitsa osa seal tekkib suur turbulents. Turbulets purustab vedeli voolavust väikesteks tilkadeks. Tolm heitgaasides jääb vee tilkadesse. Lahkudes kitsast osast heitgaasid on juba segunenud vee tilkadega ja sisenevad laiasse osasse kus väheneb turbulentsus ja väiksed tilgad kogunevad suureks veekoguks. Scrubberist väljudes vee tilgad koos sorteeritud mustusega, mis eralduvad heitgaasidest. Scrubberit võib kasutada kui ka väikeste osakeste puhastamiseks kui ka mustades välis gaaside kujul aga nad on efektiivsemad väikeste osakeste puhastamiseks võrreldes välis gaasides. 10 välist näitajat, et DG ei tööta korralikult
keeris hakkab hääbuma. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikseliselt soe. See seadus pärasus tuleneb pilvedest. Antitsükloni pilvitu ilmaga soojendab päike suvel tugevasti, talvel aga toimub selge ilmaga intensiivne jahtumine. 8.Saaste aineid satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Suurtes linnades on peamised õhusaaste allikad kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suurimateks saastajateks soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, nafta tööstus ja autotransport. Enamik kahjulikke aineid satub õhku põlemise jääkproduktina. Palju tolmu tekitavad mitmesugused pinnasetööd, näiteks maavarade karjääris kaevandamine, põlluharimine võiteedeehitus . Samuti on üheks saastajaks põud. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullakihist.
· Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale 7. Kasvuhooneefekt · Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfääris on selleks ,,katteks" veeaur, süsihappegaas, aerosool jt. kasvuhoonegaasid · Seda suurenemist põhjustavad: 1) autode heitgaasid , 2) vulkaanipursked, 3) keskkonnaohtliku prügi vale kõrvaldamine · Selle tagajärjed on: 1) kliima soojenemine , 2) kliimamuutustega mittekohanevate liikide välja suremine, 3) kõrbete laienemine ja tundrate pindalade vähenemine, 4) üleujutused, tormid jms , 5) maailmamere taseme tõus 8. Õhusaaste · Peamised õhusaasteained: vääveloksiid (vulkaaniline tegevus), lämmastikoksiid
Sest siis inimesed ei tea kui nad viibivad mürkide keskel ja hingavad mürke sisse. Mina arvan, et nende mürkide sattumist meie organism on raske ära hoida, kuid see on võimalik. Eriti suur on võimalus siis kui teadlased avastvad midagi ja sellest inimestele teada annavad näiteks palju on inimestes mürke ja kuidas ning kust need organismi satuvad. Samuti saab ära hoida kui inimesed reostavad loodust vähem. Suuremates linnades on suureks probleemiks autode heitgaasid. Selle vastu on alustatud võitlust, kuid see on ikkagi alles alguses ja inimesed hingavad iga päev palju mürke sisse õues viibides. Mina arvan, et kõige parem viis vältida heitgaaside sattumist organismi on elada väiksemates linnades või koguni linnast väljas. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie ümber on palju mürke, mis on meile kahjulikud. Siiski inimesed saavad osade mürkide sattumist organism vältida, eriti meelemürkide. Palju saab
Fossiilsed kütused- mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Peamised fossiilkütused: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti energeetika baseerub peaaegu täielikult fossiilkütustel. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lä...
kulumist või isegi purunemist. 3. Mida iseloomustab oktaanarv? Millise oktaanarvuga on bensiinijaamades müüdav bensiin? Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust. Bensiinijaamades müüdav bensiin on 95 ja 98 oktaanarvuga. 4. Milliseid aineid on kasutatud kütuse detonatsioonikindluse tõstmiseks? Heptaani ja isooktaani. 5. Miks on nüüd keelatud antidetonaatorina tetreetüülpliid? Sest neid sisaldavate kütuste põlemisel tekkinud heitgaasid on väga ohtlikud keskkonnale ja inimesele. 6. Milline suurus iseloomustab diiselkütust? Tsetaaniarv. 7. Millised on arvestatavad alternatiivkütused? Nende head ja halvad küljed. Maagaas (autogaas) põleb puhtamalt, ei teki tahma, eraldub vaid veeaur ja süsihappegaas. Metanool ja etanool metanool on etanoolist korrodeerivam ja võib kahjustada mootoreid; ta on ka mürgisem ja energiavaesem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
