siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm). SÜSINIKMONOOKSIID EHK VINGUGAAS (CO) · ..
1 BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile on lisatud terve rida lisaseadmeid, mis ühest küljest küll vähendavad heitgaasides olevate kahjulike heitmete hulka, kuid teisest küljest vähendavad ka mootori efektiivsust. 1. Heitgaaside koostis.
ühiskond, millel on kindel rütm ning mida iseloomustavad mobiilsus, ühetaolisus ja iseseisvus. Kuid on väga palju inimesi, kes lähevad suurlinnast mitte väiksematesse linnadesse, vaid just maale elama, sest me oleme hakanud üha rohkem ja rohkem hindama looduslikke ja terveid eluviise. Sealhulgas ka mina. Sõidetakse nädalavahetusteks loodusesse telkima/matkama või minnakse sugulaste juurde maale või mere äärde suvilatesse. Linnastumise üks kõige suurimaid miinuseid on heitgaasid. Kujutate ette kui palju heitgaase väljub argipäevahommikul näiteks New Yorgi tänavatel sõitvatel ning ummikutes istuvatelt autodelt ? Mina seda ei tea, aga ma usun, et see kogus on ikka üüratult suur. Ning mõelge nendele kõikidele autoomanikele, kes istuvad üksi oma autodes samal ajal ummikus olles ja nad kõik lasevad signaali. Milline müra !? Need kaks on meie igapäeva probleemid ning nendega on võideldud kogu aeg, ent need numbrid aina kasvavad
Selletõttu säästaksime palju energiat. Kodudes peaksime kasutama taaskasutatavaid pakendeid. Poodidesse võiks tulla ise lagunevaid kotte ning, mida saaks omakorda taaskasutada. Metsade lageraiet peaksime ka omakorda vähendama kuna selle mõjul kaob loomade elupaigad ning neil pole ohtude eest ka kuhugile peituda. Ning taimed toodavad hapniku, säiliks puhas õhk. Selletõttu peamegi säilitama metsi ja üleüldiselt rohelust. Heitgaasid on üks suurimaks globaalse soojenemise probleemiks. Autotööstuses peaks rohkelt hakkama tootma hübriidautosid. Ka otsitakse lahendust pliivaba bensiiniga. Kuna sõiduautode arv kasvab, siis nende heitgaasid kasvavad samal kiirusel. Kokkuvõttes peaksime palju rohkem muret tundma selle vastu kui näiteks uute rõivaste soetamisele. Inimesed peaksid hakkama ökoloogilisemalt mõtlema ja tegutsema
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles käsitletakse ülaltoodud teemasid.
Mullastiku hävimist saab parandada oskusliku maaharimisega, ja õigete külvikordade järgimisega. Sisukord: · Lk.1: · Sissejuhatus · Lk.2: · Kasvuhooneefekt · Kuidas tekib kasvuhooneefekt · Temperatuuri tõus aastatega · Kliimamuutus · Mõju inimestele · Lk.3: · Kasvuhooneefekti parandamine · Happesademete mõju inimestele · Happesademete mõju keskkonnale · Lk.4: · Happesademete mõju järvele. · Happesademete mõju arhitektuurile · Õhu saastamine · Transpordi heitgaasid · Näljahäda · Lk.5: · Mullastiku hävimine · Lk.6 · Kokkuvõte Kokkuvõte: Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Industraliseerumisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Algselt olid
osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli vaid tootmine. Kahjuks on keskkonna reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed nagu näiteks kliimasoojenemine. Aegade vältel on inimesed teinud palju vigu, tootes ressursse raiskavalt ja loodust saastavalt. Teaduse arenedes õpiti vigadest ning tehnoloogiat täiustades pidevalt, et säästa loodust ning kaitsta elusolendeid. Üha rohkem moodustatakse rahvusvahelisi organisatsioone, mille tegevusse kaasatakse
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sa...
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Raul Maasik Mürkgaaside kokkupuuted inimestega Uurimistöö Juhendaja:Anu Mägi õpetaja Järva Jaani 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.1.Masinate heitgaasid................................................................................................................4 1.2.Heitgaaside reaalne mõju inimestele:.....................................................................................7 1.3.Kodukeemia gaasid................................................................................................................8 1.4.Militaarsed mürkgaasid............................................................................
loodusressursse õigesti. Näiteks tuuakse Eestisse sisse väga palju toiduaineid, mida saaks ka Eestimaa pinnal kasvatada, kuna muld siin on piisavalt viljakas. Toiduainete transport vajab kütuste põletamist, mille tulemusena paisatakse loodusesse suurel hulgal mürkgaase. Loodustsäästvam oleks kasvatada toiduaineid omal maal, jättes sellega alles kütuste jaoks kuluvad loodusvarad ja säästes keskkonda mürkgaaside eest. Kõige rohkem avaldavad mõju keskkonnale heitgaasid, mis nõrgestavad Maad kaitsvat osoonikihti. See kiht kaitseb kõiki Maal elavaid olendeid ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi kadumisel sureksid kõik elusolendid peale inimese, sest kindlasti leiutaksid inimesed enda kaitseks midagi välja, kuid siis poleks elu Maal enam nii mitmekesine. Kõik, mida inimene loodusesse paiskab, see sinna ka jääb. Heitgaasid ei kao ära, vaid hakkavad tekitama kasuhooneefekti ehk soojendama maailma. Viimase 100 aastaga on maa
Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Kliimamuutus on seotud meie tänapäevase eluviisiga, eriti just rikkamates ja arenenud riikides, nagu näiteks Euroopa Liidus ja Ameerikas. Kliimamuutus tähendab palju rohkemat kui soojemat suve. Kliimamuutus tekitab äärmuslikke ilmastikuolusid torme, üleujutusi, põuda ja kuumalaineid. Samuti levivad ka troopilised haigused nagu malaaria, mis kandub põhja, ohustades väga paljusid inimesi. Loomad ja linnud ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda jne. Teaduslike uuringute põhjal võib ju öelda, et globaalse soojenemise suurteks põhjuseks on transpordisüsteemid, elektrijaamad, mis kütavad kodusid ja annavad elektrit, tehased, mis toodavad igasuguseid tarbeasju, põllumajandus, mis toodab meile toiduaineid kõik need tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, ...
atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed OLEMUS: sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam ehk siis väiksem kui pH5
Õhu saastus Saastunud õhk mõjub kahjulikult kõikidele organismidele ja isegi elututele asjadele. Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Tuul võib happevihma kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid nagu skulptuurid, ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Kahjulikke gaase ja tahma eraldub õhku kõige rohkem siis, kui kütta niiskete või koguni märgade puudega või hävitada tulekoldes ka prahti need
eu/et/themes/air/about-air-pollution Tabel 1 : Saastained ja allikad . SAASTEAINED MÕJUD ALLIKAS Vääveldioksiid (SO2) Hapestumine Maanteetransport , energia tootmine Lämmastikoksiidid (NOx) Hapestumine/eutrofikatsioon Tööstus Ammoniaak (NH3) Hapestumine/eutrofikatsioon Põllumajanduslik tegevus Süsinikmonoksiid (CO) Tervis Heitgaasid Lenduvad tahked osakesed Tervis Mitmed allikad ( nt . tööstus , (SPM-id) loodus ) Plii (Pb) Tervis Heitgaasid Lenduvad orgaanilised ühendid Osoonikihi kahjustamine Heitgaasid (VOC-id) Tabel 2 : Saastainete mõju meie tervisele . SAASTEAINE KOKKUPUUTEPERIOOD MÕJU TERVISELE
EHITAMISE ETAPID · Krunt. · Hoone suurus, otstarve · Projekt · Maksumus · Rahastamine · Ehitusluba · Ehitaja leidmine, leping · Maja ehitamine: mulla tööd vundamendi ehitamine seinte ehitamine katus - kand konstruktsioon - kattekonstruktsioon Soojustus Sisemse tehno võrgud (küte) Viimistlus Hea kord · Kasutus luba ! HOONE KOORMUSED Hoone kaal Kasulik koormus Välismõjud ( temperatuur, päike, vesi, lumi, põhjavesi, radoon, heitgaasid. )
parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm troopiline õhk on soe ja niiske troopiline kontinentaalne õhk on palav ja äärmiselt kuiv ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Õhu saastumine Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Londonis, kui peaaegu kõiki kodumajapidamisi köeti kivisöega, aga kivisöest tekkis gaas, mis vähendas inimeste nägemisvõimet paari meetrini ja selle järel suri u. 700 inimest. Ilmakatastroofid Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause. Vulkaanilised pursked võivad põhjustada ka tsunamisid nagu on kirjeldatud järgmistes osades
Stirlingmootor eelisteks on väike toksilisus, müra ja vibratsioon. Mootor on gaassoojuslik kolbmootor välise soojusvahetusega. Töötav keha (õhk, heelium, süsinik) ei saa soojust kütuse otseselt põlemisest silindris vaid selle pealejuhtimisest läbi silindri seinte. Töötav keha asub suletud süsteemis ja töö ajal ei vahetu. Energia jõuseadmes, mis töötab kaevandavatel kütustel (nafta, süsi, gaas) toimub pidev põlemisprotsess ja seetõttu on heitgaasid väiksema toksilisusega. Mõned pildid mootorist ja ka üks video: http://www.youtube.com/watch? v=nOO8Ohf2GX0
kaasatud kõik vabatahtlikud üle Eestimaa. Esmakordselt sellel aastal viidi ,,Teema ära'' projekt uuele tasemele, korraldati ,,Teeme Ära Maailmakoristus'' päev. Teeme ära projekti juhiti Eestist ning osalesid riigid üle kogu maailma üheaegselt, igas riigis oli Eestis pärit projektijuht kes asja juhtis ja läbi viis. Kokku osales projektis umbes 150 riiki. Tulles tagasi probleemide juurde siis suureks murekohaks Eestil on veel ka põlevkivi kaevandamine, põhjavesi ja heitgaasid. Tänu põlevkivi kaevandamisele on muutunud suur osa meie maast kasutuskõlbmatuks ning see kahjuks mõjub laastavalt põllumajandusele, samuti tänu põlevkivi kaevandamisele kaotab oma kvaliteeti ja põhjavesi. Lisaks paiskub õhku tööde käigus tekkiv tolm ja gaasid. Saasteallikaks on ka heitgaasid, mis tekivad kaevandustes töötavate masinate tõttu. See omakorda mõjub halvasti inimeste tervisele ning rikub maa struktuuri
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed
Mustmullad ● Maailma viljakamad mullad ● üle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp Krookus Pojeng Õistaimed Loomastik Inimtegevus ● Põllundus ● Loomakasvatus ● Tööstus ● Turism ● Metallurgia Keskkonnaprobleemid ● Heitgaasid ● Tuule- ja vee erosioon ● Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine ● Tulekahjud ● Minu vihik ● http://image.slidesharecdn.com/temperategrassland2-11051600345 8-phpapp01/95/temperate-grassland2-6-728.jpg?cb=1305524160 ● https://40.media.tumblr.com/9112f1a989b8a3338073291f0ed53338/ tumblr_njv02rSuBh1s6taa7o1_1280.jpg ● http://www.eatcology.com/wp-content/uploads/2012/02/Terra_Preta.j pg ● https://encrypted-tbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSI
Miks läheb hääl ära? Karolin 9 a. Miks läheb hääl ära v Häält ohustavad välja ravimata ülemisete hingamisteede haigused, eriti köha. v Ülepingutatud hääl ja viibimine müra rikkas keskkonnas. v Olles õues jahedas ja niiskes ,toas aga liiga kuiv õhk, siis kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. v Häälepaelu kahjustavad erinevad heitgaasid ja ka suitsetamine. Häält saab hoida: v Kui sa ei kasuta enda häält liikselt ( karjumisel, röökimisele ). v Jood iga päev raviteid (piparmündi teed, kummeli teed ) teele võib lisada ka mett. v Hoiad oma kurku soojas. v Ei viibi eriti müra rikkas keskkonnas. Kui hääl on ära: v Ära viibi müra rikkas keskkonnas. v Ära pinguta enda häält liigselt. v Hoia kurk soojas. v Joo ravi teid.
Demagoogia! 1. Kui inimesed ei lõpeta linnas autoga sõitmist, siis keelatakse see päevasel ajal ära, kuna autode heitgaasid mõjutavad keskkonda! 2. Igaüks kes teist valib mind Üliõpilaseesindusse, luban et pärast teen kõigile kinopiletid välja! 3. Kui te mulle koolilõunat välja ei tee, luban et ma vihkan teid elu lõpuni! 4. Mu väide võib olla vale, kuid ma kuulsin et TTK muudetakse põhikooliks, kui te ei hakka korralikult õppima! 5. Ma arvan et enamus meist on nõus sellega, et me peaksime koolis käima ainult talviti, kuna siis on külm ja õpilastele meeldib koolis käia! 6
üleujutused. Taastuvate loodusressursside kasutamise tehnika pole veel nii palju arenenud ning neilt ei saa nii palju energiat, kui oleks võimalik ning samuti on tuulegeneraatorite, päikesepaneelide ja tammede rajamine kulukas ja keeruline. Väga tähtis meile kõigile on puhas õhk ja vesi ning kui neid reostata, muutuvad kõigi elamistingimused halvemaks. Õhu ja vee puhtust mõjutavad palju masinate heitgaasid ja korstnatest tulev tahm. Suured tehased ja samuti autod, mida tekib aina juurde, reostavad õhku väga palju ja suurte tööstustehaste töötamisel kaasneb tavaliselt ka vee reostus, kuna vette lastakse palju jääkprodukte. Paljud inimesed, kes elavad linnas, ostavad endale suured maasturid, mis võtavad palju kütet ja saastavad õhku rohkem kui väikeautod. Kuna autosid on palju ja heitgaasid, mis autodelt tulevad, on väga mürgised, siis peaksid inimesed kasutama
8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörlemine ja tiirlemine, lumi ja jää 5. Läänemerre suubuvad suuremad jõed ? - Neeva, 6. Kus paiknevad Eesti sademeterikkamad alad ? - kõrgustikes, sest õhumassid põrkavad vastu künka nõlvu Pinnamood. Põhjaveetekkelised karstid- karstikoopad-orud, lõhed Tuuletekkelised- luited Raskusjõutekkelised- rusukaldad, maalihked, langatuslehtrid
tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia, venemaa, siber. Kv: mereline-kontinentaalne parasvööde. S 20-10 T -10-130 sajab 400-1000 mm suve lõpp, sügis. Pinnas: sügaval huumus, Nim. Leetmullad, igikelts e. kirsmaa. Taimed: kuusk, nulg, mänd, lehis, kask ,haab, seedermänd, pohl, mustikas, kanarbik, põdrasamblik, leseleht, jänesekapsas, kanada tsuuga, ebatsuuga, sekvoia, lepp.
Osooniaugud-osoonikihi oluline hõrenemine stratosfääris. Happesademed-happelise reaksiooniga sademed,mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel. Happesademed: PÕHJUSED-kütuste põletamine tehastes, transpordist pärinev saaste. TAGAJÄRJED-kahjustavad metsi(okaspuid),veekogude elustikku,mullad hapestuvad, ehitised hävivad(lubjakivi) KUIDAS VÄLTIDA-filtrid korstendele,kasutaa alternatiivkütuseid Sudu: PÕHJUSED-katlamajade suits,autode heitgaasid, põlemisjäägid õhus,udu linna kohal,linn on mägedevahelises ous,kus õhk ei liigu ja on tihe autoliiklus TAGAJÄRJED-hingamisteede haigused,nähtavus/läbipaistvus väiksem KUIDAS VÄLTIDA-kvaliteetsemad kütused Osoonikihi hõrenemine(hoiab kinni uv-kiirgust): PÕHJUSED-atmosfääri paisatud saasteained,vanad külmutusseadmed,aerosoolid,õhukonditsioneerid, reaktiivlennukite heitgaasid TAGAJÄRJED-taimede kasvu pidurdumine,fotosünteesi aeglustumine,nahavähk,silmahaigused,suureneb
Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised, mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Talvel kaasneb tskloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonnas puhul on vastupidi talvel ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Kõige rohkem esineb tsükloneid sügisel ja ka talvel. Kevadisel ja suvisel ajal enamasti antitsüklon. Põhilised õhusaastajad: · heitgaasid väävelgaasid (vulkaanipursked) · lämmastikgaasid (inimtegevused, keemiatehased, tootmisprotsessid) · süsinikgaas · aerosoolsed ühendid Õhu saastumise tagajärjel : kasvuhoone efekt süsihappegaas, aerosoolid. Tagajärg: maakliima soojenemine. 2. Osooniaugud toob kaasa suurema päikesekiirguse 3. happesademed veepiiskadega ühinevad heitgaasid kahjustab taimede välispinda, toitainete sisaldus väheneb, taimed närbuvad. 4
atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Õhuringlus-Maa pöörlemine, hõõrdejõud, Coriolisi jõud, mere ja maismaa alade erinav soojenemine ja jahtumine, kõrged mäestikus ja päikesekiirguse tsonaalne jaotus.Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Tuul võib happevihmad teab kui kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid nagu skulptuurid, ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Osooniaugud-Teadlastele on alati olnud mureks, kuidas peatada osooniaugu suurenemist. Osooniauk asub Antarktise kohal
reaktsiooni lõpuks vabaneb esialgses koguses. Annab reaktsioonile võimaluse kulgeda madalama aktiveerimisenergiaga. A + K = AK (aktiivne ühend) AK + B = AB + K 16) Kus igapäevaelus kasutatakse katalüsaatoreid? · Automootoris tekkivate heitgaaside kahjutuks tegemisel. Kütuse põlemisel tekib mitu kõrvalsaadusi, mille seas on ka ohtlikud (CO, NO, NO2). Enne õhkupaiskamist juhitakse heitgaasid läbi seadme, mis on kaetud katalüsaatorkihiga (plaatina v plaatinametallid). Katalüüsi tagajärjel muutuvad heitgaasid ohututeks või vähem ohtlikeks. · Elusorganismides Elusorganismides toimivad nn biokatalüsaatorid ensüümid. Nendel on väga oluline roll eluslooduses kulgevate protsesside juhtimisel ja tasakaalustamisel. · Metallide korrosioonikaitse Negatiivsed katalüsaatorid e. inhibiitorid võimaldavad ebasoovitavaid reaktsioone
probleemiks. Eesti pole päris kindlasti ainus riik, kellel on probleeme liigse õhu saastamisega. See probleem valdab kogu maailma. Õhu saastamisega kaasnevad probleemid: - Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. - Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad Õhu saastamise peamisteks allikateks on transpordi heitgaasid, linnades enamasti autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20-30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis
Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadki häälepaelad ehk häälekurrud. Kahe häälekurru vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma e vibreerima Miks hääl läheb ära? Häält ohustavad välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused, eriti köha. Mürarikkas keskkonnas pingutab ja väsitab inimene alateadlikult liigselt häälepaelu. Häälepaelu kahjustavad heitgaasid ja suitsetamine. Psüühilise pinge olukorras tõmbuvad ka häälepaelad pingesse ning hääl kõrgeneb.
happevihmade üks komponente 2. Vahetu kokkupuude kahjustab taimi ning ärritab inimeste kopse 3. Väiksemad kogused võivad inimestel põhjustada sellised haiguseid nagu bronhiit ning astma 4. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustus juba ühe päevaga Põhjused: 1. Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloorograanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. 2. Vanemad külmutusseadmed 3. Aerosoolid 4. Ehitusmaterjalide tööstus 5. Õhukonditsioneerid 6. Tööstuse ja autode heitgaasid Tagajärjed: 1. Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine 2. Fotosünteesi aeglustumine 3. Kahjustab inimese immuunsüsteemi ning võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid 4. Mutatsioonide teke Lahendused: 1. Vähendada freoonide toomist ning kasutamist 2. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus 3. Riikidevahelised lepped, nt. Motreali leping osoonkihi kaitseks 1987. aastal 4. Tootjad peaksid tootma ainult "osoonisõbralikke tooteid" 5
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom ...
Autode rühmitamine mootoritüübi ja kütuse järgi Mootoritüübi ja kütusetüübi järgi võib ka autosid jagada väga mitmeti. Praegusel ajal toodetakse kõige enam sisepõlemismootoriga autosid (bensiiniautod, diiselautod, piiritusautod), kuid on levinud ka elektriautod. Viimasel ajal on hakatud tootma sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsiooniga hübriidautosid. Heitgaasid , mida auto välja paiskab Mida siis heitgaasid sisaldavad? Heitgaasid sisaldavad CO-d, NOx, vääveloksiidide, HC-d, SO2, pliid ja hõljuvate osakeste segu. Paljud neist tekitavad igasuguseid kopsuhaigusi (nt. vääveldioksiidid). Osad tekitavad närvisüsteemi või veresoonkonna haigusi (nt. lämmastik- ja süsinikoksiidid). Üheks ohtlikumaks loetakse pliid, sest see kinnitub ümbritsevatele taimedele ja mulda ning on mürgine (seepärast ei tohigi korjata seeni ja marju teede äärest).Keskmine auto, mille läbisõit aastas on 20 000 kilomeetrit ning millel on
Peamiselt mägedes. · Frontaalsed esinevad koos frondiga, tugevamad, igal aastaajal. Osoonikihi hõrenemine Miks tekivad osooniaugud? · Polaaraladel *CFC ühendid (juukselakid jne) *halooniühendid (külmutusseadmed) *tulekustutid osoonikihi lagunemine Millised on ohud? *väärarengud loomadel ja taimedel *nahavähk inimestel Kasvuhoone efekt · Mõjutab kliimat · Kasvuhooneefekti põhjustavad enamjaolt heitgaasid · Tekib nähtamatu gaaside kiht Kasvuhoonegaasid: · Veeaur · Metaan · Süsinikdioksiid · Lämmastikoksiid · Osoon · Freoonid NEED KÕIK ON LOODUSLIKUD GAASID!! Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 · Tekib enamjaolt põlemisel (82%) · Metsade mahavõtmisel, eriti troopilistel aladel kus võetakse kuhjaga vihmametsi maha (11%) · Lubja tootmisel (2%) Metaan värvusetu, lõhnatu, õhust kergem · Eraldub soodest (28%)
Õhusaaste Koostajad: Karina H. Alina T. 9.b klass Õhu kvaliteedi halvenemise põhjused · Autode heitgaasid · Vabrikud · Katlamajade suits · Sünteetilised värvid või lehkavad kattematerjalid · Suitsetamine · Aerosoolid · Müra · Kemikaalid · Osoonikihti lõhuvad kõrgel lendavad lennukid Ka müra võib olla saastaja · Palju müra on tööstusettevõtetes. · Müra püütakse vähendada. · Kui see ei õnnestu, on inimestele kaitseks ette nähtud kõrvaklappid. · Automootoris tekkivat müra vähendatakse summutiga.
poplaulus ja klassikalises laulus hääle tekitamine? klassikalises laulus peab meeletult kontrolima seda häält, mis sul välja tuleb, ja see ei ohi olla pressitud, aga pop ja jazzja pop laulus ei pea häält nii võrd kontrolima sest, et see peab enam jaolt tulema loomulikult. mõlemal laulustiilil on erinev viis kuidas seda või teist laulu laulda 11. Missugused välismõjud kahjustavad hääleorganeid? Kuidas saaksid neist hoiduda? Mürarikas keskkond, heitgaasid, suitsetamine, Psüühiline pinge, vale tööasend, meie kliima.
viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuvad põhjaosas Rahvasik · Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 · Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) · Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) · Suur tööpuudus, väljarändaminesuur MAJANDUS · Turism · Masinad · Rõivad ja jalatsid · Vein · Marmor Keskkonnaprobleemid · Tulekahjud · Mullaerusioonid · Happevihmad · Heitgaasid Huvitavad faktid · Siesta · Igal tänava lõigul on oma Pizzeria · Seitsmel inimesel kümnest on miniFiat · Autosid pargitakse nii, kuidas juhtub, oma mure, kuidas läbi saad · Enklaavriigid- San marion ja Vatikan LIPP JA VAPP · Roheline, valge ja punane · Lootus, usk ja armastus · Oliivi- ja tammeoks · Rahu ja tugevus, väärikus KASUTATUDALLIKAD · https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia · http://miksike.ee/docs/referaadid2006/itaalia_evekangr on.htm · https://et.wikipedia
poplaulu laulmisel teevad häälepaelad tööd vähem, sest seal pole vaja esitada vokaale, mis peavad olema kõrged Missugused välismõjud kahjustavad hääleorganeid? Kuidas saaks neist hoiduda? Külm ilm = paned ennast soojalt riidesse, karjumine = proovid vähe karjuda, mürarikas keskkond = elad maakohas, psüühiline keskkond = proovid vähe närvitseda ning veeta aega närvitsevate inimestega, heitgaasid = ei ela linnas, kus heitgaase on palju, suitsetamine = ei suitseta!
Millist kahju võib tuua üks tööstusettevõte? Tänapäeval on tööstusettevõtlus läinud väga laiahaardeliseks. Ehitatakse aina rohkem vabrikuid ja üritatakse teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid siiski see ei takista mürgiste ühendite pääsemist keskkonda. Me elame loodusega siiski kooskõlas ning selle säilitamine peab olema meile väga tähtis. Tööstusettevõtted tekitavad keskkonnale probleeme ning kahjusi, mis halvimal juhul on pöördumatud. Millist kahju võib tuua üks tööstusettevõte? Ühe tööstusettevõtte kõige suuremaks kahju tegurik on keskkonna saastamine. Erinevate toodete tootmise käigus eraldub erinevaid mürkaineid, mis kahjustavad rängalt meie ümber olevat. Näiteks võime tuua erinevad tehased, kus toodetakse riideid. Tööstusettevõtted ei reosta ainult maismaad vaid ka erinevaid veekogusid. Veekogude peamisteks saasteallikateks peetaksegi tööstusettevõtteid ning põllumajandust sellepärast, et sealsetes tootmisp...
Päev ja öö on ühepikkused. Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris, esinevad polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid. Kasvuhooneefekti olemus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajaline soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on: CO2,CH4, N2O, O, O3. · CO2 süsinikdioksiidi hulka suurendavad: metsade maharaiumine, autode heitgaasid, tsemendi tootmine · N2O- naerugaas: autode heitgaasid, põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest · CH4-metaan: märgaladest õhkupaisumine, riisikasvatustes, prügilatest lendumine, veisekasvatus · Freoonid: eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide kasutamine, tulekustutusseadmete kasutamine. Öösel maismaa jahtub kiiremini kui meri, mere kohal madalrõhu ala. Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri
Õhusaastumine, happevihma teke Karina Sepp ja Brigitta Liisa Sikut Õhu saastatus Atmosfääriõhu saastatus on paljudes linnades tõsisemaid keskkonnaprobleeme. Õhu saastatuse peamiseks põhjuseks on inimtegevuse tagajärjena kõrge mürkainete tase. Tallinna õhu saastatus põhjustab aastas ~300 inimese surma. Õhu saastumine Õhk võib saastuda, kui lasta sinna mürgiseid gaase. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteained suured tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Ida-Virumaal on happevihmade kahjustused Eestis kõige suuremad, suurte tehaste läheduses. Õhu saastatuse vähendamine Nõutakse korstnatele filtrite paigaldamist Uute autode tootmisel on hakatud nõudma neile heitgaaside puhastajate paigaldamist. Linnatänavaid tuleks pidevalt puhastada, sest autokummide kulumisest tekkiv tolm ärritavad silmi ja hingamisteid. Inimene põhjustab happesademeid Ener...
Näiteks pumbatakse naftat läbi torujuhtmete laevale, et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi anda veoautodele, et vedada bensiin jaemüüatele või kütteõli tarbijatele. Maanteetransport Reisijate või kauba transport teedel. Sobib peamiselt väiksemahuliste kaupade veoks: toiduained, kergtööstuskaubad jne a) Positiivne vedu kiire ja paindlik b) Negatiivne hooletu sõit võib kaupa kahjustada, halb ilm, liiklusummikutest tulenevad viivitused, heitgaasid ja keskkonna kahjulik Raudteetransport enamasti pikkade vahemaade transportimiseks. Veetavad kogused võivad olla suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne suur mahutatavus, energiasäästlik, odav vedu b) Negatiivne teede ehitamine kallis ning ei saa ehitada kõikjale, vedu suhteliselt aeglane Lennutransport kiireim pikamaa transpordivahend kosmoselaeva järel. Veetakse väikeseid
VÄNTMEHHANISMI RIKE JA NENDE AVASTAMISE TEGURID, NENDE RIKKED JA REMONT Rike 1)Kolvi ja silindri kulumine(õige lõtk on ca. 0.05mm). Tunnused: 1.1- Külmas mootoris kloppimine, soojenedes kaob ära. 1.2- Kompressiooni vähenemine(survetakti lõpul) 1.3- Heitgaasid on sinaka varjundiga(õli põleb). 1.4- Võimsuse langus(Võimsus on ajaühikus tehtud töö) 1.5- Õlikulu suureneb. Rike2)Kolvirõngaste kulumine ja nende kinni põlemine soontes. Tunnused: Tunnused samad mis rike 1 puhul va. 1.1 st kloppimist ei teki. Rike3)Väntvõlli kaelte kulumine ja laagriliudade kulumine. Tunnused: 3.1- Kloppimine mootori töötamisel, eriti mootori põõrete tõstmisel. 3.2- Õlirõhu langus. Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas. Tunnused: 4
Tehnoloogia tagasipeegeldumise Maalt. Põhjus- Arktikas alasid. renoveerimine. Uute, pakem industrialiseerimine- suurenenud CO2 moodustatud teine kaitsevad, filtrite vabanemine, aerosoli kasutamine, auk, kuid väiksem. monteerimie (näiteks heitgaasid, fossiilsete kütuste põletamine, Praeguses etapis tehases, tööstusettevõttes), prügimäed, karjakasvatus, põlluharimine, inimarengu maailma autode katalüsaatorite metsade raiumine, vulkaanipursked, teadlased on uuendamine. Atmisfääri aurumine veekogudest
mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasideks; tagajärg - polaaralade ja liustike sulamine, veetase tõuseb, uute võõrliikide levik, mingite liikide väljasuremine
KÜTUSEPIIRITUS autor Märt Kirik, B.S.A. ; B.A.Sc. Kütusepiiritus on tavaliselt etanool või metanool. See on põletusvedelik. Etanool on kasutatud jookides ja tööstuses. Metanool on rahvakeeles puu piiritus. Metanool mootorikütusena tekitab heitgaasid mis on kahjulikud inimese tervisele. Sellepärast mootorikütusena metanool vajab operaator kellel on sobiv õpetus. Etanool segatud bensiiniga on 2018 aastal enam levinud kütusepiiritus. Selle segu valmistamisel on tarvis etanool mis on veevaba (vähem kui 1%). (5) Teised kütusepiiritused on olemas kuid siin teema on ainult etanool. KÜTUSEPIIRITUS MOOTORITES Kütusepiiritus sai alguse leeklampides. Sellepärast oli see kergesti
arengupeetusi tingiv vingugaas, toksilised raskmetallid, vähki ja muid haigusi tekitavad orgaanilised ühendid. USA õhus uuritavaid komponente reguleeriv kümme aastat tagasi vastu võetud Clean Air Act määratleb 192 uurimisalust õhu komponenti. Ja see nimekiri ilmutab vaid kasvamise tendentsi. 5 TRANSPORDI HEITGAASID Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub
6. Arengumaade kiire linnastumine ja areng sai alguse peale kolooniamaade iseseisvumist. Enamasti seisnes arengu kiire kasv riigijuhtide võimalus riiki arendada sellele kasulikust vaatenurgast kus hakati müüma loodusvarasid, kus tehti lageraieid puidumaterjali jaoks, kuhu ehitati suuri istandusi. 7. Reostus Mida suuremad on linnad seda rohkem on linnades inimesi. See tähendab omakorda et on ka suurem reostuse protsent. Suurtesse linnadesse rajatakse sageli tehaseid, mille heitgaasid reostavad vett, pinnast ning õhku. Linnas on ka palju mitte 'rohelisi' kütuse põlemisel töötavaid masinaid, mis diisli ning bensiini põletamisel energiat liikumiseks loovad, Bensiini ja diisli põlemisel saadud heitgaasid reostavad õhku. Masinate suure arvukuse tõttu on linnas ka õhusaastatuse protsent kordades suurem. Probleemi põhjustajaid on veel Olmeprügi jäägid, keemiliste vahendite kasutamine (teede puhastus, parkides ja kasvatustes putukamürkide kasutamine jne)
aju poolt keerukamaks ning häälepaelad peavad võnkuma sümmeetriliselt, kui see sümmeetria häirub tekib häälehäire. 6) Miks tüdrukute häälemurret kuulda pole? Tüdrukute häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel. 7) Missugused välismõjud kahjustavad hääleorganeid? Kuidas saaksid neist hoiduda, kuidas kahjustusi ravida? Kahjustavad mõjud: *välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused * kahjustavad heitgaasid, suitsetamine *psüühiline pinge *lihaspinge kaela- või õlavöötme lihastes *kliima (liigne kuivus) Et hoiduda/ravida neist tuleks: *rääkida võimalikult vähe *juua palju vett (niisutab) *vältida stressi, pingelist tööd ja magamata öid 8) Kuidas ja mille järgi jagunevad nais- ja meeshääled? Nimeta hääleliigid. Mees- ja naishääled jaotatakse hääleliikideks hääle kõrguse ja ulatuse järgi. Sopran-kõrge naishääl Metsosopran-keskmise kõrgusega naishääl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
