,,See pole minu parim töö, ja see töö koht kuidas luua oma koolis keskkond, ebaõnnestus mul täielikult." Jälle on kus õpetajate loovusel on eluõigust ja vastandlikud pooled ühte liidetud. kus seda ergutatakse. Magus piin. On tõsi, et uued ideed Õpetamine ja õppimine need mõlemad sünnivad tihti loomingulistes kannatustes. on ju looming. Loomingut ei saa lõpuni Näiteks kunstnik Heiki Ernits on formaliseerida ega standardiseerida, öelnud, et ,,peksab" endast karikatuure seda ei saa taandada numbritele ja välja. Aga kui lahendus on leitud, siis ollakse koolihinnetele. Kui õppimine on lastele õnnelik. Magus piin selline oksüümoron looming, pole probleem selles, et õpilased sobib loova inimese olukorra ei taha õppida, vaid vastupidi neid iseloomustamiseks
Jagatakse alates nimekirja esimesest liikmest. Ei jagata üksikkandidaatidele. Ei jagata erakonnale, kes kogub alla valimiskünnise. Kompensatsioonimandaat - Jagatakse üleriigiliselt suurima jäägi põhimõttel, kuni saab täis 101 kohta riigikokku. Valimiskünnis - Kogutud häältearvu piir, millest alates saab osaleda mandaatide jagamisel. 5% üleriigilistest häältest. 4.7 Riigi roll valimiste korraldamises - Valimis korraldab ja koordineerimib Vabariigi Valimiskomisjon. Esimees Heiki Sibul. -Registreerib kandidaadid -Korraldatakse valimisjaoskondade tööd -Koostab valijate nimekirjad -Annab pidevalt valimistulemuse kujunemise kohta ------------------------------------------------------------------------------ -Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni -Kontrollib erakondade kulusid(valimiskampaaniad) 63% ***ÜLESANDED Ülesanne Kehtivate häälte arv: 52828 Mandaatide arv: 10 Lihtkvoot: 5282.8
nimed segamini ja Jaan sai kaks autot, ning ei tahtnud ühest venna kasuks loobuda. Veel meeldis jutt sellest kuidas vennad otsustasid trükikoda mängida. Nad trükkisid lasteraamatuid, millele panid nimeks naljakaid ja tagurpidi nimesid. 19 Andrus Kivirähk Kaelkirjak Illustreerinud Heiki Ernits Kai on väike tüdruk, kelle parim sõber on üsna kummaline tegelane – nimelt kõhuuss. Ehkki kõhuussiga ei saa mängida, saab temaga juttu ajada ning igasuguseid naljakaid ja põnevaid asju välja mõelda. Saab rääkida makaronitontidest ja siirupit sülitavast lehmast ja imelikust elukast, kelle nimi on mouk. Igal juhul on kõhuussiga palju lõbusam kui pirtsaka Barbiega. Ja siis on Kail akna taga veel kaelkirjak – või on see siiski kraana
ler viib asja instantsini, kes selle lahendab, ombudsman teeb väärnähtuste korral ettepanekuid ja annab soovitusi.*65 Kui vaadata põhiseaduse paragrahve 139 ja 142 värske pilguga, tundub, et kirja on pandud nii seaduspärasuse järele valvaja kui ka otstarbekohasuse kritiseerija, nii omal initsiatiivil tegutseja kui kodanike kaebuste töötleja, nii lõpuni mineja kui ka soovitaja funktsioon. Heiki Loot on pannud ette jaotada õiguskantsleri põhiseaduslikud funktsioonid kolmeks: (1) põhiseaduskohtu prokuröri ehk põhi- seadus- ja seaduspärasuse järele valvaja funktsioon; (2) ombudsmani funktsioon ning (3) kõrgema krimi- naalprokuröri ehk immuniteedi mahavõtja funktsioon.*66 Et kujutada neid väljundi tugevuse järjekorras n-ö pehmemast kõvemani, tuleks alustada nn ombudsmani funktsioonist, millele järgneb põhiseadus- ja
Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjud...
· "Vana kirjakeel ühendab. Artiklikogumik" (2003) · "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350" (2010) Teine oluline uurimiskeskus: EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö esimese täispiibli (1739) verbimorfoloogia kohta. Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad · Morfofonoloogia: K. Prillop · Morfosüntaks: K. Habicht · Süntaks: P. Penjam, R. Klettenberg
sündmused, mida puudutatakse, on paljuski seotud ajakirja põhitemaatika lähiajalooga. Ajakirjanik Virkko Lepassalu tegi ajakirja numbris 4/2010 intervjuu filosoof Mart Raukasega. Numbris 2/2011 ilmus WikiLeaksi analüüsiv artikkel. Mõlemas loos esineb uuriva ajakirjanduse elemente. Geograafiaprofessor Ott Kurs on käsitletavates Kultuuri ja Elu numbrites kirjutanud kaks persoonilugu (Villem Ernitsast (3/2011) ja Rein Sepast(3/2011)). Ka pedagoog Heiki Vaibla on viimase nelja ajakirja numbri põhjal otsustades orienteeritud persoonilugudele (Patrick von Glasenappist (2/2011) ja Rein Sepast (3/2011)). Kunstiprofessor Tiiu Talvistu tegeleb ajakirja kunstirubriigiga. Käsitletavas neljas numbris on tema sulest ilmunud kaks artiklit Eesti kunstist ja kunstnikest paguluses (4/2010; 2/2011). Kultuuriajakirja käsitletavas neljas numbris on ilmunud artikleid ka autoritelt, kes ei kuulu ajakirja püsiajakirjanike hulka
9 ,,1990-ndate aastate keskel hakkas ratsutamise takistussõidu olukord jõudsalt paranema. Aluse sellele lõid Eesti majanduse arengu kiirenemine ja üldise heaolu kasv riigis. Tekkisid sponsorid, kelle toel oli võimalik takistussõitu kui võistlusala edendada. 1990-ndate aastate tuntuimateks takistussõitjateksolid Rein Pill, Pille Elson, Tõnu Rähn ja Andres Treve, endast andsid märku noored takistussõitjaid Hanno Ellermann, Heiki Vatsel ja Gunnar Klettenberg. 1997.aastal jõudis Rein Pill esimese eestlasena Göteborgi MK- finaali." (Teele Metstak, 2014). ,,2000-ndad aastad on Eesti takistussõidule olnud edukad. ERL-i töö on aastatega muutunud tõhusamaks. On kujunenud professionaalsed võistluste korraldajad, koolitatakse ja atesteeritakse treenereid, edendatakse tööd järelkasvuga. 2012. aastal startis Eesti esimene noorratsanik Kätlin Sehver noorte Euroopa meistrivõistlustel Austrias. See kõik
liikide lõikes 6 maksumus kuupäevade - valdade lõikes sortide lõikes 7 kogus küüpäevade -sortide lõikes valdade lõikes 8 maksumus kuupäevade - müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 maksumus liikide - müüjate lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9
48305030944 Väljas Arvi Abja 10 36110090988 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37302150417 Müürsepp Raili Asuja 13 38211130833 Parre Selma Asuja 2 44012150956 Petrov Meelis Asuja 9 44601210234 Pulk Aadu Asuja 7 45809140289 Randla Aasa Asuja 11 33904050217 Hunt Ene Kabli 12 34103030178 Hunt Heiki Kabli 13 35404050446 Känd Aare Kabli 13 36709040675 Mäger Tiina Kabli 8 37308230939 Noormets Jaan Kabli 9 37612170754 Norak Aarne Kabli 10 45104120460 Põld Evelin Kabli 9 46404170054 Saar Erki Kabli 4 34112180084 Ilves Annika Laiksaare 6 35001130124 Kukk Krista Laiksaare 4 36406070555 Miller Kersti Laiksaare 9
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõttei...
kõigest paarkümmend aastat tagasi. Netikeelel on asjaajamiskeelele väga suur mõju, sest praeguseks toimub peamine suhtlus internetis. Et eesti keele normid säiliksid, on oluline, et kõik ühiskonnaliikmed pööraksid tähelepanu normidest kinnipidamisele. 22 KASUTATUD KIRJANDUS Annus, Taavi 2012. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 484-486. Tallinn: Juura; Annus, Taavi, Heiki Lindpere, Hent Kalmo, Kalle Merusk, Lauri Madise, Lauri Mälksoo, Madis Ernits 2012. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 92. Tallinn: Juura; Erelt, Mati, Kristiina Ross, Tiiu Erelt 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Erelt, Mati, Reet Kasik, Tiiu Erelt 2007. Eesti keele väljendusõpetus kõrgkoolidele. Tartu: Bookmill; Erelt, Tiiu 2000. Mida tahab keelekorraldus. – Oma Keel 1, 23-24; Hallik, Katrin 2011. Selge keele liikumisest maailmas
12.01.2008 Meister Anton Surju haab 5 7 800 03.01.2008 Paju Ants Massiaru vaher 5 9 1520 16.02.2008 Rebane Rein Tali tamm 5 10 1760 Maksumus 5600 5700 6000 Maksumus 10000 10400 11200 11160 11160 18810 8820 12150 5600 13680 17600 Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9
liikide lõikes 6 maksumus kuupäevade - valdade lõikes sortide lõikes 7 kogus küüpäevade -sortide lõikes valdade lõikes 8 maksumus kuupäevade - müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 maksumus liikide - müüjate lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Telefon 44002110722 Hunt Ene Kabli 5413354 37110240441 Hunt Heiki Kabli 5120371 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 5057838 37302150417 Ilves Tom Surju 5491681 36405130719 Jänes Ahto Uulu 5538140 36605150941 Kaasik Reijo Abja - 35404050446 Kadak Priit Tali 5774191 34103030178 Kana Kalju Tori 5167468 34708140585 Karu Karl Uulu 5265690 48305030944 Karu Salme Tali 5436197
Valitsuse istung · Valitsus teeb oma otsused istungil. · Valituse õigusaktid võetakse vastu istungitel. · Valitsuse istungit juhatab peaminister. · Otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. · Eestis peetakse aastaid juba kõiki istungeid elektrooniliselt Riigikantselei · Riigikantselei juht on riigisekretär Heiki Loo · Tema juhtimisel koostatakse materjalid, mille alusel valitsetakse 19.jaanuar 2011 Vaatame jälle Valimiskooli, kuuenda osa I osa Bürokraatia ptk 4.5 Bürokraatia funktsioonid · Poliitika elluviimine · Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik · Iseenda taastootmine ja arendamine
· ,,Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000) · "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002) · "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002) EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö esimese täispiibli (1739) verbimorfoloogia kohta. EKIs koostatud raamatuid vanade tekstide kohta: Allikmaterjali taaspublitseerimine: 1686. a Wastne Testament (2001), Eduard Ahrensi grammatika, artiklid + tõlge (2003), A.
· Tänasel päeval tegu riigikantselei töötajaga · Ülesanne: Tagada, et seaduseelnõud vastaksid põhiseadusele (valitsuse omad). Peaminister on see, kes määrab ta ametisse ning laseb lahti (sealjuures ei pea ta saama selleks presidendi heakskiitu). Algselt oli mõeldud nõnda, et ta jääb ametisse ka pärast valitsuse vahetust. · Riigisekretär peab omama kõrgharidust juuras. Praegune riigisekretär on Heiki Loot Õiguskantsler · Seisab Eesti seadusloome keskmes. Algselt nõnda ei planeeritud. Õiguskantsleril on võimalus päevakorda võtta ka minevikus vastu võetud seadusi. · Ombutsman: seisab selle eest, et kellelegi liiga ei tehtaks · Piirangud: o Peab olema apoliitiline o Kogenud ja tunnustatud jurist o Riigikeele vaba valdamine o Kõrged kõlbelised omadused o Teeb läbi julgeolekukontrolli, mida viib läbi KAPO
parimast äranägemisest ja südametunnistusest, olles oma otsustustes vaba. Vaba mandaadi põhimõte laieneb ka Riigikogu liikme ja fraktsiooni suhetele. Riigikogu liige on puutumatu tulenevalt PS §-st 76. Põhimõte kaitseb Riigikogu tema vahistamise, kirjavahetuse saladuse rikkumise jms. Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks on Riigikogu andnud nõusoleku mitmel korral. VIII koosseis otsustas 1996. aasta 29. aprillil anda nõusoleku Heiki Kranichi ja 1998. aasta 17. juunil Siim Kallase kriminaalvastutusele võtmiseks. Heiki Kranich ja Siim Kallas mõisteti kohtus õigeks, seega ei tekkinud vajadust nende volitusi enne tähtaega lõpetada. IX koosseis otsustas 2005. aasta 7. märtsil anda nõusolek Margus Hansoni ja 15. septembris Jaanus Tamkivi kriminaalvastutusele võtmiseks. XI koosseis andis 2008. aastal 20.märtsil nõusoleku Riigikogu liikme Villu Reiljani kriminaalvastutusele võtmiseks ja 2009. aasta 24
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Päevakavas oli taas kalmistul käik, milleks koguneti kell 18.00 surnuaia väravasse. Kesklinna tagasi jõudes tervitasid võrulasi maakonna- ja linnajuhid, kõne pidas võrulasest minister Ivari Padar. Poole tunnise kontserdi andis Kilingi-Nõmmest pärit eestimeelset muusikat viljelev ansambel HPMA. 2009. aasta tahteväljenduspäev oli tihedama päevakavaga. Päev algas kell 13.00 Võrumaa muuseumis konverentsiga ''Elav ajalugu''. Konverentsil esinesid Okupatsioonide muuseumi juhataja Heiki Ahonen, noorsootöötaja kapten Harri Henn, Võrumaa muuseumi peavara hoidja Artur Ruusmaa, Vaba-Sõltumatu Kolonn nr 1 asutaja ja esimene juht Ain Saar, koduloolane Valdur Raudvassar ning õpilane Marleen Reemann. Kõigi kõnede läbivaks teemaks oli riigi vabadus ja Kolonni roll vabaduseni jõudmises. Konverentsi avasõna pidas toonane Võru Linnavolikogu esimees Tõnu Anton ja lõppsõna sel ajal linnapeaks olnud Kersti Kõosaar.
11872 ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011872.pdf 14. Tamm, Jaan. "Eesti keskaegsed kloostrid" Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002 15. Tarvel, Enn. "Lahemaa ajalugu", Tln, "Eesti Raamat" 1983 16. Tuulse, Armin. "Die Burgen in Estland und Lettland", Dorpater Estnischer Verlag, 1942 17. Treikelder, J. Kolga mõis. Mõisaansambli kasutamisettepanekud, Tln 1979, asukoht Kolga muuseum. 18. Vaiksoo, Raul. Projekt, Tln 1999, asukoht Kolga muuseum, säilik A-211 19. Valk, Heiki. "Kohanimede tähendusest - ajalooline mõõde" Tartu Ülikool. http://pk.rmk.ee/parandkultuur/valk.pdf 20. Üprus, Helmi. Ajalooline õiend. Kolga loss. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.815 Ajalooline kaardimaterjal asub Kolga muuseumis. They keep calling me. 25 LISAD
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse Lähitulevikus ei ole plaanis. tagasi tulla, elama? Mida sooviksite Lustivere kooliperele? Soovin teile kõike head, õppige võõrkeeli siis jõuate elus hästi edasi Mis on teie arvates Eesti asi? Ei ole eesti oludega kursis. Rohkem sallivust inimeste vahel Kuidas on teil perega lood? Hästi. 6. Heiki Õunmaa - Soome. Lõpetas 1986. On kirja teel õpetajaga suhelnud aga ankeeti tagasi saatnud ei ole. 7. Rauno Eessaar - Soome. Lõpetas 1988. Andmed vend Raivolt, Ankeet saadetud aga ei vastanud 22 8. Marko Eessaar - Soome. Lõpetas 1992. Andmed vend Raivolt, Ankeet saadetud aga ei vastanud 9. Külli Jürgenson - USA Millal lõpetasite Mina lopetasin Lustivere Pohikooli 1995 aasta kevadel
Protseduur peab pärast tabeli moodustamist teatama (MsgBox), mitu kirjet tabelisse tek Kindlasti lisada nupp protseduuri käivitamiseks. Nimi Merry Aart Annely Akkermann Yoko Alender Riho Breivel Dmitri Dmitrijev Enn Eesmaa Peeter Ernits Urmas Espenberg Hele Everaus Kalle Grünthal Helle-Moonika Helme Mart Helme Heiki Hepner Kaido Höövelson Jüri Jaanson Maria Jufereva-Skuratovski Jaak Juske Marek Jürgenson Ruuben Kaalep Raimond Kaljulaid Kaja Kallas Siim Kallas Kalev Kallo Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Erkki Keldo Liina Kersna Johannes Kert Siim Kiisler Kert Kingo Signe Kivi Toomas Kivimägi Aivar Kokk Rene Kokk Mihhail Korb Siret Kotka
ülesannete Pädevuse liigid (Mauren HÕ §1 III on pädevuste kohta): * esemeline ehk sisuline– sisulised ülesanded, mille eest organ vastutab * territoriaalne – millise piirkonna eest organ vastutab; ruumiline tegevus valdkond * instantsiline – hierarhia puhul, siis milline tasand on pädev konkreetse juhtumiga tegelema * funktsionaalne – ainult organi juhil on õigus midagi teha Loeng 9.03.2017 Lektor riigisekretär : Heiki Loot Slaidid tulevad hiljem ÕISi üles Liikumine põhiseaduse teksi järgi RIIGIKORRALDUSÕIGUS: VABARIIGI VALITSUS PS stuktuur Ekskurss: Võimude lahusus 1) Legislaktsioon (õigusloome; üldiselt abstraktsed normid) – seadusandlik võim > Riigikogu PS §59 2) Eksekutsioon (normi kindel suunamine isikutele, jaguneb kaheks: administratsioon ja jurisdiktsioon) 2
Toimetaja: Arne Pajula Ameerika Ühendriigid, California 414 Keeletoimetaja: Monika Pais Kanada 430 Makett: Advig Stahl-Eisel Kujundajad: Aet Linden, Maire Pukk Ladina-Ameerika 434 Kaardid: Kristel Kaerma Mehhiko 436 Joonistused: lk 32-41 Heiki Ernits Tšiili 438 Pudelifotod: Tiit Blaat ja tootjad Argentiina 464 Austraalia 478 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Uus-Meremaa 498
--- 1992.a. Barcelona: Erika Salumäe (jalgrattasport/ trekisõit; kuld); Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste (purjetamine; pronks) 2000.a Sidney: Erki Nool (kergejõustik; kuld); Aleksei Budõlin (judo; pronks); Indrek Pertelson (judo; pronks) 2004.a Ateena: Jüri Jaanson (sõudmine; hõbe); Aleksander Tammert (kergejõustik; pronks); Indrek Pertelson (judo; pronks) 2008.a Peking: Gerd Kanter (kergejõustik; kuld); Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson (sõudmine; hõbe) 2012.a London: Heiki Nabi (kreeka-rooma maadlus; hõbe); Gerd Kanter (kergejõustik; pronks) . 2002.a. Salt Lake City: Andrus Veerpalu (murdmaasuusatamine; kuld + hõbe); Jaak Mae (murdmaasuusatamine; pronks) 2006.a Torino: Kristina Smigun- Vähi (murdmaasuusatamine; kuld + kuld); : Andrus Veerpalu (murdmaasuusatamine; kuld) 2010.a Vancouver: Kristina Smigun- Vähi (murdmaa-suusatamine; hõbe)
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
liikide lõikes 6 maksumus kuupäevade - valdade lõikes sortide lõikes 7 kogus kuupäevade -sortide lõikes valdade lõikes 8 maksumus kuupäevade - müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 maksumus liikide - müüjate lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palgaaste 44002110722 Hunt Ene Kabli 5 37110240441 Hunt Heiki Kabli 7 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 8 36405130719 Jänes Ahto Uulu 8 36605150941 Kaasik Reijo Abja 6 35404050446 Kadak Priit Tali 5 34103030178 Kana Kalju Tori 8 34708140585 Karu Karl Uulu 5 48305030944 Karu Salme Tali 4 46404170054 Kesa Katy Tali 8
1054. aastal leidub leetopissid lugu, kuidas Novgorodi tähtsaim mees läks tsuudide vastu sõtta, aga langes selles. Sündmuste daatumid on kindlasti hiljem juurde pandud - 1030. Tartu esmamainimine on umbkaudu dateeritud. Ei ole teada, kes need sossovid olid, seostatud Sakalaga, Harjumaaga. Samuti on keeruline otsustada, kui suures osas Eestist Jaroslavi ja tema järglaste ülemvõim kehtis. Hiljuti ka arheoloogilistele allikatele põhinevalt on Heiki Valk leidnud, et Jaroslavi ülemvõimu haaras alasid, mis jäid Tartust lõuna ja ida poole. 12. sajandil mainivad Vene leetopissid vene vürstide sõjaretked - suunatud Tartu ja Otepää vastu. Me ei tea, mis iseloomuga need retked olid - kui mee eeldame, et Kagu- Eesti oli vene vürstide maksualused, siis aegajalt loobuti maksumaksmisest, siis tuli teha sõjakäik. Kui polnud maksukohustus, siis oli tegu vallutus- või saagiretkega. 50.-60
pöördsonett vt sonett. pöördumine stilistiline võte. Kirjaniku pöördumine lugeja, teose kangelase, mõne elusa või elutu objekti poole. Näiteks: Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, muistse põlve pärandusest ihkan laulu ilmutada. (Friedrich Reinhold Kreutzwald.) pööre vt süzee. pühendus teose alguses olev lühike tekst, mis ütleb, kelle või mille mälestusele on teos pühendatud.Näiteks: Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk. Kodu lugu I : Pühendatud vägivalla ohvri sõbra ja mõttekaaslase Tauno Pukk'i mälestusele. või Ramón Gómes de la Serna. El Greco: Tõenduseks oma kirglikust poolehoiust olgu need El Creco altarid pühendatud aulikule senjoora Elena Sansinena de Elizaldele, kirjasõna ja kaunite kunstide soosijale tema avara hinge ja peene vaimu imetluses. RAMON R raamjutustus ka -novell, -romaan; eepiliste teoste kompositsioonivõte.
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
sajandil alguse ka tava matta surnuid kristliku iseloomuga külakalmistutele. Teatud määral on neid teada kõikjalt Eestist, eriti rohkesti aga maa lõunapoolmikust. Osa neist, eriti saartel ja rannikualadel, olid ilmselt rajatud kunagiste väikeste kabelite ümbrusesse, kus maa oli samuti pühitsetud. Lõuna- Eestis, kust külakalmistuid on teada eriti rohkesti, pole enamik neist aga ilmselt kunagi ümbritsenud kabelit. Külakalmistuid uurinud arheoloog Heiki Valgu arvates võib Eestis ja Lätis levinud külakalmistute kui legaalsete matmispaikade teket ning pikaaegset kasutamist seletada paavsti poolt siinsetele vastristitutele juba vabadusvõitluse käigus tehtud järeleandmistega. Nimelt anti paavst Innocent III kirjadega aastatest 1214/1215 siinsetele vastristitutele muuhulgas õigus valida ise omale matusepaik. Tava matta surnuid küll põhimõtteliselt kristlikult, kuid oma valitud kalmistutele,
liikide lõikes 6 maksumus kuupäevade - valdade lõikes sortide lõikes 7 kogus kuupäevade -sortide lõikes valdade lõikes 8 maksumus kuupäevade - müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 maksumus liikide - müüjate lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palgaaste 44002110722 Hunt Ene Kabli 5 37110240441 Hunt Heiki Kabli 7 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 8 36405130719 Jänes Ahto Uulu 8 36605150941 Kaasik Reijo Abja 6 35404050446 Kadak Priit Tali 5 34103030178 Kana Kalju Tori 8 34708140585 Karu Karl Uulu 5 48305030944 Karu Salme Tali 4 46404170054 Kesa Katy Tali 8
Aga mis number maja see on? Mis on selle tänava nimi? Õige, see on Kastani tänav. Vaadake, kes sellel tänaval elavad. Igal lapsel on selle maja number, kus ta elab. Kus elab Teet? Teet elab majas number kuus. Mis number majas elab Anu? Anu elab majas number kaks. Jne. Kõnelemine · Lapsed vastavad õpetaja küsimustele. Kus elab see poiss? Mis ta nimi on? Kes elab majas number neli? Kes elab majas number kuus? Kus elab Tiiu? Kus elab Mait? · Lapsed lõpetavad õpetaja laused: Heiki elab majas number ...; Tiiu elab majas ... . Käeline tegevus · Laps tõmbab jooned lehe servale kirjutatud nimedest õigete lasteni. · Laps värvib laste riided ja majad. Mäng Lapsed seisavad rivis või ringis, algul annab käsklused õpetaja, hiljem korda- mööda lapsed. Õpetaja: Palun astuge kolm sammu taha! Palun astuge viis sammu ette! Palun astuge neli pikka sammu kõrvale (paremale, vasakule)! Hiljem lausub üks laps: Kaks sammu ette; kolm sammu taha ... jne.
lihtsustama see, et iga peatüki lõpus on välja toodud õpiku peatükid, mis tuleb läbi töötada. Teretulemast juhtimismaailma! 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted Vastuseks küsimusele, miks üldse peaks juhtimist ülikoolis õppima saab vastata alustades ülevaatega Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumise" õpikus (1996: 26) toodud uuringu tulemustest. Heiki Kripsi poolt 1992 a. seisuga tehtud üldistused Eesti juhtide peamiste probleemide kohta on järgmised: 1) juhid ei pööra tähelepanu alluvate vajadustele, soovidele ega isiksuse omadustele; 2) juhid ei toeta alluvate ametialast ega isiksuse arengut; 3) juhid varjavad alluvate eest olulist informatsiooni; 4) juhid kamandavad; 5) juhtidel on kalduvus suhtuda alluvatesse nagu lastesse; 6) alluvate arvamusi ei arvestata, kui need on vastuolus juhi mõtetega;
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
Leida õnnestunud andmed on kahjuks väga napid ja lünklikud, mistõttu on üldistuste tegemine oluliselt raskendatud. Haapsalus mängisid ajalehe Lääne Elu 126 andmetel suurematel pidudel sageli pealinna 121 Selle kohta pole midagi täpsemat ka muidu väga põhjalikus B. Kangro koostatud raamatus “Koolilinn Valga” (Kangro 1984: 75), kus on avaldatud ka käesoleva uurimuse lisas toodud Bummy Band’i foto. 122 Andmed Heiki Raudla artiklist “Sakala” kalendris (Raudla 1993: 130–134). 123 J. Kikase andmetel oli ansambli asutajaks J. Pori (Ojakäär 2000: 280). 124 Teatavat kaudset sarnasust võiks leida 1920. aastate teisel poolel ülipopulaarse P. Whitemani orkestriga, kus keelpillidel oli siiski oluliselt suurem osakaal (Schwinger 1972: 55). Ei ole siiski andmeid, mis viitaksid P. Whitemani eeskujule. 125 Antud juhul pidas T
1937. aastal Varamu (võimumeelne, toimetaja oli Visnapuu) ja Akadeemia. Jätkub romaani võidukäik, eriti ajalooline ja psühholoogiline romaan. Näitekirjanduses on Hugo Raudsepa hiilgeaeg, ta oli erakordselt populaarne, mängiti nii kutselistes kui külateatrites (nt ,,Neetud talu", ,,Vedelvorst"). 30ndate lõpul ilmub üks ühisalbum pealkirjaga ,,Arbujad". Selle koostasid Tartus tegutsevad noored vaimuinimesed, nagu nt Uku Masing, Heiki Talving, Betti Alver, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Paul Viiding (Juhan Viidingu isa). 4. Ülevaade ,,Arbujate" tegevusest Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart
Braun, Indrek Bremraud, Heidi Carolina, Reet Dalberg, Margus Eha, Andres Ehren- preis, Seren Eilmann, Egon Elbre, Kadi Epler, Jürgen Esinurm, Erki Esken, Siim Esko, Hanno Evard, Carolyn Fischer, Dmitri Gabbasov, Boriss Gubaidulin, Meelika Hainsoo, Aivar Halapuu, Martin Hallik, Erko Hansar, Harri Hanschmidt, Raivo Hein, Jelena Hein, Cattre Hein, Priit Heinsalu, Kaari Helstein, Reigo Hendrikson, Juuli Hiio, Carita Hommik, Hedy Hoomatalu, Mari Hunt, Jorma Härmsalu, Heiki Ilisson, Sten Ilmjärv, Maaja Ivask, Mari-Liis Jaansalu, Marianne Jaanson, Veronika Jaansoo, Leel Jaer-Eer, Jaan Jagomägi, Helena Jeret-Mäe, Priit Joonas, Indrek Juhani, Hannes Jukk, Vahur Jõesalu, Martin Jõgeva, Liile Jõgi, Mairi Jõgi, Agur Jõgi, Jürgen Jänes, Tiia Järve, Marjaleena Jääger, Klen Jäärats, Priit Jürgenson, Kristjan Jürisalu, Indrek Kaarlõp, Kristo Kaarmann, Kadri Kaarna, Helle Kaasik, Oliver Kadak, Jana Kadas-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
