20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29
Kultuur Peamine artikkel: Saksa kultuur Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Kierkegaard usub et Schopenhaueri eetiline seisukoht on et isiklikud õnnestumised 2.6. Kierkegaardi filosoofia taasavastamine ja selle väärtus tänapäeval Kierkegaardi nimi hakkas laiemale publikule tuttavaks saama alles 1879. aastal ilmunud Taani kriitiku Georg Brandese avaldatud esseega ja pärast seda jätkas ta tutvustamist Taani filosoof Harald Høffding. 20.sajandil avastati Kierkegaardi eksistentsialism uuesti. Heidegger rääkis sellest, et inimene on ,,heidetud" olemasollu eksistentsi ning peab iseenda hooleks jäänuna sellele eksistentsile mõtte andma, Sartre mängis läbi ,,valikusituatsioonid", kus inimene peab ainult iseendale selle kohta aru andma, mis on õige teguviis, ning teoloogid, näiteks Karl Barth (1886-1968) rõhutasid nagu Kierkegaardki et usk tähendab indiviidi valikut Jumala kasuks, mis ei ole põhjendatav.
1952). 11. Mida tähendab instrumentalism ja kes selle lõi? John Dewey (1859-1952), kes rajas pragmatismi Chicago koolkonna ja nimetas oma pragmatismi versiooni instrumentalismiks. 2 12. Mida tähendab stsientism? Filosoofiline suund, mis absolutiseerib teaduse tähtsust ühiskondliku elu edasiviiva jõuna., seda eriti täppisteaduste osas 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Olemise filosoofia. . Eksistentsialismile panid aga aluse Martin Heidegger (1889-1976) Freiburgi ülikoolist ja Karl Jaspers (1883-1969). 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala
Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofia praktika, kus luuakse tekste oma eksistentsiaalse situatsiooni väljakutsele pole mitte kultuurisõlteline/ajaloo diskursusest lähtuv ning seetõttu ei mõistetaks seda väljaspool teatud kultuuri
ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on).
Hermeneutika lähteseisukohtadeks on i. teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring); ii. teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal ning iii. tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. iv. Tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. b. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist. Kirjanduses uurib fenomenoloogia inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas. Käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat. Tähtsamateks
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Näiteks käte olemasolu hommikul tõustes või seda, et maakera ikka veel ümmargune on. Antud lause väljendab sellisel juhul valmisolekut teatavaid asju uskuda. Wittgenstein filosofeeris tõe, kahtlemise, uskumise, keelemängude, kogemuste jne teemadel. Seda selleks, et ikkagi mõista täieliku tõe olemust ning selgitada, millal on mõtet asjades 20 kahelda ja millal me saame milleski tõesti kindlad olla, millised laused on tõesed, milliseid tuleks kontrollida. 21 Martin Heidegger tema tehnikakäsitlus Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga seotut. Ta ei võtnud otsest seisukohta, kas tehnoloogia on hea või halb, ta oli selle hindamisel üsna ettevaatlik. Küllaga oli ta mures, et masinad hakkavad varjutama meie olemasolu, eksistentsi. Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me laseme
usk ja isiklik filosoofia. Hüpoteesiks on teada saada palju uut ja huvitavat tema ja tema vaadete kohta. Hüpoteesini jõuan läbi töötledes erinevat materjali nii internetis kui ka raamatutes. Töö on üles ehitatud 7 osas, mis kaasab endaga kõike tähtsamat Kierkegaardi kohta. Kierkegaard on meie sajandi mõtlemist ennustanud ilmselt mitmekülgsemalt kui keegi teine 19.sajandi filosoof. Tema visandatud radadel käivad Heidegger ja Sartre, kogu eksistentsialistlik mõttesuund. Ta on elufilosoof, kes ründab kõikidest akadeemiatest mööda minnes ühiskonda ja kogu kultuuri, seda filosoofi-kirjanikku ei ahista mitte ükski institutsioon. Tema innustatud on osa kõige paremast usufilosoofiast ja filosoofilise kallakuga teoloogiast; tema mõju loomingulisele, filosoofiast sisu ja algeid otsivale meelele ei saa ignoreerida. Ludwig Wittgenstein
· Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Nii kuidas nad ise soovivad, loomulikult kui neil õnnestub ta kätte saada ning tal ei õnnestu nende eest põgeneda Küsimused Heideggeri Sissejuhatus metafüüsikasse kohta: · Mis on Heideggeri arvates metafüüsika põhiküsimus? Miks?- ,,Millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?" sest metafüüsika käib nimetusena kogu filosoofiat määratleva keskme ja tuuma kohta · Mida peab Heidegger küsimiseks, ,,teada-tahtmiseks" ja teadmiseks (lk. 38-40)?- Küsimine on teada tahtmine. Tahtmine on otsustanud olemine. Teadmine on: suuta seista oleva ilmsuses, sellele vastu pidada. Küsimused Platoni Politeia kohta: · Mida koopa allegooria sümboliseerib? Sümboliseerib vangistust · Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Neil on kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu on pea sama kohapeal. Valguseks põleb neile tuli.
71. Mida tähendab lugemismudel? - Lugemismudel on teose tähendustasand, mis on vastavuses ühe lugeja või terve põlvkonna lugejate enamiku huvidega. 72. Tooge välja vabalt valitud teose võimalikud lugemismudelid. - Individuaalne ja kollektiivne lugemismudel. 73. Tooge välja strukturalismi ja poststrukturalismi peamised sarnasused ja erinevused. Erinevused strukturalismist: - Allikad. Ei lähtu lingvistikast nagu strukturalism, vaid filosoofiast (Martin Heidegger, neomarxism, Jacques Lacani psühhoanalüüs jm). Skepsis näivate enesestmõistetavuste suhtes. - Stiil ja tonaalsus. Strukturalistide kirjutistest eristab emotsionaalsus, esseistlikkus, keelemängud. - Suhtumine keelesse. Kogu teadmiste valdkond on tekstuaalne. Rõhutatakse keele mitmetähenduslikkust, tähenduste suhtelisust ja voolavust. 74. Kuidas on seotud poststrukturalism ja postmodernism (postmodernsus)?
b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest,
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
(1970). P.Feyerabend(1924-1994) "Meetodi vastu" (1975), "Teadus vabas ühiskonnas" (1978). INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) prantsuse fil ja kirjanik. Filosoofiline põhiteos on ,,Olemine ja eimiski"; loeng ,,Eksistentsialism on humanism". Sartre´i kinnitusel 2 liiki eksistentsialismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa fil. K. Jaspers (1883-1969) ja prantsuse fil. Gabriel Marcel (1889-1973), ateistlikku suunda saksa fil Martin Heidegger (1889-1976), prantsuse fil Albert Camus (1913-1960) ning Sartre ise- Mõlemat suunda ühendab veendumus, et inimese olemasolu erineb asjade olemasolust. Vahe on selles, et inimese olemine eelneb tema olemusele, aga asjade olemus eelneb nende olemisele. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb eksistentsialismi põhimõte. (inimene ei ole asi). Vastutuse eest põgenemise võtted: viited ilmutusele mitte keegi ei saa inimest päästa tema
15. oktoobril möödus 160 aastat Friedrich Nietzsche (1844-1900) sünnist. Vaevalt on keegi filosoofidest mõjutanud rohkem 20. sajandi vaimset kultuuri kui tema. "Mis ma tähendan, see on kirjutatud tuleviku mõtleja uksele", väidab Nietzsche prohvetlikult. Tõepoolest ei saa võrrelda seda tagasihoidlikku tähelepanu, mida Nietzsche teosed ja väljaütlemised tema eluajal pälvisid postuumse ausäraga. 20. sajandil onpea kõigil lääne kultuuri avaramatel mõtestajatel (nt. Jaspers, Heidegger, Gadamer, Derrida, Adorno jne) Nietzschega tegemist, Nietzschest on läbi imbunud nii kirjandus kui popkultuur. Näiteks Esto-TV kurikuulus "Vali kord" lõppeb otsese viitega Nietzschele, mille kaudu antakse hinnang ühe partei taotlusele tõusta senisest poliitikast kõrgemale. Ometi polnud Nietzsche elu- ja loometee sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi: Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte ...
Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 19 Kultuur Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). Saksamaalt on pärit läbi aegade kuulsaid heliloojaid, kirjanikke, filosoofe, teadlasi ja leiutajaid. · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse Saksa Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal.
August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor- eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod - rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976) Hans-Georg Gadamer (19002002) Fenomenoloogia ja lugejauurimus - lugeja ja tekst - fenomenid - retseptsiooniesteetika Edmund Husserl Roman Ingarden Wolfgang Iser (19262007) Hans Robert Jauss (19211997) Stanley Fish 9. SLAIDSHOW Strukturalism - metoodilisus, objektiveerivus - sünkroonia - keel - struktuur, märk - elemendid ja funktsioonid - binaarsed opositsioonid Genfi koolkond Ferdinand de Saussure keel (langue) / kõne (parole) Formalism - keel - poeetika
Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng. Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele: * psühhoanalüüs (Freud, Reich) * eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre, Heidegger, Nietszche) * ida filosoofiad (taoism, zen-budism) * gestaltpsühholoogia (Wertheimer, Köhler, Koffka, Lewin) * psühhodraama (Moreno) Gestaltteraapia seisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, `siin ja praegu' elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel. Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega (nagu psühhoanalüütiline teraapia, pereteraapia, psühhodraama jt.) keskendub gestaltteraapia rohkem
sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad. Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed. Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema
muutus, mis seisneb vastuolus järgnevate põlvedega. • Põlvkonnas süvenev alalhoidlikkus viib neid varem või hiljem vastuoludeni noortele iseomase uuendusmeelsusega. Karl Mannheim soovitas jagada generatsioonide uurijad kaheks koolkonnaks. •Positivistideks nagu Comte, kes mõõtes sotsiaalseid muutusi 15 kuni 30 aastaste ajavahemikena, taandavad tema sõnul ajaloo “kronoloogiliseks tabeliks”. Teist, luulelis-ajaloolist koolkonda esindavad Wilhelm Dilthey ja Martin Heidegger. See koolkond lähtus sotsiaalsest kontekstist tulenevatest personaalsetest kvalitatiivse iseloomuga kogemustest. •Ta hoiatas kaasamineku eest laialtlevinud 30- aastaste põlvkonna liigitusega väites, et põlvkondi eristava intervalli puhul on tegu subjektiivselt tajutava ajaga. Mannheim rõhutas, et generatsioonide kujunemisel on oluline sotsiaalsete muutuste kiirus ning mitte iga põlvkond ei tunne end teistest erinevana.
seda läbi käies ring kontsentreerub ja fokuseerub ning sel viisil saab tõlgendamise tulemuseks olla teksti mõistmine selle horisondist lähtuvalt. Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist. Kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas. Käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat. Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
pruugi olla halb, vaid ringi sisenedes ja seda läbi käies ring kontsentreerub ja fokuseerub ning sel viisil saab tõlgendamise tulemuseks olla teksti mõistmine selle horisondist lähtuvalt, hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume, tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans- Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist, kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas, käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumal...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Inimkeele kui suhtlemisvahendi teke oli otsustavaks teguriks inimese eristumises looduskeskkonnast. Keel on mitte ainult loodusmärkide ülekandmiseks kultuurimärkide keskkonda (inimene lahutas end loodusest seeläbi, et näiteks välgust kõneldes ei pruukinud ta ise välku näha), vaid keelest sai ise meedium, keskkond (keelemärkide abil püüti välku esile manada). Keel on olemise koda, nagu on seda kujundlikult nimetanud Martin Heidegger. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida. Selles kätkeb kultuuri tabuistlik ja metafoorne, poeetiline olemus. Vana-Kreekas iseloomustati inimloomet techne ja poesise mõistete abil, milles esimene rõhutas jäljendamisoskust, teine tegelikkuse taasloomisvõimet. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud
tekivad aga 70-ndate keskel tõi üks kanadast pärit geograaf E. Relf välja, et me peaks rääkima dimensioonist, mille üks pool on topofiilia ja teine pool topofoobia Raamat "Hirmumaastikud" (Landscapes of fear) - paikade negat. aspekte käsitleti. Paigata olemise tunne, in-l ei teki emotsionaalseid sidemeid oma koduga, kuna nad vahetavad selda iga 2-3 aasta tagant sõltuvalt töökohtadest Topofoobia(paigakartus) M. Heidegger - uudsus, keha subjekt ja tunnetus, inim ja materiaalne kk-d, ergulaarsus, mitmekesisus (dimensioonid, mida kasutatakse paiga kirjeldamiseks) Kurt Levini õpilane Parker - selline mees, kes pani püsti või lõi Am. Kansase osariigis uurimisjaama Protsessid 1.eraldatus - inimene eraldab ja ka kontrollib ning ka samastab, see on kõige kitsam (in-e kodu) 2.kontroll - valdkond, mis on tema poolt kontrollitud ja millega on olemas ka samastusseos, 3
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
" Peame kaitsma oma emakeelt, sest Eesti on ainus koht, kus seda teha saab ja me ise oleme selle oskajatena parim reklaam oma maale ja rahvale. Pealegi on hea emakeeleoskus kasulik mis tahes võõra keele õppimisel. 2009. aasta 31. detsembri Postimehes räägib kirjandusprofessor Rein Veidemann keelest kui meie olemise kojast ja kõiksusest, meenutades saksa filosoofi Johann Gottfried Herderi öeldut: keel on inimhinge kokkulepe inimese endaga. 20. sajandil arendab sama mõtet edasi Martin Heidegger, lisades: keel on olemise koda, mitte meie ei kõnele, vaid keel kõneleb meis (Veidemann: 2009). Uudis aitab ühiskonnas toimuvat jälgida, et õigesti orienteeruda, infotulvas hästi hakkama saada. Valitseb ajakirjandusvabadus ajakirjanikul ja väljaandel on õigus kajastada ausalt ning ilustamata kõike, mida ta oluliseks peab. Iga inimene võib ajakirjanduses vabalt oma arvamust avaldada, ent uudise kui ajakirjanduszanri puhul kehtivad kindlad reeglid: see
nietzsche selline loogika on otseselt mõjutanud ka sotsiaaldarwinistlikke eksperimente, isegi sellist asja nagu saksa fasism. nietzschet on püütud seostada saksa natsismiga, aga sellega ei maksa liialdada. nietzsche teoorias oli siiski palju sellist, millega hitleri seisukohad kuidagi kokku ei sobinud. [viide nietzsche õele, kes hoolitses tema eest tema elu viimastel aastatel, kui nietzsche oli sügavalt vaimuhaige, ja õel oli seoseid natsismiga] heideggeri küsimus. heidegger tegi otseselt natsidega koostööd. igale tahtele on omane püüdlus olla midagi enamat. tõsi, heideggeri teooriaid saab natsismiga siduda, aga nietzsche puhul pole see eriti mõistlik deleuze 1962 nietzsche võimutahe ei tähenda soovi domineerida, valitseda deleuze ütleb, et see ei ole igatsus toore jõu järele, vaid teatud kontrolli vorm, vajadus kontrollida teise tahte rakendumist iseenda tahte üle
Ei saanud rahulikult etendust vaadata, sest näiteks võidi pilduda publikut munade või tomatitega, tehti pööraseid võtteid. Publik oli pidevas ärevusseisundis, üles raputatud mugavast auraatilisest tardumusest. Benjamini arvates see ongi plusspool, sundis inimesi ka ise looma ja mõtlema. · B kriitika fasistliku (auraatilise) kunsti ja poliitika esteisteerimise aadressil! Kunsti politiseerimise nõue Martin Heidegger (1889-1976) · Saksa filosoof , eksistensialistliku filosoofia peaesindaja, peateos ,,Olemine ja aeg" esteetika-alastest töödest on olulism ,,Kunstiteose algupära" · Arutleb oma teoses kunsti olemuse üle, millele loodab vastuse saada kunstiteosest lähtuvalt, mis tähendab, et H ei defineeri kunsti · Vastuvõtja subjektiivsusest lähtuvalt (kant ja esteetiline nauding, maitseküsimused jms) · Metafüüsilisest spekulatsioonist lähtuvalt (Platon)
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Pühendumuse aluseks on usk, mitte mõistus. Objektiivne tõde on olemas, kuid pole kättesaadav, inimese jaoks ei saa tõde olla kiretu. Indiviid on ülim kõlbeline üksus ja seetõttu on just inimelu isiklikud, subjektiivsed aspektid kõige olulisemad. Kõlbluse ülimuslikkuse tõttu on inimolendi tähtsaimaks tegevuseks otsuste langetamine: otsustuste kaudu loome me oma elu ja saame iseendaks. HUMANISTLIK (ateistlik) EKSISTENTSIALISM Martin HEIDEGGER (1889-1976). Teda õpet. Freiburgis Edmund Husserl (1859-1938). Varase Heiddegeri teos Olemine ja aeg, (1927) oli pühendatud Husserlile. Husserl on fenomenoloogia rajajaks. Fenomen teadvustatud kogemus. On kaheldamatult kindel, et välismaailma objektid on olemas kui meie teadvuse objektid ning sellistena uuritavad. Heiddgger: Me oleme mingi maailma lahutamatuks osaks. Probleemiks pole mitte teadmine, vaid olemine, eksistents. Mis on see olemasolu, milles me end leiame? Mida
Oli sõja ja diktatuuri vastu, elus hätta jäänute poolt. Tema kangelased olid elus palju kogenud, skeptilised, alistunud, kuid mitte lõplikult. Kirjutab üksikutest ja hüljatud inimestest. Teosed on väga poliitilised. Eksistentsialism On nii filosoofia- kui ka kirjandusvool. Tekkis II maailmasõja eel ja ajal, taustaks on traagilised sõjasündmused, mis panid elu mõttes kahtlema. Eksistentsialismi eelkäijad on filosoofid S. Kierkegaard (1813-1855), M. de Unamuno (1864-1936) ja M. Heidegger (1889-1976). Eksistentsialismiga sarnaneb ka Kafka looming. Kirjandus ja filosoofia on eksistentsialismis tihedalt seotud, selle peaesindajad Jean-Paul Sartre ja Albert Camus on võrdselt tuntud nii oma filosoofiliste kui ka ilukirjanduslike teoste poolest. Eksistentsialistid lähtuvad inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist, inimene seisab iga päev eluliste valikute ees ja tema olemasolu piirab surm. Eksistentsialistide arvates on elu, mida elatakse end
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
