Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist. Esmakordselt ulatus Prantsusmaa idapiir Reini jõeni, lisaks kaks kindlust (Breisach ja Philippsburg) Reini paremal kaldal. Vestfaali rahu tunnustas lõplikult Ühendatud Provintside Vabariigi (Holland) ja Šveitsi iseseisvust. Habsburgide ja Prantsusmaa ajaloolise rivaliteedi kujunemine. Võitlused Prantsusmaa ja Hispaania vahel jätkusid 1659. aasta Püreneede rahuni, mis lõpetas Hispaania ülemvõimu ja avas Prantsusmaa hegemoonia Euroopas. „Gallia looduslike piiride taastamine“. Esimeseks sihiks seadis Louis XIV „Gallia looduslike piiride taastamise”, kaugemas perspektiivis nähti Prantsusmaa jõudmist Karl Suure aegsete piirideni. Et Püreneede mäestikuni oli Prantsusmaa piir juba jõudnud, sai uueks looduslikuks tähiseks Reini jõgi, milleni jõudmine tähendas võitluse jätkumist Habsburgidega. „Kui vägi Brandenburgi läks“. Hollandi sõjas(Reuniooni 2.sõda) toetasid Prantsusmaad
vajaduste alusel. Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel. Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia – korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria 15
Laienemisi on seni olnud 6. Mõni aasta pärast EÜ moodustumist hindas Ühendkuningriik oma varasema otsuse ümber ja esitas ühinemisavalduse. Paraku lükkas Prantsusmaa president Charles de Gaulle avalduse tagasi. Ta väitis, et Ühendkuningriik on liiga seotud teiste inglise keelt kõnelevate rahvastega, pühendunud oma impeeriumi jäänustele ja tihedalt seotud kaugete riikidega. Ta võrdles Ühendkuningriiki Trooja hobusega, mis hävitaks Prantsusmaa poliitilise hegemoonia ja tooks Euroopasse USA-Suurbritannia sõjalise mõju. 1969 astus de Gaulle tagasi, kuna referendum presidendi võimupiiride laiendamiseks kukkus läbi. 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani, mis suurendas EMÜ tähtsust märgatavalt. Nii Iirimaa kui ka Taani olid Suurbritanniaga majanduslikult seotud, Iirimaa ekspordist kuni 70% läks 1970. aastate alguses Suurbritanniasse. Taani vedas oma toiduainetest suurema osa samuti
soodsalt. Selline võim peab olema varjatud. Väga kiiresti rakendada ei saa, nõuab rohkem aega, eeldab inimeste sotsialiseerimist, kasvatamist. Varjatud võim Marksism: Ideoloogia ideede süsteem, mis õigustab valitseva klassi võimu. Ideoloogia on huvide poolt kallutatud teadmine, mitte objektiivne teadmine. Religioon, kunst, kodanlik, sotsiaalteadus on osa ideoloogiast. Ideoloogia on varjatud võim. Antonio Gramsci (1891-1937): Hegemoonia olukord, kus allasurutud klassid ei saa aru, et nad omma alla surutud, et nende elul on midagi viga. Valistevate klasside ideoloogia on nad pimestanud. Michel Foucault (1926-1984): Tõde on võimu abivahend. Võim varjab end tõe maski taha. Sobimatud asjad kuulutatakse tihti ebaloomulikuks, valeks, olematuks. Pierre Bourdieu (1930-2002): Sümboolne kapital tõe monopol mingis valdkonnas; inimese õigus öelda ,,kuidas asi on". Ideoloogia Ideoloogia eesmärk on muuta ajalugu looduseks, st
nuiadega, tulekivist nugadega; vibu ja nooli kasutati ainult jahil. Võitlus nomoste vahel toimus kariloomade, orjade ja muude neil nomoseil kasutada olevate väärtuste anastamiseks. Näiteks, kulla pärast, mida Egiptuses oli suurel hulgal tema tihedate sidemete tõttu Nuubiaga. Sõdade tulemusena alistasid tugevamad nomosed endile nõrgemad. See soodustas nomoste ühendamist. Nomosed ühendatakse peamiselt sõdade teel; mitme nomoste koondis haarab lõpuks enda kätte hegemoonia naabernomoste üle. Sel moel ühendati järk-järgult vallutamise, aga osalt ka rahulikul teel Egiptuse nomosed mitmeks suureks üksuseks. See oli arvatavasti neljanda aastatuhande esimesel pool. Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine. Umbes neljanda aastatuhande keskel (teised arvavad, et selle aastatuhande lõpul) kujunes Ülem-Egiptuse nomoste koondis, mille keskuseks oli Hierakonpolis. Lõunanomoste eesotsas seisev Hierakonpolise nomos oli kullis kehastunud Horose-nimelise
Laienemisi on seni olnud 6. Mõni aasta pärast EÜ moodustumist hindas Ühendkuningriik oma varasema otsuse ümber ja esitas ühinemisavalduse. Paraku lükkas Prantsusmaa president Charles de Gaulle avalduse tagasi. Ta väitis, et Ühendkuningriik on liiga seotud teiste inglise keelt kõnelevate rahvastega, pühendunud oma impeeriumi jäänustele ja tihedalt seotud kaugete riikidega. Ta võrdles Ühendkuningriiki Trooja hobusega, mis hävitaks Prantsusmaa poliitilise hegemoonia ja tooks Euroopasse USA-Suurbritannia sõjalise mõju. 1969 astus de Gaulle tagasi, kuna referendum presidendi võimupiiride laiendamiseks kukkus läbi. 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani, mis suurendas EMÜ tähtsust märgatavalt. Nii Iirimaa kui ka Taani olid Suurbritanniaga majanduslikult seotud, Iirimaa ekspordist kuni 70% läks 1970. aastate alguses Suurbritanniasse. Taani vedas oma toiduainetest suurema osa samuti Suurbritanniasse, nende suurim
Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri Ideoloogilise riigiaparaadi kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb.
andis välja privileegid, kus läänide pärimisõigus laiendati ka naisliinidele - praktiliselt muudeti läänid pärisvaldusteks. Paralleelselt sellega leidis aset konflikt ka Saare-Lääne piiskopkonnas, kus senine piiskop viidi üle Saare-Lääne piiskopi kohale?. Ta üritas Saaremaal ja Läänemaal oma varanduslikku olukorda parandada, piiskop Henrik vangistati, hoiti Kuressaares vangis ja leiti üks päeva sealt surnult. 15. sajandi alguseks Saksa Ordu oli saavutanud justkui tegeliku hegemoonia Liivimaal. See ei osutunud püsivaks juba rahvusvaheliste muutuste tõttu. Kogu Kirde-Euroopas hakkas toimuma võimu kontsentreerumine. 1397 rajati kuningas Eriku kroonimisega Kalmari linnas Kalmari unioon- Rootsi-Taani liit?. Pretendeerisid Põhja-Eestile. 1385 Krevo unioon - Leedu suurvürst abiellus Poola kuningannaga, võttis vastu katoliikluse, Leedu ristiti ja sai teoks Leedu-Poola unioon
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
Laienemisi on seni olnud 5. Mõni aasta pärast EÜ moodustumist hindas Ühendkuningriik oma varasema otsuse ümber ja esitas ühinemisavalduse. Paraku lükkas Prantsusmaa president Charles de Gaulle avalduse tagasi. Ta väitis, et Ühendkuningriik on liiga seotud teiste inglise keelt kõnelevate rahvastega, pühendunud oma impeeriumi jäänustele ja tihedalt seotud kaugete riikidega. Ta võrdles Ühendkuningriiki Trooja hobusega, mis hävitaks Prantsusmaa poliitilise hegemoonia ja tooks Euroopasse USA-Suurbritannia sõjalise mõju. 1969 astus de Gaulle tagasi, kuna referendum presidendi võimupiiride laiendamiseks kukkus läbi. 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa, Taani. 1981 Kreeka. 1986 - Hispaania ja Portugal , 1995 Soome, Rootsi, Austria (EL liikmeks saamine ei sõltunud enam neutraalsest staatusest, nende rikaste riikide ühinemine muutis EL-i jõukamaks). 1. mai 2004 - Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta.
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
