Ameerika arhitektuuriteadlane Charles Jencks eristab raamatus ,,Post-modernse arhitektuuri keel" (1977) juba selgelt modernistlikku ning sellele vastanduvat uut ajastvaimulist arhitektuuri. Muuseas ,,dateerib" Jencks ka modernistliku arhitektuuri ,,surmahetke": see juhtus St. Louisis, Missouri osariigis 1972. aasta 15. juulil kell 3.32 pärastlõunal, kui lasti nõhku üks 14- korruseline lagunenud ja rüüstatud kortermaja. Jencksiarvates sümboliseeris see sündmus modernistliku hegemoonia vastase võitluse algusaega, kuid laiemalt ka valgustusajastu ideoloogia, puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist. Jencks näeb arhitektuurilises väljenduslaadis mitmeid sarnasusi keelesüsteemiga. Arhitektuuri võib niisis pidada teatud tüüpi sümbolite süsteemiks. Põhemõtteliselt on võimalik rääkida arhitektuurilistest sõnadest, süntaksist ning tähendudtest. Inimesed iseloomustavad hooned tihti teiste sõnade või asjade kaudu
Venemaa Kaug-Ida poliitika (suunaja peaminister Witte) põrkus Jaapani suurriiklike taotlustega (Kirde-Hiina e. Mandzhuuria ja Kores). Venemaa toetas Balkani slaavi rahvaste vabanemistaotlusi nõrgenenud Austria-Ungari keisririigi alt. 1877-78 Vene-Türgi sõja tulemusena taasloodi Bulgaaria riik, Serbia, Montenegro (Tsernogooria) ning Rumeenia vabanesid lõpikult Türgi mõju alt. Jaapanit huvitasid Saksamaale kuuluvad saared Vaikses Ookeanis ja hegemoonia Aasias Itaalia (kuningas Vittorio Emanuel III) imperialistid püüdsid anastada Põhja-Aafrikat. Itaalia sõlmis Venemaaga leppe seista vastu Austria-Ungari agressioonile Balkanil. Ühtlasi lubas Venemaa suhtuda heasoovlikult Itaalia huvidesse Tripolitaanias ja Kürenaikal (Liibüa) ja Itaalia Venemaa huvidesse Türgi väinade küsimuses. Sõjalised liidud: 1879 Saks. ja A-Ung. Sõlmisid sõjalise liidu. 1882 ühines Itaalia Kolmikliit. 1902 pikendati kolmiklepet A.-U, Sks. ja It
Postmodernistlik kultuurisituatsioon. Postmodernism - on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi tunnused - ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus. Ihab Hassani modernismi ja postmodernismi eristus: Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism Eesmärk Mängima Disain Võimalus Hierarhia Anarhia Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening Loomine / Summeerimisnäidiku Decrea...
7. sibulamudel ja liivakellamudel- tulude jaotus: ebavõrdsem vähem arenenud ühiskondades. Räägidakse ,,püramiid-,, ,,liivakella" ja ,,sibulamudelist". Väljendatakse nt. nn. Gini indeksiga. 8. hegemoonia- võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne jamoraalne juhtpositsioo # selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid # esitas, et kapitalistliku ühiskonna arenedes kasvab hegemoonia osatähtsus võimu kindlustamisel 9. autoriteet- on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. 10. stratifikatsioon- (kihistumine): ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). 11
Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. Marksismist on palju üle võtnud ka liberaalsed parteid. Näiteks rassiidee terav eitamine on alguse saanud just marksistlikest doktriinidest. Marksistid väitsid, et ideoloogia representeerib reaalsust ennast. (mis pole õige, sest on võimalik sätestada, milline on reaalsus ja seega sätestatakse ka ideoloogiat) • Hegemoonia ehk ülivõim – Seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside või riikide ees. Hegemoonia saavutab ühiskonnas nö liikuva tasakaalu.. Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust. Näiteks: kui klassi esindaja käib välja enda huvid kui kõigi huvid, siis üritab ta kõiki veenda, et need on ka nende kõigi ühised huvid ja jätab sellega välja ruumi muud valida.. Kui enamus
Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
Neli valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng Kaks probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat Liberalism : indiviid, vabakaubandus Merkantilism : realism, riik Marksism: klass Poliitilise süsteemi mõju majandusele (Spero) (poliitiline olukord mõjutab majandussüsteemi) Rahvusriigi tekkimise ajastu Merkantilism Suurbritannia hegemoonia vabakaubandus Imperialism merkantilism II MS järgne aeg (sisuline) o Lääs vastastikune sõltuvus o Ida sõltumatus o Lõuna sõltuvus II loeng - Siseriiklikud majandussüsteemid Riikide süsteemide uurimine Majandusteadus vs IPE Võrdlused 1980ndate arengud: o Sotsialism plaanimajanduse kokku kukkumine o Aasia Tiigrid mingisugune riigi regulatsioon on hea
nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. Rooma Vabariik Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast alates seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. Pärast sellest rüüstest toibumist alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma- samniitidega. Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Roomlastel õnnestus lõpuks neist jagu saada. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Paide Gümnaasium Mida andis antiikkirjandus Lääne kultuurile? Referaat Eneli Väli 10h Paide 2009 Sisukord Referaat......................................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................4 ...................................................................................................................................................5 Vanakreeka kirjandus.......
nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. Rooma Vabariik Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast alates seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. Pärast sellest rüüstest toibumist alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma- samniitidega. Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Roomlastel õnnestus lõpuks neist jagu saada. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Kõigil ei ole võrdsed võimed, see kellel on rohkem võimeid vajatakse või hinnatakse mingil konkreetsel ajahetkel ühiskonnas rohkem. Kihistumise konfliktiteoreetiline käsitlus Marx: ükskõik millise ühiskonna ideed on selle ühiskonna domineeriva strata ? ideed. Et need kes juba võimul saavad seada ka reeglid. Gramci ja Bourdieu hegemoonia: tähendab mõju või kontrolli safari ja ideoloogiline hegemoonia viitab kultuuriliste sümbolite kontrollile uskumused, väärtused,ideed õiglusest. Weberi käsitlus võimust võim on kellegi tõenäosus realiseerida eesmärke isegi kui teised on sellel vastu, sundida oma tahet peale. Prestiizi ja omandi seosed sotsiaalse kihistumisega- prestiiz põhineb peamiselt töökohal ja sissetulekul ning hinnatud on just inimesed kelle amet nõuab pikki aastaid koolitust, kitsaste erialade elukutsed prestiizsemad(juristid, arstid jne). Madalamad töökohad
sõltumatuse. Järgnevalt kujunes Assüüriast võimsaim riik Mesopotaamias. Kahel korral (13. saj kekpaiku ja 11. saj algul) alistasid nad ajutiselt ka Babüloonia. 11. sajandi keskpaiku riik nõrgenes, suurel määral seoses juba varem alanud aramealaste sissetungidega Mesopotaamiasse. Uus-Assüüria impeerium 934 609 Assüüria uus tõus leidis aset Assur-dan II ajal (934 912), kes taaskehtestas Assüüria kuningate vahepeal hääbunud hegemoonia Mesopotaamia põhjaoas ja selle ümbruses. Tema järeltulijad (Adad-ninnari II 911 891; Tukulti-Ninurta II 890 884) jätkasid edukaid retki naaberaladele, kujundades Assüüria tuumikalade ümber küllalt ulatusliku sõltlas- ja liitlasriikide vööndi. Assurnasirpal II (883 859) sõdis edukalt põhjapoolsetel mägialadel ja laiendas ülemvõimu Süüriasse ning Liibanoni, kus mitmed riigid, sealhulgas Foiniikia linnad, sõlmisid Assüüriaga liidusidemed
põlistavad ja arendavad oma teadmist ja suhtumist elusse. Kultuuri funktsiooniks on omistada maailmale tähendus ja muuta see mõistetavaks. Antropoloogi rolliks on püüda, mööndes täieliku edu võimatust, iga kultuuri juhtivaid sümboleid tõlgendada. Gramsci, Antonio - Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Üks tuntumaid marksistlikke mõtlejaid, Hegemooniateooria rajaja - hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. Greimas, Algirdas J. - leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs, diskursuseanalüüs ja narratoloogia. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu meetodi semiootilises analüüsis.
Leningrad on blokaadirõngas ja ei alistu ?blokaad kestab 900 päeva, 640000 surnuks nälginut ?Tee üle Laadoga oli ainus, kust sai toitu vedada, kuid seda ainult talvel. ,,Elutee." ?Moskvat ei tohtinud jätta, sest oli valik, kas surra oma mehe käe läbi või sakslate käe läbi. Sakslased suudeti Moskva alt välja tõrjuda. ?Püütakse läheneda lõunast. Stalingradi lahing 1943, mille Sakslased kaotavad, Teljeriikide edu on lõppenud. VAIKSE OOKEANI PIIRKOND ?Jaapani sõjaplaan hegemoonia saavutamiseks Aasias e. ,,Tanaka memorandum" töötati välja 1927 Tanaka plaan ?1937 tungib Jaapan Hiinasse ja algab Jaapani-Hiina sõda ?Hiina okupeeritakse ?USA ?1940. aasta märtsis lõpetab USA isolatsioonipoliitika ja neutraliteedi ?1941. aasta märtsis võtab Kongress vastu Lend-lease'i seaduse ?kõik, kes võitlevad Saksamaa vastu saavad USAlt tuge, raha, moona jpm ?peamiselt suunatud Inglismaale, kuid NSVL'le kallaletungi puhul sai ka NSVL abi. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON ?14.08
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
kõrgemat võimu. Riikide iseseisvus on tähtis, piiriprobleemid lahendatakse jõuga. Riigipiire ületavad õigusrikkumised on asjaosaliste mure. Kõik riigid on võrdsed. ÜRO maailmarahu mudel - riigid otsustavad oma siseasjade üle ise. Riikidevaheline rahu, jõu kasutamisest hoidutakse. Riikide ühine eesmärk maailmarahu ja julgeoleku saavutamine. Maailmapoliitika märksõnad: Hegemoonia - maailmasüsteemis on riik, mis domineerib teiste suhtes ja suunab rahvusvahelist poliitikat. Üleilmastumine - sotsiaalne protsess, kus geograafilised piirangud kaovad. Põhilised globaalprobleemid: üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud; majanduslikud- ja arenguväljakutsed; toorainevarude kahanemine; keskkonnaprobleemid; inimõigusküsimused; nakkushaiguste levik ja teke; jm. Väitluses poliitilise üleilmastumise üle usuvad realistid, et riigid ei taandu ja
eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist. Esemete uurimine jäi Skandinaavias muuseumiteaduseks. MK uurimisest läbi katksestuse prisma 1980.a tuleb materiaalse kult uurimine tagasi läbi tarbimisuurimuse (Skandinaavias). (Eestis toimus katksestus 1980ndate lõpus). Löfgren kirjeldab materiaalse kultuuri uurimist läbi katkestuste. Tarbimisuuringud on seotud asjade üleküllastumisega läänemaailmas. · Hegemoonia antihegemoonia diskursus · neomarksistlikud tarbimisuuringud tarbijad kui ,,rahakotiga" hääletajad. Igapäevase loomingulise uurimine. Tarbimist nähakse kui loomingulist väljendust. Vaikimisi on eeldus, et kaasaja inimene on kreatiivsem (vrdl 18.sajandi talupojaga). Sageli arvatakse, et kaasaja inimene on loominguliselt aktiivsem, samas sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Igapäevase uurimine on seotud ka koduuringutega (nt Anu Kannike) Ideaal tegelikkus/reaalsus
valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon paraneb, aga mitte nii palju, et terve tegevusväli minetab oma hierarhilise struktuuri. Positsioni õigustamine, hegemoonia Näide: arhitektuuri stiili vahetumine historitsismist jugendiks (ja hiljem funktsionalismiks): vanade juhtfiguuride positsioon põhines eelmise stiili valdamisele, uute huvides oli selle kõigutamine => Uued žanrid, väljal valitseva hierarhia ümberstruktureerimine. Et oma positsiooni parandada, tahavad inimesed maksimeerida seda kapitali liiki, mis kõnealusel tegevusväljal on kõige väärtuslikum =>
valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon paraneb, aga mitte nii palju, et terve tegevusväli minetab oma hierarhilise struktuuri. Positsioni õigustamine, hegemoonia Näide: arhitektuuri stiili vahetumine historitsismist jugendiks (ja hiljem funktsionalismiks): vanade juhtfiguuride positsioon põhines eelmise stiili valdamisele, uute huvides oli selle kõigutamine => Uued zanrid, väljal valitseva hierarhia ümberstruktureerimine. Et oma positsiooni parandada, tahavad inimesed maksimeerida seda kapitali liiki, mis kõnealusel tegevusväljal on kõige väärtuslikum => püütakse üht kapitali teiseks "konverteerida"
valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon paraneb, aga mitte nii palju, et terve tegevusväli minetab oma hierarhilise struktuuri. Positsioni õigustamine, hegemoonia Näide: arhitektuuri stiili vahetumine historitsismist jugendiks (ja hiljem funktsionalismiks): vanade juhtfiguuride positsioon põhines eelmise stiili valdamisele, uute huvides oli selle kõigutamine => Uued žanrid, väljal valitseva hierarhia ümberstruktureerimine. Et oma positsiooni parandada, tahavad inimesed maksimeerida seda kapitali liiki, mis kõnealusel tegevusväljal on kõige väärtuslikum =>
Ta otsustas õppida gümnaasiumi viimase aasta Pärnus. Ka selles koolis panid õpetajad tähele tema suurt keeleannet. Kooli direktor soovitaski Pätsil jätkata pärast lõpetamist Moskva ülikoolis keeleteaduste alal. Päts lõprtas Pärnus kooli 1894.aasta kevadel ja pani ned kirja Tartu ülikooli õigusteadust õppima. Aastad 1904-1916 Pätsi karjääris Enne 1905. aasta sündmusi oli pätsi karjääri suurimaks saavutuseks baltisaksa hegemoonia murdmine Tallinna linnavalitsuses. Eestlased saavutasid võdu linna valitsemises tänu venelastega liitumisele. Aastal 1904 sai Pätsist abilinnapea. Määrib veel äramärkimist ka, et eestalst ja venelaste liit sai 48 kohta kuuekümmnest ja Balti suurematest linnadest oli Tallinn esimene, ku ssakslased kaotasid. Linnapeaks sai venelane E.Hiatsintov. Kuna Päts otsustas ära kasutada raskeid aegu vene sisepollitikas hakkas ta ära kasutama suurenenud trüki ja
on normide rakendamine (vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad, kirikutegelased). 2 formaalse kontrolli süsteemi: 1. karistav võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. 2. piirav on paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem hälbivuse lubamine ühiskonnas. Kultuuriline hegemoonia on võimuta inimese veenmine selles, et tema vajadused rahuldatakse. Sildistamise teooria väidab, et häkbelisus ei ole indiviidi käitumisega loodud personaalne kvaliteet, vaid pigem loodav grupi määratlustega ja reageeringutega. Sai laguse 1950.aastatel. sildistamine on ainus ja peamine hälbelise karjääri põhjustaja. Sildistamise tagajärgi: 1. hälbelise käitumise tekitamine 2. hälbelisuse kinnistamine 3. mõjutus perekondlike-, tööalaste-, sõprus-suhetele
.................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32 Ateenlaste sõjaretk Sitsiiliasse ................................................................... 32 Dekeleia sõda (413 404) ja 411. ning 404. a. oligarhilisede riigipöörded Ateenas .... 33 Vahelduvad hegemooniad 4. sajandi esimesel poolel ................................................. 37 Sparta hegemoonia algus, Korintose sõda ja Kuningarahu .................................. 36 Sparta langus, Teeba hegemoonia ja Ateena teine mereliit .................................. 38 1 Makedoonia hegemoonia algus ..................................................................................... 41 Aleksander Suure maailmariigi sünd ja lagunemine .......................
hilisem marx sobib talle hästi. kuna inimene on ideoloogiline subjekt, siis ideoloogia käest ei ole väljapääsu, sellest pole võimalik vabaneda. inimene elab paratamatult erinevate riigiaparaatide ja ideoloogiate mõjuväljades. antonio cramsci 1891...1837 : tegutses enne althusser'i. althusseri trump oli see, et ta tahtis teha marksismist teadust. cramscil seda probleemi ei olnud, sest suurema osa oma elust istus ta mussolini käes vangis ja kirjutas seal. keskne mõiste oli hegemoonia mõiste : hegemoonia on ideoloogiline vahend, mille kaudu domineerivad kihid ühiskonnas säilitavad oma võimu. hegemoonia sihiks on veenda alluvaid selles, et võim, mis nende üle valitseb, on neile kasulik. hegemoonia mõistesse on sisse kirjutatud teatud veenmine. klass mis domineerib, mitte niivõrd ei valitse vaid juhib läbi veenmise. võimusuhted pannakse paika muidugi majanduslikel põhjustel. aga võimu säilutatakse konsensuse kaudu, mitte ainult sunduse kaudu.
paremaks muuta) Lenin töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad aitama aru saada Imperialism - lääneklass ei mõjuta arengumaade töölisklassi Sotsialism kõigilt võetakse tema võimete kohaselt ja antakse töö alusel Kommunism võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel Gramsci töölisklassile on tekitatud väärarusaam enda huvidest Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse rõhutud klassides arvamus et kõik on õige Kriitiline teooria algas peale Hitlerit, sotsiaalteaduste ülesandeks on inimeste elu parandamine (emantsipatsioon) Feminism liberaalne feminism (meestega võrdsed poliitilised ja hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on
kahe aasta vältel.1926.a ta vangistati. Kogu oma järgneva elu veetiski ta vanglas.Tema kirjutadud „Vanglavihikud“ pakuvad rikkalikke ja äärmiselt originaalseid arutlusi vabaduse ja paratamatuse suhtes, pealisehitusest, intellektuaalide seosest töölisklassiga jpm.Tema mõtlemise keskmeks saab hegemoonia, mõiste mis viitab valitsevate klasside domineerimisele mitte ainult poliitiliselt ja majanduslikult, vaid ka ideede vallas. Hegemoonia on võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. Gramsci väitel püsib hegemoonia siis, kui enamus saadakse jätkuvalt sellega nõusse. See nõusolek tuleb saavutada üha uuesti, sest valitsev käsitlus põrkub pidevalt ühiskonnarühmade vastuseisule. Hegemoonia kandjateks on meedia, poliitilised parteid, kirik
Kirjand, essee Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Õigesti elatud elu. Mõistatus peaaegu sama suur, kui elu mõte. Siiski, kristlikul kultuuriruumil on läbi aegade suhteliselt hea aimdus olnud, missugune peaks olema õigesti elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt. Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vast...
Selle tulemusena filmid olid ainult odavad koopiad/uusversioonid; raamatud olid plagiaadid, igasugused autentsed väljendused olid unustustehõlma vajunud või meelega kõrvale jäetud, mis oli aga mugavam ja rahaliselt kasulik. Kapitalistlikus kultuuriruumis, unikaalsus (väljendusvõime) on "maha murtud" selle nimel, mis on turvaline, usaldusväärne ja piisav raha tegemiseks. Kunsti tegemine peab end ära tasustama! Väikekodanliku kunsti hegemoonia kapitalistlikus ühiskonnas ei tule aga üllatusena. Kunst teenib ühiskonna "omaniku" huve, proletariaadi kunsti aga eirati, lämmatati, sest seda nähti ohuna. Kapitalismi ühiskonnas "kunstnik" on elukutse, mis on kindlaksmääratud selle järgi, palju sa töötad ja palju sellest ka maha müüa suudetakse. Marksismi pärand Puhas kommunism on võimatu. Ka puhas kapitalism on võimatu. Marxi teene on kapitalismi probleemide selge väljatoomine
• Konformism- enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega • Sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. • Gini koefitsen tehk Gini kordaja [džini] on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Näitaja võttis kasutusele Itaalia statistik Corrado Gini. • Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioo # selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid # esitas, et kapitalistliku ühiskonna arenedes kasvab hegemoonia osatähtsus võimu kindlustamisel • Autoriteet on domineerimine, mis on alluvate poolt kehtestatud, ehk inimesed ise valivad endale autoriteti, mitte inimene ise ei tee end autoriteedik; seda sõna
11) - Rootsi riigikantsler Axel Oxsenstierna proovib säilitada prot. vahelist koostööd: Heilbronni liit (1633), W. mõrvatakse - Nördlingeni lahing (1634): Rootslased kaotavad Lõuna-Saksamaa Rahuleping: 1. Praha Leping (1635): Saksamaa keisri ja Saksimaa kuurvürtsi vahel. sellega ühinevad peaaegu kõik ülejäänud Saksamaa evangeelsed vürstid - Tühistab aasta 1629 keiserliku restitutsiooniedikti - Põlistab Põhja-Saksamaal enne aastat 1618 valitsenud protest. hegemoonia - Lõpetab Saksamaa kodusõja IV Rootsi ja Prantsusmaa sõda Habsburgide dünastia vastu (1635-48) Lähtekoht: - Praha rehuleping ei andnud midagi Rootsile ja Prantsusmaale, kes lid investeerinud palju Saksamaa sõjategevusse. - Satisfaktsioonipõhimõte - Habsburgide võimu piiramine - Prantsusmaa alustas sõja Hispaania ja Saksamaa keisririigi vastu. sõda toimus Prantsusmaa ja Hispaania madalmaade aladel, hiljem Baieris. - 1638 Prantsusmaa ja Rootsi uus liit
Nt. tänapäeval erakapital väga mõjukas, kuid ta on mõju saavutanud see tõttu, et teenib ka teiste ühiskonnagruppide huve. Pakkudes kultuurilist produkti mida ühiskond tahab, odavat meelelahutust, õllepidusid, kollast ajakirjandust, hoiab inimeste meeled vangis ja ostavad seda kultuuri heameelega. Vastab turu seadustele, hoiab kontralli all teadvuse. Hegemoonilise kultuuritööstuse mõju ei ole üldse kerge murda, sest ta toetub nendele, kes teda heameelega ostavad. Kui Gramsci hegemoonia teooria lõi, siis ta ei pidanud seda negatiivseks. Töölisklass pigi saama hegemoonia: arvestama teiste ühiskonnagruppide huviga, sest muidu tal ei õnnestu seda võimu enda käes kaua hoida. Hegemoonia mõiste, mida me võime vastandada Althusser ideoloogia nägemusele. Michel Foucault (19261984) Võim tema loomingu üks kesksemaid teemasid. Teooria on väljakasvanud tema tööst · eristavate ja kontrollivate diskursused · diskursiivsed korrad
elu riigisüsteemi heaks. Ta püüdis kõiges saavutada ka äärmist täpsust ja õigsust, mõistagi eestkätt talle otseselt alluvatelt inimestelt. See tekitas küll sageli viha ja arusaamatusi ning põhjustas isegi enesetappe, kuid lõppkokkuvõttes saavutas Louis enamiku oma sisepoliitilistest eesmärkidest: tema ajal kaotasid hugenotid oma viimased eriõigused ning enamik neist põgenes riigist, seega taastati sisuliselt reformatsioonieelne katoliikluse hegemoonia, kusjuures kirik oli kuninga suurema kontrolli all kui kunagi varem; samuti koondati kõik kuningale potentsiaalselt ohtlikud olevad suurfeodaalid uude Versailles' lossi, kus nad kuninga õukonnas olles sõltusid monarhi tahtest ning olid pidevalt tema kontrolli all; majanduses kehtestus riigi range kontroll ning maksusissetulekud kasvasid tunduvalt. Samas ei olnud kõik siiski ka ideaalne, kuna maalt lahkunud hugenotid
impordile. See periood lõppes ülemaailmse majanduskriisiga 1929. 20. sajandi alguseks oli Argentinast saanud üks Lõuna-Ameerika tähtsamaid riike. Ta hakkas omandama domineerivat asendit ning aitas 1914 lahendada tõsist lahkheli Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel. Roca valitsus ja järgnevad valitsused olid oligarhilise suunitlusega. Nad olid suurmaaomanike tugeva mõju all. Hoolimata kapitalismi väljakujunemisest, säilis suurmaaomanike hegemoonia, suurmaavaldused laienesid ja tekkis Briti majanduslik ülemvõim. Alates 1900. aastast said populaarseks natsionalistlikud ideed orientatsiooniga pigem Euroopale kui USA-le. 1891 tekkis immigrantide arvel täienenud kodanlusele tuginev liberaalne partei Radikaalne Kodanikuliit (Unión Cívica Radical; UCR). Saksa emigrantide olulisel osalusel asutati 1896 Argentina Sotsialistlik Partei. Ametiühinguliikumises oli juhtiv koht algul anarhistidel. 1901 asutati anarhistlik ametiühingute liit FORA
Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel. Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt.. Alustas tegevust Saksamaal enne II maailmasõda, peale Hitleri võimuletulekut
maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimene Maailmasõda 1914. a viisid suurriikide vastuolud Esimese maailmasõja puhkemiseni. Vastamisi seisis kaks koalitsiooni: Entente (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, samuti Itaalia, kes hiljem asus Entente'i poolele). Võitlus käis hegemoonia pärast maailmas. Venemaa soovis laiendada oma valdusi Balkanile ja mujal Kagu-Euroopas ning suurendada oma mõju maailma poliitikas. Baltikumil oli alanud sõjas Venemaale strateegiline tähtsus. Iseäranis oluline roll oli Baltimaadel Venemaa pealinna Petrogradi kaitsmisel. Maailmasõja eel oli Eestisse rajatud mitu olulist militaarobjekti. Sõja vältel käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks
See kujundas ka nende väärtused isamaa-armastuse, traditsioonide austamise, enesedistsipliini. Seetõttu saab roomlaste ranget kodanikumoraali võrrelda ainult Sparta omaga. ROOMA VABARIIK Aastal 510 e.m.a. Kehtestati Roomas vabariik. Senise kuninga asemel seisid nüüd riigi eesotsas senat ja kaks konsulit, kes olid kõrgeimad igal aastal valitavatest ametnikest. Vabariik püsis kuni aastani 30 e.m.a. Vabariigi ajal saavutas Rooma hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis kõigi sõjavägede juhtimise enda alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Sõltumatuks jäid veel Lõuna-Apenniini kreeka linnad, kuid aastaks 265 e.m.a. oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariigi korraldus Valitses patriitside aristokraatia. Ainult nendest võisid saada ametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse. Kodanikke, kes nende hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Neil oli lubatud üksnes osaleda rahvakoosolekul
Tirpitz, kuid laevastiku ehitamisest oli eriliselt huvitatud ka keiser ise. Saksamaa ja Briti impeeriumi vastasseisust hakkas välja kujunema uue sajandi põhivastuolu. Esialgu oli see siiski varjatud ning püsis kokkuleppe ja koguni liidu sõlmimise võimalus. Prantsusmaa taandub Vahetult sajandilõpu eel kerkis rahvusvahelise elu tulipunkti Inglise-Prantsuse sõja võimalus. Tagapõhjaks oli Inglismaa ja Prantsusmaa sajanditepikkune suur vastasseis võitluses hegemoonia eest nii Euroopas kui ka kolooniates. Sajandivahetuseks tõusis Euroopa riikide vastuoludest tulipunkti Aafrika jagamine. 1882 oli Inglismaa okupeerinud Egiptuse, mis kunagi oli Napoleoni sõjaretke sihiks. 1896 saatis Inglise valitsus Egiptusest lõunasse - Sudaani vallutama - ekspeditsioonikorpuse Horatio Herbert Kitcheneri juhtimisel. Samal ajal liikus kapten Marchand'i juhitud Prantsuse väeüksus Prantsuse Kongost lääne suunas. Juulis
Spordi äärmuslikele vormidele leidus poolehoidjaid ka juba XX sajandi alguskümnendeil. Spordi levimine leidis aset samal ajal maailmaturu ja koloniaalimpeeriumide moodustumisega. Maailmasüsteemis leidis aset perifeeria sõltuvuse areng, mis tõi kaasa traditsiooniliste pärismaiste ajaviite tegevuste ja mängude asendamise modernse spordiga. Selle protsessi iseloomustamiseks on kasutatud nii kolonialismi, kultuurilise katastroofi kui ka lääne (Briti ja Ameerika) spordi hegemoonia mõisteid. 4. Modernse spordi tunnused (nimeta ja kirjelda modernse spordi põhitunnuseid – Allen Guttmanni põhjal) Allen Guttmanni kohaselt sisaldavad modernsed domineerivad spordi vormid (DSV) seitset seotud tunnust: 1. Ilmalikkus: DSV-d ei ole otseselt ühenduses religioossete uskumuste või rituaalidega. Need on pigem meelelahutuse ja isikliku kasu allikaks käegakatsutavas materiaalses maailmas; 2. Võrdsus: DSV-d põhinevad ideel, et osalemine ei tohiks olla reguleeritud
19 000 Kölni marga eest Sks ordule. Koh vasallid lootsid, et saavad maahärraks Ordu kõrgmeistri, arvates, et too kaugel asuv võim ei hakka sekkuma maa asjusse, kuid Sks ordu kõrgm andis Harju-Viru valitseda hoopis Liivim ordumeistrile. Seega Taani võim Ida-Baltikumist väljas, katsed ala taasvallutada luhtusid. Ordu maa-alaline võit aitas tõsta Ordu sise- ja välpol mõjuvõimu. Pol olud 14.saj keskelt 1480ndateni Pärast Ee omastamist , alustas Liivi ordu võitlust oma pol hegemoonia pärast. Puhkesid tülid piiskoppidega. 1348 aastast oli Ordule ohtlikuks Riia pp Fromhold von Vifhusen, kes koos vend Trtu p Johannesega nõudis ordult peale vaimuliku kuulekuse ka lääniustavust Pp ülemvõimu taastamist Riia üle Kahjutasu p-lt ära võetud valduste ja õiguste eest Ordu ei alistunud, kuid oluk muutus talle ohtlikuks, kuna mõlemad piiskopid tegid tema vastu
mägipiirkonnas elanikud olid nendest poliitilises sõltuvuses, neid nimetati perioikos(ümberringi elajad), tessaalia duumikala, kus need alad olid kasutasid aristokraatiklud perekonnad, pärisorjuste sõltlasi , pärisvaesed penestai, töösid, ja nad ise olid ratsanik aristokraadid. Tulemus olid see et tessaalia ratsavägi oli tugevaim ja tõhus poliitilisest, hakkasid tegema sõjaretki keskkreekasse ja mõneks ajaks kehtestasid oma hegemoonia keskkreekas.Üks märk oli see et 6 saj algul koondasid oma selja taha kreeka kogukondade keskliidu ja võtsid enda alla Delfi oraakli, moodustati hoolekande kogu amphiktyonia, (ümberaustajad), ning see oli erinevate kogukondade ühendus, mis teostas poliitilist kontrolli Delfi oraakli üle. Lõuna-kreeka suurvõimuks tõusis Sparta, peloponnnose poolsaarel, maakond Lakedaimon/Lakemoonika, nimetati ka lakedaimonlasteks, uskusid ise et on toorused, neil oli kaks
Akadi võimu alla. Arheoloogilistel kaevamistel on Ummast leitud majandusliku sisuga, kiilkirjas dokumentide kogu (23.-21. sajand eKr) Kish, vanaaja linnriik Sumeris, Babüloni lähedal, mis on nüüdseks Tell el-Oheimir Iraagis. Tekkis 3. aastatuhande alguses eKr varasema asula kohale. Juhtis 28.-27. sajandil põhjapoolsete sumeri kogukondade liitu ning võitles 26.-24. sajandil Uruki, Uri ja Lagashiga hegemoonia pärast. 24. sajandi teisel poolel eKr hakkas Kish tähtsus kaotama. Assüüria linnad: Dur-Šarrukin, vanaaja linn Assüürias, mis on nüüdseks juba Khorosabad Iraagis. Linna rajas Sargon teine, endale residentsiks ja see ehitati praktiliselt nelja aastaga valmis. Ehitamist alustati 711 eKr ja pealinn viidi sinna üle 707 aastal. Kaks aastat hiljem jäeti linn lõplikult maha, kuna 7. sajandi lõpus eKr purustasid linna meediased Linna põhiplaan oli nelinurkne
Philosophical Review 1958 ) Arvutivõrgus:https://filosoofiakirjutamine.weebly.com/uploads/5/5/1/2/5512308/rawls .pdf (11.04.2018) 5) Märt Väljataga. Kui meil oleks tiivad. Arvutivõrgus: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9- sotsiaalia/kui-meil-oleksid-tiivad/ (5.04.2018) 6) John Rawls. Arvutivõrgus https://history.ovh/ %D7%90%D7%95%D7%A8/et/John_Rawls (11.04.2018) 7) Peeter Selg. Sattumuslikkus, hegemoonia ning õiglus: John Rawls ja radikaalne demokraatia Arvutivõrgu: http://dx.doi.org/10.12697/spe.2010.3.1.02 (5.04.2018) 8) Thomas Pogge. John Rawls, his life and theory of justice Arvutivõrgus: http://www.mercaba.org/SANLUIS/Filosofia/autores/Contempor %C3%A1nea/Rawls/Sobre%20Rawls/Pogge,%20Thomas%20-%20John%20Rawls %20-%20His%20life%20and%20theory%20of%20justice.pdf (13.04.2018)
Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
teoseid. 1980. aastate algul jõuti juba ka otseütlemiseni (Vahtre 2000). 18 KOKKUVÕTE Eesti kultuurielu arenes sõja järel kuni vabanemisaastateni kord tugevama, kord nõrgema, ent pideva ideoloogilise surve all. See on puudutanud nii kirjandust kui sporti, kinokunsti kui teadust. Tuleb mainida ka infosulgu, mis oli suunatud läänemaailma vastu ja mille tulemuseks oli vene mõju hegemoonia meie kultuuris (Vahtre 2000). Eesti rahvakultuur on saanud mõjutusi nii läänest kui idast ning sajandite jooksul on kokku sulanud nii kristlik kui paganlik maailmavaade. Kuigi maa on väike, võivad erinevused olla piirkonniti üpris suured. Ehedat rahvakultuuri kohtab tänapäeval üha harvemini, kuid Seto ja Kihnu kultuuriruum on vaatamata muutustele suutnud siiani säilitada oma terviklikkuse (Porgasaar 2004).
12 tahvli seadused a-tel 451 450 e. Kr.). Plebeidele anti ka õigus saada pol. ametikohti ja asutati rahvatribuuni amet, kaotati võlaorjus (lex Poetelia Papiria de nexise'ga). Seisustevahelise võitluse lõpetas Hortensiuse seadus 287 e. Kr., millega seaduse jõud anti plebeide komiitsidel vastuvõetud otsustele. Sellest ajast moodustasid patriitsid koos pleebsi ülemkihiga nobiliteedi eesõigustatud seisundi. Välispol. saavutas Rooma naaberhõimude ja rahvaste üle hegemoonia. Hoolimata lüüasaamisest 387 e. Kr. sissetunginud gallide poolt, õnnestus roomlastel a-ks 265 e. Kr. ,pärast lahinguid etruskide, volskide, samniitide, eekvide, latiinide ja Lõuna-Kreeka linnadega (kun. Pyrrhos), allutada endale kogu poolsaar. Tekkis orjanduslik liitriik. 264-133 eKr tõuseb Rooma pärast mitmeid lahinguid Kartaago vastu Vahemere maade suurvõimuks. Kartaago hävitatakse 146 eKr. Samal aastal liideti aladega ka Kreeka ja Makedoonia
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja ...
4 uus asi, mis varem arvati olevat võimatu. Innovatsiooni puhul on just mõttetöö see, mis kõige kõrgemalt saab tasustatud ning mis ka kõige rohkem riigile, kus innovatsioon lokkab, kasu toob. Lisaks, kui rääkida Euroopa riikidest on nende majandused väga avatud. Schengeni ruum, vabakaubanduslepped, ekspordi ja impordi lihtsustamine. Kõik see on see, mis on Euroopa riike isegi pärast oma hegemoonia kaotamist maailmas pärast I maailmasõda hoidnud üleval tipus, mistõttu teised riigid (arengumaad, ning ka vähem arenenud riigid) vaatavad Euroopale, kui innovatsioonikantsile alt üles. Avatud majandus, kui selline sai suurema tõuke Euroopas pärast II maailmasõda, kui Euroopas loodi Euroopa Söe-ja Teraseühendus, mis hiljem muutus Euroopa Liiduks. Kaupade, tööjõu, kapitali ning ideede vaba liikumine on see, mis on teinud Euroopa
Eestis kujunes välja mitmepalgeline, nn. rahvuskommunsimiga segatud kuuekümnendate aastate põlvkond. Niisiis on Kodu-Eesti kultuurielu sõja järel arenenud, kord nõrgemana, kord tugevamana, ent pideva ideoloogilise surve all. See on puudutanud nii kirjandust kui sporti, kinokunsti kui teadust. Surve lahutamatuks koostisosaks ja kõige ilmsemaks avalduseks on olnud tsensuur. Teiseks tuleb mainida infosulgu, mis on suunatud läänemaailma vastu ja mille tulemuseks oli vene mõju hegemoonia meie kultuuris. Osaliselt aitasid seda pareerida Soome televisioon ja Lääne raadiojaamad. Kultuur ja kirjandus 1960´ Nagu eespool öeldud, jäi Kodu-Eesti kirjandus sõja järel mõnda aega Välis-Eesti omale alla. Osa kirjanikke hukkus natside läbi (Evald Tammlaan, kaudselt Juhan Sütiste), osa kommunistide käe läbi (Jüri Parijõgi veel pärast sõda ka Heiti Talvik ja Huga Raudsepp), ent paljude Eestisse ja ellu jäänute suu sulgesid kirjandusele esitatavad nõuded, masendav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
