Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlu...
· Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides Kluckhohni ja Kroeberit üldistan:
eesmärkidele soodsid ideoloogia kriise. Hegemoonia- domineeriva rühma ideede, väärtushinnangute ja juhtimise kokkuleppepõhise omaksvõtmise alluvate rühmade poolt- kehastus. Ta vastandab hegemoonait sundusele. Aoouvad rõühmad võivad domineerivate ideedega leppimise asemel avastada, et valdav hegemoonia on nende ideed omaks võtnud. G.peab hegemooniat intellektuaalide tehtud töö tulemuseks. Meediakultuuri tootjad, levitavad, peetakse intellektualideks, kes tegutsevad institutsioonides hegemoonia kindlustamisega. Nende inst.töö sõltub sellest, kuidas vaimuinimesed neile määratud rolle täidavad. Vt lähemalt lk 242 Hegemoonia on ikkagi üks domineerimise vorme, samas kui sunnivõimu saab ka hegemooniliselt kasutada. Hegemoonia probelemaatika: 245 Gramsci- tema toodud klassil põhinev kultuurianalüüsis riskib mõistet kasutades erinevate ohtudega. Kokkuvõtlikult lk 248 Gramsci ja Althusser: populaarkultuur on üks domineeriva ideoloogia avaldumisvormidest(lk 19) Postmodernism
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1
Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. 31a. Kooskond ja assotsiatsioon, ühiskonna kaks ideaaltüüpi Tönniesilt Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon/// teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia. Hegemoonia tõttu alluvad inimesed vabatahtlikult võimule, nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. hegemoonia kandjateks on meedia, poliitilised parteid, kirik; samuti kool ja igasugu kodanikeühiskonna institutsioonid, mille piires tegutsedes inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia. „Kultuuriline pööre“ – *plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada
Kultuurisotsioloogia Sotsioloogia üritab uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: · huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. E. Durkheim peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. mehaaniline solidaarsus pri...
leidis, et mitte inimeste loomuses ei ole saada rohkem võimu, vaid rahvusvaheline struktuur käitub nii, et riigid ei saa kindlad olla teiste kavatsuses ning vajavad võimu enda ellujäämiseks. Riigid käituvad ratsionaalselt. Waltz leidis veel, et kõik riigid on võrdesd mustad kastid, mille erinevus seisneb võimu jaotuses, mitte režiimi tüübis. Ründavrealism- J. Mearsheimer („Suure poliitika teooria“)- põhieeldus, et riigid alati otsivad rohkem võimu, riikide eesmärk on hegemoonia. Ründav strateegia võib olla edukas. Tasakaalustamine pole alati tõhus. Kaitserealism. S.Walt („Ohu tasakaalustamise teooria“)- riigid üritavad säilitada oma hetke positsiooni, sõjaline vallutus pole tihti väärt tasakaalustamise pärast. Tuumarelvad on vajalikud, et tasakaalustada võimu jaotust. Suurriikide konfliktide tekitaja: Bipolaarsus (vähem võimalusi sõdida, rohkem võrdlus, tasakaalustamise tagajärjed on selged) vs multipolaarsus (rohkem võimalusi tasakaalustada,
Kapitalism- kapital tekitab rohkem kapital. Marshali plaan elustab Euroopat. Jaapani edu peale USA ülesehitust. Innovatsioon toob kasu kõigil- internet telekommunikatsioon; institutsioonid tagavad koostöö ja rahu- WTO; IMF; UN. Ikenberry’s Liberal Leviathan: kõige edukam maailma kord HEGEMOONIA STABIILSUS TEOORIA Hegemooniat on vaja, et hoida ära suurte võimude võistlust ja konflikti (USA saab tagasi hoida partnereid ja piirata teiste riikide hegemoonia püüdlusi piirkonnas). Hegemooniat on vaja, et hoida liberaalset maailma korda (majanduslik juhtroll tagab turvalisuse. Üldiste ühiskasutavate asjade kaitse- mereteed, laeva koridorid, mere õigused). USA huvides on säilitada liberaalne maailma kord (ei taha maailma või maavarasid ülevõtta, vaid lihtsalt tagada nende olemasolu.) IDENTITEET USA VÄLISPOLIITIKAS: Idee sellest, et Ameerika parandab vigu ( Obama üleskutse Ameerikale mitte ainult Euroopale)
ideoloogiline juhtpositsioon peetakse õigeks sellist mõtteviisi, ühiskonnakorraldust). Itaalia kompartei algataja ja juht, vangis Mussolini ajal, kirjutas üle 3000 lk ajalugu. Toonitas ideoloogia tähtsust kapitalistide võimu kindlustamisel. Jagas võimu kaheks: - Domineeriv (jõu kasutamine) revolutsioonid relvadega jne. - Hegemooniline ideoloogia levik. Järeldas, et mida kaugemale kapitalism areneb, seda kaugemale areneb hegemoonia. Hegemoonia pole kunagi täielik (ideoloogia võib olla). Praktilise tegevuse abil on võimalik hegemooniat murda. Hegemoonilised soorollid oleme nõus olukorraga, et alfaisased on edukad, rikkad jne, kuigi indiviidi jaoks ei pruugi üldse olla oluline rikkus jne. · Max Weber: me ei saa öelda, et võim on klassistruktuuri omadus. Võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses olukorras teostada oma eesmärke vaatamata vastupanule. Omane
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
aasta viimastel etappidel Prantsuse revolutsiooni ajal. Nime all Napoleon I, oli ta Prantsuse keiser 1804-1815 aastatel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tema õigusreformil, Napoleoni koodil on olnud suur mõju paljudele tsiviilõiguse riikides kogu maailmas. Ta lõi hegemoonia üle suurema osa Mandri-Euroopa ja püüdis hajutada ideaale Prantsuse revolutsiooni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänu oma edule nendes sõdades. Sageli vastu rohketes hulkades vaenlasi, peetakse teda üheks kõige edukamaks juhiks eales. Peale arvukaid võitusid saavutas prantsusmaale juhtiva koha euroopas.
Kogukond on äraolev täidetus ja ei oma esinavat vormi ning tähistaja tühjeneb oma konkreetsest, eristavast tähistatavast. 8. Ühiskondlik ebaühtlus kui demokraatlike võitluste võimalikuste tingimus? Ei ole, sest ühiskonna ebaühtlased kohad, millest mõned esinavad võimu, on ise nende võitluste tagajärg, kus erinevused ja samaväärsused teineteist üle määravad. Neil pole terviku struktuuri, mis määraks ühiskonna liikumisseadused. 9. Kuidas hegemoonia käsitlus on seotud tühjade tähistajatega poliitikas? Hegemoonia enda tingimus on tühjade tähistajate olemasolu. Hegemooniat esitatakse grupi eripära vaatenurgast tühja tähistajana, sest see osutab grupi kogukondlikule korrale kui millelegi, mis on täitumata. Hegemoonia puhul püüavad poliitilised jõud hegemoniseerida ehk teostada korda, millel pole iseenesest mingit sisu, vaid miski, mis tähistab äraolu. 10
Halduse ja koolisüsteemi tsentraliseeritus on Prantsusmaale ja osale euroopale iseloomulik tänapäevani. Tänu Prantsusmaale tekkis Euroopas tsentraliseeritud bürokraatia.Prantsusmaa Bürokraatia spetsialiseerumine (kutselised ametnikud) ja õigusinstantside assimileerimine haldussüsteemi oli jällegi eeskujuks euroopale. See oli tähtis Euroopa jaoks kuna selle mõju ulatub tänapäevani. Kindlast oli Euroopa jaoks tähtis samm see kui ratsionaalselt üles ehitatud hegemoonia Euroopas jagunes alates 1807 perekonnariikideks (Napoleoniidid), sõltuvateks vasallriikideks ja liitlasteks. Prantsusmaa marssal BERNADOTTE valiti Rootsi troonipärijaks. Oma poliitika õigustamiseks viitas Napoleon ajaloolistele paralleelidele(Rooma ja Karolingide impeerium). Euroopat mõjutas suuresti ka Napoleoni kontinentaalblokaadist tingitud koloniaalkaupade nappus, mis põhjustas hindade tõusu, aseainete tootmise, salakaubanduse, musta turu kujunemise ja korruptsiooni
pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Sõjas võitlesid Prantsusmaa vastu Inglismaa ja tema liitlased (Holland, Austria) Ultrechti ja Rastatti rahuga läksid Hispaaniale kuulunud Lõuna-Madalmaad ja Itaaliavaldused Austriale, Sitsiilia Savoiale, Gibraltar ja osa Prantsuse Põhja- Ameerika asumaid Suurbritanniale, Rootsi ja Austria pärilussõda (1740-1748) Austria pärilussõja põhjustasid koloniaalvallutused ja võitlus hegemoonia üle Saksamaal. Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärismisõigust Habsburgide pärusmaadele. Sõjas võitlesid Preisi ja tema vastu Austria, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sõja tulemuseks on Preisimaa tõus Euroopa suurriikide hulka, kuid aktsepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Seitsmeaastane sõda (1755-1762) Põhjuseks oli inglaste ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast. Osalsesid Suurbritannia ja tema vastu Prantsusmaa.
Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb.
Renessanss versus 21.sajand Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ning tähistab tagasipöördumist, sest 16.sajandil pöörduti Itaalias tagasi Vana-Kreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Renessanssiajastu ajavahemikuks on 14.-16.sajand. Renessanssi olulisimad jooned on teaduse areng, kiriku tähtsuse vähenemine, eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas, inimese uuesti leidmine ning esiplaanile seadmine. Jõudsalt hakkasid arenema kaubandus, tööstus, maadeavastused ning järjest rohkem tekkis uusi leiutisi. Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate. Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell, ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat....
on passiivne ja automaatne. 3 ja 4 punkti tulemusel ongi saanud kokku mass: komertskultuur on meeldiv ja nauditav. 5. Poliitiline aspekt. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest, mis ühiskonnas aset leiab. Mõiste hegemoonia - on seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või näiteks riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside (riikide) ees. 6. Populaarkultuur on kõigest hoolimata rahva enesekultuur. Tarbimise kaudu on see rahva enda poolt loodud. Inimeste enda määratlemise viis. Poplaarkultuur
tooma sõja Venemaaga. Itaalia- 1) Kaitsta end võimaliku Prantsusmaa rünnaku vastu.2) Haarata endale Türgi valdused Tripolitaania ja Kürenaika, realiseerus 1911. aastal. Antandi riikide eesmärgid: Prantsusmaa- Saada tagasi Elsass- Lotring. Vähendada sakslaste mõjuvõimu Euroopas. Haarata uusi kolooniad. Venemaa: Tugevdada oma positsiooni Balkanil, purustada Türgi, et saada enda valdustesse Konstantinoopol. Hoida ära Saksamaa hegemoonia tugevnemist Euroopas. Inglismaa- Hoida ära Saksamaa tugevnemine. Kaitsta oma kolooniaid ümberjagamise eest.
Võim ja legitiimsus Võim on mehhanism, mille abil saavutada püstitatud eesmärke. Võim on oskus, panna inimesed tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Võim kui ümberjaotav ja ülekantav „võim kellegi üle“ Võim kui struktuurne suutlikkus saavutada eesmärke ..võimustamine. Võim Max Weberi järgi: Võim on suutlikkus panna tegema kedagi midagi, mida ta muidu ei teeks. Domineerimine-tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Legaalsus: seaduslikkus, õiguspärasus Legitiimsus: tunnustatus, tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma ...
Reformatsioon ja vastureformatsioon Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil. Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud ehk protestantlikud harud. Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani riik Reformatsiooni põhjused ja eeldused Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks Indulgents- patukustutuskiri Martin Luther (1483- 1546) Oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ( eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Kutsus katoliku kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Eesmärk oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus. Martin Lutheri...
I maailmasõda Sõja põhjused: suurriikide blokkide teke (kolmikliidu, Antanti moodustamine), soov vallutada uusi asumaid-laiendada mõjupiirkonda, võitlus turgude ja maavarade pärast, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid, sõjatehnika kiire areng, alahinnati ohtu (puudusid ettevalmistused üleilmseks sõjaks) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos serblaste poolt Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Läänerinne: Saksamaa <-> Prantsusmaa, Suurbritannia Idarinne: Saksamaa <-> Venemaa Balkani rinne Austria-Ungari <-> Venemaa Sõja tagajärjed: POS 1. Suurte impeeriumide lagunemine (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari), uute riikide teke (nt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Austria, Ungari, Tsehhi) 2. Rahvasteliidu moodustamine (ÜRO eelkäija) 3. Teaduse ja tehnika areng 4. USA tõ...
Külm sõda 1946-1990 Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandus...
Aprillis vallutasid sakslased Helsingi ja 1918.a. juunis oli sõjategevus põhiliselt lõppenud. Võrdlemisi julm sõda lõppes kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. Kuningaks valitud Hesseni prints Friedrich Karl loobus troonist ja Soome riigihoidjaks sai G. Mannerheim. Soome kodusõja tulemuseks oli valgete võit. Sõda süvendas soomlaste omavahelist eraldumist, vene sõjavägi lahkus riigist; saksa hegemoonia kestis kuni 1918.a. detsembrini. Pärast Saksamaa kaotust esimese maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919.a. Kaarlo Juho Stahlberg. Soome-vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga 1920.a. oktoobris. Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a. novembris andis enamlastele võimaluse lahti öelda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ning tungida läände. 1918.a. lõpuks olid enamlased hõivanud suurema osa balti riikidest, Valgevenest ja Ukrainast
· Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad
Geopoliitikat iseloomustab: George Renner (1942), arvas, et kontrolli saavutamine maailma üle on vaid geograafiliste teadmiste tunnustamise ja nende alusel tegutsemise küsimus. Napoleon – iga riigi välispoliitika (ka julgeolekupoliitika) sõltub tema geograafilisest asupaigast. Seega asupaik dikteerib omad poliitilised, s.h. ka majanduslikud ning sõjalised huvid ja eesmärgid. Poliitika üheks eesmärgiks on olnud ja ilmselt ka jääb võõra territooriumi hõivamine või hegemoonia kehtestamine oma huvides (Sergei Baburin). Geopoliitikas subjektiks on poliitika, objektiks geograafilkine ruun või tasapand. Ggeopoliitika kui teadus kuukub rahvusvahelise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda aja ja ruumi mõõtes. Sealt tulevad teadmised võimaldavad uurida, analüüsida, prognoosida, õigustada, püstitada eesmärke ja planeerida välispolootilisi sihte. Geoõpetus. Ruumiuuringutes (Geoõpetus) uuritakse ja kasutatakse maakera
4) Pop. Kult on seotud oma ärisuhetega, kasumiga ja turumõjuga. Ta on toodetud tarbimiseks . (nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks. Passiivne ja automaatne. Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele. Raske on inim viia keerulisema juurde. 5) Poliitiline aspekt hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
44. Võrrelge Althusseri "ideoloogia" ja Gramsci "hegemoonia" mõisteid. Althusser: ideoloogia surub alla inimeste tegelikku vabadust. Pole võimalik eksisteerida, ilma valeteadvust eneses kandmata. Inimene võtab ideoloogia omaks, kui leia, et tema on see inimene, kellele on suunatud avalik tekst (nt. reklaamid: ,,Onu Sam vajab, et just sina liituksid armeega") 10 Gramsci hegemoonia on midagi, mida võime vastandada Althusseri ideoloogia nägemusele. Hegemoonia on ülemvõim, mis põhineb osalisel teiste huvidega arvestamisel. Althusseri ,,ideoloogia" aga ei arvesta teiste huvidega. Üks inimgrupp võib võtta võimu oma kätte, kui ta nõustub teiste huvidega arvestama, seal, kus pole olemusliku tähtsusega tema jaoks, seetõttu hegemoonia tingimustes on võimalik, et grupp omab teiste toetust. Nt
sees. Sama on ka reklaamiga, teid kõnetatakse selle reklaamiga. Inimene on ideoloogiline loom. Temalt saime päranduseks selle kuidas toimib sümtomaatiline lugemine. Inimesed pöördusid teiste alternatiivsete tegevuste poole- eht teiste teoreetikute poole- Gramsci. Gramsci- tema keskne huvi ole hegemoonia- riigi ja valitseva klassi suutlikus reguleerida uskumusi ühiskonnas. Ühiskonnas käib võitlus hegemoonia pärast. Võitlus teritooriumi pärast. Tsiviilühiskond- kogu hegemoonia toimub seal. Ta kirjeldab seda kahe mõistega manöövrisõda- on relvastatud ehk otsene võimuvõtmine, positsioonisõda on hegemoonia. Hegemoonia ei saa olla täielgi, peab saavutama nö kriitilise piiri. Kultuuriteoorias toimub sama asi- väitlused võimu pärast. Kaks mõistet: Resitentsus ja inkorporatsioon. Mõiste mida kasutasid Laculau ja Mouffe on Diskursus- asjadest
Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast. Nood said oma varustuse mitte ise ostes, vaid väepealikult
I loeng Vestfaali rahu: enne ja pärast: 1648. Enne - palju kesksusi maailmas - riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused - jõudude tasakaal pidevas muutumises - esimesed ,,riigid" tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias - Kel jõud, sel õigus. Thukydides - Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil Impeeriumid: Rooma, Osmanid, Makedoonia, - riike ei eksisteerinud - maailma vallutamine (Portugal, Holland, Hispaania - vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDU...
Arvatakse, et süvastruktuurid on erinevat keelt rääkivates kultuurides samasugused. Mainimata ei saa ka jätta Barthes´i, kes poststrukturalismi perioodil uuris tähenduse tekke dünaamilisi protsesse ja keele tähendusüksusi . Kultuurantropoloogias jõuti kultuuridevahelistele sarnasustele põhjust otsides teooriani, mis väitis, et see tuleneb inimmõtlemise ja -keele üldistest strukturaalsetest sarnasustest.: keel määrab inimese mõtlemise. 7. Võrrelge ideoloogia ja hegemoonia mõisteid ning tooge näiteid nende rakendamisvõimaluste kohta praegusest Eesti elust. Ideoloogia kui valitseva klassi survevahend ühiskonnale, eriti marksistlikus käsitluses. See tähendus hindab ideoloogiat enamasti halvustavalt või väärtustab seda üleminekunähtusena: ideoloogia on ebaloomulike ühiskondlike suhete toimimise viis, mis on ohtlik ja mida pruugitakse enamasti alamate klasside represseerimise eesmärgil. Praktikas viis ideoloogia
Artikkel 443 nägi ette, et Saksa väed, mis vastavalt Compiegné'i vaherahule asetsesid ikka veel Baltimail, peavad jääma sinna kuniks võitjad seda vajalikuks peavad. Lahkuma hakkasid nad 1919. aasta lõpul. Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline korraldus oli ülekohtune ja imperialistlik. Ränki rahutingimusi pooldas eriti Prantsusmaa. Esimese maailmasõja lõppedes oli Prantsuse Kolmas vabariik (1871-1940) oma võimsuse tipul. Pariisi poliitikuile viirastus hegemoonia Euroopas, mida taheti nüüd vormistada lepingutega ja lepingutesse. Arvati, et parim viis enda julgeolekut kindlustada on nõrgestades Saksamaad, koormata see võimalikult suurte reparatsioonimaksetega, ja ühtlasi luua nõnda Prantsusmaa hegemooniale tugev majanduslik alus. Mida rahukonverentsi liidrid taotlesid? Georges Clemencaeau- Prantsusmaa peaminister nõudis, et purustatud
Vanausulised- on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine. Segaduste aeg- ivan julma ja romaanivite vahel puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks Palee pöörete aeg- peeter I ja katariina II vahel SÕJAD 30-aastane sõda 1618-1648, euroopas piiriks keskaja ja uusaja vahel, sõda lõppes Vestfaali rahuga Austria pärilussõda- preisi ja austia, suurbritannia ja prantsusmaa; koloniaalvallutused, võitlus hegemoonia üle saksamaal 7-aastane sõda- suurbritannia ja prantsusmaa; brittide ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast; suurbritannia vallutas kanada ja prantsuse väed indias, preisi ei loovutanud ühtegi ala Põhjasõda- 1700-1721, Rootsi ja Venemaa (+liitlased); Venemaa tahtis pääsu merele; Venemaa hõivas Inglismaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa Hispaania pärilussõda- 1701-1714, suurendas Austria Habsburgide valdusi, austria sai
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium GLOBALISEERUMINE JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Referaat Silver Muuga 12A Tartu 2012 1. Sissejuhatus XX saj esimesele poolele iseloomulikud rahvuslikud majandussüsteemid Põhja ja osas Lõuna riikides jõudsid sajandi keskel maailma ajaloo kõige kiirema majanduskasvu perioodi. Tänapäevaks on need asendunud suuri piirkondi siduva globaalse majandus- ja infovõrguga. Maailma eri riikide ja regioonide vaheliste kontaktide (eelkõige inimeste liikumise ja kaubavahetuse) kasvu alates 1970. aastatest nimetakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Tänapäeva maailmas liiguvad raha, tehnoloogia, informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega. Raskusteta liigub üle piiride isegi kõik s...
Gramsci Temal on täiesti teistsugune arusaam ideoloogiast. Ta elust on väga vähe rääkida, istus pmst terve elu vangis. Põhitekst kus ta kõik ära ütles, kannab pealkirja "Vangla vihikud". Praktik, leida praktiline programm mis muudaks maailma. Marx ei rääkinud midagi poliitilisest võitlusest, ta kirjutas teatud majanduslikest suhetest, aga poliitilist programmi ei puudutanud. Gramsci - eeldus millest ta seda loogikat välja hakkas ehitama, baasi ja pealise suhe. Keskne mõiste oli hegemoonia. Hegemoonia - sisaldab teatud surve avaldamisvahendeid... Hegemoonia teostub selle kaudu...., kasulikkuses alamkihtide jaoks. Toimub midagi manipuleerimise taolist, valitsemine toetub jõule. Toimib justnimelt ideoloogilises domineerimises. Otsustav ei ole repressiivne aparaat vaid protsessi aluseks on kõik see mida me nimetame kokkuleppeks, konsensus, mis tagaks teatud stabiilsuse ühiskonnas. Tsiviilühiskond - see sfäär kus taoline ideoloogiline võitlus toimib, kultuurinähtuste kaudu
üle. 3. faas - tõusuperiood. Kestis 1870. aastatest 1920. aastate alguseni. Arenes välja globaalse ühiskonna kontseptsioon. Esile kerkis rahvusliku ja personaalse identifitseerimise teema. Rahvusvahelisse ühiskonda hakati lugema mõningaid väljaspool Euroopat paiknevaid ühiskondi. Suurenes globaalne kommunikatsioonisüsteem. Kasvas ülemaailmsete liikumiste arv. Globaalsete võistluste areng - olümpiamängud, Nobeli preemia. Rahvaste Liiga. 4. faas - hegemoonia eest võitlemise faas. Kestis 1920. aastate algusest 1960. aastate keskpaigani. Vaidlused ja sõjad nõrgalt kinnistunud globaliseerumisprotsessi terminite üle. Ülemaailmsed konfliktid. ÜRO. 5. faas - ebakindluse faas. Kestis 1960. aastatest 1990. aastate kriisitendentside ilmnemiseni. Kolmanda maailma kontseptsioon ja globaalse teadvuse levik 1960. aastate lõpus. Kuu hõivamine. Postmaterialistlike väärtuste teadvustamine. Külma sõja lõpp ja tuumarelva levik
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture)
majandusreformid, mis aga üsna varsti asendusid üha süveneva jäikuse ja stagnatsiooniga. Omamoodi rajajooneks oli siin 1968. a. "Praha kevade" mahasurumine, mis muutis Breznevi ettevaatlikuks nii poliitiliste kui ka majanduslike muutuste suhtes. 1970. aastate II poolel algas taas Venemaa äärealade venestamine, mis näiteks Eestis tõid 1980. a. sügisel kaasa noorsoorahutused ja "40 kirja". Välispoliitikas jätkas Breznev nõukogude hegemoonia taotlemist Ida-Euroopas (Breznevi doktriin) ning püüdis seda laiendada ka aladele, mis varem Nõukogude mõjusfääri ei kuulunud. See tõi kaasa sõja puhklemise Afganistanis 1979. a. Samaaegselt püüdis Breznev näidata end rahvusvahelise rahuliikumise ning rahuliku kooseksisteerimise eestvõitlejana. Tema suurimaks saavutuseks oli 1975. a. Helsingis Euroopa julgeoleku- ja
side-, moe-ja tehnoloogiat. Seda on raske leida see ajutiselt või ajalooliselt, sest see ei ole täpne postmodernismile algust. Võib-olla kõige lihtsam viis alustada mõtlemist postmodernism on mõtlemist modernism, liikumist, mis postmodernism näib kasvada või tekkida. Modernismi on kaks tahku, või mõlema mõiste, mis mõlemad on olulised, et mõista postmodernismi. Post-modernism toimib kui Euro-Ameerika Lääne hegemoonia, kelle ülemaailmne assigneering aeg ja koht paratamatult proscribes teatud kultuurides kui "tagasi" ja äärenumber samas koopteerimist endale kindlad oma kultuurilise "toorsuhkruga" materjale. Post-modernism Seejärel prognoositakse onto marginaalid on normatiivne, mis on neo- universalismi et "marginaalne" kultuure soovivad, kust oma teatavate rohkem suunatud tooteid võidakse assigneeritakse ja "lubatud". 2
24. Sotsiaalne mobiilsus - inimeste või tervete rühmade liikumine ühes ühiskonnakihist teise 25. Gini koefitsient - on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 26. Hegemoonia- : võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. # hegemoonia kandjateks on meedia, poliitilised parteid, kirik; samuti kool ja igasugu kodanikeühiskonna institutsioonid, mille piires tegutsedes inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia (samal seisukohal ka Poulantzas). Seega ei piisa ainult poliitilise võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust (mitte ainult intellektuaalne renessansi kriitika kirikule, vaid ka protestantlik, massidele sobiv tööst lähtuv kriitika). 27
konservativseid suundmusi meedia sisus. Neomarksism. Marksistliku ümbertöötanud versioon (kontsentreerumine ideedele mitte materiaalsetele struktuuridele). Masimeedia on kodanlaste klassi omand. Meedia toimib selle klassi huvides, arendab tööliklassi väärteadvust. Poliitilise juurdepääs meediale on ahistatud. Ideoloogia väärtuste kogum, mida levitakse ja tugevdatakse kommunikatsiooni abil. Hegemoonia laadi võim, mis oli kirjeldatud 20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass ekspluateerib teise klasse kasumi ja toodangu maksimeerimise eesmärgil. Frankfurdi koolkond. Kriitiline mõistus. Instrumentaalne mõistus. Frankfurdi koolkond nimetus, mis oli antud teadaste grupile, kes töötasid Frankfurdi sots. uuringute instituudis. Grupi peamised figurid olid Adorno, Marcuse, Habermas, Horkheimer, Fromm
soositud: see näitas rahvustunnet ja progressiivsust. Ehk näeme, et ühest põhjust on väga raske välja tuua. Seepärast ongi tarbimisühiskonna tekkimiseks nüüdsel ajal käibel mitmepõhjuslik mudel. VT TABEL Taylor (1996) What's modern about the world-system? Üritab kokku võtta erinevaid aspekte süsteemi. Maailma ajaloos võib identifitseerida kolm perioodi, mil erinevad riigid on olnud hegemoonilises seisus. Maailma hegemoonia defineerib 5 ajastule omaseid arengusuundi, riigi huvi esitatud kui maailma huvi. Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Need perioodid langevad kokku kolme modernismi perioodiga (Berman 1988): 16-18 sajand
lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette, süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. Kümne tuhande kreeklase retk Aasiasse 401, kui Pärsias puhkes võimuvõitlus troonile tõusnud Artaxerxese ja tema noorema venna Kyrose vahel, värbas Kyros Kreekast spartalaste nõusolekul üle 10 000 palgasõduri. Järgnes nn kümne tuhande retk Kyrose eestvõttel Mesopotaamiasse, kus Kyros
VHK GÜMNAASIUM XI KLASS KUNSTIAJALUGU KREETAMÜKEENE JA VANAKREEKA KULTUUR KREETA Geograafilised andmed: Kreeta saar asub peaaegu võrdsel kaugusel Euroopa, Aasia ja Aafrika rannikust. Saare pikkus 245 km idalääne suunal, laius 1256 km, pindala 8261 km2. Loodus: merest kerkivad teravad mäed; idalääne suunaline mäestik; põhjakallas on laugjam, mistõttu just seal on mitmeid sadamad ja linnad. Kliima varieerub mõõdukast troopiliseni, suved on kuumad ja kuivad; talv on suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid. * * * Meie teadmised KreetaMükeene kultuurist põhinevad suurel määral muistsete legendide uurimisel ja arheoloogistel kaevamistel tehtud avastustel, mis algasid 1878. a. ja kestavad aina edasi. Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seon...
sissetulekut ja ei soovigi seda teistega jagada. Tema arvates on igati normaalne, et osa rahvast elab allpool vaesuse piiri, sest nad on selles ise süüdi. Firmaomanikud ja kõrged valitsusametnikud juhinduvad Eesti Vabariigi valitsusliidritest ja kehtivatest seadustest, mis ei pea töötuid (madalad toetused) ega töölisi (madal keskmine palk) eriti austusväärseteks kodanikeks. Neilt ei saa ju toetussummasid erakondade valimisteks. ,,Antonio Gramsci järgi säilitab ühiskonna eliit oma hegemoonia luues teatud uskumuste süsteemi, ideoloogia või müüdi, mille kohaselt kehtiv võimustruktuur on loomulik ja õige. Kasutades oma eelistatud juurdepääsu erinevatele rohkem või vähem varjatud propagandavahenditele (sh haridus, kultuur, poliitika, õigus) levitab ta oma kavalat ideoloogiat laialdaselt. Tagajärjeks on see, et inimesed võtavad selle müüdi omaks, mõistmata, et tegelikult on see nende allutamise vahend" (P. Jõgi 1997, lk 96)
Inimesed ise soovivad kohati seda, mida nad juba teavad ja tunnevad. Interpellatsioon: kõnetamine. Ideoloogia töötab kõnetuse kaudu. Meid kutsutakse olema need, kellega räägitakse. Sinatamine reklaamis. Gramsci: Oli Althusserile eeskujuks. Althusseri eesmärk oli teha marksismist teadus, Gramscil aga sellist huvi polnud. Temal oli praktiline suhtumine marksismi. Baas ja pealisehitus on läbipõimunud, mõlemad on tähtsad. Gramscit käsitledes on tähtis hegemoonia mõiste. Hegemoonia on ideoloogia, mis püüab rahvale sisendada, et tema teab, mis neile hea on. Tähtis pole mitte majanduslik domineerimine, vaid ideoloogiline. Valitsev klass dominerib küll majanduslike suhete kaudu, aga selleks, et valitseda, on vaja midagi muud: teatud konsensust, mis lähtub inimsuhetest. Inimesi on vaja mõjutada, nendega on vaja saavutada mingi vaimne konsensus. Gramsci järgi on majanduslikud suhted paigas, pealisehituses toimub liikumine. Valitsev võim pakub oma huvid välja nii, nagu
tähtsuse. Kuid vana vaenlase ja püsivalut jõuka kaubalinnana tekitas ta roomlastes jätkuvalt umbusku. Seetõttu päästis Rooma valla Kolmanda Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. Milliste vallutuste tulemusena sai Roomast impeerium, I suurriik? Aastal 510 eKr kehtestati Rooma vabariik. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime). Gallid olid juba varem asunud Po jõe tasandikule (tänapäeva Põhja-Itaalias) ja vallutasid nüüd lõunasse tungides Rooma. Linna rüüstavatest ja põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
