Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupida...
temataolise suurkujuta. · Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. Hegeli arvates · rahvas ei tee ajalugu, ajalugu teevad vaid maailmaajaloolised isiksused. · on tõeline ajaloo liikumapanev jõud rahvas, mitte nn suurkujud. · ei määra inimesed ajaloo kulgu maailmavaim kasutab inimesi ära. Millised väited on kooskõlas Hegeli arusaamaga vabadusest? · Nii orjal kui vabal inimesel on kohustused. Ei, ainult vabal inimesel on kohustused. · Ori omavolitseb (kuni keegi teda ei takista). · Orja teguviis on tingitud välisest sundusest. · Vaba inimese teguviis on tingitud mõistuspärastest põhimõtetest. · Vabadus ja paratamatusei välista teineteist: vabadus on sisemine paratamatus. · Vabadus ja paratamatus välistavad teineteist: ei saa olla vaba, alludes paratamatusele.
kodanikult eluga riskimist või oma elu ohverdamist, tal on õigus käsutada süütute ja kuulekate inimeste elu. Järelikult ei ole õige eeldada, et tal ei ole õigust nõuda kurjategija elu selleks, et tagada õiguskord (ibid). Kas surmanuhtlus suudab kuritegusid ära hoida, kas ja milline on tema ennetav mõju ning millest tuleneb surmanuhtluse põhjendatus karistusliigina? See toetub karistusteooriale, mis tänapäevasel kujul lähtub Kanti ja Hegeli filosoofiast pärit tasumisideest. Iga karistus peab vastama kuriteo raskusele, sest ainult sellise karistusega on võimalik taastada kuriteoga rikutud õiguskord. Tapmisele vastab ja on seega õiglane karistus surmanuhtlus. Absoluutse karistusteooria järgi ei pea karistusel olema enam mingit täiendavat ega ärahoidvat eesmärki (Sootak 1996: 14). 1.1.1 Surmanuhtluse vastuargumendid Inimõiguste ülddeklaratsiooni 3. artikkel ütleb, et ,,kõigil on õigus elule". Õigust elule peetakse
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
terminites ning et kultuuride erinevus on väärtus iseeneses, mida tuleb säilitada ja hoida. Tänaste teadmistega võrreldes alahinnatakse 18.sajandi rahvuskultuuri teoorias kultuurilaenude ja kultuuri tõlgete tähtsust ning ülehinnatakse kultuuri homogeensuse astet. Samal ajal on kultuuride eristamine neile iseloomulike printsiipide kaudu üks levinumaid eeldusi nii teaduslikul kui ka argimõistuslikul tasemel. 14. Mida tähendab Georg Wilhelm Friedrich Hegeli väide, et iga riik on individuaalne totaalsus? [Kultuurifilosoofia, lk 54–55] Hegeli sõnul eristab üht rahvust teisest kultuuriline printsiip, mille kaudu rahvas väljendab oma teadvuse ja tahtmise kõiki külgi, kogu oma tegelikkust. Riigi individuaalne totaalsus tähendab vaimset substantsi, mis moodustub rahva riigikorraldusest, kunstist, filosoofiast ja ettekujutusest oma kultuurist kui niisugusest, koos
teadmatus, hirm), mistõttu peab inimene olema valmis hüppeks. Hüpe on äkiline üleminek ühest seisundist teise. Kierkegaardi panus seisneb selles, et ta ei vaatle inimest kui süsteemi, masinavärki, vaid tema arvates on inimene eelkõige see, mida ta usub. Ta tähtustab üksikisikut ja seda ka religioosses mõttes. Kierkegaardi jaoks ei ole oluline suur kogudus, vaid iga üksikisik selles koguduses. 2. PILET G. W. HEGELI FILOSOOFIA UUSPAREMPOOLSED JA LÄÄNE DEMOKRAATIA KRIITIKA (A. BENOIT) Hegeli teoseid peetakse väga raskeks lugemiseks, on öeldud, et need on n-ö 'mitte-arusaamise' meistriteosed. Hegel käsitleb dialektikat (tees, antitees ja süntees) ja seda võrreldes teistega iseäranis süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub
Feministlik kunstikriitika: Pollocki naine Lee Krasner oli samuti maalija, abstraktsionist, kuid kuna ta oli naine, ei peetud tema maale väärtuslikeks POSTKOLONIALISM Postkolonialistlik teooria kerkis jõuliselt esile 1980ndate USA-s, aktualiseerides ka postkolonialistliku kunsti, kirjanduse jms Postkolonialistliku teooria ja kunsti ajalooliseks taustaks on kolonialism, st Lääne-Euroopa maad koloniseerimas mittelääne kultuure. Kolonialistliku ajaloo filosoofiliseks taustaks on Hegeli filosoofia progressi-teooria Hegeli ajalookäsitlus lähtus progressist Hegeli ajaloomüüdist lähtusid ka kunstiteadlased Schaase, Riegl, Wölfflin – idee, et lääne kunstiajalugu väljendab Universaalse Vaimu eneseteostust ning on seega ülim, võrreldes mittelääne rahvaste ja kultuuridega Lääne kultuur kui „ülim” IRWIN, Kunsti laip , installatsioon, 2003-2004 Dekoloniseerimine 20.sajandil I Maailmasõja järel lagunes:
Filo test 4 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? Vali üks: a. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Õige vastus! c. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal ...
Üks keskseid esteetikaalaseid termineid tuli taas moodi "ülev" e. "subliimne". Mõistet kasutati juba antiigis imestamisväärsete loodusprotsesside puhul. Hiljem hakatakse sellega tähistama teatavat "negatiivset, madalat, hirmutavat" mõnu ja naudingut. Maitseküsimuste uurimisel ületab oma ajastu vaatevälja David Hume, kelle arvates ilu tekib juba objekti teatud omaduste ja vaataja vastasmõjus. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. Vico oli esimene, kes pakkus välja, et kogu maailma alguse kujunemises on kunstil fundamentaalne roll. AJALOO KÄSITLUS Vico - ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Ajalugu liigub vastavalt kindlatele, paratamatutele seaduspärasustele. Hegel ajalugu on vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. *Ajalugu Vicol: Hegelil:
rangelt tõega seotud. Üks keskseid esteetikaalaseid termineid tuli taas moodi “ülev” e. “subliimne”. Mõistet kasutati juba antiigis imestamisväärsete loodusprotsesside puhul. Hiljem hakatakse sellega tähistama teatavat “negatiivset, madalat, hirmutavat” mõnu ja naudingut. Maitseküsimuste uurimisel ületab oma ajastu vaatevälja David Hume, kelle arvates ilu tekib juba objekti teatud omaduste ja vaataja vastasmõjus. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. Vico oli esimene, kes pakkus välja, et kogu maailma alguse kujunemises on kunstil fundamentaalne roll. AJALOO KÄSITLUS Vico - ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Ajalugu liigub vastavalt kindlatele, paratamatutele seaduspärasustele. Hegel – ajalugu on vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. *Ajalugu
uurimistöös, teda loetakse, tsiteeritakse ja kasutatakse endiselt. Egon Friedell (1878–1938) • Egon Friedelli kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Romantiline „suurmeeste” mudel: ajalugu viivad edasi suurmehed (Hegeli ja Nietzsche mõju, samuti Thomas Carlyle’i eeskuju). ◦ Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada “vaimu” kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). ◦ Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuurivormide otsimisel (O. Spengleri mõju). ◦ Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ◦ Esseistlik, följetonlik kultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid.
I. usub, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks on moonutanud meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel on maailmas nüüd valitsevateks teaduslik-tehnilised väärtused. Väitekirjas ,,Speekulum. Teine: naine" (1974) paljastab L. I., et mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. I. astub iroonilisse dialoogi lääne filosoofias kõige tähtsamateks peetud filosoofidega: Platoni, Aristotelese, Plotinose, Kanti ja Hegeli tekstidega ja arutab viiside üle, kuidas need filosoofid kirjeldavad naist või naiseliku täielikku puudumist nende fil-s. Platoni Igavesed Ideed panevad aluse naiseliku ja emaliku välistamisele fil-st, Aristotelese jaoks on naine ebatäielik (puudega) mees, Plotinosel on Hingest nõrgem mateeria naiseliku ja emaliku võrdkuju... jne. ,,Speekulum" on üks 20. saj feministliku filosoofia klassikalisi teoseid. Pärast selle ilmumist kaotas I
Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
Lisaks mõistuse kriitikale (puhta, praktilise ja otsustusvõime) on oluline, et Kant võttis empiristide kriitika tõttu omaks tunnetusteoreetilise lähtekoha. Kuid Kant ei esitanud kunagi metafüüsilist maailmaseletust. Asi iseeneses: see eeldab usku, me ei saa teda kuidagi tunnetada. 7 13. Marxi materialism, baasi ja pealisehituse erinevus. Nietzsche nihilismi ja üleinimese mõisted. Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted. Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Marx võtab üle ka Hegeli võõrandumise, kuid aktsendiga, et inimese olemuseks, mis on võõrandunud, on töö. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust, kuna aga tootmisvahendid on kapitalistide
Kujunevad lähedased suhted Schellingiga. "Vaimu fenomenoloogia" (1806) - põgeneb käsikirjaga sõjasündmuste eest. Enne seda näeb Napoleoni hobuse seljas Jenasse sisse sõitmas, millest jääb talle igaveseks tempel mällu. Lühikest aega Lürenbergi gümnaasiumi direktor. "Teaduse loogika" (1812-1816) - 3 köites, kutsuti Heidelbergi ülikooli filoloogia õppetoolile. "Filosoofia teaduste entsüklopeedia" (1817). Kutsuti Berliini ülikooli. Preisi riik oli teda tükk aega tõmmanud. Hegeli loengud on konarlikud ja ebatäpsed, kuid vaatamata sellele siiski popid. Hegel saab Preisi "riigifilosoofiks." Loeb ka kõrvaldistsipliine. "Õigusfilosoofia põhijooned" (1831). Peale surma annavad õpilased välja tema loengukonspektid. Hegeli teosed on rasked lugeda, mittearusaadavuse meisterteosed. Tõestavad, et tume ei ole alati mõttetu. Tema ajaloofilosoofiat on loogikast kergem jälgida. Looming terviklik, ei saa tükke välja võtta.
Ka siin liinis on deus machina isegi kahel kujul: üks neist on Pontius Pilatus, kellel on võimalus oma vetoõigusega tühistada sünedrioni otsus ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning
suhtest, millele teadus ei suuda vastata. Mõned mõtlejad on püüdnud religiooni mõisteid ühendada füüsika uusimate uurimissuundadega, nii on sündinud nn kvantmüstika, Suure Paugu seostamine loomisaktiga, Jumala käsitlemine varjatud aine või energiana jms. religiooni ja mõtlemist on nähtud teineteisele vastandlikuna ning mõtlemist on peetud religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Hegeli järgi see ei saa nii olla, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal. Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht
Ka siin liinis on deus machina isegi kahel kujul: üks neist on Pontius Pilatus, kellel on võimalus oma vetoõigusega tühistada sünedrioni otsus ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning
Argielu tasemel tähendab see elumaailma ülereguleerimist ja ülepolitiseerimist. Inimesed on sunnitud mõtlema süsteemi raames ja bürokraatia tungib ka argiellu. Fonoloogia - keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega keskendudes just häälikusüsteemi toimimisele kõne ja keele sisu seisukohast. Frankfurdi koolkond - neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdis 1930. aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli,Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine. Püüti ühendada empiirilisi ja teoreetilisi ühiskonnauuringuid (pakuti välja interdistsiplinaarne käsitlusviis). hermeneutiline ring Gadamer, Hans loodud mõiste, teksti tõlgendamine tervikuna arvestades ajaloolist, tekstiloolist, mõisteloolist jne horisonti, st laiemat konteksti, meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
saj. Euroopa sotsiaalse mõtte domineerivaks probleemiks. Marx (Engels) lõid klassikontseptsiooni kui kõige terviklikuma suhetel baseeruva stratifikatsiooni teooria. 3. KLASSID JA EBAVÕRDSUSE TEKKIMINE K. MARX'I (1818 1883) KÄSITLUSES Nii Marxi kui Weberi vaated sügavalt mõjutatud nende isikliku elusaatusega. Marx on vaieldamatult üks väljapaistvamaid teadlasi. Nõukogude ühiskonna jaoks oli ta põhiteoreetik. Nooruses vaimustus Hegeli filosoofiast., tema dialektikast, hiljem Feuerbachi materi alismist. Marx pidanuks olema tippeliit kuid eluajal oli ta tuntud väga kitsale ring ile, vast enam Saksamaal. Sotsiaalselt positsioonilt mitte eriti kõrgel kohal. Engels pida s tema perekonda praktiliselt ülal. Avastas: 1. Ühiskonna arengu seaduspärasused 2. Arengu staadiumid ja kommunismi paratamatuse. Siin ta nõrkus, selle tõestuseks hakkas valima ja konstrueerima fakte
■ Marx: kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele, ■ marksistid: usuvad, et kapitalism ei jää püsima ja see peab lõppema töölisklassi poolt tekitatud revolutsiooniga. ■ 1848 F.Engelsiga “Kommunistliku partei manifest” peateos “Kapital” ■ Marxi filosoofia tugineb Saksa filosoofiale, Prantsuse poliitteadustele ja Briti majandusteadustele, kõige suurem osa lähtub Hegeli filosoofiast ■ Hegel: reaalsus on protsess, sellest arusaamine on ajaloolise muutumise protsessi mõistmises, muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, kõige põhjustab võõrandumine- see protsess jätkub kuni pole enam võõrandumist ■ Marx: võõrandumine, siis on inimestel esmakordne võimalus olla oma saatuse isand, see annab võimaluse vabaduseks, selline ühiskond võimaldab vabadust ja eneseteostust
Karl Marx * Karl Marx (1818-1883) isa oli juudist advokaat, kes vahetas usku. -) Marx õppis algselt õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ning läks Berlini filosoofiat õppima siis kui seal valitseb puhtalt Hegel. -) Kuni Marx luges Ludwig Feuerbachi (1804-1872) teoseid, kes oli tugev materjalist ja religiooni (jumala kujutlus pole midagi muud kui inimese enda projektsioon asjadest, mida temas endas pole) kriitik, oli ta Hegeli fänn. * 1844 kohtas Marx Friedrich Engelsi pojaga ning neid mõlemaid ajas taga suure muutuse idee 1848 ilmus nendelt ka kommunistliku partei manifest, mis algas sõnadega: ,,Üks tont käib ringi mööda Euroopat. See on kommunismi tont." * 1867 ilmus raamat ,,Kapital", kus ta rääkis rahandusest ja kapitalist rohkem kui kahel tuhandel leheküljel, võttes arvesse paljude teiste majandusteadlaste ideid.
jõuavad sama teed läbides lõpuks kõrgeimale tasemele. 1776. aastal ilmunud Adam Smithi töös käsitleti majandust juba kui isereguleeruvat süsteemi. Idee, et ka ühiskonnas toimuvaid protsesse võib käsitleda sellisel viisil: riikide ja ühiskondade liikumapanevateks jõududeks ei pruugigi olla valitsejate tahe, vaid ühiskonna enda sees toimuvad seaduspärasused, konfliktid ja vastuolud, oli 19. sajandi üldise mõtteviisiga hästi kooskõlas (Georg Hegeli filosoofia). Marksistlikus ideoloogias analüüsitakse kapitali taastootmist ja ringlemist. Marksism omistas masside osatähtsust ajaloos. Tööline ei müü tööd, vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab.
Ta ütles: "Õnne jaoks on ilmselt vaja midagi, mis on pärit reaalsest maailmast." TATJANA: Kas te tahaksite, et ma näitan teile... (Teadmata, mida öelda, osutab ebamääraselt käega.) ...kalatiiki? TURGENEV: Jah, tahan väga. (Ulatab Tatjanale käe.) Aga Nikolai tegi mu tuttavaks Mihhailiga. Ma kirjutasin oma Hegeli raamatusse: "24.juunil 1840 suri Stankevits. 20.juulil kohtasin Bakuninit. Need on mu elus siiani kaks ainukest kuupäeva, mida ma tahan mäletada." (paus) Ei, see pidi olema augusti alguses. ("Tulistab" möödalendava linnu pihta.) Lääne kalendri järgi. Ma mõtlen alati meie olukord siin Venemaal ei ole nii lootusetu, sest
põhimõtetega. Üksikisiku vabadusel on ühiskondlik mõõde: "kõigi vabadus [on] vältimatult vajalik minu vabaduse jaoks ... [Ü]leüldine vabadus annab üksikisiku vabadusele hädavajaliku garantii ning kujutab selle piiritut laienemist," kirjutab Bakunin (1964: 136-137). Tema sõnutsi on rõhumisühiskonnas isegi isand tegelikult ori. Goodwini väitel peegeldab see Kanti kõlblusekäsitlust (mis kohustavat meid kõiki inimesi võtma kui eesmärki ja mitte kui vahendit) ning Hegeli mõtet, et ainult võrdsete tunnustus võib pakkuda rahuldust. Võimu kaotamine on võrdselt kasulik nii rõhujaile kui rõhutavatele, järeldavad anarhistid eelnevast (Goodwin 1994: 583): pole võimalik end vabana tunda teisi rõhudes. Goodwin viitab siinjuures veel Harti filosoofilisele põhjendusele, et vabaduseidee ise sisaldab vabaduse ühesugususe mõistet (Goodwin 1994: 583). Nimelt näitab Hart, et loomuliku õigusega olla vaba kaasneb õigus vabaduse võrdsusele (Hart s.a.: 53).
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
raharikkaid mehi ja palju vaeseid) 2. võõrandumine: kui me ei tunneta maailma kui meie tehtut, siis see ongi võõras ja meie kontrolli alt väljas (nagu see tundub kartesiaanlikele dualistidele, positivistlikele teadustele ja liberaalsele majandusteadusele) Kuid kui me kaotame oma kontakti objektide muutuse ja enda muutuse vahel, oleme me ,,õnnetult teadlikud" (Hegel) - ja see on olukord, kuhu ajalugu inimest periooditi viib. Kogu Hegeli ajaloofilosoofia räägibki pendeldamisest äratundmise ja kauguse vahel, tealiku enesekehtestamise ning maailma muutmise ja objektide ja objektifitseerunud sotsiaalse maailma domineerimise vahel. Ajaloo perioodide kordumine. Modernsus on nii rikas eristatuse kui ka rikas võõrandumise poolest. Me saame valida heade asjade vahel kuid me ei saa neid enesearengusse assimileerida, sest nad pole meie omad. Marx: moodsa maailma jõud peaksid olema kui avatud raamat, mille järgi
õpik III, lk.178). Poliitiliseks parteiks kujunesid konservatiivid Inglismaal 1830.aastal tooride erakonna põhjal. Silmapaistvaim poliitik 19.sajandil Benjamin Disraeli, briti riigimees kuninganna Victoria ajal. ebavõrdsus on loomulik eitavad üldist valimisõigust ideaal tugev riik majanduspoliitikas omamaise tootja kaitsemine Konservatiividele on suurt mõju avaldanud Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831), eriti tema ajaloofilosoofia. Hegeli järgi on kogu olemise alus ehk ülim olemus maailmavaim. Ajalooprotsess on vaimu arenemine enesest teadlikuks saamise suunas. Maailmavaim pöördub enese juurde tagasi kolmes etapis: esiteks indiviidis, mida Hegel nimetas subjektiivseks mõistuseks. kõrgema teadlikkuse saavutab maailmavaim perekonnas, ühiskonnas ja riigis. Seda vaimu avaldumisvormi nimetas Hegel objektiivseks mõistuseks, sest selline mõistus avaldub inimeste koostöös.
Marksism. Friedrich Engels kujundas oma seisukohad välja alates 1840. Karl Marx ja Friedrich Engels. Marx siis selline ülevoolav jne teda toetas Engels, kes asju põhjendas ja leidis ajaloost ja jumal teab kust põhjendused. Marxi eesmärk polnud minevikku uurida, Engels aga tegeles just sellega. Engels tuginedes Morganile, andis välja oma raamatu perekonna tekkimisest(loe perekonna,riigi ja eraomanduse tekkimine). Mark oli teadagi Hegeli õpilne ja tuletas sealt ka oma järeldused. Hegeli õpetus- vaimu e jumala areng läbi erinevate staadiumite enesetundmiseni. Jumalast lähtuv vaim võõrandub, sealt loodusesse ja sealt inimestesse ja sealt siis kunagi taasmõistmisse. Absoluutse vaimu areng seisnes moraali arengus. Vabadus areneb kolmes suures astmes. Esialgu avaldub vaim Mesopotaamia jt idamaade kultuurides, seal ainult valitsejate näol, sest teised on ju orjad. Järgmine Antiik Kreeka ja Rooma, kus vabadus omane osale ühiskonnale, kes on vabad st umbes pooltele.
SIGNE DANS LA PHENOMENOLOGIE DE HUSSERL Hääl ja fenomen 1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon Platoni farmaatsia Topeltseanss Disseminatsioon 1972: MARGES DE LA PHILOSOPHIE Filosoofia ääred Erinewus /1968/ Ousia ja gramm Kaev ja püramiid Valge mütoloogia Filosoofidest sümpatiseerisid Herakleitos ja kaasaegsetest Heidegger, kes vastandusid Hegeli laadsetele logotsentristlike kontseptsioonidele. Dekonstruktivism ---termin lähtub Heideggeri filosoofiast ja selle eesmärgiks on välja meelitada ja üles ärritada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst (nt. kultuuritekst, raamat jne) elab teiste tekstide keskel ja teiste tekstide jälgede (trace) mõjuväljas ning see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist.
hukatakse. Ka siin liinis on deus machina isegi kahel kujul: üks neist on Pontius Pilatus, kellel on võimalus oma vetoõigusega tühistada sünedrioni otsus ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse
et pärssida inimese poolt lubamatut käitumist. Nüüdseks on summa summarum kahest eelpool nimetatud asjaolust töö koostaja jaoks prioriteetseks pühenduda õigusmaastikul karistusõiguse tundmaõppimisele. Minevikus toimunud Nürnbergi kohtuprotsess ja eelnimetatud Vabariigi kodanike saade tõestavad töö kirjutaja jaoks sümbioosina, et inimkäitumise jaoks peavad eksisteerima normid, mis on piduriteks negatiivsetele käitumisaktidele. Lisanud arutlusse ka 19. sajandi saksa filosoofi Hegeli peamise hüpoteesi, et maailm on absoluut ning kõik, mis absoluudis aset leiab, on eesmärgipärane ning loodud selleks, et maailm kui absoluut muutuks progressiivselt mõistuspärasemaks.2 Autor leiab, et Nürnbergi protsess natsi kurjategijate üle oli sündmus, kus inimkond oma arengu etapis jõudis absoluudile sammu võrra lähemale ning seda just õigusemõistmises kui ka õigluse saavutamises. Vabariigi kodanike saatest välja toodud mõttetera oli selle arenguetapi kinnituseks
☼ Vana-Egiptus kuni tema kaasajani, mõned köited on jäänud poolikuks, kirjutamata jäi Keskaja ja Rooma kultuuriajalugu ☼ Friedell: populaarne Põhjamaades ja Saksamaal ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ☼ lähenemine:mitte sügav, oluline oli jutustada anekdoote, mänglev, lihtne lugeda ☼ Hegeli mõju, morfoloogiline lähenemine (Spengleri mõju) ☼ ajalugu õpetab seda, et püsivad on ainult hinged (uskumused). kuidas inimesed erinevad teaduslike tõdesid uskunud - mõista inimeste uskumusi, veendumusi, ettekujutusi; keskendume keskkonnale ja sellele, mida ta kujundab ☼“Uusaja kultuuriajalugu”- kronoloogiline, uusaeg: 1348-1914: Must katk - 1MS → aeg, kui sünnib uus inimene - Friedelli hinnangul
institutsioonideks kõigis kultuurides pidas Vico religiooni ja rituaale (sünni, abielu, surmaga seotud). 5 18-19. saj saksa filosoofid tundsid elavat huvi inimkonna ajaloo vastu ja selle vastu kuidas inimene on arenenud maailma eri piirkondades. Ja sealjuures ei tuntud huvi muidugi mitte inimbioloogia vastu, vaid selle vastu, millised on olnud eri rahvaste kombed, uskumused, kunsti ja käsitööoskused. Varane kultuurifilosoofia algab eeskätt saksa valgustusfilosoofigega Hegeli, Herderi jt-ga. Saksa filosoofiale oli omane üldistuste ja abstraktsioonide tegemine, kui räägiti kultuurist. Põhjust selleks andis ka see ajalooliskultuuriline asjaolu, et saksa kultuur oli Saksamaa eri piirkondades märksa homogeensem kui prantsuse v inglise kultuur samal ajal. Viimastes oli teravam vastandus suurte linnade ja maapiirkondade vahel. Samuti ei saa unustada, et Inglismaa ja Prantsusmaa puhul oli tegemist suurte koloniaalmaadega. Siit
Inimene on ühiskondlike suhete summa. (Marx) Inimest mõistetakse läbi tema "mina". Psühholoogiline antropoloogia - Inimest määratletakse psüühika kaudu. Psüühikaks peetakse inimese sisemuses toimuvate protsesside kogumit. Psühhoanalüütiline antropoloogia - Lähtub Freudi ideedest. Lähtub sellest, mida inimene teadvustab ja sellest, et on ka osa teadvuse protsesse, mida ei saa teadvustada. Psüühikal on 3 astet: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacan ühendab Freudi ja Hegeli ideid, leiab, tähtis on "puudumise olukord" , mida püütakse ületada kolmes vallas: imaginaarne, sümboolne ja reaalne vald. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia - Lähtutakse sellest, et mille kohta too sõna "mina" käib (käib "vaimu" kohta). Inimest mõistetakse kui kehast ja vaimust koosnevat. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? filosoofiat peab orjama, et inimesele saaks osaks tõeline vabadus. Seneca arvates filosoofia roll elu korraldamises,
kristlik antropoloogia: Inimene on väike maailm romantismile omane antropoloogia: Inimene on isiksus, mille saladus väljendub tema loomingus ( näiteks laulja, kes esitab oma enda loomingut. Ta toob kuulajani imepisikese osa tema sisust.) Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele ( Inimese fantaasia on piiritu ). konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia: Inimene koosneb osadest. Marxi arvamuseks on inimene ühiskondlike suhete summa. Hegeli toeeria kohaselt läbib inimese "mina" erinevaid vahendatuse protsesse. psühholoogiline antropoloogia: Inimese psüühika uurimine. Uuritakse inimeses aset leidvaid protsesse, nende funktsioone. psühhoanalüütiline antropoloogia: Freudi allikatel- teadmatus on see, mis inimese psüühikat vaevab. Lacan on omalt poolt välja tulnud ideega, et oluline on ``puudumise olukord``. Mida ületatakse kolmes etapis (imaginaarses, sümboolses ja reaalses).
kaastundest. Riigielu õige korraldus peab olema rajatud vundamendile, milles põimuvad monarhistlik, aristokraatlik ja demokraatlik alge, nii nagu seda soovitasid juba antiikautorid Aristoteles ja Polybos ning keskajal Augino Thomas. Kõige parimaks vormiks oli nende arvates konstitutsiooniline monarhia.Kõige süstemaatilisemalt on konservatiivide ideoloogia üldised põhjendused esitatud suure sakslase Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofias, kes põhjendab lugejale, et kõik olemasolev on mõistlik. Ühtaegu tähendab olemasolevate ühiskondlike suhete mõistlikkus seda, et olemasolev moodustab lüli ühiskonna moraalsetes alustes. Konservatiivse ideoloogia põhimõtted väljenduvad erinevates poliitilistes programmides sõltuvalt konkreetsetest tingimustest, milles need koostatakse. Esinevad mitmed eripalgelised suunad.selle ideoloogia sisu kannavad siiski ühed ja samad põhimõtted, mis
Sellel staadiumil on ühiskonna valitsejateks preestrid, usujuhud Teine staadium on metafüüsiline, mis jaguneb omakorda kolmeks reformatsioon, valgustus, revolutsioon. Ühiskonna valitsejateks juristid, seaduseandjad. Kolmas staadium on positiivne staadium, mida valitseb teadus ja tööstuse areng, teadlaste valitsemine. 2 esimest ajaloolise arengu käigus vahelduvad, kolmas püsib kogu aeg. Comte seotus Hegeli sotsiaalsete nähtuste arengut iseloomustava triaadiga esmalt on olemas tees või väide (näiteks õigus täna); seejärel antitees kui vastuväide; süntees, mis kujutab endast uuenenud teesi ehk teesi uus kvaliteet. Süntees = tees & antitees. Kõik nähtused arenevad edasi, muutes oma kvaliteeti, mida enam areneb ühiskond. 2. positiivne ühiskonnakäsitlus
on absoluutse karistusteooria järgi karistuse eesmärk õiglane tasumine, süüteoga kahjustatud õigluse taastamine või ka õiglustunde rikkumise heastamine. Eesmärk tähendab lõppseisundit, ideaalseisundi saavutamist. Teoloogiliselt on absoluutsed karistusteooriad põhjendatud arusaamaga maisest maailmast kui Jumala loomingust ning jumaliku ja maise olemise kooskõlast. Filosoofiliselt tuginevad absoluutsed teooriad Kanti ja Hegeli seisukohtadele. Kanti arvates kujutas kriminaalseadus endast kategoorilist imperatiivi, st kõigist eesmärgikaalutlustest, kaasa arvatud ülepreventsioonist vaba õigluse käsku. Karistus on tasu süü eest, see peab õiglus ja on juba seetõttu õiglane. Hegel põhjendas karistust dialektilise skeemiga, mille järgi õiguskord kujutab endast üldist tahet, millele õigusrikkuja vastandab oma eritahte. Viimast peab karistus eitama ning ületama. Nii manifesteerib ühiskond oma
XV sajand on Õe vabastamine (religioossest) ideoloogiast: Õt hakati rääkima kui ajaloolisest fenomenist → positivistlik alge (humanistid, Bodin, Grotius). Kaks teed Õe sisustamisele: kontinendil – Õ kui võimufenomen; ja Inglismaa-printsiipidele rajatud tee (Inglismaa Õriigina), tänapäeval murdnud sisse ka Mandri-Europasse (printsiipide osakaalu suurenemine). XVII sajand: Hobbes – Õ kui käsk (Grotius, Puffendorfi mõju). XVIII sajand: utilitaristid – Õ peab kasu tooma. Hegeli kohaselt Õ kui rahvavaimu ja maailmavaimu väljendus. Savigny järgi ei piisa poliitilistest tahtest ega puhtast tehnikast. Hegeli järgi Õ on elu korrastamiseks; see peab olema järjepidev, seotud konkreetse rahvaga. XIX sajand: vastuoluline ajastu: ühelt poolt Õpositivismi võidukäik ← rahvuslike Õkordade sünd (common law mõttes ennast isegi kriisis olevat), teistelt poolt äärmuslik materialist – Marx, Engels.
Tõnissoni ettevaatlik taktika, tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale. Viimasest eeskuju võttes püüdis Tõnisson konstrueerida eesti rahvusluse terviklikku ideoloogiat üheaegselt teoreetilisel ja rakenduslikul tasandil. Eesti rahvusluse ideestik kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ideede, saksa klassikalise filosoofia ja romantismi mõjul ja õhutusel. Herderi kultuurinatsionalism, Hegeli arenemisõpetus, Kanti kõlblusõpetus, Rousseau ideed inimeste ja rahvaste loomulikust võrdsusest ja suveräänsusest andsid impulsse eesti rahvuslikule mõttele. Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale. Nad kinnitasid, et rahvused on Jumala loodud maailma elemendid ja ainult loojal on õigus otsustada nende sünni ja surma üle. Vägivaldne ümberrahvustumine on inimese lubamatu vahelesegamine jumalikku maailmakorda
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
Varem tehtud empiiriliste uurimuste olulised teised, üldistatud teine. statistiline analüüs. Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku Empiirilise uurimise etapid ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes 1.Probleemi püstitamine Frankfurdis 1930. aastail. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli, Marxi, Muutujad(variables) -nähtused, mida uurija kavatseb oma Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Arvasid, uurimuses mõõta (uuritavate inimeste või riikide et mõistus teeb inimesest roboti ja mõjub talle halvasti. tunnused). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi. Kritiseerisid Lääne masskultuuri inimene muutub Muutujate vastandiks onkonstandid, mille väärtus ei passiivseks tarbijaks, kes täidab kapitalistide käske
Tõstsid Runebergi rahvusluuletaja asendisse. Runebergi rahvuslikku tähtsust rõhutas see, et tema teosed ilmusid samal ajal kui Lönnroti ,,Kalevala" Rahvusfilosoof Snellmann Snellmann rõhutas, et rahvusele oma kujutise näitamine ongi kirjanduse ülesanne. Suurem osa Snellmanni elutööst jääb väljapoole kirjandust => teda mäletatakse nii rahvusliku äratajana, filosoofina, majandus- ja riigimehena. Rajas oma süsteemi Hegeli õpetusele. Arvas, et kirjandusel on keskne koht rahva vaimses elus. Kui Runebergi võtmetekstiks on Saarijärve kujutus, siis Snellmanni oma on kiri Fredrik Cygnaeusele Stockholmist(1840), mis on ajendatud konfliktist võimukandjatega ja ülikoolist lahkumisega. Rootsist äraolles avaldas oma tähtsamad filosoofilised teosed (saksa keeles)=> ,,Isiksuse idee", ,,Õpetus riigist" Snellmann arendab välja rahvuskirjanduse mõiste, mille võib kokku võtta viide põhipunkti:
oma edasist käitumist? Millest tekib viha, hirm, rõõm jne? Psühhoanalüütiline antropoloogia – Sigmund Freudilt pärinev psühholoogilisest inimkäsitlusest väljakasvanud haru, mille keskseks ideeks on teadvustamatus. Selle järgi ei saa inimene kõike teadvustada, kuna talle seisavad vastu teatavad psüühilised jõud teadvuses endas: miski ehk id, mina ehk ego, ülimina ehk superego. Lancan ühendas Freudi psühhoanalüüsi ja Hegeli dialektilise meetodi, leides, et inimese psüühika tegeleb puuduva asendamisega – nn puudumise olukord, kus lahendus võib olla imaginaarne, sümboolne või reaalne. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Taaskord keha ja vaimu kooslust ja seoseid uuriv lähenemine, kus sõnaga „mina“ tähistatakse enamjaolt vaimu. Dualistlik positsioon leiab, et keha ja vaim ei asu samas universumis ning on teineteisest sõltumatud. Füsikalistliku
Valitseva klassi huvid esitatakse kogu ühiskonna huvidena. Marx: Ideoloogia on miski, mis väljendab valitseva klassi huve, aga ta teeb seda nii, et jääb ise varjatuks, esitab seda ideoloogiat, kui midagi loomulikku. Peidetus, mis samal ajal reguleerib maailma (sarnane Freudi mõttele). Frankfurdi koolkond - Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdis 1930. aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli, Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Liikmed olid Max Horkheimer, Theodor W. Adorno, Herbert Marcuse, Friedrich Pollock, Erich Fromm, Otto Kirchheimer, Leo Löwenthal, Franz Neumann. Inimesi, kes ilma marsksistliku minevikuta ning väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi, nimetatakse uusvasakpoolseteks ehk uusmarksistideks. Koolkondadest peab kindlasti nimetama nn Frankfurdi
F. W. Hegel KOV idee kui vabaduseidee õitselepuhkemise moment ja seega ka mõistuse osa inimajaloos. ,,Kõlbeline olmine" kui institutsioon on seega ühelt poolt subjektides endis olemas teadmise ja tahte kujul, teiselt poolt aga vastandub see subjektidele millegi objektiive ja võimukana. Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks. Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid? KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi
Kodanikuühiskonna definitsioon Kodanikuühiskond kujutab endast inimeste kollektiivset tegevust, mille aluseks on ühised huvid ja väärtused. Selle kollektiivse tegevuse kandjateks on huvigrupid ja teised organisatsioonid ja vabatahtlikud ühendused. Ta erineb sellistest mõistetest nagu riik, perekond ja turg ühelt poolt vastandudes neile, kuid teiselt poolt olles nendega ka seotud ja täiendades neid. Mida kujutab endast kodanikuühiskond Hegeli käsitluses? Kodanikuühiskond kujutab endast üht elementi triaadilises suhtes riigi ja perekonna vahel ning on seotud majandusliku tegevusega Oligarhiliste tendentside põhjused Michelsi järgi. inimloomus inimene on loomult egoist, püüdleb hüvedele, privileegidele, võimule. poliitilise võitluse loomus nõuab organiseeritust ja distsipliini organisatsiooni loomus viib paratamatult priviligeeritud vähemuse tekkimiseni. John Rex'i kodanikuühiskonna käsitlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
