temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Selleks ajaks, kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad
kokkutõmbuvast gaasipilvest Tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus, tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta soojust, kui tema pinna temperatuur tõuseb 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb, kuni algavad termotuumareaktsioonid. Väliskiht jääb gaasiliseks
Neelaja vähendab tuumareaktsiooni, aeglustab ahelreaktsioone neelates neutrone Miks ehitatakse termotuumapomme selle asemel et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? terrmotuumapommis ehk vesinikupommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Termotuumkütust saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades sellega pommi võimsust.Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite vood ka liitiumi heeliumiks, mille juures vabaneb ka energiat.Tulemuseks on plahvatus, mis ületab näiteks sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse. Sünteesireaktsioonid. Mis ja kus? Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp
PÄIKE Annethe Pihlak 12B Sisukord · Ajalugu · Üldiselt · Üldandmed · Päikese koostis · Päikese siseehitus · Päikeseloide · Kroon ja päikesetuul · Päikesevarjutus Ajalugu · Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat tagasi tolmuga segunenud vesiniku- ja heeliumipilvest, mis tõmbus kokku. · Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Moodustab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Tema ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid ning
3. staadium 23He + 23He =24He + 211H + 12,86MeV (106 a) + veel mitu milj a, et energia jõuaks Päikese tuumast pinnale TERMOTUUMAPOMM Pommi südamikus on lõhustumistuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temp, mis käivitab termotuumareaktsiooni (joonis).Tänapäevastes pommides on kütuseks Liitiumdeuteriid LiD. Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite voog ka liitiumi heeliumiks, tulemuseks on plahvatus, mis ületab tavalise tuumapommi võimsuse kümneid või sadu kordi. Juhitav Reaktsioon Ioniseeritud gaas (plasma) temp on võimalik tõsta, tekitades selles elektrivoolu. Lisaks kõrgele temp on vaja saavutada ioniseeritud gaasi küllaldane kontsentratsioon ja tagada, et kõrgetemperatuuriline plasma säiliks teatud aeg tuumareaktsiooni kulgemise aeg. http://www.abiks.pri.ee
planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese poolt väljastatav energia (3.86e33 ergi/sekundis või 386 biljon megavatti) toodetakse aatomituumade sünteesi ehk tuumareaktsiooni käigus. Igas sekundis muundatakse umbes 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks (=3.86e33 ergs) energiaks gamma kiirguse kujul. Kiirguse liikumisel Päikese pinna suunas absorbeeritakse pidevalt energiat ja re emiteeritakse madalamatel temperatuuridel nii, et ajal kui ta jõuab Päikese pinnale, on ta energia peamiselt nähtav valgus. Viimasel 20% teest pinnale kantakse energiat rohkem konvektsiooni kui kiirguse poolt. Footonil võtab pinnale jõudmine aega 50 miljonit aastat.
on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 miljardit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese poolt väljastatav energia (3.86e33 ergi/sekundis või 386 miljardit megavatti) toodetakse aatomituumade sünteesi ehk tuumareaktsiooni käigus. Igas sekundis muundatakse umbes 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks (=3.86e33 ergs) energiaks gamma kiirguse kujul. Kiirguse liikumisel Päikese pinna suunas absorbeeritakse pidevalt energiat ja re-emiteeritakse madalamatel temperatuuridel nii, et ajal kui ta jõuab Päikese pinnale, on ta energia peamiselt nähtav valgus. Viimasel 20% teest pinnale kantakse energiat rohkem konvektsiooni kui kiirguse poolt. Footonil võtab pinnale jõudmine aega 50 miljonit aastat. Päikese pinnal, mida kutsutakse fotosfääriks, on temperatuur umbes 5800 K
Tuumafüüsika seadused erinevad makrofüüsika seadustest. 1. Aatomituum, tuumajõud. Tuumajõud hoiab koos aatomi. See on tugev vastastikmõju, mis on suurem elektrostaatilisest jõust. Tal on väike mõjuraadius ja ei sõltu laengust. 2. Radioaktiivsus on aatomi võime muunduda teise elemendi aatomiks. - kiirgusel (Heeliumi tuum ) on suur mass ja laeng, sellepärast liigub ta aeglaselt ega suuda läbida paberilehte. Sissehingamisel ja toidu kaudu manustamisel on mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. ...
1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus
on antud Päikese ,,perekonnale’’ nimetus süsteem. ❏ Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. ❏ Planeedid tiirlevad ümber Päikese ligikaudu ringjooneliselt trajektooridel. Päike ❏ Päikese läbimõõt on 1,400,000 kilomeetrit. ❏ Päikese sisemuse temperatuur on 15 mld kraadi. ❏ Päike on üks tähedest. ❏ Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub, energiat mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. ❏ Teadlased on seisukohal, et Päike on tekkinud 4,6 mld aastat tagasi. 1.2 Päike ❏ Üks päikese kiirguse liikidest on valgus. ❏ Soojusjuhtivuse korral kandub energia aineosakeselt osakesele. ❏ Soojuse levimine saab toimuda kolmel erineval viisil: soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. ❏ Päike paistab meile taevas kettana, sest ta on Maale suhteliselt lähedal.
Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust. Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuuma- reaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik
kõige suurem keskmise aatommassiga tuumadel, nagu raud, nikkel jt. Suuremate ning väiksemate masside juures on seoseenergia väiksem ning kergete tuumade liitmisel (raskete lõhkumisel) tekkiv energia ülejääk võimaldabki toota tuumaenergiat. Et vesiniku tuum koosneb vaid ühest prootonist, on prootoni masside summa tervelt 0,7 protsendi võrra neist moodustatud heeliumituuma massi. Seega annab iga kilogramm vesinikku heeliumiks muutudes 150 miljardit kilovatt-tundi energiat. Kuid selleks, et seda energiat kätte saada, tuleb kõigepealt sundida vesinikutuumasid ühinema. Ühinemist takistab vesinikutuuma -- prootoni -- elektrilaeng. Et kaks prootonit ühineksid, tuleb nad viia teineteisele lähemale kui 10-13 m. See tähendab, et nende kineetiline energia peab olema suurem elektrijõudude potentsiaalsest energiast: Pannes valemisse prootoni massi mp = 1,67 * 10-27 kg ning laengu qp = 1,6 * 10-19 C, saame
Läbimõõt: 1,390,000 km Mass: 1.988820 x 1027 tonni ehk 1,988,920,000,000,000,000,000,000,000 tonni Kaugus Maast: 149,6 miljonit kilomeetrit Moodustab 99,8% päikesesüsteemi kogumassist Päikese mass koosneb 92% vesinikust ja 7% heeliumist Temperatuur tuumas: 15,000,000 ° C Temperatuur pinnal: 5500 ° C Päikese magnetväli ulatub teisele poole Pluutot Päikese poolt väljastatav energia toodetakse tuumareaktsiooni käigus Igas sekundis muundab Päike 7 miljonit tonni vesinikku heeliumiks, mille käigus tekib 5 miljonit tonni energiat Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse fotosfääriks Fotosfääri kohal asub kromosfäär, mille peal asub hõre gaasipilv, mida kutsutakse krooniks Kroon ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 ° C Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala
XeO3 ja XeF4O) 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? Minu üles tõstmiseks kuluks umbes 60m3 heeliumi. 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? Pommitasid inglaseid pommidega, mis ei süttinud. Varem kasutati vesinikku, mis plahvatas. 8. Milline seos on tuukritel He? Kui kasutada heeliumi, ei tekita lämmastik vereringesse mulle, mis võib põhjustada ummistusi ning hulljulgust ja ülemäärast lõbusust. 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb soojus. 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? Heeliumis säilivad toiduained hästi ja kaua ning sellest maitse ega lõhn ei muutu. 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Tavalisel keevitusel sattuvad metallisulamisse õhu koostises olevad gaasid, mis põhjustavad roostetamist, kuid argoonikeevituse ajal mitte. 12. Mis on ksenoonlambi keemiline mõte? Selle temperatuuri saab kõrgemale tõsta, seega heledamalt hõõguma panna, erinevalt neoonist
energiale on võimalik saada veel suuremat energiat tuumade liitmisel ehk sünteesil, kuid selleks on vaja väga kõrget temperatuuri. Seetõttu nimetatakse neid reaktsioone termotuumareaktsioonideks ehk sünteesireaktsioonideks. Tuumade jagunemine toimub efektiivselt Mendelejevi tabeli lõpuosa elementidega (nt uraan), termotuumareaktsioonid aga tabeli alguses oleva vesinikuga. Päikeses toimub niisugune termotuumareaktsioon vesiniku põlemisel heeliumiks loomulikul viisil, sest seal on olemas vajalik temperatuur (10 000 000 ºC). See on kõikides tähtedes nii. Tähe sünd algab sellest, et kosmiline tolm ja gaas on kohati loomulikult tihedam ning selles kohas hakkab osakeste vahel mõjuma gravitatsioon, mis järjest tihendab ainet, tugevnedes samal ajal ka ise, kuni on tekkinud aine tomp, mida nimetatakse prototäheks. See tõmbub veel tugevamini kokku, kuni
ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise tingimused: väga kõrge temperatuur, suur rõhk. Kõrge temp võimaldab prootonitel ühineda heeliumiks läbi mitme vaheetapi Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus- sümbolite juures on alumise indeksina märgitud tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 12.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab:N(t)= N0e-t N(t) on aja t möödudes alles olev
tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid ja täestas seda aastal 1937. Hiljem ta püüdis põhjendada ka jääaegade tekkimist. Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli aastal 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5
lõhustumisel keskmisteks vaid ka kergete tuumade ühinemisel keskmisteks. Deuteerium on raske vesinik 12H, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Termotuumareaktsiooniks on vaja kõrget, 100 milj. kraadist temperatuuri. Täht on taevakeha, milles toimuvad termotuumareaktsioonid. Kõik tähed kiirgavad soojust ning valgust. Tähe pinnatemperatuur on ainult 6000 kraadi ja sisemuses miljoneid kraade. Sisemuses toimub vesiniku põlemine heeliumiks. Mida rohkem on tähe koostises vesinikku, seda noorema ja kuumema tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem. Päike on kollane kääbustäht. Kui pool vesinikust muutub heeliumiks, siis päike muutub punaseks ja paisub, haarates endale ruumala kuni Jupiterini. Päikese eluaeg on 11 miljardit aastat, pool on elatud. Kui Päike on muutunud Punaseks Hiiuks, hakkab järgnevalt toimuma tema kokkutõmbumine planeedi suuruseks
gravitatsioonijõu ja tähe kokkutõmbumine lakkab. Prototaähest saab täht. Kui prototähe mass on Päikese massist suurem kulub selle kõige varajasema evolutsioonistaafiumi läbimiseks ainutl mõni miljon aastat, kui väiksem siis mõnisada miljonit aastat. Sellepärast ongi seda tähtede arenemise faasi raske vaadelda. Normaalsed tähed, mis on sarnased meie Päikesega, saavad oma energia vesiniku tuumapõlemisest heeliumiks. Mõne aja pärast aga lõpeb vesinik tähe sisemuses (Päiksesel kulub selleks veel miljardeid aastaid) ja täht muutub punaseks hhiuks, milles energiat ammutatakse juba heelimuiga toimuvatest tuumareaktsioonidest. Kui Päike jõuab sellisesse staadiumi, siis on t a nii suur, et ulatub Maani. Tähe sisemuses moodustub sel juhul kokkusurumatu süsinikust ja hapnikust tuum.
3. Kuidas Päike pöörleb ? Päikese pöörlemisperiood Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 4. Kust saab Päike energiat ? Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses. (Päikese tuumas, umbes 10 000 000C juures toimub kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat.) 5. Mis on päikeselaigud ? Päikeselaiguks nimetatakse tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskmisest temperatuurist 1000 K madalama temperatuuriga ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon. 6. Päikese siseehitus: Tavaliselt jagatakse Päikese sisemus kolme ossa: 1) Ülemine on konvektiivne tsoon. See ulatub fotosfääri põhjast alla kuni
Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit ja mass 1,9891×1030 kg Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 1,8 miljonit K ja tuum umbes 15,7 miljonit K. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente on 1,67% massi järgi PÄIKE 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. PÄIKESE STAADIUMID TÄNAN KUULAMAST
tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks. Gravitatsiooniline kokkutõmme jätkub, temperatuur ja rõhk tema sisemuses aina kasvavad, kuni lõpuks algavad tsentris termotuumareaktsioonid täht ilmub HR-diagrammile paremale punaste tähtede graafilisse ossa. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale. Päikese tüüpi planeet on seal umbes 10 miljardit aastat (meie Päike on olnud 5 miljardit aastat ja on veel 5 miljardit aastat). Kui kogu vesinik on ära põlenud, lahkub täht peajadalt ja suundub hiidude hulka. Mingi aja pärast on täheprotsessid viinud tähe üle peajada kääbuste hulka. See kõik käib umbes Päikese massiga tähtede kohta. Suuremate tähtede evolutsioon on tormilisem. Esiteks kulutavad nad
elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone (millest tuntuim on aatom). Selliselt mõistetuna vastandatakse sageli ainet väljale. Ainet saab iseloomustada massiga (ainet saab kaaluda), mass aga on rangelt võrdeline energiaga (E = m×c2). Päikeses (ja tähtedes) nii toimubki, mass muutub ilma massita energiaks (mis toimub ju ka vesinikupommi lõhkamisel) ikka 5 miljonit tonni igas sekundis vesinikku heeliumiks "põletades". (Päike ja vesinikupomm toimivad samade füüsikaliste põhimõtete alusel). Keemia, selle klassikalises mõistes, on teadus ainetest ainete ehitusest, aine omadustest, aineainete reaktsioonidest, mille tulemusel ained lagunevad ja moodustuvad uued. Kiirgus (väli) on aine energia kandumine ruumis lainete või osakeste kujul. Väli on aktiivne keskkond, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad.
heeliumist (25%) Päike pole tahkis nagu Maa. Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks energiaks gamma kiirguse kujul. Päikese pinnale jõudes on energia muutunud nähtavaks valguseks, teekond võtab aega 50 miljonit aastat. Päikeselaigud ja kroon Päikesepind e fotosfääri temperatuur on 5800K. Pinnal olevad "külmad" kohad on päikeselaigud, mille temp. 3800K Päikeselaike põhjustavad keerulised magnetvälja protsessid
Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Prototäht-tekkiv täht · Supernoova-arengu lõppjärku jõudnud täht Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel-raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks
kasutuskõlbulikku pommi, peab seda rikastama kuni 90% U-235-ni ja vaid 10% U-238-ni. Pommides võib U-235 asemel kasutada ka plutoonium-239-t. 5 kg U-235 (või pisut vähem plutooniumi) on kõik, mida vaja aatompommi jaoks. Vesinikupommi südameks on vesiniku ühinemisprotsess. Mitu aatomipommi pannakse lõhkema selliselt, et tekitada eriti kõrge temperatuur (100 miljonit kraadi Celsiust), mis on vajalik liitiumdeutriidi (LiD) muutmiseks heeliumiks. Kui liitiumi tuumad põrkuvad vastu deuteeriumi tuumi, tekitatakse kaks heeliumi tuuma (ja kui see juhtum piisavalt paljude deuteeriumi tuumade jaoks üheaegselt), siis on tulemuseks hiiglasuur energiahulk, vesinikupommi energia. Kui detonaator plahvatab, siis kõigi nelja aatomipommi 8 poolkeratäit lõhustuvat ainet lendab teineteise vastu ning tekitab 4 kriitilist massi ja 4 plahvatust. See tõstab liitiumdeutriidi temperatuuri
Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. *väike kaaslasete arv ning aeglane pöörlemine. *Kraatrite olemasolu. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Netuun. *Suur mass, suured mõõtmed, väike tihedus. *Pöörlevad hästi kiiresti, suur lapikus Päike: *kollane kääbustäht * on kiirgav gaasikeha, mis koosneb pähiliselt vesinikust ja heeliumist * keskmes toimuvad termotuumareaktsioonid(vesinik muutub heeliumiks, mille tulemusel eraldub soojusenergia)*päikese nn pinnatemp on 55000 kraadi. Kuu: *1 suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis * pinnavorme näeb palja silmaga * rõngasmägede e meteoriidikraatrite olemasolu * puudub atmosfäär * vedela vee olemasolu võimatu * on maa poole keeratud ainult 1 küljega * tihedus väike. Puudub magnetväli Asteroid:*maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad * praeguseks teada tuhandeid asteroide * kujult
Valgusaasta 1pc= 3,26ly 3 × 1013 4.Tähe sünd Tähtede vahelises ruumis liiguvad gaasi ja tolmu pilved massiga u ( 105 - 106 ) Mo umbes (10-100) pc ning konsentratsiooniga ~ 102 pilve hakkab kokku tõmbuma kui gravitatsiooni energia pilves on suurem kui osakeste soojusliikumise energia, pilve pöörlemise energia ja pilve magnetenergia. 5.Tähe elu Termotuuma reaktsioonid käivituvad tähes temperatuuril 8. miljonit kraadi. Vesiniku ühinemine heeliumiks on tähe elus kõige pikem etapp. See etapp on u 90% tähe elust. Olenevalt tähest on see 107 - 1012 aastat. Pärast H ühinemist He-ks toimub tuuma kokkutõmbumine kuni võib alata He ühinemine süsinikuks. Kui heeliumi kütus on ammendunud, siis toimub jälle tuuma kokkutõmbumine ja väliskihtide paisumine. Nüüd on tähel süsinik-hapnik tuum. 6.Valged kääbused Valgeteks kääbusteks nim. tähti, mille mass on võrreldav päikese
Selline valgusti annab sama valgustugevuse juures kuni kaheksakordse energiakokkuhoiu. 4 1.5 Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000 kg/m³ ja rõhk 3,4×1016 Pa, muundub vesinik termotuumareaktsioonides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate gammakvantidena vabanev energia jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. Päikese kogukiirgus on 3,825×1026 J/s.
Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete temperatuuride juures. 5.Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist!Kui palju eraldub selles energiat? Vesiniku ühinemine heeliumiks. Eraldub väga palju energiat. 6.Kuidas toimub raskete tuumade lõhustumine? Neutronite abiga. 7.Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Plutoonium ja uraan. 8.Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? Väga palju energiat. 9.Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Radioaktiivse aine mass, millest alates toimub ahelreaktsioon plahvatuslikult. ~ 50 kg. 10.Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad
Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete temperatuuride juures. 5.Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist!Kui palju eraldub selles energiat? Vesiniku ühinemine heeliumiks. Eraldub väga palju energiat. 6.Kuidas toimub raskete tuumade lõhustumine? Neutronite abiga. 7.Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Plutoonium ja uraan. 8.Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? Väga palju energiat. 9.Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Radioaktiivse aine mass, millest alates toimub ahelreaktsioon plahvatuslikult. ~ 50 kg. 10.Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad
Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur tõuseb Hüdrostaatilise tasakaalu olekus, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid Peajada eelses faasis ümbritseb tähti gaasist ja tolmust koosnev akreatsiooniketas Selles faasis võivad tekkida planeedid Peajada Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast Sel ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks Toimub südamikus Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus Päikese heledus on pärast peajadale jõudmist 4,6 miljonit aastat tagasi suurenenud 40% võrra Iga täht tekitab tähetuult Pidev gaasi paiskamine ilmaruumi Sellega kaasnev massikadu on tühine Päike kaotab aastas 10-14 osa oma massist[5] ehk ainult 0,01% kogu eluea jooksul
nad nad hakkavad liituma. Tuumade liitumisel eraldub fantastiliselt palju energiat. Nii hakkab täht ellu ärkama ning Universumisse valgust, soojust ja veel mõnda liiki kiirgust saatma. -4- Tähtede elu Tähe elu on pidev võitlus gravitatsiooni ja seda tasakaalustavate jõudude vahel. Niipea, kui vastaspool veidi järgi annab hakkab täht gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbuma. Kõige kauem suudab gravitatsioonile vastu panna vesiniku heeliumiks muundumisel vabanev tuumaenergia Tuumkütus on väga energiarikas ja tema varud kahanevad aeglaselt. Täht on soojuslikus ja hüdrostaatilises tasakaalus, tema heledus pikka aega ei muutu. Tähe heleduse ja pinnatemperatuuri määrab ära põhiliselt tema mass. Mida suurem on mass, seda kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt eraldub tuumaenergia ning seda heledam ja kõrgema pinnatemperatuuriga on täht. Aga seda kiiremini ta ka oma tuumkütuse varud ammendab
Päikesesüsteem Päike Päike on üks tähtedest. Päikesel muundub vesinik heeliumiks. Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi. Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks
Mustad augud Mustad augud on kõige salapärasemad nähtused meie universumis. Nende gravitatsioon on absoluutne. Miski ei saa põgeneda, isegi valgus mitte. Nad võivad enda sisse imeda terveid galaktikaid. Must auk on põhimõtteliselt kõige lõpp punkt. See on tähe, mateeria, energia, gravitatsiooni lõpp. Mustade aukude jõud tuleb ühest esmasest jõust looduses: gravitatsioonist. Gravitatsioon on eluks vajalik. See hoiab meie jalgu maal, ja meie planeeti päikese orbiidil. Kuid mustas augus on gravitatsioon kontrolli alt väljas, teiste kehade õrna mõjutamise asemel imeb see kõik, mis satuvad ta gravitatsioonivälja sisse endasse. Must auk mõjutab aegruumi nii, et see võib isegi kaugete tähtede valgust väänata, ja aega ennastki enda läheduses moonutada. Muda lähemal mustale augule seda suurem on selle gravitatsioon, ja seda tugevamini tõmbab see objekti enda poole. Mustad augud on nii tugeva gravitatsiooniga...
heeliumiks. Pinnatemperatuur on u. 5800K, kuid Päikese atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, kroonis on see u. 1,8 milj. K ja tuumas 15,7 milj. K. võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib Iga sekund muutub 700 miljonit tonni vesinikku 695 kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Maa miljoniks tonniks heeliumiks, millest eraldub veel 5 ainus teadaolev satelliit on Kuu. Umbes 71% pinnast on miljonit tonni energiat gamma kiirguse kujul. kaetud soolase veega, Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49 1022 J . Maa on ainus Päikeselaigud Päikese pinnal võib näha tumedamaid piirkondi teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika, päikeselaike. Seal on temperatuur madalam (3800K)
M Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit A juhtiva vedela metalltuuma poolt A TE A D U S Maa magnetvälja M skemaatiline kujutis A Arvutiga GEODYNAMO mudeli alusel imiteeritud A Maa magnetvälja kujutis TE sinised jooned suund Maa sisemusse, punased jooned suund vä...
kuid päikesevarjutuse ajal on aga kromosfääri iseloomulik punane värvus näha. · Kromosfääri peal asuvat gaasi pilve nimetatakse krooniks (nähtav ainult päikesevarjutuste ajal) Päikese siseehitus · Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). · Päikese keskmes muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. (Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit.) · Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. · Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it Päikeselaigud · Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. · Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud. · Laikude piirkonnas on
Viisi tõttu, kuidas Päikese atmosfäär reageerib muutustele energiatootmises, jõuab Päikese tuuma soojenemisel Maa pinnale vähem päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võib-olla seletab neutriinovoogu Päikeselt, mille avastasid uued maa-alused neutriinodetektorid. Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune
11.Loetle termotuumareaktori eeliseid lõhustumisreaktori ees. *Kütuse küllus. Radioaktiivsete jääkide puudumine 10.Tähtedel võib termotuumareaktsioon, mille tulemuses on vesiniku muutumine heeliumiks, kulgeda mitut võimalikku ahelatpidi. Kas energiasaagis sõltub ka konkreetsest ahelast? *Ei sõltu. Tähtis on alg-ja lõpp-tuumade seoseenergia 9.Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? *Sest vesinikupommi plahvatus ületab sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse 8.Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata *Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7
kaugusel. PÄIKESE EHITUS Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000 kg/m³ ja rõhk 3,4×1016 Pa. Vesinik muundub termotuumareaktsioonides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. PÄIKESE EHITUS, VANUS JNE. Päikese vanuseks loetakse ca 4,5 mlrd aastat. G2 kategooria tähtede vanuseks loetakse 10 mlrd aastat. Päikese pinnaks loetakse ala millest allapoole on läbipaistmatu. Sellest alates mõõdetakse kaugust päikese pinnast. Päikese valgust kiirgav kiht ulatub 320 km kõrgusele Päikese pinnast. PÄIKSESE LAIGUD JA PROTUBOLENTS
Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast. Supernova plahvatused, mille koostiseks olid vesinik ja heelium. Tohutu gaasipilv hakkaskokku tõmbuma sumaarse grvitatsiooni tõttu ja muutus tihedamaks. See üõhjustaas pöörlemise teke, temperatuuri tõusu ja rõhu suurenemise. Lõpuks tekkis proto tähe staadium(eeltäht). Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapoole. Täht saab valmis ja hakkab kiirgama. Sellega kaasnes tohutu lööklaine. See pühib eelplaneetidelt gaasilised kettad ära kaugemale. Nii tekkisid tahked planeedid (merkuur, veenus, maa ja phaeton) Phaeton- umbes miljard aastat tagasi hävis asteroidiga kokku põrgates. Gaasilised ümbrised, mis lükati kaugemale, andsid gaasilistele hiiglastele seda veel juurde. Sammuti said nad ,,kivi klibu", sellepärast on neil palju kaaslasi ja rõngaid. NB
süsteemid. *Universumit ei saa samastada kogu materiaalse maailmaga, sest olemas võib olla ka teisi universumeid. *Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi teke *Usutakse, et universum sai alguse suurest aine- ja energiaplahvatusest- suurest paugust, 15 miljardit aastat tagasi *Alguses koosnes universum vesinikust, kõige lihtsamast elemendist. Osa sellest muundus heeliumiks ja tänu sellele võisidki tekkida esimesed tähed. *Suure paugu teooria eeldab, et kogu aine purskas välja ainsast, väga väikesest, kuid lõpmata tihedast moodustisest. See erakordselt tuline punkt sisaldas kogu materjali, mida oli vaja praegu nähtavatee planeetide, tähtede ja galaktikate tekkimiseks ning plahvatas siis kõigis suundades laiali. Universumi paisumine *Kuna galaktikad eemalduvad meist ja eemaldumise kiirus on võrdeline kaugusega, siis tähendab see, et universum paisub
sünteesireaktsiooni kütuseks veeldatud(alla keemistemp jahutatud)deuteeriumi.Tänapäevastes pommides on kütuseks liituim-deuteriid LiD(tahke aine, mida on lihtsam hoida ja transportida kui tavatingimustes gaasilist deuteeriumi).Termotuumkütust saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades sellega pommi võimsust.Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite vood ka liitiumi heeliumiks, mille juures vabaneb ka energiat.Tulemuseks on plahvatus, mis ületab näiteks sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse. Termotuumareaktsioonid Päikesel ja teistel tähtedel-Kosmoses on termotuumareaktsiooni rahulik käivitamine tavaline nähtus. Kui Päike tekkis u 5 miljardit a tagasi hajusast kosmilisest ainest supernoova plahvatuse jäägist, siis tema sisetemp tõusis gaaside gravitatsioonilise kokkusurumise tagajärjel. Kui temp tema keskmes tõusis küllalt
Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakese, lõhub molekulid ja kihutab elektronid aatomitest välja. Lõpuks koosneb tekkiv täht peaaegu ainult paljastest aatomituumadest ja elektronidest. Temperatuur prototähe keskmes üha tõuseb. Umbes 4 miljoni kraadi juures algavad tuumareaktsioonid ja sest peale saab täht kogu oma energia nendest reaktsioonidest.(6) Termotuumareaktsioon algab siis, kui prototähe südamik on nii kuum, et vesiniku aatomituumad liituvad heeliumiks. Sellest hetkest on prototäht muutunud nooreks täheks. Prototähe staadium on ainult pisike murdosa tähe elueast. Küpsesse olekusse jõudnult püsivad tähed stabiilsena suurema osa elust.(1) 6 TÄHTEDE ELUKÄIK Kogu universumis tekib kogu aeg uusi tähti juurde ja sureb vanu. Tähed sünnivad üle terve maailmaruumi hajunud gaasi- ja tolmupilvedes. Päikese-suurused tähed säravad taevas umbes 10 miljardit aastat
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest
Järgmisel päeval loeti mõlemad kirjad akadeemia koosolekul ette. Kaks teadlast maailma eri paikadest teatasid peaaegu üheaegselt uue elemendi avastamisest Päikesel. Akadeemia laskis selleks puhuks vermida isegi medali, mille ühel küljel on teadlaste bareljeefid, teisel aga Kreeka päikesejumala Apolloni kujutis. Möödus veel kaks aastat, ja Lockyer ning Edward Frankland nimetasid uue elemendi Päikese kreekakeelse nimetuse järgi heeliumiks (helios päike). Esinemine Maal tuvastati 1881 itaalia teadlase L. Palmieri poolt Vesuuvi vulkaaniliste gaaside spektrist. Heeliumi eraldas 1895 W. Ramsay kleveiidist. Joseph Norman Lockyer Jules Janssen
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Päike. .......................................................................................................................................4 3. Päikesesüsteem. ......................................................................................................................5 3.2. Päikesesüsteemi koostis. .................................................................................................5 3.3. Päikeseplekid. ..................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus. ................................................................................................................7 2 ...
kokkutõmbumise käigus. Keskosa suurenemisega paisub ka pilv ning lõpuks saabub moment, kus keskelt leviv kuumalaine jõuab gaasipilve pinnale. Seejärele pilv laguneb ning tähe kiirgus paiskub maailmaruumi. Peajada. Kui kokkutõmbumine on lakkanud ja siserõhk tasakaalustunud, järgneb stabiilne olek. Päikesesarnased tähed viibivad selles olekus umbes 10 miljardit aastat, mis on ligikaudu 90% tähe elueast. Selles olekus viibimise ajal saab täht oma energia vesiniku tuumasünteesist heeliumiks, mis toimub tema südamikus. Tähtede temperatuur ja heledus suurenevad ajapikku, näiteks on Päikese heledus suurenenud ~40% võrra sellest ajast saadik, kui ta jõudis peajadale. Tähtede eluiga sõltub suuresti tähe algmassist ja absoluutsest heledusest. Suuremad tähed kulutavad oma kütust kiiremini ja seega on nende eluiga lühem. Väiksemad tähed "põletavad" vesinikku aeglasemalt ja nende eluiga ulatub kümnete kuni sadade miljardite aastateni. Peajada järgne aeg.
Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust.( Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.) Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
