Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"heeliks" - 139 õppematerjali

heeliks - pööre-heeliks (helix-turn-helix) motiiviga valgud • homeodomääni valgud • heeliks-ling-heeliks (helix-loop-helix) • “Tsinksõrme” (Zn-finger) sisaldavad valgud • aluselised leutsiini tõmlukku (leuzine zipper) sisaldavad valgud • POU-domääni valgud • steroidhormoonide retseptorid
thumbnail
3
docx

Biokeemia spikker I osa

Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja valgud aminohapetest.Nukleiinhapete bioloogiline funktsioon: DNA-päriliku informatsiooni säilitav aine elusorganismis.RNA-pärilikku informatsiooni realiseerimine.rRNA-seostub valkudega kompleksideks- ribosoomideks.ribosoomides viiakse läbi valgu süntees.mRNA-kannab geneetilist informatsiooni DNAlt ribosoomidele.tRNA- toimetab aminohappeid ribosoomidesse.VALKUDE struktuurid: Primaarstruktuur-aminohapete järjestus polüpeptiitides.Struktuuri aluseks on kovalentsed peptiidsidemed aminohappejääkide vahel. Sekundaarstruktuur- polüpeptiidiahela teatud lõikude konformatsioon.Fikseeritud vesiniksidemetega, mis tekivad peptiidsideme koostisesse kuulvate H ja O aatomite vahele. Sekundaarstruktuuri põhivürmideks on alfa-heeliks ja beeta- leht.Tertsiaalstruktuur- kogu valgumolekuli iseloomustav 3D struktuur.Struktuur tekib polüpeptiidiahel...

Biokeemia
78 allalaadimist
thumbnail
23
doc

KLASSIKALINE GENEETIKA

Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke muta...

Geneetika
118 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Molekulaarbioloogia teise KT vastused

Transformatsioon - geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakku isoleeritud DNA abil. Transformatsioon võib toimuda ka looduslikes tingimustes. Sel juhul kandub elusrakkudesse surnud rakkudest vabanenud DNA. Transkriptsioon ­ ümberkirjutamine, DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Translatsioon ­ mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. (RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel.) Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. 2. Initsiatsioon prokarüootidel: transkriptsioon algab sellega, et protsessi läbiviiv ensüüm RNA polümeraas kinnitub struktuurgeenide ees asuvas promootoris sisalduvatele transkriptsiooni algussignaalidele. RNA polümeraas ei vaja transkriptsiooni initsiatsiooniks praimerjärjestust nagu seda vajas DNA polümeraas. Promootori pi...

Molekulaar - ja rakubioloogia...
151 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...

Geneetika
74 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Bioloogia - orgaaniliste ainete koostis

Orgaaniliste ainete koostis: 1)Makroelemendid(palju): C (süsinik) O(hapnik) H(vesinik) P(fosfor ­ energia salvestamine, ATP ­ oragnismi energiaühik) S(väävel) N(lämmastik ­ aminohapped, ehk valgud) 2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk ­ turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid ­ koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos ­ nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid ­ koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid ­ koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis ­ energiavaru allikas taimedel Glükogeen ­ ene...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Sahhariidid ja nendega seonduv

tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (putukate, vähkide välisskelett) peptidoglükaan (bakterite rakukestades) · Biopolümeerid koosnevad mõnest sajast kuni mitmest tuhandest monomeerist Polüsahhariidid Tärklis: 20 % amüloos (lahustuv), 80 % amülopektiin (kolloid) * amüloos ­ harunemata heeliks glükoosidest * amülopektiin ­ külgharudega heeliks glükoosidest Glükogeen: tugevasti harunenud heeliks glükoosidest, glükosiidside, sarnane tärkliseamülopektiinile Tselluloos: biopolümeer glükoosidest, glükosiidside, lisaks paralleelahelate vahel vesiniksidemed tekivad pikad, tugevad tselluloosikiud Tärklis, glükogeen, tselluloos Polüsahhariidid ·...

Biokeemia
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bioloogia II ORGANISMIDE KOOSTIS

2.4 VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mis moodustuvad vaid elusorganismides(biopolümeer). Aminohapped ­ koostises on aluseliste omadustega aminorühm(-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm(-COOH). Peptsiidside ­ kovalentse sideme tekkimine ribosoomis kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel. I järku struktuur ­ valgu peptsiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel. II järku struktuur ­ 1. järgu keerdumisel tekkiv heeliks või kokkuvoltumine. III järku struktuur ­ kerajas gloobul, kokkukägardanud heeliks. Denaturatsioon ­ valgu kõrgemat (4., 3. või 2.) järku ruumiliste struktuuride hävitamine, säilib 1. järk. (Kuumutamine, muna vispeldamine) Renaturatsioon ­ valgu kõrgemat(4., 3. või 2.) järku ruumiliste struktuuride taastumine. Valkude ülesanded organismis: *ensümaatiline ­ ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, nt amülaas lag tärklist suus...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Bioloogia - Rasvhapped

·Mis määrab aminohappelise järjestuse?·DNA Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Kõikidel valkudel on primaarstruktuurSelle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuurseotud vesiniksidemetegaKõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud. TertsiaarstruktuurSeotud vesiniksidemetega. GloobulEnsüümid, antikehad, vereplasma valgud FibrillVerehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. KvaternaarstruktuurMitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin.Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutusHävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur....

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vee tähtsus, sahhariidid, lipiidid, valgud

· Liitvalgud ­ koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid: · Kõikidel valkudel on primaarstruktuur · Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. · Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. · Aminohapete rida määrab valguomadused. Sekundaarstruktuur · - heeliks · - struktuur · seotud vesiniksidemetega (kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.) Tertsiaalstruktuur: · Seotud vesiniksidemetega · Gloobul ­ ensüümid, antikehad, vereplasma valgud · Fibrill ­ verhüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Kvarternaarstruktuur: · Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. · Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus:...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
81
pdf

Diiselmootorite juhtseadmed(II)

[email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit Eelpõlemiskambriga Töömaht 8,8l Võimsus 45...50 bhp Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Tö...

Auto õpetus
52 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Biokeemia I test

LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID...

Biokeemia
366 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Nukleiinhapped

Nukleotiidid on nukleosiidide fosfaateetrid 6. Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. ahelatevahelisel paardumisel seostub A vaid T-ga ja G seostub C-ga. Lämmastikaluste komplementaarsus ongi päriliku info kopeerimise aluseks 7. DNA: Primaarstruktuur: fosfordiestersidemetega seotud deoksüribonukleotiidide järjestus polünukleotiidahelas Sekundaarstruktuur: kaksikspiraalne, antiparalleelne heeliks , ahelad on lineaarsed, antiparalleelsed, komplementaarsed RNA: Primaarstruktuur: Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. Sekundaarstruktuur: Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 8. DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli...

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia iseseisev töö (nukleotiidid ja valgud)

Keemia iseseisev töö! Nukleotiidid 1. Mis on nukleosiid 2. Mis on nukleotiid 3. Nukleiinhape 4. Miks RNA ahel ei ole heeliks 5. Mis on kantserogeenid 6. Kuidas tekivad organismis nitrosoamiinid Vastused: 1. Nukleosiid -on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest ja pentoosist , mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega. Nukleosiidis on riboos tsüklilises vormis ning side lämmastikalusega sarnaneb sidemega glükosiidis. 2. Nukleotiid ( estrid)- on adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape ja vastavad 2- desoksühapped ( fosfaadid) 3...

Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Geenitehnoloogia vastused

Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...

Geenitehnoloogia
100 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Üldbioloogia eksami konspekt

Kitiin (putukate ja seente kestad, koosneb aminosuhkrust). 2) Valgud e polüpeptiidid (kollageen, keratiin, müosiin, siid, ensüümid, antikehad, hormoonid, hemoglobiin). Ülesanded (struktuur, katalüüs, liikumine, kaitse, varu, signaal, retseptor, transport). Kuju (primaarne ­ aminohapped järjestuses, sekundaarne ­ heeliks , tertsiaalne ­ kokkupakitus s/s sillad, kvarteriaalne ­ erinevate ahelate kompleksid). Denaturaliseerumine (pöörduv ­ struktuuride kokkupanemine ja lagundamine, pöördumatu ­ madalamad struktuurid ei muutu, prioon ­ äärmiselt stabiilne vale struktuuriga kõrgemat järku valk, mis soodustab sama valgu teket ega lagune isegi küpsetamisel ja võib ootamatult tekkida nt hullulehmatõbi, alzheimer)....

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
17
docx

11.klassi bioloogia konspekt

4 Valgud Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Lihtvalgid koosnevadaminappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaarstruktuur - kõikidel valkudel on. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur Alfa - heeliks Beeta - struktuur Seotud vesiniksidemetega. Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste ämblikuniidi valgud. Tertsiaalstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul - endüümid, antikehad, vereplasma valgid Fibrill - verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. Kvartnaalstruktuur Motme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega....

Bioloogia
111 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Biokeemia kordamisküsimuste vastused 2

Milline oligonukleotiid omab kõrgemat ,,sulamistemperatuuri" Tm. Miks? GC rikas, sest need annavad 3 vesiniksidet, AT vaid kaks. 17. Mitu aluspaari tuleb ühe B-DNA heeliksi pöörde kohta? 10 18. Ligikaudu mitut aluspaari sisaldab inimese genoom? Inimese genoom sisaldab ligikaudu 3x109 aluspaari, mis koosneb 23 kromosoomist. 19. Miks sisaldab enamikust organismidest eraldatud DNA ligikaudu võrdsel hulgal A ja T ning G ja C nukleotiide? DNA heeliks on stabiliseeritud vastasahelate lämmastikaluste vaheliste vesiniksidemete moodustumise kaudu. Sest A paardub alati T-ga ja G C-ga. Kaksikheeliksit moodustavad DNA ahelad on omavahel komplementaarsed. Kui sellised komplementaarsed ahelad teineteisest lahutada ja sünteesida vastavalt lämmastikaluste paardumisreeglile kummagi ahela baasil uus DNA ahel, siis tulemuseks on kaks identset DNA ahelat. 20. Kas üheahelaline nukleiinhape võib omada primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuuri?...

Analüütiline keemia
29 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keemia alused KT 4

kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. 1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist ­ osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandi...

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Biokeemia täielik kordamine

Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks...

Biokeemia
184 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bioloogia uurimustöö

1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ­ ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad. ning püsisoojased: imetajad ning linnud. 7. R Ärritusele: nt lehed keeravad...

Bioloogia
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun