rahuldamata Maslow teooria edasiarendus · Ronald Inglehart: vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole (eriti seda, mida neil lapsepõlves ei olnud). · Vaesest keskkonnast pärit inimestel on materialistlikud väärtused (raha, kindel töökoht, täis kõht) · Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond). · Lapsepõlv on just oluline! Kultuur ja isiksuse areng Margaret Mead (1901 1978) - tema väidab, et kultuur mõjutab väga oluliselt inimese isiksust · Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest (Vaikses Ookeanis) · Samoa kultuuris ei esine noortel selliseid tesimeliseea probleeme nagu lääne noortel · Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis Kultuuridevaheline psühholoogia
Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. 19. saj oluline märksõnaks heategevus, tekivad vastavad organisatsioonid ja eraalgatus. Ka punane rist (sotsiaalne kapital) sai alguse sveitsis, selle rajaja Henry Dunant, kes oli sveitsi ärimees, kes juhuslikult pidi reisima põhja-itaaliasse. Seal toimus sel ajal sõda prm ja sardiinia ühinendud vägedega sõda austriaga itaalia ühinemise eest. Solferino lahingut juhtus ta pealt nägema ning ta oli sokeeritud, kui nägi, et haavatud sõdurid piinlesid. Sveitsis tagasi olles kirjutas ta nähtud sündmustest raamatu
Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgi omaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes.41 Tõstatub probleem kaubamärgi kasutamisest muus valdkonnas nagu näiteks heategevus või ühiskondlik tegevus, mis ei kvalifitseeru äritegevusena ja millel puudub äriline tagajärg, jääb mulje, et nende tegevuste puhul on lubatud kasutada võõraid kaubamärke.42 Litsentsilepingu all tuleb mõista juriidilist kokkulepet, mille kohaselt litsentsiaat kas tasu eest või ilma annab litsentsiaadile loa kasutada temale kuuluvat tööstusomandi objekti sh. kaubamärki. Litsentsilepingu järgi ei anta üle omandiõigust, vaid antakse ainult kasutusõigus. Kaubamärkide
· Liidrite tootmine · J.Moreno (1889-1974) Sotsiaalpsühholoogia Probleem · Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. · Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine · Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu · Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald ... · Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants, arenguabi, heategevus, loomakaitsjad, vabatahtlikud ... · SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Tapmiste arv aastas 100 000 elaniku kohta (2005/2007) Riigid (2005/2007) · El Salvador 55 · Lõuna Aafrika 39 · Venemaa 17 · Leedu 9 · Läti 9 · Eesti 7 · Soome 3 · Saksamaa 1 · Jaapan 0,5 Regioonid (2002): · Lõuna-Aafrika 32
omanikud, keskakaupmehed, kalevitöösturid),keskklass (vaesemad kaupmehed, healjärjel käsitöölised, õllepruulijad), vaesed ja ülejäänud. Keskaja jooksul said rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. 19 Pere pidi ise oma vigased, vaesed toitma. Linnades ka elukutselised kerjused, mõnedes linnades kerjustele ülemmäär, nt 50 kerjust. Kellelgi tuleb ju almuseid anda, nad müüvad heategude teenust, lunastades annetajate patte. Ka kiriklikke heategevus organisatsioone nagu hospidalid, seegid. Raha laenamist protsendi eest peeti lubamatuks, laenati pandi eest. Majandusasju kontrollis linna raad. Osa aastast elatasud end tööga, osa aastast kerjasid. 1427 Firenzez 10% inimeste käsutuses 68% rikkustest, 30% inimeste käes 27% rikkustest ja 60% inimeste käes 5% rikkustest. 15. sajandil linnad monofunktsionaalsed, Augsburgis üle 80% linnalstest elas almustest või peost suhu. Kuulumine linna juhtgruppi eeldas varandust
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill,
kui madalamad vajadused on rahuldamata. Seda teooriat on edasi arendatud Ronald Ingleharti poolt: ütleb, et vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole (Eriti seda mida neil lapsepõlves ei olnud). Vaesest keskkonnas pärit inimestel on materialistlikud väärtused (Raha, kindel töökoht, täis kõht). Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond). KULTUUR JA ISIKSUSE ARENG. Varasemad teooriad eeldasid, et sotsialiseerumise areng toimub kõikides ühiskondades ja maailma piirkondades ühte moodi. Samas paljud leidsid hiljem et see ikka nii pole. Margater Mead (1901-1978). Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest (Vaikses Ookeanis). Samoa kultuuris ei esine noortel selliseid teismeliseea probleeme nagu lääne noortel. Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis.
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg ...
vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4. Riigirahanduse ja arenguökonoomika sarnasused mõlemad on kitsamalt suunitletud
Probleem Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Käitumine, mille puhul TAHETAKSE teisele midagi halba teha. Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine Tegutsemine, mille eesmärgiks on teiste abistamine ja toetamine Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald ... Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants, arenguabi, heategevus, loomakaitsjad, vabatahtlikud ... SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Agressiivsus · Agressiivsus eesmärgipärane kahjustamine. Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne · Vägivald füüsiline agressiivne rünne
Kommunikatsioonitegevuse skaala äriorganisatsioonis võib olla väga lai: · kliendikommunikatsioon · turunduskommunikatsioon · meediasuhted · korporatiivkommunikatsioon, sh korporatiivne sotsiaalne vastutus · suhtekorraldus · sisekommunikatsioon · sotsiaalpoliitiline suhtekorraldus · finants- ja investorsuhted · kriisikommunikatsioon · sponsorlus ja heategevus. Ettevõtte kommunikatsioonitegevuse juhtimisel on võimalik kasutada kõiki eespool toodud kommunikatsioonitoiminguid. Eesti äriettevõtete praktika näitab, et eelisjärjekorras on turunduskommunikatsioon, kliendikommunikatsioon, korporatiivkommunikatsioon, meediasuhted ja sisekommunikatsioon. Teiste kommunikatsioonitoimingute kasutamine sõltub juba ettevõtte eripärast ja ei ole nii levinud. Kõige
· Otsustusvõime ületab kuristiku kahe maailma · Religioon palja mõistuse piirides 1793 looduse ja vabaduse maailma vahel. 22 · Kriitika järgsed teosed · Need on esmalt armastuse kohustused: · Kommete metafüüsika. Heategevus, tänulikkus, osavõtlikkus. Vastandid: · Üldise ajaloo ideest maailmakodaniku kadedus, tänamatus ja kahjurõõm. vaatenurgast. · Tähelepanelikkuse kohustused, sest inimene olla · Igaveseks rahuks. tähendab väärikust. · Kommete metafüüsika · Inimene ei ole vahend vaid alati eesmärk.
BALTISAKSA KULTUURIELU. Keskuseks oli Tartu Ülikool. Rajati joonestus kool, kus õpetajaks oli Karl August Senff. Raadi mõisas käis koos vaimuliit. Tallinnas oli keskuseks Tallinna Muuseumi ühing ja provintsiaal muuseum. Tallinnas tegutsenud kuulsamatest kunstnikest nimekaim oli Franz von Kügelgen. 1862 - Provintsiaal Muuseum. Esimene muuseum Eestis. XIX sajandi SELTSID. Seltsid hõlmasid üliõppilasi ja lihttöölisi. Tekkisid laulukoorid, -klubid, heategevus organisatsioonid, abistamis kassad. Tegutses sel perioodil üle 50 baltisaksa seltsi. Need aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga samas ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19. sajandi teisel poole hakati looma põllumeeste seltse, masinaühistuid ja meiereisid. 1838. aastal rajati Faehlmani eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. HARIDUSOLUD. Kõikides linnades olid elementaarkoolid ja kreiskoolid. Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid. Valdades valla- ja
Time: 20 sajandi kõige mõjukamad 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine Probleem • Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. • Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine • Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu • Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald … • Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants, arenguabi, heategevus, loomakaitsjad, vabatahtlikud … • SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Tapmiste arv aastas 100 000 elaniku kohta (2005/2007) Riigid (2005/2007) • El Salvador – 55 • Lõuna Aafrika – 39 • Venemaa – 17 • Leedu – 9 • Läti – 9 • Eesti – 7 • Soome – 3 • Saksamaa – 1 • Jaapan – 0,5 Regioonid (2002):
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene...
Inimesel on kohustused ka iseenda kui sündinud kohtuniku vastu (Tunne iseennast!). Tunne, kas su süda on hea või kuri (moraalne kohustus). Nõuab tungimist südame sügavustesse, igasuguse inimliku tarkuse haigus. Ka religioon kohustas kohustustest enda vastu: oma kohustusi tunnetame jumalike seadustena. II. plokk: Inimese kohustused teiste inimeste suhtes: 1)armastuse kohustused - heategevus, tänulikkus, osavõtlikkus; 2)tähelepanelikkuse kohustused - inimest ei tohi vaadelda vahendi, vaid eesmärgina (selles seisneb ta väärikus). Armastuse tähelepanelikkus on sisemises ühendatud sõprus. Pahed mis ohustavad: tagarääkimine, kõrkus, laim, mõnitamine. "Igaveseks rahuks" - sisaldab 6 artiklit: 1)ükski rahuleping pole kehtiv sellisega, kes salaja tulevaseks sõjaks valmistub; 2)ükski iseseisev riik ei tohi
Sotsiaalse vastutuse loomist; ettevõtte avaliku ja sisemise imago analüüsi ja kujundamist; kommunikatsiooniauditi läbiviimist ja kommunikatsioonistrateegia loomist, infoliikumise parandamist; heade suhete ja suhtumise loomist sihtgruppidega; meediasuhteid (ajaleheartiklid, pressikonverentsid); konfliktide ja väärarusaamade ärahoidmist, vääritimõistmise allikate avastamist ja kõrvaldamist; promotsiooniliste ürituste korraldamist (kliendipäevad, sponsorüritused, heategevus, seminarid, esitlused, messid jne) Seega suhtekorraldus on üks juhtimisfunktsioone, mis: · prognoosib, analüüsib ja hindab avalikku arvamust, hoiakuid ning väärtusi, mis võivad mõjutada ettevõtte tegevust; · annab lähtekohad juhtkonnale suhtlemisel sihtrühmadega; · planeerib ja teostab ettevõtte suhtekorraldusstrateegiat, mille ülesandeks on mõjutada · avalikku arvamust ettevõtte eesmärkide saavutamiseks soodas suunas.
Kingituse ja annetuse puhul puudub määratlus, millises vormis seda antakse. Siit tulenevalt võib kingitus võib olla mitterehaline või rahaline, tasuta töö või teenuse osutamine. Kingituseks või annetuseks ei loeta kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks (näit õhupall, vimpel, plakat jms) s.t. asjal puudub tarbimisväärtus. Kingituse maksustamine ei olene kingituse tegemise eesmärgist kas heategevus või ärilistest huvidest lähtuvalt kõik kuulub maksustamisele. Kui kinge on reaalselt üle antud, siis loetakse leping kehtivaks ka kirjaliku vormi nõudest mittekinnipidamise korral. Sellisel juhul maksustatakse seda tehingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid vastavalt Maksukorralduse seaduse § 84 sätestatule, mille alusel kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil,
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
