Oliveri karistati väga tihti ja ta põgenes ära Londonisse. Tema korjas üles Jack Dawkins, keda hüüti ka Artful Dodgeriks. Doger oli Jew Fagini poistekamba üks liige. Fagin treenis poisid taskuvarasteks. Doger viis Oliveri oma agulisse `'urgu'' ja Oliver, süütu poiss nagu ta oli, sai üheks kamba liikmeks, aimamata midagi kurja. Kui aga ta saadeti, koos ühe teise poisiga, vargusretkele oli ta vapustatud kui ta taipas, mis toimub. Õnneks, varaste ohver, heatahtlik härrasmees, Mr. Brownlow päästis Oliveri kamba käest ja viis ta oma koju, kus majahoidja Mrs. Bedwin ravis ta terveks peale haigust. Oliver tundis esimest korda elus, et ta on õnnelik, kuid mitte kauaks. Fagin koos mõrvari Bill Sikesi ja prostituudi Nancyga röövisid ta ära. Seda käskis teha Fagini ülemus Mr. Monks. Oliver võeti kaasa murdvargusele. Vargad avastati Mrs. Maylie ja tema adopteeritud vennatütre Rose'i majast, Oliveri tulistati ning ta sai viga. Sikes põgenes
Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" - mõlemal leidub sarnasusi Goethe "Faustiga". Mulle isiklikult teos meeldis, kuna selle ülesehitus erines väga varemloetust. Ka
Riinu Pae Heino Eller ja Artur Kapp Heino Eller Heino Eller oli õpetajana nõudlik, viimistletud, karm, lihtne. Ta pidas vajalikuks iga päev muusikaga tegeleda ja selle kallal töötada. Ta on selle kohta öelnud: ,,Kirjuta iga päev vähemalt üks takt ja vaata, mis elu jooksul kokku tuleb" Õpilaste vastu oli ta heatahtlik ja sõbralik ning kui sõbra eest. Eller ei seadnud end ja oma stiili õpilastele otseselt eeskujuks, kuid tema õpilaste looming meenutab veidi Elleri loomingut. Ta pidas tähtsaks üldiste kompositsioonitehnikate omandamist ja tehniliselt head taset. Valmis teosed pidi olema vigadeta, loogilised ja läbimõeldud. Professionaalne meisterlikkus ja
1. Kes on mu kuulajad kõige üldisemas mõttes? (vanus, eriala, ühiskondlik staatus 2. Miks on nad mind kuulama tulnud? 3. Mida nad teavad kõnealusest teemast? 4. Kellena näevad nad mind? 5. Mis on mu kuulajail ühist ja mis neid omavahel eristab? 6. Millistel kuulajatel puudub isiklik arvamus? 7. Millised kuulajad omavad mõju teiste üle? 8. Kas käsitletav teema on kuulajatele vajalik ja huvitav? 9. Missugune on minu kuulajaskonna üldine hoiak? Heatahtlik, ükskõikne (räägitava vajalikkuse näitamine ning köitev esinemine, vaenulik (ühise platvormi leidmine) selgitava info jagamine, individuaalse dialoogi vältimine, kuulajate enesehinnangu toetamine Esinemislaad tähendab mittesõnaliste väljendite kasutamisest tekkivat üldmuljet kõnelejast. Keha asend, liikumine kuulajate ees, silmside kuulajatega, näo väljendused, zestid, hääle tugevus, intonatsioon ja kõneregister
Inimese elu on tema enese nägu Elulugusid on sama rohkelt, kui palju on erinevaid inimesi. Me ei sünni ellu võrdsetena. Ei saa endale valida vanemaid, rahvust, välimust ega ka võimeid, kuid meil on võimalus elu jooksul end arendada ning täiustada. Igaüks oma miinuste ning plussidega moodustab eraldi isiksuse kelle sarnast teist ei ole. Kõigi oma mõtete ja tegudega oleme täpselt nii väärtuslikud, kui palju head oleme teistele andnud. Inimese elu on tema enese nägu. Meie elu on selline nagu meie mõtted. Oodates, mis saatusel meile pakkuda on, võime magada parimad ajad maha. Mõtete ja unistuste teostamiseks peame juhtima saatust, mitte laskma sellel ennast ise juhtida. Valida on, kas ainult unistada või tõesti püüelda oma soovide poole. Paulo Coelho sümbolistlik romaan ,,Alkeemik" jutustab loo karjusest, kelle suurim soov on maailmas rännata. Autor vastandab karjusepoissi mitmete paigalpüsivate kangelastega. Il...
Kärt Erikson Poseidon · Poseidon on Kreeka merejumal. · Merejumalaks sai ta oma vendade Zeusi ja Hadesega liisku tõmmates. · Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema
lasteaiakäitumine koduse olukorra peegel on. Ehk vajab pere nõustamist, sel juhul tuleks ema aidata vastavate kontaktide leidmisega vms. 2. Lapse kohanemisraskused Probleem: Lapsel on kohanemisraskused erinevates olukordades. Lasteaias olles paneb last nutma iga kord, kui muutub tegevus. Puhkeb nutma, kui rühmakaaslased talle mänguasju pakuvad. Laps on väga arg ning ei kohane õpetajatega ega keskkonnaga. Lahendus: Sellise lapse jaoks on kõige tähtsam rahulik, heatahtlik psühholoogiline õhkkond kodus ja lasteaias. Last- (võimalik, et melanhoolikut) tuleb palju kiita, näidates talle usku tema võimetesse. Isegi kui ta täidab ülesande halvasti, tuleb temasse sisendada usku, kiites heaks tema püüdu lahendada üks või teine ülesanne. Lapsele tuleb luua pidevalt võimalus saada eduelamusi ka kõige tähtsusetuna tunduvatest ülesannetest. Sagedamini rääkida läbi positiivsed momendid, püüda teda eemale tuua murelikest mõtetest
Kalevipoeg - hiiu jõuga mõtlematu tegutseja või tõeline rahva kuningas? Kalevipoeg oma välimuselt ning olemuselt oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ta oli valitseja ning teda austati. Kalevipoeg paistis teiste seast silma oma suure kasvu tõttu, ta oli hiiglane. Minu arvates olid Kalevipojal olemas kõik eeldused, et olla tõeline rahva kuningas. Tema suurimateks ning olulisemateks tegudeks võib pidada põrgus käimist ning põrgupiigade päästmist, mis näitas välja tema julgust ja heatahtlikkust. Lisaks põrgus käimisele võib tähtsaks pidada ka Soome sepa juures käimist, mis nii mõnesgi mõttes ei olnud positiivne (poja tapmine jm), kuid siiski oli oluline etapp Kalevipoja elus. Peale eelnimetatute tõi Kalevipoeg oma rahvale ka palju kasu. Näiteks tuues Peipsi tagant laudu. Laudadest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli Kalevipoeg kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse. ...
koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Muusikalis-dramaatilised teosed: Ooper "Genoveva" (1848) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Franz Schubert (1797-1828) Ta oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Looming Umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele 19 ooperit kirikumuusikat Ps! Tuntud on ka 8. sümfoonia ("Lõpetamata sümfoonia").
Tölp – Leemeti vanaisa, iidne sõdalane,sihikindel, tugev, kaval ja nutikas vanamees Madu Ints – Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber Pirre ja Rääk – viimased ahvinimesed metsas, kes oskavad ka lisaks ussisõnadele ka täide keelt Tambet – vanade tavade tulihingeline kummardaja, vihkab kõike uut. Hiie – Tambeti tütar, väiksena vaikne ja tagasihoidlik, kasvades muutub ta armsamaks, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine Hiietark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema kõigeni oma usu kaitseks Pärtel/Peetrus – väiksena Leemeti parim sõber, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti. Johannes – külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad
Jacob Barnes- kirjanik, kellel on peale seda vaimsed ja füüsilised raskused, jäi impotendiks; ta on masenduses ja püüab seda alkoholiklaasi uputada, kuid edutult; tahab elult võtta kõik, mis võtta on ja ei kahetse tehtut, kuid ei leia elus naudinguid; talle meeldib Brett, kuid koos olla ei saa nad kunagi; üldiselt lahke ja heatahtlik kõigi teiste suhtes; tunneb ennast tihti üksikuna, siis otsib kedagi kellega aega veeta; kõige paremini tunned ennast ainult tööl olles; peab pidevalt nägema Bretti koos oma sõprade seltskonnas, kuid ihaldab teda ise. Brett Ashley- leedi, sai oma tiitli sõjas haavata saanud mehega abielludes, kellele ta med.õeks oli; natuke veidra iseloomuga, lõbus, armastav, elav ja avatud inimene, jooksis erinevate meestega lõbutsedes ringi; sisimas armastas
Kirjandus I ,,Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine" E. Enno luulekogu "Hallid laulud" analüüs A) Ernst Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Valgutas, Rannu kihelkonnas Liivimaal ja suri 7.märtsil 1934. aastal. Ta oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ernst Enno iseloomustab see, et ta oli väga tagasihoidlik, heatahtlik ja väga kohusetundlik. Ernst Ennole meeldis väga olla looduses. Tema luuletused on väga masendavad ja kurvad. Kui Enno oli väike poiss, oli ta väga aktiivne, ta ei olnud tagasihoidlik vaid talle meeldis tähelepanu saada. Kirjutamine oli tema jaoks väga tähtis. B) ,,kui ometi.." T- ükskõiksus . PM- väga paljud on ükskõiksed teiste suhtes. S- see et inimesed poleks ükskõiksed ja hooliks üksteisest. ,,Suwi" T- armastus PM- kui ilus on armastus
,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1) 3 vastanduvate tegelaste paari. Mille poolest tegelased erinevad/sarnanevad ? · Jürka ja Ants . Üks oli suur karvane sarvadega mehemürakas, Ants aga meenutas tavapärast talupoega. Jürka oli üpris heatahtlik ja abivalmis, mis võis tuleneda sellest, et ta tahtis õndsaks saada, Ants aga kavaldas teisi üle ja pettis neid, et ise kasumit saada. Ants oli tark ja kaval, Jürka jättis aga natuke liiga usaldava ja totukese mulje. · Lisete ja Juula. Lisete oli õrn kleenuke naisterahvas, Juula aga suur ja tugev naine. · Kirikuõpetaja ja Jürka. Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat
enam mõtet. Kokkuvõtteks jõuabki Johannes nullpunkti, kus ta elu enam kehvemaks minna ei saa. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule hea lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab hoopis enda elustiili, muutes enda n-ö sotsiaalseks tipuks. Poiss hakkab käima jõusaalis, tegema pidevalt trenni jne.Ta ise on enda vastu aus, sõbralik, tavaline ja heatahtlik noormees. Johannes leiab endale juhuslikult uue sõprade pundi, kellega läbi käies ei suhtuta temasse kui heidikusse. Kooliaasta lõppedes on õnnelik, et saab oma klassikaaslastes eemale ja sõidab suvel isegi Tõrvasse ühe tüdruku vanaema majja ja veedavad seal kenasti grupiga aega. Johannes leiab endale ka tüdruku, nimega Riina, kuid too kolis enne uue kooliaasta algust eestist ära. Uut kooliaastat võttis Johannes vastu nagu uus inimene, nii välimuselt kui ka sisemiselt
Orwell "Loomade farm" Ester Kitsel 1. Karjafarmis toimunud "revolutsiooni" peategelased. Iseloomusta neid lühidalt märksõnadega. Tümpsa-töökas,naiivne, Lumepall-heatahtlik, elava loomuga, osavam sõnaseadja, nutikas, Napoleon-omakasupüüdlik, liiderlik, kaval, suur, metsiku väljanägemisega börksiri tõugu kult, polnud eriline kõneleja, surus oma tahtmise alati läbi, loomult sügavam. Kiunats-valetaja, väike ja paks, punnispõskne, vilavasilmne, kärmete liigutustega ,kimeda häälega,hiilgav kõnemees. 2. "Revolutsiooni" põhjused: Nende elu on vilets, täis töörügamist, üürike, ebaõiglus inimeste ja loomade vahel, loomad näevad vaeva töö tegemisel ning saavad toitu vaid nii palju et oleks jõudu. 3. Animalismi 7 käsku kui võrdsuseideoloogia ja sellest taganemine tegelikkuses 7 käsku peatsed muutused praktikas Kõik,mis käib kahel jalal on vaenlane. Neli jalga hea...
Triin-Merilyn Õispuu KIIR O.Lutsu teoses ,,Kevade" on üheks tegelaseks Heinrich Georg Aadniel Kiir, keda koolis tuntakse, kui suurimat kaebajat. Ta oli punakate juuste ja tedretähnidega poiss, ta kehaehitus oli kõhnavõitu. Kiir oli pärit rätsepa perest, ta isa oli rätsepmeister, seega sai ta endale lubada palju uusi ja uhkemaid asju, kui teised kihelkonna poisid. ,,Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üldist tähelepanu enesele tõmbavat"(2.pt.lk.12) Kiir oli aga väga uhke ja uhkustaja tüüpi poiss ,, ,,Näita'nd, Kiir, näita!" Aga Kiir oli uhke poiss, ja ainult mõni üksik sai selle au osaliseks, et talle sulepead näidati"(2.pt.lk.13) Kuna kiir oli suur kaebaja ja pidevalt kaebas Tootsi vembud köstrile, siis tegi Toots ka pa...
Sest seda tööd tehakse pigem aitamis mitte omakasupüüdmis eesmärgil. On ju vana sõna mis ütleb: Ära tee teistele seda mida sa ei taha, et sulle tehakse. Selle kogu juttu kokkuvõtteks ütleks ma nii, et iga inimene kes armastab oma tööd, teeb ta seda kogu südamest ja eesmärgiga saavutada parim tulemust. Sotsiaaltöötaja peab lähtuma vastavalt eetikakoodeksile aga kindlasti ka oma südametunnistusele. Praktika südame tuumaks on kindlasti viisakas ja heatahtlik käitumine inimeste vastu, kes kasutavad nende asutuste teenuseid selleks nad sinna ju lähevad, et saada abi või vähemalt kuulatakse neid ära. Edaspidine oleneb sotsiaaltöötajast kas ta tegeleb edaspidi selle kliendiga ja käitub kui professionaal või vältides väärtuskonflikti suunab teda edasi.
meie turvalisuse,pühkides ning puhastades kõnniteid lumest,eemaldades jääkihi teedelt,eemaldades paksu lumekihi katustelt-seda kõike,et meil oleks mugav ja turvaline kooli minna,ohutu trennis käia.Kogu see töö ja vaev ning me vaevu märkame neid.Me isegi ei vaevu neile tere ütlemast,rääkimata hea sõna soovimisest.Siit tulevnevalt võiks oma eelarvamused unustada ning teadmiseks võtta,et morni ilme ja ära väsinud jope taga võib peituda sõbralik ning heatahtlik inimene. Sellist ükskõiksust ning pinnapealsust võib leida ka koolis.Praegusel ajahetkel on väga aktuaalseks teemaks tõusnud koolivägivald ning kiusamine.Tavaliselt langevad koolivägivalla ohvriks just koolikaaslastest erinevad,välimuse või iseloomu poolest,inimesed.Nemad tituleeritakse koheselt imelikuks või friigiks ning muudetakse nende koolielu kaasõpilaste poolt põrguks.Visatakse pidevalt mingi esemega või hüütakse mõnitavate väljenditega on
Muidugi õpitakse juba ka kaubitsemist. Franki isa on kaubitseja aga Frank on ka oma isa kingitud märkmikusse kirjutanud ka palju muud peale äri tegevuste ja mõistetega. Tegelased: Franck Osbaldistone kahekümne aastane noormees. Ärimehe poeg, kes ei olnud huvitatud isa äri juhtimisest. Franck soovis hoopis luuletusi kirjutada ja ilmas rännata. Owen- suuräri Osbaldistone ja Tresham pearaamatupidaja. Veidi üle viiekümne aasta vana, väärikas, soliidne ja heatahtlik mees Mr.Osbaldistone- Francki isa, suur ärimees Die Vernoni- 18 aastane noor neiu, pikkade mustade juustega. Väga peene näoga, ilusa keha ja väga elava loomuga. Francki onupoegade vaene sugulane. Elas Osbaldistone Hallis. Sir.Hildebrand- Francki onu. Osbaldistone Halli peremees. Järsuvõitu käitumisega. Oli kunagi sõjaväes ohvitser, oli tõstetud rüütliseisusesse, aga riigipõõrde ajal tõugati tema soosija troonilt ja peale seda elas Sir.Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma
kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja heatahtlik. Rimski teatri finantsdirektor, Wolandi etenduse õhtul külastab teda Varenuhhavaim, kuid rimski saab põgenema ja jookseb rongijaama. Bengalski konferansjee, tüse, rõõmsameelne mees, teatri teadustaja.Ei olerahul,kui Woland oma etendusel rahasaju korraldab. Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavaltteiste arvel elada. Woland karistab neid liigse
arvamus. Ma olin veidike pettunud, et ei olnud enne kontserdile minekut eeltööd teinud, mistõttu see võis mõjutada minu arvamust. Retrofest 2011 oli esimene sellelaadne üritus Eestis. Korraldajatel oli kindlasti väga keeruline kutsuda selliseid vanu ja menukaid artiste meie väikesesse riiki. Üldmulje kogu festivalist jäi neutraalne, kuid arvestades ürituse esimest toimumist, võis jääda rahule. Õhkkond oli heatahtlik ja ma sain aru, mille pärast kõik need 7000-8000 inimest sinna olid tulnud. Mina isiklikult olin selle ürituse jaoks ilmselt liiga noor, sest ma ei olnud veel sündinudki, kui Sandra ja teised esinejad kõige menukamad olid. Muidugi oleks võinud Sandra rohkem pingutada, kuid omamoodi elamuse sain ma sellegipoolest. Soovitaksin seda inimestele, kes on elanud 80-ndatel ning austavad Sandra muusikat. Sain sellest
Trumfikaar 1. Tegevus toimus Pariisis, umbes 20. sajandi keskpaigas, ennem teist maailmasõda. 2. Minu arvates nimetamist väärivad tegelased on 1. Ravic raamatu peategelane, kes põgenes natsi Saksamaalt Prantsusmaale. Prantsusmaal töötas ta kirurgina. Ta oli abivalmis ja heatahtlik, aga ennem Joaniga kohtumist oli ta üsnagi tuim ja lootuse kaotanud mees. 2. Joan Naine, keda Ravic kohtas ühel sillal ja kellega tal arenes välja armulugu. 3. Morozov Ravici hea sõber, kes töötab ühes lokaalis. Morozov aitas aitas Joanile tööd leida. 4. Haake Mees, kes oli Ravicit vangilagris piinanud ja peksnud. Hiljema maksis Ravic talle kätte ning tappis ta ära. 5. Veber ja Durant Ravici töökaaslased
ning inimese anatoomia ja füsioloogia põhjalik tundmine. Vajalikud on ka teadmised biomehhaanikast, rahva- ja tervisespordist, tervishoiukorraldusest, kliinilisest mõtlemisest, pedagoogikast jne.Kindlasti läheb tarvis klienditeenindus-, juhendamis-, keele-, arvuti-, asjaajamis- ja dokumenditöö oskust.Füsioterapeut on analüüsi-, empaatia-, otsustus-, kohanemis- ja koostöövõimeline, usaldusväärne, loominguline, heatahtlik, täpne ning hea ajakavandaja. Füsioterapeudi sissetuleku alammäär on kehtestatud ,,Tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivlepinguga". Konkreetne palk oleneb tööandjast. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning selle kaudu osalemist tavapärases elus.Füsioterapeudid töötavad tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas.Füsioterapeudi tööülesanded on muu hulgas võimalike
Kas Inger oli tugev inimene? Knut Hamsuni teos ,,Maa ja õnnistus" käsitleb mitmeid elulisi teemasid inimese vahekorda maaga, rändureid ning hulkureid, aga ka lapsetapu teemat. Viimast vaatleb Hamsun läbi kahe, mõneski aspektis vastandliku, tegelase: Barbro ja Ingeri. Järgnevalt üritangi lahata Ingeri rolli ,,Maa õnnistuses" ning leida vastust kirjandi pealkirjas esitatud küsimusele. Esimese punktina võiks välja tuua selle, miks Inger üldse Iisaku juurde läks. Et tal oli kaasasündinud kehaline defekt, ei leidnud ta külas elades erilist mõistmist. Ta võis olla küll töökas, heatahtlik ning tubli, kuid välimusest põhjustatud eelarvamuste pärast ei vaadanud mehed tema poolegi. Kui aga selgus, et keegi väljastpoolt küla vajab endale naisabilist, haaras Inger võimalusest kinni. Tal polnud midagi kaotada ning lõpuks tasus see ikkagi ära. Tugev on inimene, kes suudab võimalusi ära kasutades enda ...
Ta lendas sinna otse Austraaliast, kus ta oma paar viimast aastat veetis. Seoses sellega, et Fidzile ühesuunapileteid ei müüda, pidi ta ostma endale ka tagasi pileti, mida ta muidugi ei kasutanud. Lennujaama töötajad, enne seda, kui autorit lennukisse lasta, veendusid, et Eesti on ka päriselt olemas. ÜLLATUSED FIDZIL Täiesti teisugune kultuur- rõõmsameelsed ja abivalmid inimesed. Külades nii mees kui ka naine kannab seeliku ja süüakse põrandal. Rahvas oli väga heatahtlik ja abivalmis- külade elanikud täiesti tasuta toitlustasid teda ja pukkusid ööbimispaika Ootamatud seiklused- Mariliis võis lihtsalt ringi käia ja kohata tuttavaid, kes pakkusid uusi seikluse. Paadiga sõit üksiksaarele, hobustega sõit rannal, surfamine jm. ÜLLATUSED FIDZIL Palju uusi tuttavaid- uued sõbrad Euroopast ja Austraaliast ning tuttavad Fidzid. Selgus välja, et fidzid olid kunagi maailmas tuntud kui inimsööjad. MIDA AUTOR ÕPIS
Ta armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta
Klienditeenindus situatsiooni analüüs Situatsioon Klient soovib jätkata liikluskindlustust, kuid esinevad komplikatsioonid. Klienditeenindaja asub uurima milles on probleem, kuid ei saa täpselt aru ja kontakteerub kliendi kindlustusesinajaga. Kui kliendi kindlustusesindaja kuuleb, et SEE klient on julgenud tagasi tulla, saab ta väga pahaseks ja hakkab karjuma. Klienditeenindaja on segaduses. Pikema uurimise peale selgub, et klient oli mõned kuud tagasi tahtnud oma kindlustuse maksevabaks teha ning talle öeldi, et kõik on korras ja kindlustus on maksevaba, kuid tegelikult ei olnud kindlustusesindaja talle piisavat informatsiooni andnud ja kliendil oli jäänud üks arve tasumata. Situatisioon Nüüd oli klient firma ees võlglane ja kindlustusesindaja keeldus kliendiga rääkimast ning karjus telefonis ainult klienditeenindaja peale. Klienditeenindaja oli täiesti sokis ja tahtis klienti...
Vihane lennureisija Situatsioonülesanne 1. Probleem Probleem on lennujaama öise vahetuse juhil Margie Jamesil. Ta peab tegelema ühe rahulolematu reisiaga. Tunnus: Väga vihane reisija. Põhjus: Lennu käigus kaduma läinud kott. Tagajärg: Reisija rahulolematus. Rahulolematu reisija võib kaevata lennufirma kohtusse. Firma võib hea kliendi kaotada. Firma maine läheb alla, kui kaevatakse kohtusse. Teooria valdkond: 8.5 Isikutevaheliste suhete alused Probleemi sõnastus: Kuidas maandada konflikti ja kuidas toime tulla reisijaga? 2. Olukorra analüüs Algpõhjuseks kadnud kott, mis omakorda tõi tagajärjeks ärritunud reisija. Kuna ärritunud reisija omab lühikese aja vältel erinevaid psühholoogilisi positsioone tekitab see tugeva konflikti. Psühholoogilistest positsioonidest esinevad reisija puhul: Laps ja Vanem. Täpsemalt abitu laps ja kriiseeriv, kuri vanem. Kuna reisija...
haritud, andekas ja väga õilis inimene. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud vaadata Marmeladovite pere vaesust ja andis neile oma viimased kopikad, olles ise täiesti vaesunud ja näljas. Miks selline meeldiv noormees läheb sellise julma teoni, nagu on inimese tapmine, mis ei ole mitte ühelgi juhul andestatav? Raskolnikov andis enesele õiguse teha kuritöö. Tema idee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks. Haruldastele on lubatud kuritöö, kui eesmärk on heatahtlik. Ta mõrvas liigasuvõtja vanaeide, kes oli tüliks paljudele naaberelanikele, ja saatuse tahtel ka tema õe Lizaveta. Raskolnikov arvas, et on eriline ja küllalt tugev, et korda saata mõrv ja selle läbi parandada maailma. Siiski selgus Raskolnikovi nõrkus ta ei suutnud pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata. Pärast varanduse peitmist ei läinud Raskolnikov sellele enam kunagi järele. Ta oli
on surnud, kuid ühel päeval näeb ta Tituud mäe nõlval kõndimas ja tema rõõm on üüratu. See film meeldis mulle eelkõige just sellepärast, et seal oli palju ilusat loodust ja vähe tegelasi. Ometi oli film väga põnev ja läks väga hinge. Film näitas seda, et igasugune sõprus on võimalik, kui vaid püüda ja seda tõeliselt tahta. Nii samuti tegi Lila. Ta kõndis tunde üksi metsas ja muudes ohtlikes kohtades, et leida rebast, keda ta tahtis oma sõbraks. Ta oli kannatlik ja heatahtlik ning lõpuks harjuski rebane temaga ja nad said sõbraks. Kuid kõige tähtsam, mida selles filmis taheti näidata oli see, et sõprust ei tohi sassi ajada omamisega. Algul tahtis ka Lila vaid rebast oma sõbraks, kuid hiljem unustas selle ja tahtis, et rebane oleks tema oma. Ta kasutas oma jõudu ja kuritarvitas rebase usaldust ning see oleks peaegu lõppenud rebase surmaga. Ometi suutis rebane selle kõik talle andestada, kuid kindlasti oli ta nüüd Lila suhtes natuke ettevaatlikum.
Ajalugu kui muinasjutt („Mardileib“) Irma Truupõld „Rohelise päikese maa“, nukkude salaelu Eno Raud „Sipsik“ Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“ , lugu sõprusest Oskar Luts „Nukitsamees“, rahaahnus, julgus, vaprus, metsahirm, salapärane lugu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“, lumemöldrid on unne nõidunud kuri nõid, nõiad sõidavad tolmuimejatega, miks lund ei saja Aino Pervik „Kunksmoor“, pikk luine vanaeit, heatahtlik ravitseja, edev, loodusearmastaja, proovib olla linnadaam, sõidab kollase õhupalliga. Silvia Rannamaa „Nösperi Nönni Natuke“ „Edgar Valter „Iika:nii noor, aga juba nõid“. Siiri Laidal „Raamatukogunõid Rosaalie“ Henno Käo „Kusagil mujal“ Astrid Reinla „Lumeelevant. Krooksjalad“ Ajaloofantaasia Henno Käo „Väike Rüütel Rikardo“
Alustan Joosep Tootsist, kes on rahutu, vallatu, kaval, kuid samas ka väga sõbralik ja nutikas. Toots on pärit vaesemast perest, tal on heledad juuksed ja tugev keha. Kui nii mõtlema hakata, siis ei leia küll täpselt samasugust isikut, kuid sarnasus on märgatav näiteks Skeniga. Sken ei ole küll Tootsiga täpselt samasugune, kuid kõik inimesed on siin maailmas erinevad. Järgmine inimene võiks olla Kiir. Tema oli kaebaja, tagasihoidlik, kuid heatahtlik ning sõbralik. Tal olid nööpsaapad, ta oli alati korrektselt riides ning tal oli kõhn keha. Samuti kui hakata mõtlema, leiame osaliselt vastavaid inimesi, kelle iseloomud kattuvad osaliselt Kiire iseloomuga. See inimene võiks olla minuarust Dianne, kuna minuarvates on tema samuti selline kaebaja tüüpi, tahab et kõik teeksid asju võrdselt, kuid tegelikult ei taha ta sellega kellelegi halba teha. Teele oli kenake, punapõskne, heledajuukseline, ümara näoga ja kenasti riides.
Kõigepealt tuleb veendudas kontakti ammendavuses - teenindaja võiks küsida, kas klient sai enda jaoks asjad selgeks ja ei uurinud võimalike täiendavate küsimuste kohta; klient teeb ise kokkuvõtte. Korrektne hüvastijätt- teenindaja ütleb hüvastijätuks "head aega". Seda tuleks teha naeratusega ja sõbralikult, et see oleks siiras. Emotsionaalne foon (positiivsus nii sõnalises kui mittesõnalises väljenduses) - teenindaja emotsionaalsus võiks olla tagasihoidlik, kuid viisakas ja heatahtlik. http://www.psience.ee/reports/est/raportid/66544a6edbc24a031df008a91056855c/12/
„Aukartus elu ees!“ Schweizer. „Kultuur ja eetika!“ KT küsimused 1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumis...
Mina teiste seas Ma arvan, et me kõigi käitumist mõjutavad väga paljud asjaolud. Nii käitun ka mina erinevalt, olles avalikus kohas, koolis või koduses keskonnas. Samuti on käitumisel määravaks see, kellega ma koos olen, kas võõraste või sõpradega, kas omaealiste või vanemate inimestega. Avalikus kohas on olukorrad väga erinevad ja kindlasti käitun seal vastavalt mingisugustele normidele ja enda arusaamistele. Näiteks kauplustes, tänaval, kinos jne on selge, et ma ei häiri teisi oma käitumisega. Need on ka kohad, kus mu ümber on palju võõraid inimesi ja arvatavasti ma nendega ei suhtle. Kui seda siiski on vaja, siis räägin viisakalt. Avalikus kohas on võimalik halva käitumisega ja sõnavaraga väga kiirelt negatiivset tähelepanu äratada ning piinlikusse olukorda sattuda. Ma ei soovi seda ja teen endast oleneva, et selliseid olukordi vältida. Koolis on samuti käitumisreeglid, millest peame kinni pidama....
paberlipikuteks ja riided kadusid seljast. 5.Meister oli kirjanik, keda ei tunnustanud tähtsamad inimesed. Tema elu oli kõrvutatud tema lõpetamata teosega, Ta viidi hullumajja, tema eluarmastus oli Margarita. Margarita on keerulisem isiksus, kui Margareta. Margarita oli armastuse nimel valmis kõigeks ning seda ta ka tegi. Margarita sõlmis lepingu saatanaga, et olla oma armastatu Meistri kõrval.Samas oli Margarita ka väga heatahtlik kuna ta palus andestust naisele, kes oli oma lapse tapnud. Margareta oli selline tagasihoidlik ning naiivne. Hukkus kuna ei suutnud end elus maksma panna. Meistri ja Margarita armastus suutis läbi raskuste vastu pidada, ning isegi kui nad olid surnud, siis nende hinged elasid edasi ja igavesti koos. 6.Jesua oli Meistri raamatu üks tegelasi, kes sarnanes väga jumalale, kuid nende vahel oli ka palju erinevusid. Tema tähendus teoses- Jesua oli inimene, kes kujutas endast headust ja
Ta armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta
Franz Schubert (1797-1828) Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi osales ta koduses keelpillikvartetis ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluste ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus koorikoolist häälemurde tõttu. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta elas Beethoveni...
ei olegi kohustatud aru andma oma alamatele, vaid üksnes Jumalale. Sinna kuulus juurde monarhia jumaliku tarkuse ülistamine. Louis XIV nimetas ennast Päikesekuningaks, kes justkui kiirgaks jumalikku valgust kõigi oma alamate peale. Kuningate jumalikkust tõendas nende väidetavad võimed ravida erinevaid haigusi. Jumaliku monarhia ideed pooldavat teoloogiat õpetasid, et kuninga võim on justkui võim oma laste üle: heatahtlik, aga samas täielik. Teistsugused valitsusmudelid Prantsusmaa oli suureks eeskujuks paljudele, kuigi teised nägid selles pigem hoiatavat märki Euroopa allakäigust: rahvas on muutunud orjameelseks ning eliit lipitseb kuninga ees. Absolutismi vastased pidasid eeskujuks Madalmaid, kus kehtis vabariiklik riigikord. Madalmaad koosnesid 7 provintsist, kus valitsesid enamjaolt linnade esindajad. Kolmandaks riigivormiks oli parlamentaarne monarhia. Kuninga
kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või kellegi kasuks kui kahjuks. Ühtlasi käsitleti loodust ja looduslikke objekte hingestatuma ehk elusolenditena. Põllumehele muidu vaenulik mets usundis vaenuliku jõuna ei kajastu. Samas polnud ta ka heatahtlik, vaid neutraalne - metsa seaduste täitja võis oodata head vastuvõttu, mittetäitja aga eksitamist või hullematki. Loodusjõudude abi oli vaja vilja- ja karjakasvatuses. Et nende heasoovlikkust kindlustada, toodi iga tähtsama ettevõtmise puhul ohvreid. Ohvrid pandi pühasse paika maha või pisteti puuõõnsusse. Peamiselt ohverdati raha, kanu, õlut, hobuseid, sokkusid, kitsi, leiba, juurvilju. Ohvripaikadeks olid
see valikut tervislikumaks muudaks. Ka sööklakord ei ole mitte midagi rõõmustavat. Uus talongisüsteem ei tasu ennast ära. Õpilastel jäävad talongid alalõpmata koju ja sellegipoolest lubatakse nad sööma, mis on muidugi õige, aga milleks siis üldse neid koguda. Selle peale kulutatakse lihtsalt väga palju aega ja söömaminemise järjekord venib veel pikemaks. Ainult siis ei pea järjekorras oma väärtuslikku aega kaua raiskama, kui mõni õpetaja on olnud nii heatahtlik, et laseb õpilased veidi varem tunnist ära. Kui vana süsteem sööklas tegelikult toimis, siis ma ei saa aru, miks oli vaja seda muuta? Seega räägivadki õpilased koolis igapäevaselt sellest, kuidas saaks tegelikult kõike paremaks muuta, sest reaalsuses oleme meie ikkagi need, kes peavad süsteemile alluma ja sellepärast võiks kooli juhtkond ka meie arvamusi ja ettepanekuid arvesse võtta, kuid see ei tundu lähitulevikus küll eriti tõenäoline olevat.
Tegelaste iseloomustus: Abt noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk. · Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest. · Endast heal arvamisel arvab, et ta meeldib naisele. · Petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules). · Leidlik mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine noor ja väga ilus naisterahvas. · Heatahtlik otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest · Petlik oli nõus meest petma · Kergeusklik usub ,,Puhastustuld" · Äraostetav abt pakkus kalleid ehteasjakesi. · Alandlik oli valmis abti käske täitma Ferondo: · Rumal ei oska piisavalt elatist teenida · Armukade naine tunneb seda · Kergeusklik usub ,,Puhastustuld" 4.) Väärtushinnangud, tõekspidamised, moraal:
Dekameroni analüüs 6.päev 8 novell 1) Novelli tegelaste kirjeldus: · Fresco da Celetico a) päritolult oli Prantuse kuninga suguvõsast. b) novelli järgi pole võimalik kahjuks, välimusest mingit ettekujutust saada. c)heatahtlik ning tagasihoidlik, ta ei olnud uhke ega upsakas. Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning talle ei meeldinud see üldse. d) kõrged väärtushinnangud, pidas tõeks headust ning rahu. · Ciesca a) päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast. b) ilusa kuju ja näoga tüdruk, inglinägu polnud c) uhke, ülbe, egoistlik, upsakas, ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end täiuslikuks. Kõik oli novellis kirjutatud. d) väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas, et on maailma ilusaim...
Franz Schubert Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Himmelpfortgrund – 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik, tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Romantismiajastu heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi. Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Elulugu Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks
jutustama sellest, kuidas Billy ajas rändas ja oligi juba segadus käes. 4. II 1)kas jutustaja kirjeldab Billyt neutraalselt või erapooletult? Millise mulje jätab Billy inimesena? Pigem kirjeldatakse Billyt erapooletuna. Inimesena on Billy üsna vabameelne ja ehk isegi eemalolev. Ta elab pigem iseenda reaalsuses, mitte selles, mida tavainimene reaalsuseks peab. Üldiselt oli ta aga lahke ja heatahtlik. 5. Milline oli Weary sõjatee? Kas see vastab romaanis kirjeldatud sõjasündmuste tegelikule käigule? Weary oli ka selline poiss, kes kujutas endale paljusid asju ette. Näiteks, et tema ja teised kaks luurajat olid kolm musketäri, kes Billy raskest saatusest ära päästsid ning üleüldse sõjas päris tähtsad tegelased olid, kuigi tegelikkuses oli Weary täpselt samamoodi tavaline nagu vaene Billy, kes saatuse hammasrataste vahele oli jäänud ning samuti luurajad. 6. 6
(ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat
mis avab kõigile uksed? Võttes üheks näiteks victor hugo romaani Jumala ema kirik pariisis. Üheks tegelaseks on selles teoses quasimodo, kes on maailma kirjanduses inetuse sümboliks. Tema välimust on kirljeldatud väga koledana ja seetõttu kannatab ta ka rahva õela käitumise all. Quasimodot kiusatakse nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tegelikult inimsed isegi ei vaevu teda tundma õppima, sest arvavad et ebameeldiva välimusega inimene ei saa olla heatahtlik. Sellise terrori all on ta elanud terve elu ja see on ta muutnud väga endassetõmbunuks. Quasimodo on rahul oma tööga, nimelt on ta Jumalaema kiriku kella mees ja ainult kellade mängimisel väljendab ta enda emotsioone. Siin kohal on väga selge see, et ühiskond on väga kritiseeriv ja kui inimesel puudub füüsiline ilu on ta ka kõigist võimalustest eemale tõugatud. Läbi aegade on olnud probleemiks see, et
tervendamise toime mehhanismi fenomeni kohta. 6 Dr. Usui pani kirja põhireeglid, mida peab järgima iga Reiki õpetaja · Reikiga kaasneb tervis, õnn, ohutus. · Just täna ära vihasta. · Just täna ära muretse. · Ole tänulik kõige suhtes. · Austa oma vanemaid, õpetajad, vanureid. · Teeni oma elatist ausalt. · Ole heatahtlik kõige elava vastu. 7 Reiki võimalused. · Kontakti saamiseks asetatakse lihtsalt käed kehale, kindlatele positsioonidele · Algab tervenemine füüsilisel tasandil ning taastub tasakaal isiksuse emotsionaalsel, vaimsel ja hingelisel tasandil. 8 · Mentaalsel ja emotsionaalsel tasandil tekib patsiendil rõõmu, kaitstuse ja rahu tunne, omandades taas optimismi, elurõõmu, kaob
Loodus ei andesta vigu! Loodun on andnud kõik selle, mis on meie ümber. Kõik majad, autod, maanteed ja palju muudki on tehtud varadest, mille loodus on meile kinkinud. Ta on olnud inimeste heasüdamlik võõrustaja aastatuhandeid, kuid me kasutame tema vastutulelikkust lihtsalt ära. Varsti peaks tulema ju aeg, mil me auväärt kostitajal meie pahatahtlikkusest hing täis saab ning hakkab kätte maksma. Või on see aeg juba käes? Arvestades inimkonna ajalugu, mis viib kümnete tuhandete aastate taha, pole aeg, kui elati veel loodusega tasakaalus, väga kaugele selja taha jäänud. Nimelt kolm-nelisada aastat tagasi püüti meie võõrustajaga olla nii heades suhetes kui võimalik. Elati arvamusega, et kui sa oled looduselt midagi saanud, pead ka vastu andma. Niisiis pöörduti erinevate jumalate poole, ohverdari kõiksugu taluloomi ning mõnedes hõimudes oli ohvrianniks isegi inimene ise- see ikka selleks, et kostitaja oleks meie vastu sama sõbralik, kui ta...
kindel uskumus viib/viis headele tulemustele, viib headele tulemustele jne lõpmatuseni. Teisisõnu: uskumus on tõene siis, kui see on kasulik. Ent seda, kas konkreetne uskumus on kasulik, ei tea me ju absoluutse kindlusega. Me võime ainult uskuda, et see on kasulik. Uskumus on omakorda tõene siis, kui see on kasulik jne. Toome näiteks kolm esimest uskumust sellisest lõputust uskumuste reast. o Esiteks, ma usun, et see inimene on heatahtlik. o Teiseks, ma usun, et usk sellesse, et see inimene on heatahtlik, on kasulik. (Teisisõnu, ma usun, et esimene uskumus on kasulik.) o Kolmandaks, ma usun, et usk sellesse, et usk sellesse, et see inimene on heatahtlik, on kasulik, on kasulik. (Teisisõnu, ma usun, et ka teine uskumus on kasulik.) Niisiis tekib lõpmatu jada uskumusi, mis näitab, et pragmatismi tõeteoorias on midagi viltu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
