· 1920. aastate algul mindi kõikjal üle üldisele valimisõigusele. · 1930. aastatel viidi Rootsis läbi terve rida tööliste olukorda parandavaid reforme · Taani ja Norra järgivad samalaadseid reforme. · 1930. aastate sotsiaaldemokraatlikud valitsused hakkavad ellu viima teiste Põhjamaadega analoogilisi reforme. · 1929-1933 majanduskriis puudutab eriti raskelt põllumajanduslikku Taanit. · Hakkab välja kujunema Põhjamaade heaoluühiskond ja traditsiooniline neutraliteedipoliitika. Hitleri Saksamaa · Algse valitsuskoalitsiooni moodustasid NSDAP ja teised radikaalselt parempoolsed parteid · 27.02.1933 puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Süüdistati kommuniste ja kehtestati erakorraline olukord · Viimased mitmeparteilised valimised peeti 5.03.1933 · 23.03.1933 erakorraliste volituste seadus · 2.05.1933 keelustati ametiühingud · Likvideeriti liidumaade omavalitsused
Jaapani majandus sai hoo sisse 1960ndatel o Tippaegadel ualtus SKT kasv peaaegu 14%ni aastas. Osaliselt tugines see säästude arvel pankadesse kogunenud ressusile, mis ettevõtetele laienemiseks laenati o Ettevõtted muutusid üha rahvusvahelisemaks, suurenes eksport o Arendati infrastruktuuri, paranes inimeste heaolu 14. Lääne-Euroopa arengud. Heaoluühiskond 11 II MS järel taastati enamikus L-E riikides demokraatia: üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus, naised said mitmel maal valimisõiguse (nt PM). Sõjas kogetu aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus erakondlik süsteem (konservatiivid ehk kristilik- demokraadid, sotsiaaldemokraadid, liberaalid, kommunistid)
Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist... Marju Luts, sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk Jean-Francois Lyotard: "The Postmodern Condition "(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida: "Limited Inc", Ludwig Wittgenstein midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis) 1 Modernism inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee, sündmustekirjeldus, ntks kommunism), on palju väikeseid narratiive; Teadmine ei ole heterogeenne ega absoluutne; Midagi ei ole väljaspool konteksti; Konteksti loob teatud sotsiaalne grupp; On modernismi osa; Oluliseks muutub keelemäng (maine kujundamine). Palju väikseid narratiive. Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
ebavõrdsuse ilming. Samas küttimine on väga ebastabiilne toidu hankimise viis naised korjates saavad peaaegu alati midagi, on stabiilsem. Võrdsus ühe grupi liikmete vahel. Samuti puudub keskne võimuorgan ei ole enamasti keskset võimuliidrit vanemate inimeste ja küttide sõna kuulatakse rohkem kui teiste oma, aga nad pole eriti formaalsed liidrid. Tehakse vähe tööd primitiivne heaoluühiskond eriti seal, kus on soe. Jagamine on samuti oluline omadus eelkõige toidu jagamine. 19 Algse ja tänapäevase eluviisi konflikt on tugevalt mõjutatud globaalse tsivilisatsiooni poolt. Tänapäeval tekivad uut tüüpi kütid ja korilased prükkarid. Aiaviljelus (hortikulturalism) ekstensiivne põllundus (ka üsna primitiivne). Ehk tegelevad
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
Enamik eksperte hindas sisejulgeoleku taset madalaks ja nimetas olulisemat ohtudena: A: Väga riskantsed ohuallikad Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud B Kõrgendatud riskiga ohuallikad HIV/AIDS; Alkoholism C Arvestatava riskiga ohuallikad Koduvägivald, prostitutsioon, koolivägivald, tänavalapsed, kodutud D Vähem ohtlikud riskid Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest 13. Heaoluriik ja heaoluühiskond (lk.13-16) Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone
poolt. Selline toode on tegelikult juba enne ära müüdud, kui teda tootma hakatakse. Lepingutega on vaja tagada osapoolte õigused ja kohustused, võivad olla mitme riigi seadused, kui on rahvusvahelised lepingud. Vajalikud on parlamendid, maksuasutused jne. Selleks on vaja avalikku sektorit. Pikal perioodil turul tegutsemiseks on samuti vaja avalikku sektorit. Majanduslikud analüüsid näitavad, et avalik sektor on kallis, heaoluühiskond on kallis ja valitsusasutuste kulud arenenud riikides on suuremad kui vähem arenenud riikides.(majandusarenguga kaasneb avaliku sektori kulude kasv) 6.Valik kui protsess ja valitsuse ebaõnnestumise põhjused Ütlus “valitseda tähendab valida” on otsuste ja vastasmõjude ahel, mis koondub valikuprotsessideks. Vastavad otsused teeb ühiskond mitte sellepärast, et poliitikud ja juhid just rahava huvides tegutseksid, vaid sellepärast, et nende valikute tulemused
Administratiivne protsess- elluviimine, kontroll, hindamine 7. pilet Poliitilised ideoloogiad- rohelised Algus 20. sajandi II poolel seoses mitmete globaalsete probleemide tekkega. Roheline liikumine tekkis 1960-ndate osana uutest vasakpoolsetest (kolmas tee). Noored olid pettunud senistes ideoloogiates, püüti leida uusi ideid (feminism, ökologism). Rohelised parteid ei ole ühe teema parteid- heaoluühiskond, töötus. Väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Ka poliitilisel spektril on neid raske paigutada, kuid enamasti teevad koostööd vasakpoolsemate parteidega. Ökoloogia- loomade ja taimede keskkonnavahelised seosed. Vastandub ideele, et inimene on looduse keskpunkt ja valitseja- inimene on osa loodusest ja ökosüsteemist. Radikaalsem tiib on süvaökologistid- looduse eesmärgiks pole teenida inimest, vaid
Viimasel ajal on hakatud avaliku sektori mõistet kasutama üha enam väga laias tähenduses - nimelt üldse avaliku halduse sünonüümina. Varasemas käsitluses oli ta peamiselt riigi kulul materiaalsete ja vaimsete väärtuste loomine kitsamas, tootmistegevuse (samas ka vaimse loometegevuse) tähenduses e avaliku halduse ühe komponendina. Käsitluse muutus on peegeldus arenenud riikide jõudmisest tasemele, kus reaalselt tagatakse nn heaoluühiskond (hüveoluühiskond). Avalikke teenuseid toodetakse järjest enam mitte riigiteenistujate poolt, vaid sellele spetsialiseerunud teenindus- ning muude äriettevõtete professionaalsete palgatöötajate poolt, samuti eriliste arenduskeskuste töötajate poolt. Valitsuse roll ja funktsioonid on ajas läbi teinud märgatava arengu ja palju muutusi. Valitsuse (üldse võimuorganite) puhul on teoorias levinud ühiskonna mõjutamise viiside (eesmärgi saavutamise viiside) järgmine rühmitamine:
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
1970. aastate majanduskriisi tingimustes heaoluideoloogia populaarsus vähenes. Kujunes sotsiaaldemokraatliku ideoloogia kaasaegne variant, nn kolmanda tee ideoloogia. Seda kirjeldab oma teoses "Kolmas tee" inglane Tony Giddens. Kolmanda tee ideoloogia pooldab segamajandust. Peetakse oluliseks võimalust osaleda ühiskonnaelus. Kõige tähtsamal kohal on töö ja haridus. Sotsiaalne võrdsus pole enam esikohal. Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaaliks on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Selles tähenduses on sotsiaaldemokraatia ühel osal tihedaid kokkupuutepunkte mõnede liberalistlike seisukohtadega. Heaoluriigi mõiste (welfare state) tekkis pärast II maailmasõda Suurbritannias. Aluseks on seisukoht, et iga inimene on isiksus ja tal on õigus osa saada ühiskonna heaolust, olenemata sellest, kas tal endal on vahendeid selles osalemiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
