http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- j...
AJALUGU KT PT 15-17. Mõisted: Raudne eesriie-NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Külmsõda-NSVL ja USA vahel toimunud sõda kus otsest kontakti üksteisega ei toimunud vaid toimus poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriin-Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitka juhhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise,kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan-George Marshalli kava mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad-Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külmasõja ajal. Berliini müür-Jagas Saksamaa kaheks:Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks. Tehti selleks et Ida-Saksamaalt ei põgeneks inimesi Lääne-Saksamaale. Kõik kes üritasid seda teha oli käsk maha lasta. Heaoluühiskond-Ühiskond,kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Massihävitusrelvad- Suure häbitamisvõimega relv...
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
Ei meeldi, et see varjab su kaunist hommikupäikest. Aga enne, kui sa seda mändi maha ei võta, midagi ei muutu ka. Jäädki vinguma. Kõik saab alguse mõttest, aga kui seda kunagi teoks ei tee, siis pole üldse mõtet mõtelda. Mida ja kuidas muuta? Hea küsimus. See ei ole aga kahjuks lihtne ettevõtmine. Kahjuks ei ole veel võimalik muuta inimesi sõrmenipsuga. Ei saa nii, et teed nipsu ja kõik mõtlevad ühte moodi, kõik läheb korda. Üleöö tekkinud heaoluühiskond. Pole olemas. Selleks et saaksime üldse midagi muuta tuleb alustada väikselt. Tuleb Panna paika kindel siht, et kuhu me üldse tahame jõuda ning seejärel muutusi läbi viima hakata. Inimmõistus on väga keeruline virr-varr ning selle koodi mõista ei ole lihtne, rääkimata selle muutmisest. Meie generatsioon seda aega kindlasti ei näe. Võibolla hakkavad inimesed teisiti mõtlema mõnesaja aasta pärast, kuid kindlasti mitte varem. Mida siis meie muuta saame
iga noor omab õiguse juba kujundada ning panustada oma tulevikku. Samuti on valimisea lagetamine kooskõlas demokraatia alusprintriipidega. Demokraatia alusprintsiipide kohaselt peab olema hääleõigus maksimaalselt paljudel kodanikel ning iga piirang vajab sisulist põhjendust. Eesti rahvastik on demograafiliselt vananemas. Eesti keskmine valmisiga on 40 aastat. Langetades valmisiga 16 aastale, muutub keskmine valimisiga märgatavalt, ning ka tulemused oleksid teistsugused. Meie heaoluühiskond annab kõik võimalused noorte harimiseks ka poliitilisest küljest ning ma ei näe tõelist probleemi, miks kardetakse langetada valimisiga. Noored on küllaltki iseseisvad. Tuleks vaid rohkem pöörata sellele tähelepanu. Arvan, et valmisea langetamine oleks suur samm edu poole. Tuleb usaldada ka nooremat põlvkonda, sest noored on meie tulevik.
Lift on katki, Säästumarketist ostetud toidukraam tuleb põlvevalust hoolimata taaskord kondiaurul üles tassida. Kodanlikest revolutsioonidest tingituna toimusid Euroopas 19. sajandi lõpupoolel muutused nii poliitikas kui ka majanduses, mis viis kodanikuühiskonna välja kujunemiseni. Alates 1880. aastatest võib rääkida uuest ühiskonnatüübist- heaoluriigist, mida illustreerib esimene sissejuhatav tekst. 19. sajandi lõpust, 20. algusest saati on heaoluühiskond miski, mille poole suur enamik Euroopa riikidest püüdleb, erandiks pole Eestigi, mida iseloomustab teine sissejuhatav lõik. Jõudmine ühiskondlikule tasandile, kus pangalaenud -võlad ei põhjusta riiklikku depressiooni ja pensioniealised ei pea muretsema leivaraha pärast, nõuab teatud reguleeritust riigi majanduspoliitikas. Mõnus heaoluriik, kus valitseb muretus homse päeva suhtes eeldab aga kõrgeid makse, mida eestlased oma lõputult pisikestest palkadest
II maailmasõja lõpp Esimene tuumapomm 24 okt. ÜRO 1947 Trumani doktriin Marshalli plaan, lähtudes Trumani doktriinist aidati Euroopa riike 1948-1952 1948-1949 Berliini blokaad 1949 loodi NATO Külma Sõja algus 1951-1960 President Dwight D. Eisenhower (1953-1961) 1950-1953 Korea sõda (USA abistas Lõuna-Koread) 1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B. Johnsson (1963-1969) 1962 Kuuba kriis 1963 22.november tapeti Kennedy 1964-1973 Vietnami sõja III faas 1969 Esimene reis kuule(Apollo 8) Woodstocki muusikafestival Hipiliikumine, neegerliikumine, võidrelvastumine, pingelõdvendus, tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1971-1980 Presidendid: Richard M. Nixon (1969-1974) Gerald Ford (1974-1977)
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.Tekkis sotsiaalse õigluse nõue, et heaolu laieneks kõigile, mitte ainult rikastele ja keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid- USA:Presidendiks vabariiklane D.Eisenhower, hea majanduslik aeg , läänemaailma liider.1957 kuulutati välja Eisenhoweri doktriin, mille järgi ameeriklastel tuli aidata...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Mõisted: 1.raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmas 2.külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku resiimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 3.Trumani doktriin 1947.aastal USA presidendi Trumani poolt tehtud avaldus, millega taheti ära hoida kommunismi levikut maailmas 4.Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi IIMS kannatanud euroopa riikidele (looja: G.Marshall) 5.Berliini blokaad 1948.aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsam...
ARENENUD TÖÖSTUSRIIGID 1950-1980 AASTAIL. HEAOLUÜHISKONNA KUJUNEMINE. 1. USA Esimese maailmasõja järel: Majandus tõus. Euroopa riigid USAle võlgu. Juht positsioonil maailmas. Teise maailmasõja järel: Oli majanduslikult kõige võimsam riik , ning tekkis lühiajaline heaoluühiskond. SUURBRITANNIA Esimese maailmasõja järel: Kaotas liidrikoha. Teise maailmasõja järel: Suurbriannia hakkas majanduslikult võimsamaks muutuma. Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise
Parlamendis Demokraatide ja liberaalide fraktsiooni. 3) Kolmandaks parteiks on Sotsiaaldemokraadid. (vasakpoolsed) Neid iseloomustab: a) Sotsialismi peab ehitama demokraatlike põhimõtteid järgides. b) Propageerib sotsiaalset õigust ja riigi aktiivset sekkumist majandusse. c) Suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär ( protsent ). d) Riik peaks tunnustma eraomandit ja korraldama sotsiaalpoliitikat e) Heaoluühiskond, sotsiaaltagatiste kaudu vaesemate elanikekihtide toetamine.
üleilmastumine. Juba nimest, postindustriaalne ühiskond- võib järeldada selle ühiskonnamudeli seotust industriaalühiskonnaga. Erinevelt tööstusühiskonnast, kus põhiressursiks olid masinad, on nüüdisühiskonnas selleks teadmised. Just seda võibki pidada selleks, mis tagab ühiskonna arengu lõpmatuse. Teaduse- ja tehnikaareng annab inimkonnale üha uusi võimalusi avardades maailmapilti. Nüüdne heaoluühiskond on muutnud tänapäeva inimese küll liialt mugavaks, kuid siiski pole kadunud innovaatiline mõtteviis ja uute lahenduste otsimine, mis ühiskonda ja kogu inimkonda edasi viiksid. Ühiskonna areng on kestnud niikaua kui on Maal eksisteerinud inimesed. Ürgkarja kooslusest on jõutud riigini, mis on ühiskonda kooshoidev institutsioon. Tuhandete aastate areng ei anna põhjust uskuda, et see areng võiks peatuda. Seega võib öelda, et niikaua kui
Ränded. Arvutitund. Ava lk. http://www.bbc.co.uk/scotland/education/geog/population/migration_map.shtml Loe ja vaata ning vasta küsimustele: Millised ränded on ajaloos olnud, kirjelda neist kolme (kui ulatuslik, kust kuhu siirduti) 1918- Siirduti Suurbritanniast Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Lõuna-Aafrikasse. Keskmine ulatus 1918-1919 siirduti Ida-Euroopast Usasse ja Kanadasse. See oli ulatuslik. 1940 siirdusid Euroopa juudid Ameerikasse. See oli ulatuslik. Ava lk. : http://migrationsmap.net/#/MEX/departures Vali sealt oma riik (näiteks, mida uurisid eelmises arvutitunnis) ning pane kirja TOP 5 riikidest, kust on enim tuldud sinu riiki ning TOP 5 nendest, kuhu sinu riigist enim välja rännatakse. Chile Pop: 16.636.135 VÄLJARÄNNE Argentiina 212.429 USA 85.9...
Ei saa võrrelda Eesti pensione Soome omadega, sest seal on kordades rohkem maksumaksjaid ning raha liigub palju rohkem. Samuti ei saa võrrelda Eesti palkasid Rootsi omadega, sest seal on olnud vaba majandus juba mitusada aastat, seega on palju rohkem arenenud. Eestlasi ei saa pidada patriootlikuks rahvuseks, kui väljaränne kodumaalt ajab iibe negatiivseks. Me isegi ei püüa Eesti majandust üleval hoida siia raha investeerides, isegi makse ei meeldi meile siia maksta. Eesti heaoluühiskond ei saagi piisavalt areneda, kui inimesed käivad välismaal tööl ja jätavad oma kulutatud raha ja maksud sinna. Väga rakse on luua meeldivat riiki ja edukat majandust, kui riigil endal ei ole investeerimiseks raha. Tundub, et inimestele ei meeldi raha Eestisse jätta, kuna kodumaiseid poliitikuid lihtsalt ei usaldata. Liigsed rahastusskandaalid ongi halva majanduse nõrk vundament. Võib olla kindel, et väide ,,eestlane armastab oma kodumaad" on müüt, sest väga
Kas ma olen sõltumatu tarbimisühiskonna tootlikest jõududest? Tarbimisühiskond see on tänapäevane postmodernistlik ühiskonnavorm, kus tahetakse rahuldada inimese kõiksuguseid soove ja ihasid. Tarbimisühiskond on just kui heaoluühiskond, kuna soov täita paljude inimeste vajadusi on suur. Iga inimene sõltub oma valikute tegemisel ühiskonnast: suurest inimtegevuse ja suhete süsteemist, kus meie valikud mõjutavad teisi ja teiste valikud jällegi meid. Üldjuhul ei tule üksikisik ega ka üks väike inimrühm asjade tootmisega üksinda toime. Näiteks auto, mille valmistamiseks kulub kindlasti vajalikke teadmisi ja ka muid vajalike vahendeid, mida igal tavainimesel olemas just pole. Seetõttu teadmised
· kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik · aktiivne kodanikuühiskond · demokraatlik perekond · uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon) · sotsiaalse investeeringu riik (haridus, tervishoid) · kosmopoliitne rahvus · ülemaailme demokraatia
1947 · Uued rahvusvahelised institutsioonid: · Marshalli plaan. Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja 1948-52 Arengupank Berliini blokaad Rahvusvaheline Valuutafond · Juuni 1948 - mai · Heaoluühiskond. 1949. · Õhusild. Külm sõda Ameerika Ühendriigid · Loobumine · Mõiste. isolatsionismist. · Üleoleku maksmapanek eri valdkondades: · Kommunismivastane Võidurelvastumine võitlus.
AJALOO KONTROLLTÖÖKS 1. Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ? sotsiaalne turumajandus- poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 2. Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust. SLV INGLISMAA Tööpuudust polnud. Sotsiaalkulutusi kärbiti. Sotsiaalkulutusi suurendati. Rikkad muutusid veel rikkamaks, sest Rikkad muutusid vaestega võrdseks. kehtestati kõikidele ühtne tulumaksu protsess. Suur tööpuudus. SARNANE: riik ei sekku eriti majandusse, suur eraomandi tasakaal, st...
Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Elades tänapäeva kiiresti arenevas maailmas, võib jääda mõtlema, et kas elame ajal, mil meie ühiskond on saavutanud oma haripunkti või on veel võimalik kuhugi edasi areneda. Samas ei ole välistatud ka taandareng. Eelkõige teaduse- ja tehnika areng on andnud inimkonnale üha uusi võimalusi ning on avardanud nende maailmapilti. Nüüdne heaoluühiskond on muutnud tänapäeva inimese liialt mugavaks. Heaolu nimel on ära unustatud meid kõiki ümbritsev loodus. Oma mõtlematu tegevusega on inimkond juba sedavõrd palju kahju tekitanud, et käes on viimane aeg asuda tegutsema, eesmärgiga saavutada inimeste arengu- ja elukeskkonna jätkusuutlik areng. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on praeguse põlvkonna vajaduste ja püüdluste kõrval tarvis silmas pidada ka tulevaste põlvkondade huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt
majandus pärast II MS. Heaoluühiskonna kujunemine. USA väljus II MSst majanduslikult võimsama lääneriigina.Lääne-Euroopa maad ja jaapan said sõjas kõvasti kannatada.2järgmise aasta jooksul arenes majandus uskumatult kiiresti. Kasutusele tlid väljendid,mis peegeldasid olukorra ebatavalisust:Itaaliaime. Lääne-saksaime, jaapaniime. Täna kiirele majanduslikule tõusule kujunes välja heaoluühiskond 1950-1960. Seda iseloomustas:*kõrge elatustase*inimeste suurenevad sissetlekud*sotsiaalse turvalisuse kasv*riiklik&ühiskondlik,haridus, tervishoiu ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu ja vaesustoetused ja pensionid ja stipendiumid. Kiiresti kasvas ka teiste tarbeesemete soetamine. demokraatlik laienemine. Pärast sõda taastati enamikus lääne-euroopa maades ning jaapanis demokraatlik riigikord. Uuesti alustasid tegevust poliitilised parteid
USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945 võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm.1949 katsetas NSVL tuumapommi.Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. Aatompomm,Bioloogiline relv,Keemiline relv.1950- ndatel aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu, allveelaevu. Koguti kokku kõik tankid, kahurid ja lennukid. Euroopa seisis uue maailmasõja lävel. 1980 kuulutas USA välja tähtede sõja.1961 rajati Berliini müür.Kriisid:Korea sõda (1950-1953)Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest.Lähis-Ida kriis:ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL.Indo-Hiina kriis (1960-1973):USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietna...
Näite võib tuua Karl Ristikivi teosest "Rohtaed", kus peategelane Juulius Kilimit oli abielus hoolitseva naise Emmiga. Tal oli hea töökoht, lapsed ja maja, kuid sisimas tundis üksildust. Juulius tahtis keskenduda oma karjäärile ning harida oma õpilasi. Haridusel on mitu külge ning inimesele saab saatuslikuks see, millise suuna ta valib. Arvatakse, et haridus muudab inimkonna tulevikku. Paljud teadlased on arvamusel, et meie tulevikus on loomulikuks nähtuseks heaoluühiskond ning haridust on võimalik omandada kogu maailmas. Kahjuks on karm reaalsus see, et selline maailm on meist väga kaugel. Esimeseks põhjuseks võib tuua tänapäeva arengumaad, kus valitseb sõjaolukord ja vaesus. Sellistes piirkondades põletatakse koolid maatasa ning haridust ei väärtustata. Näitena võib tuua Afganistani, kus keskendutakse pigem terrorismile, kui inimeste harimisele. Teiseks võib tulevikus tehnoloogia
korraga. 6. Miks sai Berliini müürist jagatud Euroopa sümbol? Sest see jagas Euroopa pooleks. Ida blokiks mis kuulus Venemaalne ja lääneblokiks mis kuulus mitmele lääneriigile. 7. Mis on massihäbitusrelvad? Suuri inimmasse hävitavad relvad nt tuumapommid. 8. Mis on Berliini müür? Kus see ehitati? 9. Mis on Marshalli plaan? Plaan toetada majanduslikult Euroopa riike. 10. Mis on heaoluühiskond? Ühiskond, kus järjest enam mängib rolli mitte inimese füüsiline keha vaid intellektuaalne mõistlus. Ühiskond, kus ei ole toidu ega tarbe-esemetest puudusi. 11. Mis oli Berliini blokaad? See oli olukord, kus NSV liit piiras Lääne-Berliini sisse ja ei lasknud toitu ja tarbeesmeid transportida. 12. Millal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus? 1951 a.
koolis, tööl, omandame haridust, viibime sõprade ja tuttavate keskel läbi elu tõusude ja mõõnade. Lapsepõlv ja elukatsumused ei ole aga kõigil ühesugused ja õiglased. Sellest hoolimata võib meil olla suurepärane elu ja sotsiaalne heaolu. Hea on elada inimesel, kellel on piisavalt ressursse, et tagada omale kõik eluks vajalik. Kõigil aga see pole võimalik selleks on loodud heaoluühiskond mis täidab kodanikule mõningad puudused. Eestis on nendeks õpitoetused, vanaduspension jt. Lisaks nendele ka toetused, mis pole mõeldud kõigile. Näiteks invatoetus ja töötu abiraha. Võib ju mõelda, et kui hea on elada neil, kellel riik raha jagab, ilma et isa midagi tegema peaks. Pessimistlikust küljest võttes, pole aga puudega ja tööta elada eriti hea. Keegi meist ei tahaks omada mõnda puuet, veelvähem vastutada puudega inimese eest.
jäljendatakse liiga palju teisi riike. Rohkem peaks tegutsema oma ideede järgi. Tahame olla nagu teised ning selle tulemusel võib meie oma riigi eripära jääda tahaplaanile. Nüüdisaja aktuaalseks teemaks on kindlasti valuutavahetus, mis tõi endaga arvukalt vastakaid arvamusi. Muutust põhjendati majanduskriisi ületamise ja viie rikkama riigi hulka saamisega. Heaoluühiskond ja demokraatia näevad ette kõikide rahvuslaste aksepteerimist ja keelatud on diskrimineerimine. Eestis on välja kujunenud kogu ajaloo vältel umbusaldus võõramaalaste vastu. Erilise tähelepanu all on eesti ja vene rahvuslaste suhted. Väga positiivne on see, et uued põlvkonnad ei pane enam suurt rõhku ajaloos sündinule ning tänapäeval hakkab vaibuma rutakate arvamuste tegemine. Sellest hoolimata esineb lahkarvamusi, mis tekitavad probleeme, kuid nendega ka võideldakse
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Millal toimusid järgmised sündmused? Selgita. Saksamaa lõhenemine - 1949. aasta mais. Saksamaa jagunes: Lääne-Saksa ala ehk Saksamaa Liitvabariik ja Ida-Saksa ala ehk Saksa Demokraatlik Vabariik. ÜRO loomine - 1945. See oli Ühinenud rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks oli luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheli...
Kordamine Arenenud tööskiikideks nim. · Tugev majandus · Kõrge elatustase · turumajandus · Autode kasv Arenenud tööstusriigid: · USA · SLV · Kanada · Jaapan sõjas kannatatud riikide abistamine: · Valuutafond(IMF) · Marshalli plaan · Maailmapank-said laene 1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng USA poliitilised probleemid ja lahendused: · 1940.a vasakpoolsete rünnak(ohustab USA-d lõpetati) · Mustanahalised(1960.a seadus mis parandas nende elu) · USA pidurduspoliitika(USA lõpetas, sest see vähendas nende uhkust) USA sisepoliitika: · demokraatlik · täidesaatev võim- president · seadusandlik võim- Kongress(esindaj...
Põlvkondadevahelised suhted Heaoluühiskond on kaasa toonud muutused nii perekonnastruktuuris, kui sotsiaalsfääris. Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad. Tihti elasid koos mitu põlvkonda. Lapsi oli palju ühes peres ja kodust kaugele ei kiputud. Lapsed tegid tööd enamjaolt sundimata ja harjumuspäraselt. See oli loomulik, et nendel on samuti ülesanded ja kohustus aidata. Tööde ja tegemiste kõrvalt leiti vanasti aega käia ka külas koosviibimistel, kus olid koos nii no...
(2006.a saatsid migrandid kodumaale üle 300 miljardi USA dollari). Aja jooksul saadi aru, et oluline pole mitte ainult kogutud informatsiooni hulk, vaid ka see, et poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsile. Ühiskonda, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitilika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult, nimetatakse teadmusühiskonnaks. 2. Heaoluühiskond: 2.1. Heaoluühiskonna kujunemine: Agraarühiskonnas oli: - riigi ülesandeks sisekorra ja turvalisuse tagamine, välisvaenlase tagasitõrjumine. - kiriku, perekonna, küla- ja vallakogukonna ülesandeks oli tegeleda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega. Industriaalühiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi: - tööstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas üha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes
jäljendatakse liiga palju teisi riike. Rohkem peaks tegutsema oma ideede järgi. Tahame olla nagu teised ning selle tulemusel võib meie oma riigi eripära jääda tahaplaanile. Nüüdisaja aktuaalseks teemaks on kindlasti valuutavahetus, mis tõi endaga arvukalt vastakaid arvamusi. Muutust põhjendati majanduskriisi ületamise ja viie rikkama riigi hulka saamisega. Heaoluühiskond ja demokraatia näevad ette kõikide rahvuslaste aksepteerimist ja keelatud on diskrimineerimine. Eestis on välja kujunenud kogu ajaloo vältel umbusaldus võõramaalaste vastu. Erilise tähelepanu all on eesti ja vene rahvuslaste suhted. Väga positiivne on see, et uued põlvkonnad ei pane enam suurt rõhku ajaloos sündinule ning tänapäeval hakkab vaibuma rutakate arvamuste tegemine. Sellest hoolimata esineb lahkarvamusi, mis tekitavad probleeme, kuid nendega ka võideldakse
Trumani doktriin- USA president Harry Truman seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär George Marshalli poolt pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. NATO- lääneriikide üks tähtsaim sõjaline ja poliitiline liit Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Berliini blokaad- 1948 NSVL takistas lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini, lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised r...
luua ja võimaldanud kõigil kooliteed alustada. Tasuta gümnaasiumis õppimine on noortele võimalus ennast tulevaseks eluks ettevalmistada, need, kes seda tasuta abi tõsiselt ei võta, nendel ongi tulevikus raskem tööotsingutel. Suureks plussiks on minu silmis ka stipendiumid. Riik on teinud kõik, et noortele anda võimalus oma tulevikku panustada, mistõttu pean mina Eestit heaoluühiskonnaks ning on tore olla noor, kellele Eesti riigil on nii palju pakkuda. Heaoluühiskond on Eestis andnund endast peaaegu kõik, et toetada oma kodanikke turvasüsteemide ja toetusetega. Kodanikud, kes ei oska sellest oma kasu lõigata, ei tohiks maha teha üldist Eesti riiki. Muidugi tekib küsimus, kas töötutele polegi mõeldud head eluviisi? Selleks ongi Eesti loonud töötukassa, kus neile töönõustamist ning ka rahalist abi pakutakse.
Ajalugu Lähiajalugu II 9. klass I. TÖÖLEHT MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1. Loe kalendaarsest plaani ja vasta järgmistele küsimustele: a) Millised teemad on sulle juba varasemast tuttavad? Millest oled varem kuulnud? Pane need teemad siia kirja. Olen varasemalt kuulnud Nõukogude Liidu teemadel. b) Pane kirja, millised on sinu eesmärgid (õpitulemused), mida kindlasti selle kursuse lõpuks teada ja osata tahad. Sooviks teada rohkem maailma ajaloo kohta. c) Mitu kodutööd on vaja selle kursuse raames teha ning millal peaksid alustama esimesega, et õigeks ajaks valmis jõuda? Vaja on teha 2 kodutööd, et õigeks ajaks valmis saada pean kohe alustama. d) Mitu punkti on kursuse maksimum summa ja millise punktisummaga oleksid endaga ise rahul? Maksimum punkdid 100. Kui mul õnestuks 100-st saada 75 punkti oleks endaga ra...
1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on? Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete k...
Eeskujuks Soomet võttes on ka eestlased üritanud leida oma nn ,,Nokiat" , kuid selle otsingud pole erilist vilja kandnud. Soome on eestlastele poliitilisel ja rahvuslikul tasandil vägagi vajalik. Soome ja Eesti võiks olla kui üks ühtne riik, kuid mõlemad rahvad ei tohiks unustada millised on nende traditsioonid. Erinevaid traditsioone ühendades suudaksime kujundada ühtserinde, mis töötaks ainult meie kasuks. Erinevalt meist on Soomes ka heaoluühiskond, milleni Eesti pole veel jõudnud. Eestil on Soomelt omajagu õppida, kuid on ka asju milles Soome peaks eeskujuks võtma Eesti. Maiasmokad tunnevad Soomet eriti Fazeri järgi. Fazeri toodang on valikult vägagi rikkalik. Ning tänu headele suhetele ja lähedusele on Fazeri maiustustel Eestis suur turg. Soome on ka Eesti muusikaturul laineid lööv. Tuntumad Soome artistid on Royal Familia, The Rasmus, Lordi. Ka Eurovisioonil on soomnlased eestlasi alati tugevate punktidega toetanud.
kasvatusmeetodid erinevad varasemast ajast. Kui vanasti oli vanematele põhimõtteks "laps räägib siis, kui kana pissib", siis nüüdisajal on noorusel juba palju rohkem sõnaõigust. Õigemini maksab lapse sõna teinekord isegi rohkem, kui täiskasvanu oma. Ka mina tunnen omal nahal selgelt, et vanemad ja üldse vanem generatsioon arvestab mu arvamusega võrdelmisi palju. Tuleneb see siis tõesti sellest, et ümbritsev keskkond on muutunud rohkem vabameelsemaks või tähendabki tänapäeva heaoluühiskond, et kõigil peab olema sõnavabadus ja hea olla, ei tea. Igal juhul olen kindel, et just tänu neile kasvatuslike parameetrite muutumisele on mul olnud võimalus kasvada isemõtlevaks olendiks, kellel on julgust omada oma arvamust ja seisukohta. Siiski on kodune kasvatus mulle selgeks teinud, mida tähendab töö ja vastutus tehtud ja tegemata jäetud tegude eest, viisakus ning paljud muudki asjad. Kasvatuse osas on ka
maha tegemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid, nt. Raadiot, ajakirju jne. Paljud kirjanikud ja filmi tegijad olid riigi poolt tagakiusatud, kuna sageli ei peegeldanud nende teosed seda, mida võimulolija tahtis. Külma sõja ajal oli tähtsal kohal sport. Spordivõidud pidid tõestama, et võitja riigil on parem poliitiline kord, mis seda soodustab. Erinevalt idablokist suudeti lääneriikides luua heaoluühiskond. Heaolu üheks näitajaks on hariduse kättesaadavus. NSV Liit muutus juhtvaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest. Suurt tähelepanu pöörati Nõukogude Liidus relvastuse tootmisega seotud teadusvaldkondadele. I na maailmas saatis NSV Liit Maa orbiidile tehiskaaslase (1957) ja ka esimene inimene kosmoses oli Nõukogude kosmonaut Juri Gagarin (1961). Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused
Kordamisküsimused- Ajalugu 1. Külmsõda. Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmsõda oli aastatel 1945- 1985. 2.Marshalli plaan. Marshalli plaan oli USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esi...
sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab riik inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kuid siiski ei ole heaoluriik selline külluseriik, kus kõigil ühiskonnaliikmetel oleks muretu elada. Sarnaselt teistele ühiskondadele peab ka heaoluühiskond korraldama oma elu piiratud võimaluste juures. See tähendab omakorda seda, et erinevad ühiskonnagrupid ei ole ühegi heaolumudeli puhul võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuste kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid saab tasuta, kui palju tuleb osta raha eest. Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid.
Riiklik sekkumine majandusse suur. geograafia Korea: odav tööjõudodav toodang(autod, koduelektroonika). Riik sekkub majanduse veelgi enam. Tahavad majanduslikult Jaapanist ette jõuda. Hiina: väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. Ettevõtlikumad. Sihikindel arenduspoliitika ja hariduse edendamine. Majandust suunab poliitiline eliit. Põhjamaad(erinevus Aasiariikidega): Inimene on riikliku hoolitsuse keskmes!, tulude ümberjaotamine. Riigil on suur roll! Heaoluühiskond. Nokia, Ericsson. Rahvusvaheline kaubandus Suurimad eksportijad/importijad USA, Saksamaa, Jaaoan, Prantsusmaa, Suurbritannia (kõik vanad suured tööstusmaad). Põhiosa maailmakaubandusest toimub Põhja riikide vahel. Kasvama on hakanud ka arengumaade osalemine rahvusvahelises kaubanduses (Hiina, Aasia riigid) PõhikaubavahetusLõuna: *üsna väike, ebaühtlane *Kallid masinad *Tooraine *Tarbekaubad *Kütus *Põllumajandussaadused
Riigid nagu USA, Jaapan ja Saksamaa asusid oma majandust moderniseerima, mis tõi kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja majanduskasvu, millele aitas kaasa ka Marshalli plaan ehk USA majanduslik abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. NSVL sõjajärgse majanduse märksõnadeks olid plaani- ja käsumajandus, kolhoosid ning viisaastakuplaanid. Tänu II maailmasõjale järgnenud majanduslikele muutustele toimusid ka suured sotsiaalsed muutused Läänes tekkis heaoluühiskond, mida iseloomustasid kõrge elustandard, sotsiaalse turvalisuse kasv ning pidevalt suurenevad sissetulekud; arenes riiklik haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem. Inimeste ostujõud oli kõrge, toimus linnastumine, levima hakkasid autod, kodumasinad, televiisorid, tänu millele suurenes pop- ja massikultuuri mõju inimestele hiljem mõjutas ja võimaldas see seksuaalrevolutsiooni, hipi- ja munstanahaliste õiguste liikumist. Muutuvatest vaadetest andis tunnistust juba 1948
Põlvkondadevahelised suhted muutuste lainel Heaoluühiskond on kaasa toonud muutused nii perekonnastruktuuris, kui sotsiaalsfääris. Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad. Tihti elasid koos mitu põlvkonda. Lapsi oli palju ühes peres ja pesast kaugele ei kiputud. Lapsed tegid tööd enamjaolt sundimata ja harjumuspäraselt. See oli loomulik, et nendel on samuti ülesanded ja kohustus aidata. Tööde ja tegemiste kõrvalt leiti vanasti aega käia ka külasimmanitel, kus olid koos nii noored kui vanad. Ühised pe...
Ühiskonnaõpetus Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse Mis on ühiskond? Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja eesmärkide taotlejad ühtseks meieks. Nendevahelise suhtluse tagajärjel tekib ühiskond. Teine definitsioon ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Kui suur on inimhulk? - See oleneb situatsioonist, ühtset piiri ei saa tõmmata. Mida tähendab korrastatus? Mis korrastab? Kui korrastatud peab olema kooselu? Kas peab olema riik, et oleks ühiskon...
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse ar...
Ameerika Ühendriigid peale II maailmasõda Trumani doktriin 1947a, USA välispoliitika eesm. Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda ...
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks.
mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Maailma riigid jaotati majanduse taseme järgi; võib ka öelda, et üldise tugevuse järgi. Esimene rühm arenenud tööstusriigid, kus demokraatia ja turumajandus: USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia jne. Teine rühm- plaanimajandus, edendati rasketööstust: NSV Liit + tema liitlased. Kolmas rühm- majandus nõrk. 2. Arenenud tööstusriigid : mida kujutab endast heaoluühiskond Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. (Kõrge elatustase, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalne turvalisus, arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem, kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid; tööpuudus kadus ajutiselt, auto, kasvas kiiresti tarbeesemete soetamine.) kus ja millal see kujunes 1950.-1960. aastail ; lääneriikides
ÜHISKOND 2. variant Agraarühiskonnale omased tunnused: 1. Peamisteks elatusallikateks olid karjakasvatus ja põlluharimine 2. Peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 3. Linnu oli vähe ning seal elas ka vähe inimesi Tööjõud, mida vajatakse postindustriaalses ühiskonnas 1. Kasvas nõudlus haritud tööjõu järele 2. Tööstustesse vajati inimesi, kes on õppinud masinate käsitlemist ja nende tehnikat Mõiste – heaoluühiskond Ühiskond, kus inimesel on hea elada, st et tal on võimalus saada haridus, töö,toetusi, lastele lasteaja/kooli kohad ning võimalus teenitud raha eest osta piisavalt süüa ja riideid ning maksta oma elukkoha eest. Heaoluühiskonnale omased tunnused: 1. Hariduse ning meditsiinilise abi kättesaadavus on tasuta või hästi madala hinnaga, et ka vaesemad inimesed saaksid seda endale lubada 2. Toetuste jagamine, et inimesel oleks võimalik ära elada (pension,
ning enamus maisist läks loomadele siloks, mitte inimestele toiduks; 4) ideed läänest võideldi läänestumise vastu, eriti demokraatiat, nt likvideeriti terveid teadusharusid; 5) poliitiline sula ja Stalini isikukultuse paljastamine Hrustsov mõistis, et senisel moel pole võimalik NSVL valitseda, algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine, isikukultuse paljastas Hrustsov esimesena ühes oma kõnes, tehes maha stalinistlikke põhimõtteid. 11. Heaoluühiskond 1950.aastate keskpaiku hakkasid arenenud lääneriigid nn heaoluühiskonnani jõudma, heaoluühiskond tähendas sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu, inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi, aega meelelahutuse jaoks, püüti pakkuda soodustusi ja toetusi, rõhutada sotsiaalset õiglust, ajastu sümboliks kujunes perekondlik väljasõit isikliku autoga, sotsiaalse õigluse nõue, mis läbis olulise joonena lääneriikide 1960
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
