See on välja kujunenud mitmete aastate jooksul ning seda nimetatakse heaoluühiskonnaks. Praegu on ühiskond jätkusuutlik. Valitsus üritab inimeste elu paremaks muuta, aidata erinevatel positsioonidel inimesi heale järjele. Peale selle saavad Euroopa Liidu toiduabi suurpered ja vähekindlustatud pered. Aga seda kõike võivad muuta üldised sündmused mis maailmas toimuvad. Näiteks erinevad kriisid ja sõjad. Heaoluühiskond püsib sellepärast, et riik teeb kõik selle heaks. Makstakse lastetoetuseid, emapalk, kui töötukassast end arvele võtta makstakse ka ja palju erinevaid toetuseid. Sellel kõigele on kaasa aidanud riigi kõrge arengutase ja riik saab areneda, siis kui inimeste arv teeninduses on suur. Kui nii mõelda, siis ma arvan, et heaoluühiskond võiks terve igaviku püsida, kui just ulmelised teadus-ja tehnikasaavutused valitsevaks ei saa.
rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud Eesti ühiskond. Tänane Eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult. Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. Eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonast on väike. Eesti tulevikustrateegia nurgakiviks saab olla ainult heaoluühiskond. Saksamaal õnnestus see 1950. aastatel üles ehitada tänu Marshalli plaanile. Kuigi Ludwig Erhardilt on palju õppida, saab Eesti apelleerida üksnes oma sisemistele ressurssidele. Samasuguses olukorras oli sõjajärgne Soome. Heaoluühiskonna kujunemise aluseks on Erhardit tsiteerides "laiade rahvahulkade sissetulekute suurendamine", mille aluseks omakorda on tootlikkuse kasv ja stabiilsed hinnad. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal
Kellel on hea heaoluühiskonnas? Termin heaoluühiskond on tänapäeva maailma iseloomustamisel olulisel kohal. Täpsemalt tähendab see siis seda, et erinevate riikide valitsused püüdlevad eesmärgi poole muuta ühiskonna toimimine efektiivsemaks, tagades oma kodanikele nii sotsiaalse kui ka majandusliku turvalisuse. Esikohal on inimene oma soovide ja vajadustega. Riik hoolitseb selle eest, et kodanikud saaksid erinevaid toetusi, et ühiskond oleks jätkusuutlik ning, et inimestel oleks võimalus edukalt oma eluga toime tulla.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Heaoluühiskond,heaoluriik Referaat Gerda Eesmäe KM2 Juhendaja : Margit Veskimäe Särevere 2011 Sissejuhatus : Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik
Kas heaoluühiskond muudab inimese laisaks? Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Seda iseloomustab kõrge elatustase, mille kindlustab inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Heaoluühiskonnas on kehtestatud mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid, mis aitavad vähendada tööpuudust. Need kõik peaksid aga muutma inimeste elu üpriski lihtsaks, lausa laisklevaks. Inimesed on väga intelligentsed olevused. Et kergemini elus läbi lüüa, valivad nad tihti kõige lihtsama tee. Heaoluühiskonnas on selleks tavaliselt riigi ehk teiste maksumaksjate kulul elamine. Eriti võib sellega kokku puutuda tänapäevastes majanduskriisi käes vaevlevates riikides, kus tööpuudus on suureks probleemiks. Väga paljud inimesed on koondatud ning peagi märgatakse, et palju lihtsam o...
aastat. Ka Eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on Eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnenditel tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal ajal nõuab neilt vastutust teiste samasuguste õiguste tagamise eest. Heaoluühiskond on oma olemuselt kooperatiivne. See on ühe perekonna mudeli rakendamine kogu ühiskonnale ja riigile. Paraku seisab Eesti selle mudeli rakendamisest veel väga kaugel.
ANNI LARIN 1. Iseloomusta maailma riikide jagunemist eri rühmadeks peale II ms (rühmad, riigid, maj. iseloomustus) Demokraatlik ja kommunistlik. USA ja NL. Arenenud tööstusriigid(USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Jaapan), Sotsialistlikud riigid(NL, Ida-ja Kesk-Euroopa kom.riigid; Hiina, Põhja-Korea) ja Arengumaad ehk Kolmas Maailm(Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika). 2. Mis on heaoluühiskond? Mis riikides see kujunes? Tunnused. Jaapan, Lääne- Saksamaa, USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Itaalia. Kõrge elatustase, tervishoiu süsteem, tugev sotsiaal-ja abisüsteem, suurenevad sissetulekud, kõrge elatustase.HEAOLUÜHISKOND- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 3. Tõesta 3 näitega, et pärast II ms hakkas laienema demokraatia. Jaapani ja Saksa Liitvabariigi majandusimed
lõpetajatest, ja koole, kust ei lähe ülikooli peaaegu keegi. Kas Tallinna ja Tartu lapsed on tõesti palju andekamad kui teised? Retoorilisena esitatud küsimused viitavad sellele, et ühiskond pole teinud õigeid rõhuasetusi. Eesti muutub üha enam ükskõiksete ühiskonnaks, kus domineerivad edukate egoism ja mahajääjate apaatia. See kõik õõnestab aga meie ainukest kapitali ja arengu tagatist -- inimest. Eesti tee saab olla vaid heaoluühiskond, mis tagab kõigile oma liikmetele elamisväärse elu ja välistab suured ühiskondlikud lõhed. Põhjala riikides läbi proovitud ja Rahvakodu nime all tuntud lähenemise sisu on lihtne: iga inimene on ühiskonna täisväärtuslik liige, igaüks peab leidma võimetekohase rakenduse ja andma oma panuse ühiskonna arengusse. Just kõigi inimeste rakendamine ühiskonna vankri ette ja kõigile turvatunde loomine on Rahvakodu mõte. Lihtsamalt öeldes on praegu ühiskonna põhiprobleem inimeste,
§ 25 Demokraatlik maailm – Euroopa ja Ameerika Ühendriigid õpik lk. 13-18 Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Peale Teist maailmasõda toimus järjekordne demokraatia võidukäik; saadi aru, et demokraatiat tuleb kaitsta, et vältida äsja läbielatud sõjakoledusi. Ameerika Ühendriigid Suurbritannia Prantsusmaa Saksa Liitvabariik Majandus Marshalli plaan – toetati Iseseisvunud kolooniatel Riik oli sõjas rängalt kannatada saanud:
vananemine. Rahvastiku vananemises on suur osa ka kõrgel elueal. Keskmine eluiga on tõusnud viimaste aastatega märgatavalt, seda sellepärast et tänapäeva meditsiin on nii kõrgelt arenenud. Kui vanurite osakaal ühiskonnas tõuseb ka rahva keskmine vanus ja see toob kaasa ühiskonna vananemise. Kuna praegune meditsiin on nii kõrgelt arenenud toob see paratamatult endaga kaasa ka ühiskonna vananemise. Praegune heaoluühiskond tagab enda toetustega seda, et elu hammasrataste vahel jäänud inimesed, näitkes vanurid, invaliidid ja kroonilised haiged saavad edasi elada. Selline surmasuus olevate inimeste toetamine toob samuti kaasa ühiskonna vananemise. Ühiskonna vananemine on paratamatus, kuna heaoluühiskond loob vanuritele piisavald elukõlbulike võimalusi. Noorte osakaal langeb hariduse tähtsuse tõttu.
Me oleme olnud iseseisvad ja selle all mõtlen ma tõeliselt iseseisvad - juba üle kahekümne aasta. Sellest päevast 20. augustil 1991 aastal hakkas kasvama päris oma Eesti ühiskond ning juba praeguseks oleme suutnud välja jõuda heaoluühiskonnani. Meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis, aktiivne ning teotahteline kodanikuühiskond, pidevalt edasi arenev infoühiskond, paindlikud sotsiaalsed toetussüsteemid ning vabaturumajandus. Meil on Eestis heaoluühiskond. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Nagu Ameerika Ühendriikide 16. president Abraham Lincoln on öelnud: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Eesti ühiskonnas me näeme päris palju demokraatiat. Eestlased saavad kaasa rääkida ning valimas käia nii kohaliku omavalitsuse, riigikogu ning ka europarlamendi valimistel
Kordamine 1. Õpilane teab mõistet heaoluühiskond, ja teab selle tunnuseid ning häid ja halbu jooni: a. Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodaniku sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaline valitsus. (tunnus: isiklik auto) 2. Õpilane teab milles seisnes 1960.aastatel noorsooliikunime ja mis olid selle põhilised väljendusvormid: a. Vasakpoolne noorsooliikumine: a.i. Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine a.ii
7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas) 12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus. 17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu? 18. Millega lõppes külm sõda? 1. Heaoluühiskond on ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus. Heaoluühiskond kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides. 2. Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutatav ühiskond. Arenenud riigid hakkasid 70.-datel aastatel liikuma infoühiskonna poole. 3. Sõjas kannatada saanud riikide abistamiseks loodi rahvusvahelisi organisatsioone;
Heaolu ei ole alati hea · tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks · tõusus nn ,,keskmisele inimesele" suunatud massikultuuri tähtsuse tõus · kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus · traditsioonilised väärtused hakkasid kaduma · asemele hakkas tulema minakeskne ühiskond mässumeelsuse kasv · ühes tarbjalikkuse kasvuga süvenes paljudes inimestes arusaam, et kesklass ja sellele tuginev heaoluühiskond on halvad ja neist peab vabanema. · 1950.aastatel tekkis Beat Generatsioon ehk biitnikute liikumine (biitnikud) · End hakati kujutlema väljaspool olemasolevate süsteemi (narko, alko, suits, seks) Põlvkondade konflikt · Noored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna:D o Põhimõtted o Eesmärgid o Rõivamoed o Käitumisreeglid o Sündsustunde Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised: · Vasakpoolsed noorliikumised
NSVL) c.i.3. 1961 Berliini kriis (Berliini müür 13.08.1961) lõppeb 70ndatel c.ii. Põhiprobleem: RAF terrorirühmitus , sai raha Ida-Saksa kaudu NSVL st, tapmised in.röövid jms d. Itaalia d.i. Kiire majanduse areng d.i.1. Põhja osa rikas, lõuna osa vaene ja MAFFIA e. Põhjamaad heaoluühiskond e.i. Norra, Taani ja Island NATO liikmed e.ii. Rootsi erapooletu (Msdes ja Külmas sõjas) e.iii. Soome NSVL mõju all, finlandiseerumine (vormilt iseseisev) 5. ISIKUD a. Mao Zedong Hiina Rahvavabariigi juht (1957 ''Las õitseda sada lille'',1958- 1960 Suur hüpe (põlluhar. Üh. Metallurg-ga. Tagajärjed: näljahäda, MZ taandumine mõneks ajaks, varblaste hävitamine) 1966 Kultuuri revolutsioon,
tootmisest, keskkonnahoiust ja lõpetades maaettevõtluse ning kultuuripärandiga. Seega ma arvan, et Eestis on veel piisavalt arenguruumi ja mõtlemisainet kuidas muuta meie maaelu paremaks ja probleemivabamaks, kui see hetkel on. Minu arvates peab prioriteediks olema majanduskriisi leevendamine, majanduse pööramine kasvule, töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine. Eesti tulevikustrateegia nurgakiviks saab olla ainult heaoluühiskond. Heaoluühiskonna aluseks on tootlikkuse kasv ja stabiilsed hinnad. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal ajal nõuab neilt vastutust teiste samasuguste õiguste tagamise eest. Mina soovin, et edaspidi hoiaksime me kõik veel rohkem kokku ning teeksime kõik, nii enda kui ka riigi jaoks tarku otsuseid. Vaatamata, kui kaugele oleme me juba jõudnud on meil veel palju asju mida me peame tegema ja muutma oma
Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus (sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim)Iseloomuustas kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Töötu- ja vaesustoetused, pensionid ja stipendiumid kehtestati. Sotsiaalse turvalisuse ühiskond- ühiskond, kus riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Nt. Norra, kes hakkas kasutama põhjamere gaasi ja naftavarusid ja sai ülikõvaks riigiks. Ja Rootsi, kes ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks, kasutas ära sõjajärgsete kaupade puudust teistes riikides müües neile varustust. Ja kuna Soome pidi maksam NSVL sõjahüvitist, sidus neid majandus ja tööstus idapoolse turuga. Pärast hüvitise tasumist jäi soomele väliskaubandus tähtsale kohale, kuna ta sai tooteid...
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
Kas heaoluriik muudab inimesed laisaks? ,,Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule." Kas selline heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Minu arvamus on see, et heaoluühiskond võib lühikeseks ajaks kõikide inimeste elu väga lihtsaks teha, kuid ideaalset heaoluühiskonda ei leidu. Ühiskond, kus kõik inimesed ei peaks tööl käima ja võiksid lihtsakäeliselt elada ainult riigi poolt saadavate rahade najal, ei ole olemas, ega saagi olla. Selleks, et riik nii funktsioneeriks, on vaja ka maksumaksjaid, kes maksaksid riigile selle teatud summa endale töökäigus omandatud tulust
HEAOLUÜHISKOND TEKKIMINE: Juba tööstuspöörde tagajärjel hakkas muutuma inimühiskonna kultuur, laienesid riigi ülesanded. Riigi klassikaliste ülesannete (sisekorra kindlustamine, riigikaitse, vallutuste teostamine) kõrvale tekkisid sotisaalpoliitlised ülesanded ja majanduse reguleerimine, mille tulemusena kujunes välja heaoluühiskond, mille riigiks sai heaoluriik, kus hakati rõhutama sotsiaalpoliitkat. Heaoluriik on riigikorraldus, mis: 1) Püüab parandada inimeste toimetuleku võimalusi ja heaolu 2) Pakkuda ühishüvesid 3) Kaitsta inimesi tururiskide eest 4) Leevendada loodukatastroofide kahjusid 5) Korraldada haridust ja tervishoiu 6) Rõhutada sotsiaalset õiglust, õigust 7) Toetada keskklassi kui peamist maksumaksjat 8) Püüab pakkuda soodustusi, toetusi Põhitunnused:
heaoluühiskond- mis see on /tunnused/, Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. miks sai üles ehitada USA Great Society- pärast Kennedy surma astus tema kohale asepresident L.B.Johnson, kes osutus väga võimukaks ja lõi uue eesmärgi `' suur ühiskond'' ehk kõikide rasside, ja eri klasside vahel hõlmata ühtsesse ühiskonda. põlvkondade konflikt- Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreglid jms. Osa noori uskus NSV Liit on õigel teel ning kommunism on õige tee. Uus põlvkond oli kasvanud heaolu ühiskonnas ning ei mõistnud oma vanemaid, kes olid näinud sõda, varem elasid kokkuhoidlikult ning nüüd raiskasid raha. Vastandumine tekkis vanemate ja konservatiivse eluviisiga mustanahalised M.L.King- mustanahaliste li...
Jaguneb: 1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes
rahumeelselt Pingelõdvendus: pärast Stalini surma 1953 tekkis maailmas lootud et USA ja NSV liidu suhted võivad paraneda. Varsti pärast Kuuba kriisi lahenemist sõlmiti leping millega NSV liit,USA ja Sbr kohustusid mitte katsetama tuumarelvi: atmosfääris, kosmoses ja veeall. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millel kirjutas alla 100 riiki. Heaoluühiskond: tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950-60 lääneriikides heaoluühiskond, seda iseloomustas kõrge elatustase, sotsiaalse turvalisuse kasv, riiklik ja ühiskondlik haridus, tervishoiju ja sotsiaalabi süsteem.1970 aastate keskel hakaks aga ilmnema maailma turu üleküllastumine pika ajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega(autod, televiisorid jms.). Arenenud riigid hakkasid liikuma infoühiskonna suunas. Euroopaliit: kahe riigi(Pr, Sm) eest vedamisel loodi 1951 aastal euroopa sõe ja teras ühendusmillega ühendusid ka It, Belgia ,luksemburg ja holland. Selle
Eesti ühiskond Heaoluühiskond, mille poole Eesti vähemalt poliitikute sõnadel püüdleb, jääb meist paraku üha kaugemale, sest kui majanduskasv on Euroopas muljetavaldavalt kiire, siis küllaltki vilets on meil tervishoiu rahastamine ja inimeste mure oma enese tervise pärast. Kindlasti on tervishoiu rahastamist takistanud ka masu, kuid ei usu, et see on piisav põhjus.Inimeste tervis peaks olema ikka esikohal. Paljud kiruvad praeguse majanduslanguse üle, kuid kas nad kujutvada ka ette ,milline
utoopilistesse kõrgustesse kõrguvaid summasid ning vaatavad ülalt alla lihtinimesele, muiates ise samalajal rahulolevat, et ,,küll nad kuidagi ikka hakkama saavad". Selline riigipoolne suhtumine elanikesse kaotab igasuguse usalduse riigi vastu, kuid usaldus on üks heaoluühiskonna alus. Lõpetuseks sooviksin öelda, et mina loodan väga, et ühel päeval on meil kõigil võimalik elada ühiskonnas mille kohta saab meist igaüks südamest öelda, et see ongi heaoluühiskond kus me oleme soovinud elada, kuid kahjuks peab tõdema, et kui jätkub ainult materjaalsete väärtuste tähtsustamine ja sotsiaalsetele väärtustele sülitamine, ei ole meil võimalik sellise heaoluühiskonnani mitte kunagi jõuda, sest raha ei ole see mis teeb meid õnnelikuks, raha üleliigne väärtustamine tekitab meile ainult probleeme, ning tõeline heaoluühiskond ei tugine materjaalsetel väärtustel.
elujärje pidev paranemine.Teine rühk koosnes NSVL-st ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlastest. Neis riikides kehtis sotsialistlik plaanimajandus ja rasketööstus, mis pidi tagama idabloki sõjalise võimsuse. Inimeste elatustase oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Nende rühmade körvale tekkis nn kolmas maailm. Kolmanda maailma riikides oli majandus tavaliselt nõrk ning suurem osa inimesi elas viletsuses. Arenenud tööstusriigid: mida kujutab endast heaoluühiskond, kus ja millal see kujunes, millised probleemid ja miks tabasid arenenud riike 1970. aastail, millised muutused toimusid 1970. aastail arenenud riikide majanduslikuks ja ühiskondlikus arengus, miks ja kuidas laienes demokraatia 20. saj. II poolel, miks ja kuidas kujunes sõjajärgses Euroopas integratsioon. Lääneriikides kujunes 1950.-1980. Aastail heaoluühiskond- ühiskond,kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 1970
c. Stabiliseerumine: nii riigivalitsemine kui ka erakondlik süsteem d. Suurenes ametiühingute mõju 8. Millised soodustavad tegurid aitasid kaasa lääneriikide majanduse kiirele taastamisele?: a. Demokraatlik valitsemiskord b. Turumajandus c. Marshalli plaan d. Rahvusvahelised institutsioonid: i. Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arnegupank (Maailmapank) ii. Rahvusvaheline valuutafond (IMF) 9. Heaoluühiskond: Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem.
oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna valitsemisel Vabameelsus ja sallivus inimsuhetes ja vaimuelus Heaoluühiskond, postindustriaalne, teenindus, info, teadmusühiskond, kodanikuühiskond, tarbimisühiskond jne. Heaoluriik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib riigi majandust. Heaoluriik sekkub
Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluühiskond sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Heaoluüh pahupool kujunes välja massikultuur, kasvas keskklassi ostuvõime, reklaam. Noorterahutused (Pariisi) tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist; mässud ei viinud eriti kuskile.
| 4. Mis on intellektuaalne omand? Miks on vaja seda kaitsta? | 5. Kas Eestis on tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma arvamust. | 6. Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? | 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18
Ühiskond inimeste kooselu korrastatud vorm. Nüüdisühiskond, nüüdisühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned nüüdisühisond on välja arenenud viimase 200 aasta jooksul ehk tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna erinevused, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. Müüb oma tööjõudu raha eest. Tekib küsimus, et kes määratleb palgatööliste õige hinna. Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus ehk konveireri meetod. See jagas ogu tootmise konveieril järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Sotsiaalne mobiilsus inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vert...
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike so...
raudne eesriie Idariikide kokkupuude länega keelati, ning nad eraldati muust maailmast. külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. trumani doktriin 1947. Aastal esitatud seisukoht USA presidendi Harry Trumani poolt, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ...
Mis on külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli
Avalik haldus ja bürokraatia 12. klass Ühiskonnaõpetus · Bürokraatia e ametnikkond arenes välja riigi funktsioonide laienemisega (tööstusühiskond, heaoluühiskond). · Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase teostamisega e avaliku haldusega. Tänapäeva bürokraatiat iseloomustavad: · püsivus (vahetuvad harva järjepidevus) · professionaalsus (töökogemus) · arvukus 20-30% töötajatest (läbi aegade üritatud vähendada) Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine (suhtlemine kodanikega, seaduste ettevalmistamine, konsultatsioonid, läbirääkimised, poliitiline neutraalsus) · süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioon poliitikud sätestavad juriidiliselt, ametnikud viivad ellu. Ametnik ei tohi osaleda poliitikas,jälgib, et ei tehtaks emotsionaalseid ja läbikaalumata otsuseid. · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevaheline suhtlu...
Relvade tootmise juurde kuulus ka nende katsetamine. USA ja NSV Liit katsetasid oma tuumarelvi palju ja igal pool maal, õhus, kosmoses ja vee all. Kuna selline katsetamine muutus ohtlikuks, sõlmiti 1963. aastal Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping. 1968. aastal sõlmiti tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Lisaks relvade toomisest tegelesid riigid ka muu tööstusega, majandus arenes kiiresti. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesusetoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kõik see tagas masstootmise jaoks massilise tarbimise. Nende aastate majandusedu sümboliks Euroopa maades nagu ka kahe maailmasõja vahelisel ajal USA-s sai auto.
massiivsed. Suued riigid nagu USA, NSVL, Saksamaa ja Jaapan olid kulutanud sõjategevusele ülimalt palju raha, väikesed riigid ei suutnudki sõdida ning nende raha põhimõtteliselt võeti ära (,,liitlastelt" sai ju ikka laenu võetud). Ameerika Ühendriigid väljusid teisest maailmasõjast majanduslikult võimsama lääneriigina. Üle poole mläänemaailma tööstustoodangust toodeti nüüd USAs. Tänu taolisele kiirele majandustõusule kujunes lääneriikides heaoluühiskond. Inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv kindlustasid kõre elutaseme. NSV Liit ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlased kehtestasid sotsialistliku plaanimajanduse. Tugevalt eelistati rasketööstust, mis pidi tagama sõjalise võimsuse. Inimeste heaolu jäi teisele tähtsuselt kohale. Muidugi tekkis kaa niinimetatud ,,kolmas maailm", mille riikides oli majandus nõrgem ning enamus elas viletsuses. 1974
Arenenud tööstusriigid 1950.- 1980. aastail Lääneriigid taastavad oma majandust USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, te...
Arenenud tööstusriigid 1950.- 1980. aastail Lääneriigid taastavad oma majandust USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, te...
Lk 52 1.Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus? Inglismaa- pidi identiteedi ja mitmed teisedki asjad ümber hindama, Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eksimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant. maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde Prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi. 2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodi...
ümberkorraldusi: töökindlustused, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev jms. · Suutis jääda Teises maailmasõjas ainukesena otsesest sõjategevusest kõrvale. · Jätkas ka peale Teist maailmasõda neutraliteedipoliitikat. · Arenenud tööstusriik. · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks ja kasutas ära sõjajärgset kaupade puudumist, ning hakkas ohtralt oma toodangut välja viima. · Kujunes heaoluühiskond. · Liitus Euroopaliiduga 1995.aastal. TAANI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks. · Jäi esialgu Rootsile arengus alla. · Sattus Saksa okupatsiooni alla. · Pärast okupatsiooni alt vabanemist hakkas hakkas otsima julgeolekutagatisi koostöös Lääne-Euroopa maadega. · Loobus neutraliteedipoliitikast, ühines Marshalli plaaniga, astus NATO liikmeks. · Majandus rajati põhiliselt põllumajandusele. · Majandus tase suudeti üsna kiirelt taastada. NORRA:
poole jääb Prantsusmaa ning ida poole Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaalia asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni Aadria ja Joonia meri. RAHVASTIKU KESMINE TIHEDUS: 193 in/ km². LINNASTUMISE %: 65-60%. SUURED LINNAD: Milano, Napoli, Torino ja Rooma. LOOMULIK IIVE: 0-0,5%. PÕHJA VÕI LÕUNA RIIK: Põhja riik kuna on arenenud heaoluühiskond, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses on saavutanud oma tipu. Kerkinud on uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvanud on äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkinud on turismi- ja meelelahutustööstused. KLIIMAVÖÖDE(iseloomusta): Lähistroopiline kliimavööde, Keskmine
Ühiskonnamudelid Nüüdisühiskond- 19 saj. kujunenud ühiskond , millele pani aluse tööstuslik pööre Inglismaal. Tunnused:1)tööstuslik kauba tootmine 2)rahva osalemine ühiskondlikus elus 3)ühiskonna sektorite eristatavus 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus 5) inimõiguste austamine. Tööstusühiskond- majanduses esikohal tootmine, väike ettevõtted ja manufaktuurid asenduvad vabrikutega. Töö korraldatakse konveiermeetodil. Alustati arvepidamisega tööaja ratsionaalse kasutamise kohta. Tööaeg muutub tähtsamaks kui puhkeaeg. Ühiskonna urbaniseerumine. Muutub leibkonna mudel. Postindustriaalne ühiskond- kujunes välja 20 saj. viimaseks veerandiks, kõrgelt arenenud tööstus ühiskond, mida isel. a) kõrgtehnoloogia massiline kasutamine b) kasvas teenindus sektori osakaal. c) suurenes teaduse ja tehnoloogia osa d) ühiskond hakkab vajama uut tüüpi tööjõudu, haritud spetsialiste. e) suureneb riigi sekkumine ühiskonna majandus tegevusse. Inimeste elus...
Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja LadinaAmeerika ning Kariibi mere riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA eesmärgiks oli demokraatia taastamine. NSVL eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaadete levitamine IdaEuroopas. Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõikidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Külma sõja tulemusena katkestati ühendusteed läänepoolega ning Saksamaa lõhenes lõplikult pärast Berliini blokaadi
Lääne- Berliini Ida- Berliinist, see muutus Euroopa sümboliks. Võitlus Ida ja Lääne aladel laienes. Tekkis mitmeid kriisikoldeid: Korea Sõda jms. Üks teravamaid kriise oli Kuuba raketikriis, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Pärast Stalini surma loodeti olukorra paranemist. Suureks sammuks oli lepingu sõlmimine, millele kirjutas alla 100 riiki. Lääneriigid hakkasid oma majandust taastama. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950- 1960 aastatel Lääneriikides heaoluühiskond. Arenenud riigid hakkasid samuti liikuma infiühiskonna suunas. Enamikes Lääne- Euroopa maades taastati demokraatlik riigikord. See kinnitati põhiseaduste vastuvõtmisega. Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik lõimumine ehk intergratsioon st eri riikide majandusepoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. 1951 aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus ning selle alusel samuti Euroopa Liit, millega liitus 2004 aastal ka Eesti.
Ajaloo kordamine (Maailm pärast II MS) 1. Mis on heaoluühiskond? (riigid,iseloomustus,mida tõi kaasa) V:Heaoluühiskond tähendab sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu mõjutavat kasvu. Riigid: Põhjamaad ntks Soome,Norra,Rootsi. Isel: 1)kiire majanduse areng. 2) kujuneb välja heaoluühiskond. 3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused. 2) Mustanahaliste liikumised võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised nn
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
ÜHISKONNA ARENG Ühiskonna arengut iseloomustatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. valitsemise järgi diktatuur ja demokraatia 2. majanduse ja tehnoloogia arengu järgi industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism
mitmekesisuse hoidja, täiendab parteide tegevust ei lase neil liigselt domineerida, kasvatab vajalikke väärtuslikke väärtusi: sallivus,koostöövõime,omaalgatus kui kodanikuühiskond on tugev võib riik olla nõrk,majandus ebaefektiivne. HEAOLUÜHISKOND- on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus.Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. EURO-on euroopa ühtse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühis valuuta. 1jan 1999
Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine. III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
