Vana hea Rootsi aeg Rootsi aeg oli eestis aastatel 1561-1721. Esimesena läks Rootsi võimu alla Tallinn ja selle ümbrus, 1561. aasta juunis. Samal ajal käis Liivi sõda Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Umbes 1570. aastal läks ka Hiiuma Rootsi koosseisu ning 1583. aastal, kui sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, läks Rootsi võimu alla Põhja- Eesti. 1583. aastal lõppes ka Liivi sõda ning Põhja- Eestit hakati kutsuma eestimaaks ja Lõuna- Eestit koos Saaremaaga kutsuti Liivimaaks. Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola- Leedu 1629. aastal vahel läks kogu mandri Eesti ja Põhja- Läti Rootsi võimu alla, 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Rootsi ja Taani vahel läks ka Saaremaa Rootsile. Rootsi ajal teostas keskvõimu Eestis Rootsi kuningas ning kohalikku võimu teostasid Baltisakslastest aadlikud. Eesti ala jagunes Rootsi ajal kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eestimaa...
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
üleval hoida. Ma arvan, et kui korralikult õigel ajal õppida ning pingutada selleks, et tulevikus oleksid kõik teed avatud, siis pole probleemi ka töökoha suhtes ning Eestis on head palgad ning korralikud töökohad. Lihtsalt ise tuleb õppida ja vaeva näha, selleks, et midagi tulevikus saavutada. Loodusliku poole pealt on Eesti koht, kus pole vaja karta maavärinaid ega tornaadosid. Me elame niivõrd hea koha peal, et siin riigis ei ole vaja midagi karta. Vaadates Jaapanit või Ameerikat, mis on tuntud tornaadode poolest, siis olen ma väga õnnelik, et elan Eestis. Samuti ei ole siin ka hiidlaineid, mis on vägagi ohtilkud inimesele. Arvan, et kui Eestis oleks hiidlained, siis see väike Eesti oleks ammu hävinenud. Eestis on meeletult hea see, et meil on neli aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks aastaringselt elama 35-kraadises kuumuses
Essee Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.Tinglikult kestis Rootsi aeg (1629–1699), selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. 18. sajand Eestis oli periood Eesti ajaloos, osa Eesti varauusajast ja uusajast. Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Rahvaarv: 17. sajandi algul vähenes elanike arv sõdade (Vene-Liivimaa sõda, Poola- Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni. Eestisse asus inimesi naaberaladelt (venelasi, setusid, lätlasi, soomlasi). 17. sajandi lõppkümnendil kimbutasid Eestit näljahädad, 1700 puhkes Põhjasõda....
sel juhul oleks arvatavasti kahjuliku mõjuga uskumus ära kaotatud. Anni tõestas oma väidet ristisõdadega, mille põhjuseks peetakse usku, kuid Scott Thomas on nimetanud sellist uskumust poliitliseks müüdiks.. Olen nõus Lehtoga, et risitisõjad ja ka ususõjad 16-17saj ei toimunud puhtalt usulisel põhjustel. See oli lihtsalt üks ettekääne. Pigem saab usku vaadelda siiski kui hea ja kasuliku mõju allikana ühiskonnale, Näiteks keskajal oli tugev kirikuvõim just see, mis aitas ära hoida poliitilise võimu kuritarvitamist . 2) Nii mõnigi religioon seab inimestele liigseid piiranguid Nõustun sellega, et religioon seab inimesele küll piiranguid, aga need piiranguid ei ole kahjulikud ning ei mõjuta kuidagi inimeste vaimset ja füüsilist seisundit negatiivselt . Iga persoon on endale usu valinud lähtudes
Vana hea Rootsi aeg Vanaks heaks Rootsi ajaks võime pidada ajastut kahe suure, Eesti ajalugu muutva sõja vahel, nendeks on Liivi sõda ja Põhjasõda. Liivi sõja lõpuks oli põhja-Eesti sattunud Rootslaste võimu alla, ning peale viimaseid sõdu Poolaga, saavutas Rootsi täieliku võimu Eestimaal. Rootslased pidid aga alla vanduma Põhjasõjas Venemaale. Selle tulemusena kadus Rootsi võim Eestist täielikult. Rootslaste võim Eestis suutis püsida küll ainult umbes sajandi, kuid selle jooksul saadeti korda nii mõndagi head. Välja kujunes uus haldussüsteem, ümber korraldati kohtusüsteem, kuid väga suured täiendused just hariduse osas. Rootsi ajal muutus Eesti ühiskond haritumaks, ning paranes koolisüsteem. Rootsi ajal hakati ka talupoegadele lugemist õpetama. Varem oli olnud haridus kättesaadav vaid rikkamale või vaimulikule kogukonnale, sest õpetamine toimus peamiselt kloostrites. Talupojad, kes sellest kõik eemal e...
Rootsi aeg on periood, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt.Ühe seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Pärast sõdade perioodi saabus eesti alale rahu, kuid maa oli laastatud ja rahva arv vähenenud. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid maha jätnud enda talud.1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teistest rahvastest inimsesi, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast.Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulik...
Vana hea Rootsi aeg Aga miks oli ta hea? Iga õpilane, eestlane ja inimene küsib. Miks ainult Rootsi aja peetakse heaks, kuid Eesti ajaloos oli veel palju valitsemisriiki? Ma olen kindel, et Rootsi ajal toimus midagi, mille eest eestlased on tänulikud ikkagi tänapäeval. Rootsi aja alguseks peetakse 1629.aastat, kui Rootsi sõlmis Poolaga Altmargi lepingut, ja Lõuna- Eesti koos Lätiga läksid Rootsi võimu all. Kestis Rootsi aeg kuni 1700.aastani, kui algas Põhjasõda, millal võitis Venemaa ja Rootsi kaotas Eestit
Kevin Vahisalu AL13b Hea töökeskkond M illine oleks kõige parem töö keskond või millised oleksid head kollegid? Ma arvan, et paljudele inimestele ei meeldiks teha tööd raha pärast. Nad peavad tundma rõõmu sellest, mida nad teevad. Kõhklemata igal hommikul rõõmsa tujuga tööle minema, särama ja olema enesekindel. On päevi millal kohe ültse tööle minna ei tahaks, kuid tuleb pea üleval hoida ja tööle minema. Ja kui tunnedgi ennast väga halvasti ja kohe kuidagi ei taha
Ning kik koos ol- les on vim ja jud tugevam. Kuningad arvasid, et nad ei suudagi aadlike igusi piirata, kuni ilmus Karl IX, kes li korra majja. Samuti toimus tema valitsemis ajal reduktsioon. Misnikud pidid pool oma sissetulekust rendina riigile maksma. Nd visid talupojad rmustada. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majandusliku seisuga. Kik see mr- giti vakuraamatusse. Samuti visid talupojad Rootsi kohtu poole prduda.Kuid talupojad olid ikkagi sunnismaised. Ning philine hea Eesti vili veeti riigist vlja ja oli pikk perjood kus inimesed kannatasid nljahdas. Kuigi talupojad said hariduse, ei olnud haridus eestikeeles. Samuti levitati ka luteriusku, Tnu sellele tekkisid niaprotsessid ja piiratud sidemed teiste Euroopa riikkondadega, selletttu ongi Vana Hea Rootsi Aeg ksimrgiga.
1629. aastal. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Ajaloolased dateerivad Rootsi aja lõppu küll erinevalt kuid arvatakse, et see sai läbi 18. sajandi alguses. Rootsi aega nimetati ka ,,kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid siis kolme erineva riigi kuningad Poola, Rootsi ja Vene. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Selle perioodi kohta käib levinud nimi ,,vana hea rootsi aeg". Tegelikkuses kehtis ,,hea aeg" aga väga vähe. Talupoegade olukord ,,heal ajal" polnud üldse nii hea kui arvatakse. See tõi talupoegadele kaasa palju muutusi, millest mõned oli head, teised aga üdini halvad. Toimus reduktsioon mis vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Talupoegade koormised olid määratud vakuraamatuga, millest igal pool ei pidanud mõisnikud kinni ning nõudsid talupoegadelt suuremaid koormisi
see on siiski vaieldav daatum. See ajastu tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste arv jõudsalt kasvama, kuid Suur nälg (1695-1697) pidurdas selle. Rootsi saatis kõigest hoolimata teravilja ja muud eluks vajalikku toitu Eesti aladelt välja ning tegi olukorra aina halvemaks. Suure nälja lõpuks oli hävinud ligikaudu 20% rahvastikust. See on minu meelest esimene näide sellest, et Rootsi aeg polnud sugugi hea. Eesti talupoegadel säilitati sunnismaisus ja pärisorjus. Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile. Hakati kasutama vakuraamatut, kuhu kanti talupoegade koormised ja kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevata, ei võitnud nad peaaegu kunagi, sest peale jäi mõisnike raha, mitte talupoegade õigus. Ma ei leia, et selles
Arutlus ,,Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, see algas, kui 1629. aastal sõlmiti Altmargi vaherahu ja poolakad loovutasid kogu Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti Rootsile. 1695. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saaremaa, seega oli kogu Eesti Rootsi võimu all. Rootsi võimuga suurenesid talupoegade kohustused. Kehtestati pärisorjus ja talupojad pidid tegema tööd mõisnike heaks. Mõisa juures sündinud talupoeg ei tohtinud sealt ilma mõisniku loata lahkuda
LÄÄNE- VIRU- RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool KUIDAS OLLA HEA KUULAJA Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Sageli me küll kuulame, ent tegelikult ei kuule. Sellest võib tekkida väga palju probleeme, kui teineteisest õigesti aru ei saada. Tänapäeval on see suur probleem, et inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi
Vana hea Rootsi aeg Liivi sõja järel jagunes Eesti ja Läti mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. 1645. aastaks oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all. Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400 000 inimest, suurem osa neist olid talupojad. Rahvaarvu kahanemine mõjutas ka majanudselu. Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem ja rohkem. Teokohustused omandasid järjest suurema tähtsuse. Vältimaks tööjõu kaotsiminekut, muudeti talupojad sunnismaiseks. Mõisnikud leppisid omavahel kokku, et kõik pagenud talupojad tuleb tagasi anda. Osa talupoegi põgenes välismaale, kus teokoormisi polnud või olid need märgatavalt väiksemad. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning enda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vab...
Eestis on hea elada Iga inimese jaoks on koht, kus ta arvab, et tal on hea elada. Mõned eelistavad sooja kliimat ja mõned jahedamat kliimat. Kõikides maailma riikides on omad plussid ja miinused. Aga miks tasuks Eestisse kolida? Miks on siin hea elada? Eesti iseseisvuses ja riigi kokkuhoidmises mängib suurt rolli poliitika. Inimesed, kes võtavad vastu riigiga seoses otsuseid, on siiani laialt võttes teinud õigeid otsuseid, sest meil on riik, mis pole võlgu teistele riikidele. Riik, kelle esindajad võivad rahvusvahelistel aruteludel hoida küürutajate vahel sirget selga. Lähiminevikus oli suur probleem Kreeka riigil, mis oli väga suurtes võlgades ja mille kulutusi hakkas kontrollima maailmapank. Neil oli ka oht Euroopa
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mis kestis aastatel 1561-1710, kuigi selle algus ja lõpp on vaieldav. Selle aja vältel kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille tulemusel jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Lisaks Rootsi, Vene ja Poola võimudele leidus siin ka Taani ja Saksa esindajad. Käesolevas arutluses on küsitluse all, kas vanarahva ütluse kohaselt oli see aeg „Vana hea Rootsi aeg“ või hoopis vastupidi. Kui võrrelda Rootsi aega Saksa või Vene ajaga, siis enamasti meenutatakse Rootsi aega pigem hea ajana, kuigi see periood algas ja lõppes sõdadega, milles kannatasid eelkõige eestlased. Rootsi aja keskpaigal suurenes rahvaarv märgatavalt. Näiteks toimus sisseränne Poolast, Rootsist, Venemaalt ja Soomest ning pikk rahuaeg soodustas sündimust. Siiski sõdade, näljahäda ja katku tõttu oli eestlaste suremus üpriski suur ning
sõpru, et nad teeksid sama · Heal kodanikul on tugev enesekontroll. · Pea lugu teiste asjadest Ühiskonnas käitumine · Ole aus ja usaldusväärne teiste vastu · Ole abivalmis, kui keegi seda vajab · Arvesta alati teiste inimestega ja ole viisakas ükskõik kus sa viibid · Oled kohustatud hoidma meie keskkonda puhtana Mõteviisid, mis aitavad maailma paremaks muuta · Säästa vett ja energiat · Austa kõiki rasse ja uske · Sa hea haridus · Ole teadlik sündmustest, mis toimuvad sinu rajoonis · Vanemaks saades on sul võimalik annetada verd ja käia valimas Ole ühiskondlikult aktiivne · Osale heategevuslikel üritustel · Ole tervisliku eluviisiga · Aita vajavaid inimesi annetades asju, mida sul enam pole vaja · Ole teadlik oma riigi ajaloost · Reisides teistesse riikidesse austa nende reegleid ja kombeid Ülesanne · Joonista inimene ning selle ümber kirjuta sõnu, mis
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÕPPEKAVA „ETTEVÕTLUS JA PROJEKTIJUHTIMINE“ Elizabeth Lokit HEA USU PÕHIMÕTE LEPINGUÕIGUSES Essee Õppejõud: Jevgeni Krištafovitš NARVA 2019 Mida üleüldse kujutab endast hea usu põhimõte ning kuidas seostub käesolev põhimõte lepinguõigusega? Definitsiooni kohaselt on Hea usu põhimõte kokkuvõtvalt kohustus arvestada teise poole huve ja vältida olukordi, mis oleks teise isiku suhtes ebaõiglased ja liigselt koormavad. Eelkõige puudutab hea usu põhimõte poolte õiguste ja kohustuste kindlaksmääramist eraõiguslikes, so eelkõige varalistes suhetes (Paul Varul, Õigus või õiglus ning hea usu põhimõte). Antud definitsiooni lahti selgitades lepinguõiguse valdkonna poolelt on hea usu põhimõte,
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. ...
ROOMAJAD ÜLDISELOOMUSTUS Kõigusoojased Soojalembesed Elavad enamasti maismaal Liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a lik u d ja m a o d k r o k o d ill, g a a v ia l, a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. K...
Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avalda...
Ivanhoe Theodor Tombach, 9.b AUTOR JA PEALKIRI: Sir Walter Scott "Ivanhoe" THTSAMAD TEGELASED: Ivanhoe Rebecca Rowena Prints John Maurice De Bracy Cedric the Saxon Isaac of York Lucas de Beaumanoir Conrade de Montfichet Waldemar Fitzurse Aethelstane Wamba Gurth Locksley Must rtel PHIPROBLEEM: 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lvisdameks, elu prast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus vi surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Pha Maale. Ristiretked olid ususjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi raolekuaja. Richard ja John olid Plantagentid, kuuludes Prantsuse kuninglikku suguvssa. Saksid ja normannid olid tlis. Kaks rtlit olid judnud tagasi Phalt Maalt ja nad ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salga ees lbi Sheffieldi kla lhed...
ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU: Pärit Jõgevamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, talu oli nagu ,,Tões ja õiguses", mäed, sood, keeruline harida. Andrese talu-P.T. Pearu talu-L.T. Andres- Tammsaare isa. Pearu-naaber. Isa ja ema olid oma aja kohta väga haritud, palju raamatuid, käis ajaleht ,,Sakala", tegid kõik, et lapsed saaks korraliku hariduse. 10 last- kõik jäid elama, Anton oli neljas. Oli väga hea viiuldaja. Hiljem Väike-Maarja kihelkonna koolis õppis. Siis oli õpetajana tööl Jakob Tamm- tuntud valmimeister, kes hoidis kirjandust au sees. Hakkas esimest korda kirjutama. Õpingud jätkuvad Treffneri koolis. Õpetajad olid päris elust. Nagu Indrekki pidi Anton tööd tegema kooli kõrvalt. Küpsuseksameid teeb Narvas. Pärast asub tööle ,,Teataja" juures. Tänu ajakirjaniku tööle tihedalt seotud teatriga, üks hinnatumaid teatriarvustajaid. 1907 TÜ õigusteadus
Kõver maja Agatha Christie Kokkuvõte Vanahärra Aristide põdes diabeeti. Ta vaja iga päev insuliini süsti. Aristidel oli ka noor naine Brenda. Ühel saatuslikul päeval asendas keegi õige ravimi esedriiniga. Peale seda hakkaski sündmustik arenema. Majaelanikke hakati kahtlustama ja otsiti süüdlast. Aristide oli väga rikas ja sellega seoses jäi peamiseks kahtlusaluseks lesk Brenda. Lesel oli ka armuke, kes samas majas töötas. Maja kõige noorem liige oli aga kõige nutikam ja kavalam. Keegi ei osanud kahtlustada väikest tütarlast sellises kuriteos. Josephine soov oli saada baleriiniks aga surnud Ariside ei lubanud tal seda õppima minna. See soosigi selliseks kuriteoks. Tüdruk oli ennemgi kriminaalromaane lugenud ja sealt ajendaski selliseks kuritoks. Kuna teda ei kahtlustatud, siis vahistati lesk. Algas päranduse jagamine. Kõik tahtsid enda osa. Lõpptulemusena oli a...
Tartu Ülikool Läänemere regioon Kas nn “vana hea Rootsi aeg” oli ikkagi nii hea? Essee Emily Lindsalu Juhendaja: Andres Kasekamp Tartu 2014 Essee teemat valides lähtusin sellest, millise ette antud küsimuse kohta ma ise kõige rohkem teada sooviksin saada ja materjale otsida ning mille kohta on mul kujunenud ka oma varasem arvamus. Seetõttu valisin teemaks „vana hea“ Rootsi aja. Seda teemat on
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtme...
docstxt/122877499729812.txt
Riigivalitsemiskorrad (monarhia ja vabariik; demokraatia ja diktatuur) 2. Kodanikuõigused ja inimõigused 3. Riigi juhtimine. Eesti valitsemissüsteem M . -- , , . : , , ,, . - : c, , ,. 4 , . . . , . -. , , . , - . , . -- . . , , , . . - , , . . . - , . - , . - . - ,a - .
Kas "vana hea Rootsi aeg"? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka 17.-18.sajandisse jäävat "head Rootsi aega". Jääb mulje, et Rootsi aeg oli lausa paradiis võrreldes Saksa ja Vene ajaga. Miks ikkagi tuletatakse seda Liivi ja Põhja sõja vahelist rahuaega nii hea sõnaga meelde? Rootsi ajal toimusid Eestimaal rahvastikus suured muudatused. Sellesse aega jäid nii näljahäda kui ka sisseränne. Sellal kui 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, oli neid 1659. aastaks juba märgatavalt rohkem. Kahjuks nulliti see kõik näljaajal, mis kestis 2 aastat. Suur nälg pühkis 20% rahvastikust. Isegi ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat saata enamus vilja Eesti aladelt välja, mis halvendas olukorda veelgi
Pro et contra III HEA HARIDUS ON ÕNNE ALUS Pro · Haritus on parim eeldus oma tervise eest seismiseks, mis omakorda tagab hea elujärje ja rahulolu. Haridus toob õnne! ( Isamaa...2008. Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisprogramm 2007 2011. http://www.isamaajarespublicaliit.ee/12776. 03.04.2008 ). · Õnn ei peitu rahas, õnneks on vaja lapsi, perekonda, head haridust ja õitsvat kultuuri ( Õnne...2008. Õnne otsingud.http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B0E0461F854ECD75C22572870037BACB. 03.04.2008 ).
Vana hea Rootsi aeg ? 1583. aastal Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1625. aastal Tartu langemisega rootslaste kätte lõpeb Poola valitsusaeg Lõuna-Eestis ja 1629. aastal Altmargi vaherahuga kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla. Kuidas muutus talupoegade seisund Rootsi aja tulekuga? Kas see muutus tuli neile kasuks või kahjuks? Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350000 - 400000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Pärast vaenutegevuse lõppu hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõige pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Rootsi võimu kehtestamisega kogu mandrialal kujunes uus hald...
harjutada esinemist võtta videosse Halb esineja : Parasiitsõnad Puudub silmside/liigne silmside ühe inimesega Valed emotsioonid Liigub tahapoole/publikust eemale Vale riietus Monotoonne hääl Võõrsõnad Räägib segaselt Ebaselge hääl Läbi mõtestamata Ei olda keskendunud Ettevalmistamata Keeleliselt ebakorrektne Vabandab ette Liigsed terminid/lühendid/sõnakordused Solvab Hea esineja: Kõne huvitav Pühendunud Avatud vastukajale Viisakas Haarab kaasa Naljad Kohanemisvõimeline Ei lange publiku halvale tasemele Täidab lava Viitab olulisele kätega Pea püsti, selg sirgu Veenmine Vastuargument Kasu Alternatiivne plaan Näitlikusta Emotsioon Eesmärk Ühised teemad Kõne: Hampurgeri meetod (2) Mida tahad publikule öelda Kasutada definitsioone ja lahti mõtestada Leidma ühe põhilise väite
mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas. Taavi nimetab Liisu last selleks poisiks. Isegi Taavi läks jõulupeole. Juulius läks natuke hiljem koju ning temaga ühines Sessi, kes palus sõprust, millest keegi ei tea. Kui Juulius Sessi ära saatis, läks Juulius akna taha luurele, hiljem läks luurele ka Taavi. Juulius läks koju. V (53-67) Kevad. Jääl kala püüdmine. Kristiine sai hea saagi, kuna Taavi palus mitte kopsima hakata triiviv jää lõhkus taravaiad. Kooli lõpetamine, Juuliuse tuju langus kuna tööd pole. Jull vahib merd, läheb paadiga sõitma ning kui tüdrukud poistega tulevad, ei võta ta neid peale. Hiljem, kui tüdrukud abi paluvad, ta algul ei lähe. Kui Angela paadi järgi läks, rääkisid Esse ja Juulius. Tüdrukud läksid kaldale. VI (67-78) Suvi. Taavi, Juulius, paadimeister teevad Orge Gustavile mootorpaati.
Eesti on olnud paljude riikide võimu all. Üheks Eestit valitsenud riigiks oli Rootsi. Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Perioodi, mil valitses Rootsi võim Eesti aladel, on alati mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar
Hea raamat on parim kaaslane Pole paremat ajaviidet, kui hea raamatu lugemine. Sellise, milles oleks mõte ja moraal ning mida ei oleks igav lugeda. Ma arvan, et raamat peab inspireerima inimest muutuma, andma eesmärgi saada paremaks inimeseks. Ta peab andma mõtteainet veel kauaks ajaks, olenemata sellest, millest raamat räägib. Raamatut lugedes peab lugeja tundma, et tema aeg ei ole maha visatud, vaid ta oleks nõus seda lugema veel tundide viisi, kui ainult võimalik oleks ja raamat otsa ei saaks.
Hea stress ja halb stress Stressi põhjustavad enamasti sündmused elus, olgu nad kas head või halvad. Stress tekib kui inimesel ja keskkonnal on raskusi üksteise omaksvõtmisega. Halb stress on negatiivne kogemus. Halb stress tekib kui inimene on läbi elanud mõne lähedase inimese kaotuse või teda on tabanud varaline kahju. Hea stress seevastu on positiivne kogemus. Hea stress on juhtudel kui inimesel on ärevus enne esinemisi, võistlusi jne. Kiud hea stress võib väga kergelt muutuda halvaks stressiks. Halb stress teeb inimesele kahju. Halva stressi ajal ollakse sageli tujutu, vihane, puudub motivatsioon elus edasi liikuda. Sageli sellises olukorras inimesed kipuvad alla andma ja keelduma edasi liikumast, seda võib põhjustada lähedase kaotus või mõne katastroofi läbi elamine. Hea stress on seevastu põnev ja ärevust tekitav. Hea stress paneb küll inimesed muretsema ja närveerima, kui see ei ole kahjulik ning ei ohusta inimest
Kuidas mina olen hea kodanik? Aristoteles vastates küsimusele "Mis teeb inimesest hea kodaniku?" toob välja sellise võrdluse: "Meremeestest koosneb meeskond, samamoodi nagu inimestest koosneb riik". Nad erinevad teineteisest oma oskuste ja rollide pärast (näiteks, kapten, aerutaja ja teised). See tähendab, et inimestel samamoodi võivad olla erinevad rollid ühiskonnas ja riigis. Võime eeldada, et meremees on hea, kui näeme kuidas ta tuleb toime oma kohustustega ja mida ta teeb selleks, et reis oleks turvaline. Võime eeldada, et inimene on hea kodanik, kui näeme kui hästi ta täidab oma funktsioone ja mida ta teeb oma riigi heaolu jaoks. Järelikult võib öelda, et hea kodanik on seadusekuulekas, patriootiline inimene, kes pingutab selleks, et temast oleks kasu ühiskonnale ja tema riigile.Tõelise kodaniku südames huvi riigi vastu on sama suur, kui huvi enda oma elu vastu. See tähendab, et oma
Kellel on heaoluriigis hea elada ? Riik, mis püüab lihtsustada inimeste elu ning aidata kõigil inimestel toime tulla nimetatakse healoluriigiks. Nad hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul, kui valitsevaks oli vabrikutöö ning toimusid kodanlikud revolutsioonid. Tänapäeval võib heaoluriikideks nimetada Põhja- Ameerikat, Skandinaavia riike, Saksamaad, Suurbritanniat, Prantsusmaad jne. Kõikides nendes riikides elab miljoneid inimesi, kuid miks nad tahavad just nendes riikides elada?
Tema peale mõelda on hea. Tema peale mõelda on hea . Vanu mälestusi on hea meelde tuletada , vahel toovad need naeratuse ka suule . Asju , mis Teda meelde tuletavad , on hea vaadata . Aga vahel , kui Ta msni logib , ma vaatan seda ja mõtlen , et kõik ei ole ikka nii nagu hea on , miski oleks just kui valesti , midagi on puudu . Aga kas on ? Siis hakkan ma mõtlema , et võibolla ma ootan iseendalt ja teistelt liiga palju , soovides alati kõige paremat ja täielikku perfektsiooni . Aga kas alati on kõik nii lilleline ja ilus kui see tundub ? Ei vist .. Seega , ma unustan selle et kõigele mõtlemine viib mu tuju allapoole nulli ja keskendun asjadele mis mul on , mitte mida ma muudaks või mida ma tahaks et oleks teisiti . Ma naeratan , kuna ma tean et mul on
Kas Eestis on hea elada? Tere, austatud siinviibijad! Eesti on väike riik, mis asub Läänemere idakaldal. Rahvaarv pole kuigi suur võrreldes teiste riikidega. Siin elab vaid üle 1,3 miljoni inimese. Kuid on siin siis hea või halb elada? Eestit on õnnistatud nelja aastaajaga, mis lisavad loodusele erinevaid ilmeid- kord on kõik roheline ja alles tärkab, on värvikirev, lumine ja tuisune või lõõmab päike. Siin on ürgset loodust palju, mis kesk-, lõuna- ja lääne Euroopas peaaegu hävinud. Meri kohtub maaga, rabad vahelduvad metsade, niitude, jõgede, järvede ja kultuurmaastikega. On, mida imetleda. Üheks hea elu tunnuseks on ka turvatunne. Ma arvan, et Eestimaa inimestel peaks seda olema.
Hea tulevik sõltub õigetest otsustest Kallid 10.A klassi õpilased! Siin te olete läheb juba kümnes aasta, kui te nühite koolipinke, kuid see pole veel lõpp. Kas te olete vahel mõelnud, et küll see aeg on kiiresti läinud? Just nagu oleks eile alles olnud väike jõmpsikas ja nüüd juba peaaegu et suur inimene. Kuid ka suurekssaamise juurde kuulub erinevate valikute tegemine ja nüüd on paras aeg, et mõelda tulevikule. Tõsi küll selleks on veel aega, kuid oma eesmärgid tuleb juba varakult paika panna. Praegu on see aeg, kui tuleb eriti hoolikalt õppida, sest gümnaasiumisse tulite ju ometi omal tahtel. Pärast seda avaneb väga palju erinevaid võimalusi tulevikuks: kas minna edasi kõrgkooli, juhul, kui te olete valmis veel kaua õppima ja olete huvitatud üksikasjalikest teadmistest, ning pärast seda võib-olla sõita isegi välismaale. Või hoopis minna kutsekooli, kus te saate nii praktikat kui ka teooriat ühe k...
Multikultuur kas hea või halb? Sõnale multikultuur võib anda mitmeid tõlgendusi, kuid mina ütleksin, et multikultuur on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Juba esimeste hõimude tekkimisest saati on esinenud multikultuursust, sellest on saadud nii kasu kui ka kahju. On siis multikultuur hea või halb? Arvamusi, kuidas inimesed tekkinud on, on mitmeid. Mina aga usun, et inimesed on mingis mõttes loomade järeltulijad ja et ka loomadel on oma mõtlemine ja tavad. Usun ka seda, et juba dinosauruste ajastul (ajastu lõpu poole, kui oli rohkem liike) esines multikultuursust olid ka neil ju omad paaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast)
Milline on hea kodanik ? Nimi Hea kodanik on salliv, hooliv, rahulik, seadusekuulekas ja abivalmis. Hea kodanik alati arvestab teistega ja aitab neid. Ei riku kunagi seadust, isegi kui tal seda kästakse teha. Alati täidab oma kohustusi ja on aktiivne. Koristab tänavaid jne. Heal kodanikul kes tahab olla hea kodanik peab olemas olema selle riigi kodakondsus kus ta hetkel elab. Kui tal seda pole, siis ta pole hea kodanik, sest ta elab ilma kodakondsuseta. Kui ta elab ilma kodakondsuseta, siis ta peab selle endale taotlema. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas seadustele, arvestada teiste inimestega ja käia tööl. Paljud inimesed on seadusekuulekad. Nad ei lõhu avalikult asju, ei sõida purjuspeaga, ei kakle, ei peksa naisi jne. Aga osad inimesed teevad seda kõike, aga siis tuleb mängu juba politsei, kes teeb sellistele inimestele trahvi, või saadab vangi
Mis teeb koolist hea kooli Sissejuhatus : Hea kool peaks oleme huvitav ja tore . Koolide probleemid on kindlasti kooli kiusamine .Kindlasti on väga palju muresi ,,igas koolis oma mured".Heakool oleks see kui kõik tunneksid enda mugavalt ja hästi . 1.teema Paljud koolid on igavad ja värvi vased .See oleks kindlasti huvitavam siis kui iga kooli õpilane kes oskab hästi joonistada ja maalida täidaks igavad seinad kunstiliste piltidega
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva
Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Rootsi aeg tõi eestlastele kaasa palju olulisi muutusi, kuid siiski leian ma, et vana hea Rootsi aeg polnud tunduvalt erinev teistest Eesti ajajärkudest. Igal ajajärgul on ju omad head ja halvad küljed ja miks peaks Rootsi aeg olema teistest parem?
On inimesi, kes ütlevad, et ei suudaks ilmaski elada mujal, kui Eestis. Korraks ära võib ju käia, ütlevad nad, aga kodu on siin ja sellest pikalt eemal või äralõigatuna ei suuda nad olla. Kas Eestis on hea elada? Mis on positiivne ja mis on negatiivne ? Või on kuskil mujal parem? Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Samuti on siin ilus loodus ning vahelduvad aastaajad, mis paljude teiste riikidega erineb. Imetlusväärseks on
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood, mille alguseks peetakse Liivi sõja sündmusi ja lõpuks Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus "vana hea Rootsi aeg", kuid kas see ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud
Ergonoomiliselt hea töökoht Töötaja hea tervis sõltub paljudest töökoha teguritest: · töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus - õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s , õhu temperatuur - soovitatav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2, õhu niiskus); · töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu - loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
