Hea õpetaja ja hea õpilane Kooli on vaja, et saada hea haridus,Head haridust on vaja, et head töökohta saada .Ja head töö koht on vaja , et saada palju palka . Kui koolis mitte käia ,siis ei saa üldse tööd , sest keegi ei taha võtta endale rumalat töötajat, kes ei saa aru kuidas enda ülesannet täitma peab. Järelikult kooli on vaja ning haridust ka . Et saada head tulevikku omale peab õpima hoolega. Mulle meeldivad õpetajate järgmised teod : hindavad kontrolltöid korralikult , mitte eelarvamuse põhjal nagu mõni õpetaja
Hea õpetaja Moto : Kõige õpetlikum aine koolis on õpetaja (Friedrich Adolf Diesterweg) See tundub veider, aga olen korduvalt oma elus uskunud, et nüüd lõpuks ometi tean vastust küsimusele, kes on hea õpetaja? Paraku on aeg andnud üha uuesti võimaluse oma arusaamades uuendusi teha. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida.
See on ainult esimene, aga väga tähtis samm kogu ühiskonna parenemiseks, sest nagu on teatud: „Suured tegevused on alustatud väiksetest sammudest“. Maailm ei saa olla oma käel imeline, kui inimene ei hakka elukeskkonnast hoolt kandma. Kui me tuleme õuesse jalutama, siis tahakse, et seal ei olnud mingit prügit, et igal pool oli puhas, sest kui ümbritsevas keskkonnas on puhtus, siis inimeste näol on alati naeratus ja hea tuju. Elukeskkonnast hoidmine on hea kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest. Selleks, et õues alati oli puhas on inimesed, kes alati koristavad teed ja vabanevad meie keskkonna tarbetu prügist(nad on kojamehed). Aga need inimesed ka pole kõikvõimsavad ning nad ka vajavad abi. Selleks eesmärguks eksisteerivad terved inimeste gruppid, kes ograniseerivad „laupäevakud“, kus iga inimene võib osa võtta tänavate koristamises, et meie linn hästi välja
Hea õpetaja Stella Leego 8b klass Hea õpetaja on selline, kes aitab mul targaks saada. Ta räägib ainest huvitavalt, sest siis panevad õpilased paremini tunnis tähele ja ei sega teisi kaasõpilasi. Mulle meeldib õpetaja, kes on tark, range, abivalmis ja rõõmus.. Ta annab huvitavaid kodutöid ja teeb tunde mängulisemaks. Hea õpetaja oskab vastata peaaegu kõikidele lapse küsimustele. Mulle ei meeldi kui õpetajal on halb tuju ja ta seda laste peal välja valab. Tähtis on ka, et õpetaja suhtuks õpilastesse võrdselt. Õpetaja peaks aru saama, kui laps vajab abi ja talle appi minema. Tal peaks minu jaoks aega olema. Kokkuvõttes on hea õpetaja see, kes teeb nii, et minu koolipäev on meeldiv ja mul on õhtul pea tarkust täis.
Edukaid sutlejäid iseloomustatakse mitut moodi. Ühe variandina kirjeldatakse kui ausat, kindlat, nõudlikku, arengule suunatud inimest, kes on hea suhtleja. Ei saa neist tunnustest eraldi välja tuua ühtegi. Siiski on tänapäeval järjest olulisemaks nimetatud suhtlemisoskust nii omanike, juhtide, kolleegide, alluvate, klientide, tarnijate kui ka meediaga. Kui räägitakse liidrirolli täitmisest ja meeskonnatööst, mitte käskude jagamisest, siis osutub suhtlemisoskus üheks määravaks teguriks. Inimesed ei torma ainult käsu peale midagi tegema nendega on vaja suhelda ja selgitada ka tagamaid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ....................................................
Milline on hea õpetaja? Milline peaks olema üks hea õpetaja?Millised omadused peaksid tal olema? Kas hea õpetaja peab meeldima kõigile õpilastele või on tähtsaim õpetaja juures see , et ta õpilastele aine hästi selgeks teeb? Hea pedagoog tekitab õpilastes huvi õpitava aine vastu. See ei ole aga sugugi lihtne ,sest igal õpilasel on erinevad huvid ja erinev suhtumine õppetöösse.Et olla hea õpetaja peaks ta kindlasti olema ka hea suhtleja, sest see aitab tal õpilastega paremini läbi saada. Kindasti peab hea õpetaja olema ka kannatlik, sest õpilasi on väga erinevaid ja mõnel õpilasel läheb teistest rohkem aega,et õpitavast teemast aru saada. Tunnis peab hea õpetaja hoidma distsipliini, kuid ei tohiks olla liiga range. Tal peaks olema tugev iseloom, sest õpilased räägivad tihti rumalusi, mida peab õpetaja ära taluma. Õpetaja peaks olema õpilastele eeskujuks oma käitumise, riietumise ja muude omadustega.
Kui aus olla ,siis ma ei oska tuua välja konkreetseid omadusi, mis teevad ühest inimesest igava inimese ja teisest jällegi huvitava. Ehkki kindel on see, et inimesega, kes ilmselgelt on minust elukogenum ja kellel on rohkelt teadmisi, ei hakkaks mul igav. Selliselt inimeselt on midagi õppida, ning seda enam, et sündides oleme kõik saanud kaasa loomupärase soovi teadmisi omandada. Kui vaadata iseenda, õpilase rollis oleva noormehe vaatevinklist, siis , mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja? Hea õpetaja on kindlasti rahumeelne. See omadus on õpetajate seas hinnatud. Seda just seetõttu, et aina rohkem on peredes vabakasvatust, ning teismeliste ja lastega toimetulekuks on vaja konkreetsust, kuid samas ei tohi kaotada tasakaalu, et mitte muutuda kärsituks ega närviliseks. Ma pean tunnistama, et ma sügavalt austan õpetajaid, kes suudavad kõigest hoolimata, külma närvi säilitada. Minu arvates teeb ühe õpetaja heaks ka see, kui tal on veidi
teeb vigu. Kui töötaja tunneb end komfortselt, siis on tema tööviljakus ka suurem. Räägin oma loengutes tööandjatele, et investeering töötaja komforti on investeering kasumisse. (Virve Siirak) Ma analüüsisin eesti ettevõtete näiteid, kus investeering heasse töökeskkonda on toonud ettevõttele majanduslikku kasu. Juhendamine on Rimi töötajate heaolu tagamise aluseks. See on väga hea, et töötajate ohutuse ja heaolu tagamiseks on Rimi Eesti Food AS asetanud rõhu põhjalikule juhendamisele ja koolitamisele. Nagu näha, mida rohkem inimene teab, seda rohkem ta tunneb ise töökeskonna vastu huvi. Suureks plussiks on see, et nüüd on ettevõttes inimesi, kellele on töökeskkonna- korraldus põhitööks. Kõik me ju teame, et kassapidajatel on väga raske töö, 12 tundi päevast, mõnes kohas vb veel rohkem, peavad nad kassa taga istuma. See on väga suur koormus seljale.
Kõik me oleme kuulnud riigiametnike eetikakoodeksid. Lisaks on olemas veel hea halduskultuur jne. Kuid, mida tähendab hea haldus? Ja mida ta annab juurde kõige nende teiste mõistete juures? Hea halduse põhimõtet on peetud moodsaks või nüüdisaja inimõiguseks, mille vajadus on tingitud avaliku võimu tegevuse laienemisest ning üha keerukamaks muutumisest. Lihtsad isik- haldusorgan haldusmenetlused on asendumas ja asendunud menetlustega, kus tuleb arvestada enam kui ühe isiku õiguste ja kohustustega ning avaliku huviga, rakendada õigusnormides üha
huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Short_Stor y_on_Napping.htm) Kirjeldus ühest lõunauinakut uurivast katsest Uuringu läbiviimine Uuringu nimi: ,, The role of a short post-lunch nap in improving cognitive, motor, and sprint performance in participants with partial sleep derivation" Uuringu läbiviijad: Research Institute for Sport and Exercise Sciences; J. Waterhouse, G. Atkinson, B. Edwards, T. Reilly Uuringus osales 10 meessoost isikut, keskmise vanusega 23,3a. Kõik osalejad olid hea tervise juures ega põdenud unetushäireid. Nädal enne uuringut läbisid kõik osalejad koolituse, mille käigus harjutati testideks ja tutvustati uuringu läbiviimise vahendeid. 24h. Enne katse toimumist keelati osalejatel tarbida alkohoolseid ja kohveiini sisaldavaid jooke tarbida. 4 h. enne katset ei tohtinud osalejad midagi süüa ega juua. Kuidas uuringut korraldati? Uuringule eelneval päeval instrueeriti kõiki osalejaid magama öö jooksul 4h vähem kui normaalselt. St
HEA KLIENDITEENINDUSE ABC 1. Milline on hea klienditeeninduse ABC? Hea klienditeeninduse ABC võib olla väga erinev. Mõni klient tuleb ja eelistab kauba või teenusega ise tutvuda; teine solvub südamepõhjani, kui teenindaja talle esimese kolme minuti jooksul abi ei paku; kolmandal on halb päev ja ta otsustab end klienditeenindaja peal lihtsalt välja valada. Tegelikul sõltub kõik sellest, kui professionaalne on klienditeenindaja, millised on tema hoiakud, väärtused ja ka suhtumine
Hea ja halb Prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." Et saata korda häid tegusid ja käituda hästi, peab inimene olema piisavalt tark, et näha ette oma tegude tagajärgi ja mõju. Tihti seisame ka moraalse dilemma ees: Kas ma olen ka siis hea inimene, kui teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult tegema, et kellegi teise vastu hea olla? Võtame näiteks aususe. Situatsioonis, kus oled teinud midagi salaja: näiteks varjanud naabrinaise eest seda, et ta mees petab teda. Sina ise ju tahaksid teada, kui midagi sellist sinu seljataga toimub. Öeldakse küll, et sõnumitoojat maha ei lasta, kuid reaalselt ette mõeldes juhtub
katkestab kõik käesolevad tööd ja pöördub ostja poole kõigepealt tervitusega. Klienditeenidaja peab olema valmis ja tahtma klienti teenindada. Tema eesmärgiks peaks olema ostja ostusoovi väljaselgitamine. Kindlasti tuleks küsida avatud küsimusi, millele klient saaks vastata pikemalt kui jah või ei. Sel juhul saab inimese kiiremini teenindatud, kuid see ei ole peamine eesmärk, et saaks temast ometi võimalikuslt kiiresti lahti, lihtsalt kellelegi ei meeldi kaua oodata. See jätab ka hea mulje, et osatakse oma tööd teha. Plussiks on ka see, kui ollakse tähelepanelik. Olen kuulnud mõnest heast klienditeenidajast, kui maksma minnes, müüja ütleb, et see purk on vaja väljavahetada, sest selle sees oleval toidul on hallitus peal. Eelkõige peaks teenindaja oma tööd armastama või vähemalt talle peaks see meeldima. ,,Teenindaja peab suhtuma oma ametisse kui võimalusse tuua klientide ellu rõõmu,» ütles
„Ilma paheta ei tunne me voorusi äragi; headuse ja kurjuse mõisted tulenevad sellest, et headus ja kurjus on pidevalt koos, teineteise kõrval eksisteerinud.“ Fjodor Dostojevski Hea ja halb Headus ja kurjus käsikäes? Öeldakse, et ei ole head ilma halvata ja et need kaks käivad alati koos. Kus me võime näha seda head ja halba? Tänapäeva ühiskonnas ei ole ühtegi üdini halba inimest. Ka kõige kurjemates ja õelamates persoonides leidub kasvõi killukenegi headust. Igaüks teab mõnda halba inimest, kellega ta kohe üldse suhelda ei taha, aga selles jälestusväärses ülbikus võib ka midagi head olla. Oma
HEA ÕPPIJA Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA Tallinn 2012 2 HEA ÕPPIJA 3 Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA 1. Sissejuhatus Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Tallinna Majanduskool Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915 Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse
VI ülesanne – hea kirjandikirjutaja meelespea 1. Esmasel teemadega tutvumisel ära kuhja enda pead üle mõtlemisega! 2. Enne kõike muud, ürita rakendada teema veeretamise meetodit! See aitab kirja panna kõik tobedad mõtted, mis sul antud teema kohta on. Sel juhul on 2 võimalust: sa ei pannud kirja ühtegi väärt mõtet ja see oli puhas ajaraiskamine või leiad selle segaduse seest vähemalt paar kvaliteetset ideed kirjutamiseks. 3. Koosta mõttekaart, mis toob välja teemaga seotud mõisted. Seejärel arenda neid mõtteid edasi ja kui aega üle jääb, proovi neid ka kirjandi kirjutamisel kasutada. 4. Tänu mõttekaardile võivad hakata selguma ka teksti vormilised jooned, mis aitavad kindlaks teha teksti põhiliini, alateemad, lõigud. 5. Pööra erilist tähelepanu grammatika- ja faktivigadele! Väldi neid iga hinna eest! 6. Püsi teemal! Teemast kõrvalekaldumine võib põhjustada täieliku kirjandi kokkuvarisemise! 7. Kui t...
Kas vana hea Rootsi aeg oli hea aeg? Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, mis on umbkaudne. Rootsi aja alguseks peetakse Liivimaa sõja lõppu, mil Eesti sattus Rootsi riigi valdusesse. See aeg sisaldas endas palju sündmusi, nii häid kui ka halbu. Rootsi ajast on räägitud justkui heast ajast, kuid sellele ei saa minu meelest otseselt vastata. Kui mõisad redukteeriti ehk vabastati riigi kätte läinud mõisade talupojad pärisorjusest, siis vaatamata sellele, et see muutis talupoegade tingimusi teatud määral paremaks, kaasnes sellega ka halba. Kui enne oli talupoegade kohustusteks abiteod, mis olid erinevad hooajalised tööd, rahalised koormised, naturaalandamite loovutamine mõisnikele ja nad olid sunnismaised, siis peale reduktsiooni nende õigusi suurendati. Vaatamata sellele, et alguses said talupojad vakuraamatu abil mõisniku peale kaevata, maksid hiljem mõisnikud riigile selle eest, et nad oleks niiöelda süüst...
järeltulevastele põlvedele-tulevastele kodanikele ,sest nii on juba kirjas põhiseaduses. Meie oma riigi kodanikud peaksime kindlustama ja arendama kõikumatus usus ja vankumatus tahtes oma riiki, sest see on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja meie riik on loodud rahvale-kodanikele ,sest põhiseaduski paneb paika kõrgeima võimu! Oma riigi kodanikena peame toimima ausa tahtega isamaa heaks ,sest meil on ainult üks riik. Hea kodanik ei peaks küsima, mida saab riik tema heaks teha vaid too peaks pigem küsima, mida saab tema oma riigi heaks ära teha. Meie põhikohustused kodanikena on olla ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsta oma riiki. Riigikaitse aga nõuab suuremalt osalt eesti täisealistelt meeskodanikelt sõjaväeteenistuse läbimist ,sest juba vanad roomlased teadsid tarkust Rahuajal saavad sõjaväeteenistuses osalevad kodanikud peale sõjalise ettevalmistuse ka täita
mõisnikule parajasti vaja oli. Keelatud olid kõik ususektid ja voolud, kuna ainus ja õige oli ortodokslik luterliku õpetus. Talupojad pidid käima kirikus ja justnimelt "õiget" jumalat uskuma. Ka paljudel linnadel läks senisest halvemini. Linnad kes sadamat ei omanud olid suuremates majanduslikes raskustes kuna neil reaalselt kaubanduses osaleda enam ei õnnestunud. Hansaliit käis alla. Minu arvamus on, et Rootsi aeg ei olnud nii hea midagi. Vanaks ja heaks ajaks saavad seda nimetada ainult mõisnikud ja Rootslased, kelle elu tol perioodil tõesti õitses ja hea oli. Tõsi, õpetati meid lugema ja ka kirjutama, kuid kui võrrelda seda teenet pärisorjuse, mõisakoormiste ja suure osa Eesti linnade allakäiguga, siis ei ole see kuigi suure kaaluga. "Vana hea Rootsiaeg"? Pigem mitte.
mingisugune mure. Hea õpetaja äratab oma õpilastes sellise tunnetusleegi, mis ei kustu. Ta saab kõrvalise abita aru, et kõike seda ei ole võimalik ära õppida, mida võib elus vaja minna. Järelikult ei ole seda mõtet püüdagi; võimalik on jõuda tasemele, kus õpilased on suutelised iseseisva mõtlemise ja analüüsi varal avastama seoseid ja sõltuvusi, looma süsteeme ja nende mudeleid, ette nägema võimalusi ja ohte, ära tundma, mis on sobiv ja sobimatu, õige ja väär. Hea õpetaja ei pea ennast igas asjas kõige targemaks ja ei jaga arvamusi oma arvamusteks ning valedeks arvamusteks. Ta palub seletada, miks keegi nii või teisiti arvab, ega aja arvamusi, uskumusi, unistusi ja teadmisi segi. Hea õpetaja peab väärtuseks teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust; mitte üht, teist või kolmandat omaette. Teadmiste puhul püüab hea õpetaja luua õpilaste peas korra ja saavutada, et teadmised oleksid küllalt süsteemsed ja
Arutlus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. Teised suured uustulnukad olid soomlased
Poola vahel Altmargi vahe-rahu, millega Poola loovutas Lõuna-Eesti Rootsile. Sellega oli 70- aastane sõdade ajajärk lõppenud. Aastail 1643-1645 peeti Taani ja Rootsi vahel järjekordne sõda, mille järgselt taanlased, kui kaotajad loovutasid Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile ja Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ajaloos räägitakse tihti Rootsi ajast, nimetades seda ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid kas see aeg oli tõesti nii hea võrreldes talle eelnenud Ordu aja ja järgnenud Vene ajaga, et seda perioodi saaks nimetada ,,vanaks heaks"? Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused.17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 100 000. Kuna sõdades, mis toimusid enne Poola ja Rootsi vaherahu oli hukkunud üle poole rahvastikust. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Rahvas oli noorem ja elujõulisem ning vabu maid oli küllalt, et luua uusi perekondi
PõhjaEesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile LõunaEesti, PõhjaLäti ning Saare ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu. Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid ,,Suur nälg" ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne. 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, kuid juba 17. sajandi keskpaigaks oli rahvaarv kordi kasvanud. 1690ndatel aastatel 2 aastat kestnud näljahäda hävitas aga 20% rahvastikust. Sellele aitas kaasa fakt, et ikalduse ajal
Johanna Saarnits, 11.d Abort - hea või halb? Tänapäeval on abort väga levinud jututeema. Kuuleme sellest nii hommikustes uudistes kui ka igapäevaselt teistega suheldes ning paljudel on kujunenud tugevad arvamused, mis võivad paljuski erineda. Mis on küsimused või dilemmad abordi teemat käsitledes ja miks ei ole kindlat piiri, kas see on hea või halb? Esimene ja ilmselt levinuim dilemma on selles, kas abort on mõrv. Esimeselt hoobilt ilmselt tundub see tapmisena, sest vahekord on toimunud, munarakk viljastatud ja toimub loote arenemine. Teadusliku poole pealt vaadates on lootel kõik elutunnused olemas, seega on ta elusolend ning ta tapmist võiks lugeda mõrvaks. Vastuväide sellele mõtteviisile on see, et abordi tegemiseks on meditsiinitöötajatel kindlad kriteeriumid.
ESSEE HEA HALDUSE TAVA RAKENDAMINE- MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Eestis räägitakse heast haldusest eelkõige seaduslikkuse või eetika kontekstis. Hea halduse mõistet kasutatakse vähe, kuigi paljud Euroopa ombudsmani koodeksis leiduvad põhimõtted on Eesti õiguskorras kajastatud seadustes. Hea halduse tava peamiseks väljundiks on kvaliteetne teenus, mis on loodud kliendi ehk kodaniku ning riigi aktiivse dialoogi tulemusena. Antud teenus peab vastama nii kodaniku kui ka riigi ootustele ja nõudmistele, sest siis on avalik haldus efektiivne. Mina lähenen hea halduse tava rakendamise sõlmküsimustele läbi kahe poole: üheks pooleks on kodanik ehk võlgnik ning teiseks pooleks avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur. Kas ja kuidas hea halduse tava eeskiri realiseerub
võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651. aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõdade perioodile, mis kestis 70 aastat. Eestist oli üle käinud nii Taani kui ka Poola võim. 1558-1629 oli Eesti ala laostatud, eestlaste elu tegid raskeks katk ja nälg. Rootsi aeg on üleminek keskajast uusaega. Kas Rootsi aeg oli hea või halb on igaühe enda otsustada. Rootsi aeg tõi kaasa palju positiivseid muutusi rahvastikus. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid, näiteks Lõuna-Eestisse tuli tervelt 17% talurahvast väljaspoolt Eestit (venelased, soomlased, lätlased jt). Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Uute perekondade rajamiseks polnud takistusi, sest vabu maid oli küllalt. Rootsi aja lõpuks olid sündivuse tõus ja parem elujärg
Vana hea Rootsi aeg? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "Vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et seda meenutada "Vana hea Rootsi ajana" Rootsi aeg algas 1629 ja lõppes 1699. Sellel ajavahemikul jõudis valitseda 5 kuningat Gustav II Adolf 1611-1632, Kuninganna Kristiina 1632-1654, Karl X Gustav 1654-1660, Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima
Vana Hea Rootsi aeg Rootsi aeg, mis kestis Eestis rohkem kui 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks on kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotus välja kujundamine. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kuberman...
Koolireform- hea või halb? Vastus on tulevikus. Koolireformi ümber keerleb mitmeid arvamusi. Pole justkui viga sellel praeguselgi, kuid teised on veendunud, et muuta on vaja palju. Minul on isegi kahju, et ma ei saa käia gümnaasiumis siis, kui pärast haridusuuendust on õpe toimimas nii, nagu seda praegu plaanitakse. Kuigi tõde on see, et tegelikult ei tea keegi kunagi seda, kuidas asi välja kujuneb. Koolireformi üks suuri plusse on gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamine ning kompleksgümnaasiumite loomine. Olen aru saanud, et selle kasutusele võtmine kaotab ära koolide lahterdamise. Seedimatu on see, et koolidele pannakse silte külge. Isegi Pärnu linna mahub praegusel hetkel eliitgümnaasiume ja nö ,,lihtsamat-teed-minevate" gümnaasiume. See ei tohiks tegelikult nii olla, kui gümnaasium, siis gümnaasium! Kui Pärnusse tuleb korralik kompleksgümnaasium, siis on ka loota, et meie linnas olevate õpetajate koorekiht koondub s...
Koostati ka esimesed eestikeelsed grammatikaraamatud, tänu millele ühtlustus eesti keel ja lihtsustus eesti keele õppimine ja sellest arusaamine. Sellest tingituna algas ka ajakirjanudse areng. Väga oluline oli Gustav II Adolfi korraldusel avatud Tartu ülikool 1632.aastal. See oli esimene kõrgem õppeasutus Eestis ja ühtlasi ka üks vanemaid ülikoole Euroopas. Rootsi aja lõpus suudeti enam vähem sisse seada ka rahvakoolide süsteem. See aeg pidi olema hea, sest miks muidu on seda nii nimetama hakatud? Ei ole ju vana head Saksa aega või vana head Vene aega, järelikult pidi Rootsi ajal olema midagi teistmoodi. Seda tõestab eriti hästi hariduse areng. Kuid kindlasti polnud see aega kõigile nii ilus, näiteks talupoegadel oli raske, aga nagu öeldakse pole halba ilma heata ja vastupidi. 11A
,,Hea, Paha ja Inetu" 20. detsembril oli mul hea võimalus minna Rahvusraamatukogu teatrisaali vaatama VAT Teatri etendust ,,Hea, Paha ja Inetu". Teatritüki aluseks on Sergio Leone 1966. aasta film ,,The Good, The Bad and The Ugly". Etenduse lavastaja ja dramatiseerija on Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis ning muusikaline kujundaja Mart Soo. Osades on Melis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots. Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis. 1987.
Eesmärgiks seati õpetada iga talupoeg piiblit lugema, mis aitas kaasa ka lugemisoskuse arenemisse. Samuti hakati kirikus pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kuna Rootsi võitles palju, et saada Eestit omale, hävisid selle tõttu paljud kirikud. Kirikutel tekkis ka selline asi nagu nõiaprotsesside läbiviimine, mille käigus surid paljud süütud inimesed. Sellisel asjal polnud loogikat ning tavaliselt jäi suurem rahvamass peale. Kokkuvõtteks võib öelda, et ütlus ,,Vana hea Rootsi aeg" pole nii tõsi kui pealtnäha. Tegelikult olid Rootsi ajal oma pimedad nurgad ning halvad küljed, mis jäeti kõrvale. Olgugi, et Rootsi ajal muutus talupoegade õiguslik olukord märksa paremaks, jäi endiselt Rootsis kehtima pärisorjus ning talupojad pidid isegi riigile makse maksma. Jällegi saab öelda, et talupoegade maksude maksmine oli positiivne, kuna riik sai raha ning sai edendada haridust ning kirikuelu
Hea klienditeeninduse põhitõed Milline on hea klienditeenindus? Koostas: Kadri Sigur, Kristina Toome 204RS Hea klienditeenindus Teenindus peab jätma kliendile positiivse mulje, õigustades kliendi ootusi ja vajadusi. Kliendil peab tekkima ettekujutus firma usaldusväärsusest ja abivalmidusest. Teenindaja, kellega kokku puututakse, kujundab firma maine. Kliendi mugavus (1) Info kättesaadavus: kodulehekülg veebis, kus on telefoni numbrid,
Vana hea Rootsi aeg? Kui rääkida Eesti ajaloost, mainitakse tihti vana head Rootsi aega. See periood ei avaldanud siinsetele oludele ainult halba mõju. Ma arvan, et vast kõige õiglasem oleks seda aega pidada n.ö. "neutraalseks", sest selle plussid ja miinused enam- vähem tasakaalustavad üksteist. Nagu varemgi, ei suutnud Eesti moodustada ühtset tervikut, vaid jäi hoopis jagatuks Eesti- ja Liivimaa kubermangu vahel. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. See periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega. Eesti aladel algas Rootsi aeg erinevatel aegadel. Juba 1561. aastal alistus Rootsile Põhja-Eesti. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare-ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga ka Ruhnu. Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 in...
sõjad ja taudid aastakümneid maad rüüstanud ja elanikkonda hävitanud ligi 2/3 võrra. Hinnatakse, et eestlaste arv oli langenud umbes sajale tuhandele. See oli üks rängematest madalpunktidest eestlaste ajaloos (teine järgnes umbes sada aastat hiljem, peale Põhjasõda). Talupoegade olukord rootsi ajal oli rängemgi kui orduaja lõpuaastail. Ometi nimetas rahvasuu seda aega veel kaua "vanaks heaks rootsi ajaks". Siiski oli ilmne, et "vana hea rootsi aeg" oli talupoegadele parem, kui sellele eelnenud väga raske sõdade aeg ja kindlasti parem, kui sellele järgnenud "vene aeg". On oluline rõhutada, et noil aegadel ei valgunud Eestisse palju võõraid asukaid. "Paruneid" oli vaid mõni tuhat ja päevakorral ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes võõra keele ja kommete pealesurumine. Rootsi ajal valitses talupoegadesse suhtumises palju vabameelsemat mõtlemist, kui oli seda venelastel ja sakslastel
Arutlus Vana hea Rootsi aeg? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii sellele eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste kõlavate sõnadega? Rootsi aeg oli periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Nagu varemgi, ei suutnud Eesti moodustada ühtset tervikut, vaid jäi hoopis jagatuks Eesti- ja Liivimaa kubermangu vahel. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. See periood algas kui ka lõppes veriste
Kes on hea klienditeenindaja? Heal klienditeenindajal peaks olema päris mitu omadust. Eelkõige, et olla hea klienditeenindaja, peaks ta olema hea suhtleja. Seda mitmes mõttes, kasvõi näiteks selles, et ta peaks toime tulema paljude erinevate klientiedega, kelle käitumis-ja suhtlusviisid on erinevad. Kui mõni klient on üleoleva suhtumisega, peaks klienditeenindaja temaga hakkam saama ja suutma anda talle vastuseid ilma, et ta ise hakkaks samamoodi käituma. Sedasi võib olla küll väga raske kliendiga suhtelda, kuid see teebki klienditeenindajast juba hea teenindaja, kui ta ei lase end häirida
"Kas oli "Vana hea Rootsiaeg""? Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase
Arutlus Hea õpetaja Hea õpetaja on inimene, kes on õpilastele eeskujuks ja keda püütakse kogu oma elu järgida. Ta jääb alatiseks meenutama kooli ja selle positiivseid külgi. Üks hea pedagoog peab olema kannatlik, sest kõik õpilased js nende võimed on erinevad ning õpetaja peab alati kuulama ära laste mured ja probleemid, kui tema poole pöördutakse ja alati üritama aidata, sest nii näitab ta, et hoolib oma õpilastest. Tundides peab olema õpetaja see, kes hoiab võimu, mitte õpilased. Tal peab olema tugev iseloom, sest õpilased räägivad tihtipeale igasuguseid rumalusi, mida peab üks pedagoog ära taluma
Vana hea Rootsi aeg Niinimetatud Rootsi aeg Eestis leidis aset 16.-17. sajandil. See algas aastal 1523 ning lõppes aastal 1721 Põhjasõja lõpuga. Loomulikult kaasnesid Rootsi ajaga ka mitmed muutused elukorralduses, olid need siis head või halvad. Tähtsamad muutused ilmnesid talupoegade elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse mõisate riigi omandusse tagasivõtmiseks. Lühidalt tähendas reduktsioon mõisate tagasivõtmist riigi poolt. Tänu sellele pääsesid paljud talupojad pärisorjusest. Tõsi, reduktsio...
„Vana hea Rootsi aeg“ Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse „vana head Rootsi aega“. See väljend on kahe otsaga, ühelt poolt olukord paranes nii mõnestki küljest vaadatuna talle eelnenud Saksa ajast. Kuid Rootsi ajal oli ka väga palju negatiivseid külgi. Mille poolest oli Rootsi aeg eestlastele halb ning mille poolest hea? Minu arvates oli Rootsi ajas eestlastele palju halba, nagu näiteks see, et Rootsi aja alguses ning lõpus toimusid hirmsad ja verised sõjad, seda ei tohiks unustada ükski eestlane rääkides Rootsi ajast. Tänu Rootsi aja alguses toimunud sõdadele langes Eestis rahvaarv 300000 inimeselt 100000 inimeseni ning Eesti rahvaarv seisis välja suremise äärel. Enamik talusid olid tühjad, põllud nende ümber võssa kasvanud ning linnad ja alevid hävinud või alla käinud. 17
Kati Aavik, KP-13B Hea suhtlemine I,II Kokkuvõte I Et saavutada head enesetunnet, ehk head suhtlemist peab positiivne emotsioon võitma negatiivset vahekorras 3:1. Inimeste meeleolu mõjutab hästi palju ka ilm. Inimestest saavad kritiseerijad kui neid häirib miski või kui keegi ei meeldi kasvõi lihtsalt välimuse või oleku/käitumise pärast. Ka minevik on suur tegur inimeste elus. Igasugused uskumused, kodune kasvatus, kool, missugused sõbrad inimesele on
Hea inimene - halvad olud Kaasaegne arusaam usub, et hea inimene on niisugune, keda ümbritseb meeldiv õhkkond, kellel on kõik mõnusat elu tagavad komponendid, kes usub iseendasse ja läbi selle armastab oma ligimest. Halvad olud võivad endast mitmesuguseid variante kujutada. Nendeks võib pidada näiteks maailmas toimuvaid sündmusi, mis ei soosi inimeste heasoovlikku käitumist või hoopis igaühe isiklikke ebaõnnestumisi. Hea inimese ja halbade olude suhe kangastub hästi Vene romaanikirjaniku Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus". Kõigil teose kesksetel tegelastel on oma elufilosoofia. Mõnedele neist tähendab nende idee egoismi ja võimuiha põhjendust, mõned aga on alles vaimsed otsijad. Kõik tegelased leiavad end teatud eluperioodil valikute eest, mida nende loomus tegelikult teha ei lubaks, kuid olude sunnil tuleb vastu võtta ebasümpaatseid otsuseid.
Vana hea Rootsi aeg ? Rootsi aega on nimetatud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades vaimuelu ning haridusega. Kuid kas Rootsi aeg oli ikka kõigile võrdselt hea? Rootsi aeg talupoegadele polnud just kiita, kuid ei saa ka öelda, et see oleks väga halb olnud. Miinusteks olid kindlasti sunnismaisus ja teokohustuste aina kiirem suurenemine, aga selle kaalusid minu arust üle kõik plussid. Näiteks positiivne oli see, et koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, seega kasvatasid talupojad rohkem vilja, ning ei pidanud kartma, et mida rohkem nad saaki korjavad, seda rohkem nad peavad ära andma. Lisaks
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Vana hea Rootsi aeg Individuaalne töö Tallinn 2017 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on Eesti ajaloos tuntud perioodi, mida nimetatakse, kui „head Rootsi aega“ mis kehtis Eesti ja Liivimaa aladel 1629-1699a. loodud mõttepildi ehk kuvani analüüs. Antud töös proovin leida vastused küsimustele: Kas „vana hea Rootsi aegˮ on folkloorne mälestus või ajaloolaste jt konstrueeritud meem? Millised on sündmused, institutsioonid, protsessid jne Rootsi aja pärandist, mis võimaldavad seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi? Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ
seda järeltulevastele põlvedele-tulevastele kodanikele ,sest nii on juba kirjas põhiseaduses. Meie oma riigi kodanikud peaksime kindlustama ja arendama kõikumatus usus ja vankumatus tahtes oma riiki, sest see on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja meie riik on loodud rahvale-kodanikele ,sest põhiseaduski paneb paika kõrgeima võimu! Oma riigi kodanikena peame toimima ausa tahtega isamaa heaks ,sest meil on ainult üks riik. Hea kodanik ei peaks küsima, mida saab riik tema heaks teha vaid too peaks pigem küsima, mida saab tema oma riigi heaks ära teha. Meie põhikohustused kodanikena on olla ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsta oma riiki. Riigikaitse aga nõuab suuremalt osalt eesti täisealistelt meeskodanikelt sõjaväeteenistuse läbimist ,sest juba vanad roomlased teadsid tarkust Rahuajal saavad sõjaväeteenistuses osalevad kodanikud peale sõjalise ettevalmistuse ka täita
tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte.1632.aastal andis Gustav II Adolf korralduse avada Tartu ülikool.Tänu koolidele õppisid talupojad piiblit lugema. Nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. Teisi mõisnikke oli hoopis vähem. Sama oli ka teiste reeglitega. Pealt hea, kuid kes algul teab, mis taga peitub? Mõnevõrra kergem oli elu rootsi päritolu talupoegadel kui neil olid ette näidata vabastuskirjad ja oli keegi, kellel oli raha ning teadmisi kohtuga vaielda. Siiski polnud isegi nende elu nii hea, et seda aega “heaks Rootsi ajaks nimetada”. Rootsi ajal oli palju head aga ka palju halba. Rootsi aeg oli hea selle poolest , et tekkis kohtusüsteem , mis tagas õiglase kohtumõistmise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
