prelüüd ja fuuga, ooper, madrigal. sümfoonia, klassikaline oratoorium, passioon, kontsert, klassikaline kantaat Josquin Desprez keelpillikvartett, trio, Orlandus Lassus kvintett Johann Sebastian Bach John Taverner Georg Friedrich Händel Franz Joseph Haydn Henry Purcell Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on: sissejuhatus, ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa).
õukonnateenistuses, tekkisid muusikaühingud, mis hakkasid kaitsma heliloojate huve. Muusikainstrumendid: klaver Klassitsismi ajastu opperi zanrid: · Opera buffa e koomiline ooper koomilise sisuga, tegelased madalast seisusest, laululised aariad, temaatika: kajastab olustikku. NT: Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna", Mozart ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", Haydn ,,Elu kuu peal" · Opera seria itaalia tõsine ooper, vältis seoseid igapäevaelu ja reaalsete inimestega, tegelased pärit kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, temaatika: ajalugu. NT: Mozart ,,Tituse halastus", ,,Idomeneo", Händel ,,Julius Caesar" · Singspiel laulumäng, sündis 18.saj keskel inglise ballad-ooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, kõige kaugemale jõudis Austrias
Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved.
In July of 1786, Burns had succeeded in publishing the first book of his poems, the "Kilmarnock Edition", which became enormously popular. He decided to move to Edinburgh where new editions of his poetry were published. He made a number of tours of Scotland and began collecting traditional Scots songs and tunes for "The Scots Musical Museum". The gathered many old scotish tunes and songs that could have been lost otherwise. Even Haydn and Beethoven got inspiration from the songs he had put down. Burns is the author of the version of the Scots song Auld Lang Syne, which is generally sung at Hogmanay and other New Year celebrations around the English speaking world. Burns got ispiration from nature and beauty around, he wrote about love, universal brotherhood and the human condition. His poetry came straight from the heart and, to this day, his words are considered timeless. Burns Night
kontsertstiil võis olla kontserdipaik) ning ooperiteatrites (NB! Ooperi teke). Klassitsism (18.saj Nõrgenes õukonna ja Muusika tellijaks sai Homofooniline Kujunes välja klassikaline Vormid: tähtsaim Franz Joseph Haydn II pool- 19. saj I kiriku võim (NB! Suur haritud kõrdkodanlus, mitmehäälsus sümfooniaorkestri koosseis, sonaadivorm; rondo ja Wolfgang Amadeus Mozart veerand) Prantsuse revolutsioon), kes pidas üleval väga populaarseks variatsioon. Ludwig van Beethoven
Tema vaimulikus loomingus sündis anthem, mis on sarnane saksa kirikukantaadile. Kirjutanud üle 100 soololaulu + ligi 150 lavamuusikast pärit laulu. Purcelli koht inglise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas. Kuid paraku jäi Purcell inglaste jaoks pikaks ajaks ainsaks oma rahvusest heliloojaks -- pärast teda sai inglise muusika suurkujuks algul Georg Friedrich Händel, seejärel Joseph Haydn ning alles Edward Elgar (1857- 1934) päästis 19.sajandi lõpul rahvusliku uhkuse.
ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsism teatris Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule.
vastu ning aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontsertidel nende teoseid. 19. sajandi suurima pianisti kujunemine ja tema elu Liszt sündis 1811.a. LääneUngaris, Doborjáni külas. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena ja selle töö kõrval mängis ka vürsti orkestris, mille dirigendiks oli Joseph Haydn. Liszti esimeseks õpetajaks oligi tema isa Adam, kes alustas poja õpetamist juba siis, kui 5aastasel poisil esimesed muusikalised anded avaldusid. Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny
pimesooleoperatsioon Kestis ~1750- Klassitsisme ajastul Viini *Richelieu asutas 1635.a 1800.Klassitsism on tekkis palju uusi klassikud: J. 40 liikmest koosneva Klassitsism kunstisuund, mis lähtus zanreid. Tähtsaimaks Haydn, W.A. Prantsuse Akadeemia renessansist ja antiikajast. neist oli sümfoonia. Mozart, L.van (PA) Iluideaaliks peeti Vana- Lisaks olid veel Beethoven *Suur Prantsuse Kreeka ja Vana-Rooma klassikaline sonaat, revolutsioon(1789-1794) kunstiteoseid. See ajastu klassikaline oli mõeldud keelpillikvartett, tavainimesele
orkestrit. Elulugu Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Elulugu Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks
Das Alter von 19 Jahren wurde er zum Leiter für den Hausgebrauch. Er hatte eine Menge Romantik, aber die Musik bleibt der bedeutendste. Unglücklich familiären Beziehungen wurden als die Schaffung ausgedrückt. Er trefft mit Mozart in Wien vor 1787 dann Schrieb er über 50 Bücher in diesem Zeitraum.1792-1802 lebte in Wien, bei Haydn, und auch den untersuchten. Aus dem Jahre 1795 ab, Hörschäden.Seiner Gründung, hat es das Beispiel von Mozart und Haydn.Sein erstes öffentliches Konzert in Wien in 1795, dann er war 20. Er hatte viel in Wien, Prag, Dresden, Leipzig Berlin und kleinere Gruppen erscheinen. Den Jahren 1813-1815 wurde er von einer kreativen Krise betroffen. Nach dem Tod seines Bruders, es erhöhte auch die Problem Neffe. Die Lebenshaltung von ihrem Schreiben, Drucken Einnahmen und Unterstützer Spenden. Er wuchs Erfolg, obwohl er schrieb immer weniger. Er Gesundheitszustand verschlechterte sich und er wurde 1824 taub
nende teoseid. Biograafia Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks
ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism valitses ka kirjanduses ja kujutavas kunstis. 2. Romantiline soololaul ja Schubert Romantilises laulus taotletakse võimalikult sõna ja muusika ühtsust. Klaver pole enam saatja rollis vaid võrdne lauljaga. Tähendusrikkad eel-, vahe- ja järelmängud. Schubert vaimustus Viini klassikutest. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, pika kaarega
12. Miks läks G. F. Händeli juhitud ooperiteater pankrotti? (lk 146) Kodanlike muusikaühingute mõju oli väga tugev. (Asendusele tuli „Kerjuseooper“.) 13. Millised 4 uuendust tegi C. W. Gluck ooperi žanris? Loobus ooperi traditsioonidest, lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Püüdis retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Lülitas koori ja balleti ooperi tegevustikku. Sidus ooperi avamängu draamaga. 14. Joseph Haydn Millistele instrumentaalmuusika žanritele pani ta aluse? Klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartett. Milliseks muutus sümfoonia Haydni ajal? Sümfooniast sai kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist. Nimeta vähemalt 3 Haydni teost "Loomine" "Aastaajad" "Tobiase tagasitulek" 15. Wolfgang Amadeus Mozart Mille poolest on Mozart eriline helilooja? Nimeta vähemalt 3 asjaolu. Haruldane kuulmine Fenomenaalne muusikaline mälu
Pierre Boulez (1925 Loire) Prantsuse helilooja, dirigent, muusika-esseist. Euroopa avangardismi juhtfiguur, töötas 1950ndate alguseks välja serialistliku komp.tehnika. Lapsena huvitus võrdselt muusikast ja matemaatikast. Õppis aasta Lyonis kõrgema matem.kursustel, et astuda tehnikaülikooli, kuid otsustas viimasel hetkel ümber ning astus 1942 Pariisis kons.-i. Ei saanud sisse klaveri erialale ning asus õppima komp., osales Messiaeni harmooniatundides ning paistis silma erakordselt andeka muusikaanalüüsijana.Tudengina mässas "romantismi-pohmeluse" vastu, mida heliloojad- muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Helil...
Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav. Teemad üldininmlikud, kujutatakse lihtsat elu. Iseloomulik on mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu, välditakse suuri tunneteavaldusi. Baroki afektid ja rahutus asenduvad mõistuslikkusega. Seejuures ei vastandata mõistust ematsioonidele Valdavaks saab ilmalik kunst. Klassitsismiaja suurimad saavutused jäävad muusikavaldkonda. Muusika puhkes õitsele Viinis, kus ~ 1770 ~ 1830 tegutsesid F.J. Haydn, W.A. Mozart, L. van Beethoven Muusikas taotletakse lihtsust, selgust, sümmeetriat, välditakse liigseid tundeavaldusi. Polüfoonia taandub. Luuakse valdavalt juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust. Muusikalised teemad on lihtsad, saatefiguurid põhinevad valdavalt kolmkõladel. Eriti armastatakse instrumentaalmuusikat. Luuakse uusi vormiskeeme ja muusikazanre, mis kujunevad klassikalisteks ja püsivad tänaseni. Klassitsismiajastu mitmeosalised instrumentaalteosed:
mõjutanud tema isiklik muusikaline keel, näiteks fugal lõigud Võluflööt ("Võluflööt") ja finaalis sümfoonia 41. Aastal 1783, Mozart ja tema abikaasa Constanze Weberig käis perega Salzburg. Tema isa ja õde olid südamlikult viisakas Constanze, kuid visiit ajendas koosseisu üks Mozarti suure liturgilise tükki, Missa c-moll. Ehkki ma ei ole täidetud, on tal esietendus Salzburgi, kus Constanze laulu soolo osa. Mozart kohtusid Joseph Haydn Viinis umbes 1784, ja kaks heliloojate sai sõpradega. Kui Haydn külastas Viini, nad mõnikord mängitakse koos improviseeritud keelpillikvartett. Mozarti kuus kvartetid pühendatud Haydn kuupäev, millest alates ajavahemikku 1782-1785 ja on peetakse vastuseks Haydni Opus 33 komplekti alates 1781. Haydn 1785 ütles Mozart isa: "Ma ütlen teile, Jumala ees, ja kui aus mees, sinu poeg on suurim helilooja mulle teada, mida inimene ja maine, ta on maitse ja mis on rohkem Suurim oskus koosseisu. "
itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Üldiselt Eesti klassitsismist. Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhutudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades
Teose domineerivaks istrumendiks ollid alguse poole trummid ja timbanid, lõpupoole domineerisid tsellod domineerivamad. Trummidega toodi väga hästi esile kogu tragöödia, mis kaasneb sõjaga. Trummid ning kiire tsello mäng manasid silme ette pildi lähenevatest vägedest. Läbi kontserdi püsis kiire tempo ning mind pani imestama, kui mitmekülgne pill tsello tegelikult on. Kontserdi teine teos, tsellokontsert nr1 C-duur, on loodud ajal, mil Jospeh Haydn (1732-1809) oli vürst Esterhazy õukonnas kapellmeister ning teose soolopartii on kirjutatud tõenäoliselt Esterhazy õukonna orkestri tsellistile Joseph Franz Weigile. Orkestri koosseis on 18.sajandi keskel loodud teose kohta tavapärane, lisaks keelipillidele kuuluvad sinna kaks oboed ja kaks metsasarve. Lugu mängides saab solist demonstreerida oma virtuooslikust ja tehnilist meisterlikkust nii orkestri saatel kui ka soolokadentsides. Teose üldpilt oli rahulik ning loo tempo oli vaikne.
Anonüümne kuulajaskond Helilooja originaalsus Publiku maitse väga erinev Muusika pidi olema slege, lihtne, meeldejääv Uus publik pidas end "paremaks", sajandi keskel hakati varasemat muusikastiili nimetama pilkenimega "BAROKK" Uued anrid Suured orkestriteosed (sümfoonia, kontsert) kammerteosed (sonaat, trio, kvartett, kvintett) Lavateosed (koomiline ooper, saksa singspiel) Valdavaks sai ilmalik ja homofooniline muusika Silmapaistvaimad heliloojad:Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludvig van Beethoven. Klassikalise orkestri sünd Saab alguse Mannheimis, Edela Saksamaal Just seal tegutses saj. keskel Euroopa suurim õukonnaorkester Orkestris 3 pillirühma: KEELPILLID (viiulid, vioolad, tello, kontrabass) PUUPILLID (flööt, oboe, klarnet, fagott) UUS! VASKPILLID (trompetid ja metsasarved) Uut ooperis Kui enne teemad mütoloogiast ja ajaloost, siis 18. sajand tõi vaataja REAALSE ELU KESKELE Aariad muutusid lihtsaks
Romantism Koostaja: Kaisa Nurk Juhendaja: Külli Kreegi · Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Romantismi peamised tunnusjooned. · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) 2 · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. · Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Te...
zanr- sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on tükk orkestrimuusikale, milles sisaldub luuletuse, loo või romaani, maali, maastiku või muu mitte-muusikalise teose põhi/allikas. Liszt sündis Ungaris, Doborjani külas, Soproni linna lähedal. Tema muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta pianistina Ungari linnades. Teda saatis suur edu. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes mängis Eszterhazy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all. Lizsti kuulsaim õpetaja oli Antonio Salieri,kes õeptas talle muusikateooriat. Õppingud olid tasuta, kuna Salieri oli niivõrd vaimustatud Liszti andekusest. 1823, kui Liszti pere kolis Pariisi, üritas ta pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel
põlastusväärne, aga ka lihtsust, tasakaalukust ja hirmutav, sest tavaline elu harmoonilisust. paistis toovat üksnes häda ja viletsust. Olulisemad esindajad Claudio Monteverdi, Henry Christoph Willibald Purcelli, Antonio Vivaldi, Gluck, Joseph Johann Sebastian Bach, Haydn, Georg Friedrich Händel. Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. Pillid Suurimaks muutuseks viiuli Klassitsismi ajastul pillid
Tromboon Tromboon on vaskpuhkpill. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Trombooni nimi pärineb Itaaliast, kus on selle nimi tromboone. Tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune . Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline toru, mida nimetatakse kulissiks. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, millega koos ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Tromboon on isegi madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Kulissi eri asendeid nimetatakse positsioonideks. Tromboonil on seitse positsiooni, millega saavutatakse põhitooni madaldumist kolme tooni ulatuses. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. 19.sajandil anti tromboonidele ka ventiilid. Ventiilide avamise...
II vaatuses läheb O allilma. III vaatuses püüab ta armastatuga lahkuda, aga kuna naine ei tea kokkuleppest midagi, siis ta arvab, et mees teda enam ei armasta, O heidab talle pilgu ja kaotab ta uuesti, kuid Amor toob loole õnneliku lõpu. Nende koostööst sündis veel 2 ooperit-„Alkestis“ ja „Paris ja Helena“. Kui varem oli ooperi ajal inimestel kombeks jalutada ja vestelda, siis nüüd jälgiti kogu ooperit pingsalt vaikides. VIINI KLASSIKUD JOSEPH HAYDN (1732-1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Mozarti ja Haydni varajane looming sündis ühel ajal: Haydnil 30 eluaasta paiku ja Mozartil väga noores eas. I Kujunemisaastad(1732-1761) Haydn sündis 31. märts 1732. Alam-Austrias Rohrau külas. Paar aastat käis ta koolis Hainburgis, kus oli ka kooripoiss. Väidetakse, et tema isa armastas väga muusikat ning mängis harfi. 1740. aastal kutsus Viini Stephani toomkiriku kapellmeister ta kooripoisiks
avatud, peale Josephi oli heliloolja ka tema vend Michael ja üks tema vendadest oli laulja Viinis. 1740 aastal kutsus Viini Stephani toomkiriku kappellmeister Haydni kooripoisiks. Seal õppis ta laulukunsti, klaveri ja viiulimängu, sai ka teooria ja kompositsiooniõpetust.1749 aastal lahkus ta häälemurde tõttu toomkoolist. Vanemad soovisid, et ta jätkakas oma õpinguid vaimulikuna aga kuna see teda ei huvitanud, lõpetasid tema rahalise toetamise. Haydn elas järgnevalt üsna kasinates tingimustes, Eszterhazy vananeva vürstinna juures.Kelle poegi Haydn kolmkümend aastat kappellmeistrina teenis. Aastaid teenis ta elatist klaveritundide andmisega, viiulimänguga orkestrites ja ansamblites ning klaverisaatjana Napoli kuulsa ooperihelilooja ja lauluõpetaja Nicola Porpora juures , viimasel õppis ta väga palju ja tänu temale pääses ka Viini parematesse muusikasalongidesse.
saj. teisel poolel 18. saj keskel muutused instrumentaalkoosseisudes, iseloomulik basso continuo hakkas kaduma. Seda võis asendada heliloojapoolt kirjutatud klahvpillipartii mis oli ansamblis juhtiv. Tavalisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Vahel ka klaver viiuli, tsello või keelpillikvartetiga. Improviseeriv klahvpill võidi asendada vioolaga. Ehk siis barokktriost sai keelpillikvartet. Klassikaline instrmentaalstiil Haydni ja Mozarti loomingus kuna pihens Haydn elas sitaks kaua ja tema ajal olid muusikas suured muutused, tegi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kauppa kaasa. Tähtsaim klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartet. Aluserajaja kogu 19 saj muusikale. Mozarti komponeeris Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest - Õukondlikus maneeris missad, kontsertlikud motetid, 2 suurt vesprimuusikatsüklit ja 4 litaaniat (liturgia). Palju kirikliku instr. Muusikat väikestele ansamblitele
Franz Joseph Haydn (1732 – 1809 )Klassikalise stiili esimene meister, klassikalise sümfoonia rajaja. Sündis Alam- Austrias Rohrau külas, kus puutus lapsepõlves kokku paljude erinevate rahvaste rahvamuusikaga. Õppis Viini Stephani kiriku kooripoisina laulmist, klavessiini, viiulit, kompositsiooni. Pärast häälemurret hakkas elitist teenima klavessinisaatjana ja orkestrites pillimängijana. 1762. a. asus tööle vürst Esterhazi õukonda kapellmeistrina. Tööalaselt juhatas orkestrit ja kirjutas palju teoseid – sümfooniaid, keelpillilvartette, oopereid jne. Haydni ligi 30 aastane karjäär Esterhazy õukonnas lõppes 1790. a. seoses vana vürsti surmaga. Ta reisis järgmisel aastal Londońisse, kus ta sai lepingu 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamiseks. Teda saatis tohutu menu. 1794. a. lõi ta veel 6 Londoni sümfooniat ning ka need võeti ülihästi vastu. Viimased eluaastad elas ta Viinis, kus kirjutas missasid ja oratooriume. Suri 1809.a., maetud Vi...
heliloojate isikupära suurenemine; MUUSIKA ISELOOMUSTUS: Homofoonia; kindel helistik; dünaamika järk-järguline muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse instrumentaalmuusikat ZANRID: Klassikaline sümfoonia-Sonaat- Keelpillikvartett-Kammermuusika-Kontsert-Instrumentaalmuusika-Reekviem Avamäng HELILOOJAD: FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809):Sündis Alam-Austrias Rohrau külas. Töötas klaveriõpetajana/saatjana. Oma esimese sümfoonia kirjutas alles 1759 aastal. Ta on maailmas kõige rohkem sümfooniaid kirjutanud, kokku 104 sümfooniat! 1761 Temast sai Eisenstadtis vürst. Ezterhazy õukonnas kapellmeister. Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Tema isa oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge
Kujunesid v2lja KLASSIKALISED MITMEOSALISED muusika- vormid, mida heliloojad t2nap2evani oma teoste loomisel kasutavad: SuMFOONIA-teos sumfooniaorkestrile, 4 osa: 1.kiire, 2.aeglane, 3.tantsuline (n2it.menuett) ja 4. kiire. Sarnase ulesehitusega on KEELPILLIKVARTETT, kus m2ngi- vad 2 viiulit, vioola ja tsello. 3-osalised on SONAAT (esitab soleeriv pill) ja INSTRUMEN- TAALKONTSERT (esitab soleeriv pill ja sumfooniaorkester). 1.osa kiire, 2.aeglane ja 3.kiire. Viini klassikud olid: JOSEPH HAYDN, WOLFGANG AMADEUS MOZART ja LUDVIG VAN BEETHOVEN ROMANTISM u.1825-1875 Taas valitsesid TUNDED! Levinud oli arusaam, et muusika peab inimestele millestki k6nelema. Seetttu muutus populaarseks PROGRAMMILINE MUUSIKA-heliteose aluseks oli mingi kirjandus- vi kunstiteos, mille sisu pidi muusika edasi andma. Muusika abil kirjeldati muudki, niteks rnnakuid (nit.F.Liszti klaveriteos R2nnuaastad, kus ta kirjeldab muusikaliselt oma reisi Rooma ja veitsi).
kaunistustega meloodia asemel hakati kasutama lihtsat, selget ja sageli kolmkõladel tuginevat viisi. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Pingeliseimaks akordiks oli septakord, mis nõudis alati lahendamist. Hakati kasutama kiiret rütmide vaheldumist, vajade kirikulaadide kõrval eelisati duuri ja molli. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Klassitsismi ajastu tähtsaimad heliloojad on Haydn, Mozart ja Beethoven, keda on nimetatud Viini klassikuteks. Minu arvates on tegemist ajastuga, mil sündisid ratsionaalsed, võimsad ja geniaalsed teosed. Avastan end pidevalt jälle mõnda Mozarti või Beethoveni teost kuulamas. Õhtuti hämaras toas kõrvaklappidega kuulates on nende kahe helilooja teosed külmavärinaid tekitavad.
orkestreid ning tellida uusi muusikalisi teoseid heliloojatelt. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Tähtsamad heliloojad sel ajal olid Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Kunsti puhul aga eelistati mütoloogilist ja ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad, kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Romantism Romantism tuli 1820-1830 klassitsismi asemele, olles uus kunsti suund ja sotsiaal-poliitiline ideoloogia
olulised muutused varaklassitsistlikus stiilist klassikalise kõrgstiili parimate näidentinieelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümmfooniazanri rajajaks. Tema loomingus arenes sümfoonia õukondlikust meelelahutusest keskendunud kuulamist nõudvaks kontsetteoseks. Haydni 104 sümfooniast on kuulsamad 6 ``Pariisi sümfooniat ``, 12 ``Londoni sümfooniat``, ``lahkumissümfooniat`` Keelpillikvarteti areng on Haydni loomingus vägagi sarnane sümfoonia omaga. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti Haydni vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalseet kirikumuusikat. Hydni kaks tuntumat oratooriumi ``Loomine´´ ja ``Aastaajad´´ koosnevad lüürilistest tseenditest, mis kujutavad loodust ning inimese suhet sellega. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Vaimuliku muusikat on Mozarti loomingus üsna väike.
KUIGI TA ELAS SUHTELISELT VANAKS, EI JÕUDNUD TA KIRJUTADA NIIPALJU KUI TEMAST KAKSKÜMMEND AASTAT NOOREMANA SURNUD MOZART. TEOSEID MÕJUTASID NII PRANTSUSE REVOLUTSIOON KUI VALGUSTUSIDEOLOOGIA. BEETHOVENI LOOMINGU SAAB JAOTADA TEGELIKULT KOLMEKS: 1)VARAJANE-, 2)KESKMINE- JA 3)HILINEPERIOOD. TEMA VARAJANE PERIOOD ALGAS TEMA SAABUMISEST VIINI 1792 KUNI 1802, MIL LÕPPES SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON. SEL AJAL KIRJUTAS MUUSIKAT, MIS OLI PALJU MÕJUTATUD EELMISTEST HELILOOJATEST NAGU MOZART JA HAYDN. TEMA SUURIM EESKUJU OLI GEORG WILLIBALD GLUCK, KES SAI EELKÕIGE TUNTUKS OOPERI REFORMIMISEGA. BEETHOVEN ISE KIRJUTAS AINULT ÜHE OOPERI - ,,FIDELIO" - MIS SIISKI EI OLNUD EDUKAS, VAID PIGEM KUKKUS LÄBI. MUUSIKALISED MÕJUTUSED AVALDUSID EELKÕIGE OMA SUUNA OTSIMISEGA JA VAATE LAIENDAMISEGA JA TÖÖ AMBITSIOONI, MAHU JA KÕLA TÄIUSLIKKUSE ARENGUGA. TUNTUMAD TEOSED VARAJASEST PERIOODIST ON ESIMENE JA TEINE SÜMFOONIA, ESIMESED 6
Vaatamata Wolfgangi suurest kuulsusest ja ka kohapeal antud väga muljetavaldavast demonstreerivast kontserdist oli keisrinna väga jahe Mozartite vastu ning viimased pidid tühjade kätega koju tagasi pöörduma. Kohe kui ta oli koju jõudnud, kirjutas ta sümfoonia nr. 25 g-moll. Järgnevalt hakkas ta oma teostes orgaaniliselt ühendama kõike viimase viie aasta jooksul õpitut, sulatades omavahel kokku itaalia ja dramaatilise saksa muusika. Eriti suur mõju tema loomingul on avaldanud Joseph Haydn. 1775. aastal tellis Müncheni kuurvürsti temalt koomilise ooperi - ,,La Finta Giardiniera", mis õnnestus täielikult. Samal ajal otsis Leopold pojale paremat töökohta, sest 5 Salzburgis takistas Hieronymus Wolfgangil vabalt oma andega mängida ja luua teoseid, mis oleksid teatrid ja kontserdimajad kõik rahvast veel rohkem täis ajanud kui nad seni olid. Münchenis ei
itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. Maalikunst ja skulptuur: Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades
aasaselt trükiti tema esimesed klaverisonaadid. Beethoveni suureks unistuseks oli õppida W. A. Mozarti juures. 1787. aasta kevadel sõitiski ta Viini, et võtta tunde Mozartilt. Teade ema raskest haigestumisest viis ta koju tagasi ja kohtumine Mozartiga jäi põgusaks. Kui ema samal aastal suri, võttis ta perekonnapea kohustused enda õlule, kuna isa ei olnud selleks võimeline. Uuesti Viini sai Beethove minna alles 1792. aastal, kui Mozart oli juba surnud. Umbes aasta oli ta Haydni õpilane. Haydn kiitis küll noore helilooja tohutut annet, kuid ei mõistnud täielikult tema pisut ebatavalist ja harjumatut stiili. Selleks olid nende loomused liiga erinevad. Beethoven sai Viinis esialgu kuulsaks pianistina. Laiem tuntus heliloojana sai alguse avalikust kontserdis, mis toimus 1800. aastal. Noort heliloojat tabas raske saatuselöök. 25-aasta vanuselt hakkas Beethovenil kuulmine halvenema. Esialgu lootis ta paraneda, kuid peagi sai ta teada, et haigus on ravimatu
Charles Dickens Dickens oli inglise kirjanik, ta sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis, kus tema isa töötas ametnikuna mereväe maksukontoris. Peagi kolis perekond Londonisse. Mõne aasta pärast sattus Charlesi isa kergemeelse elu pärast võlavanglasse. 10-aastane poiss pandi tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikon...
9. Muusika bakalaureuse kirjad Aastal 1837 läks Itaaliasse. „Muusika bakalaureuse reisikirjad“, kritiseerib teravalt sealset olustikku. 10. Adam Liszt Ta oli Fernec Liszti isa. Ta oli vürst Esterhazy juures ametnik ja tegeles ka harrastusmuusikuna. Isa toetas oma poega. Oli õpetaja Ferencile alates ajast, kui Ferenc sai 5 aastaseks. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. 11. Liszt ja Ungari külastused 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Alates 1867. aastast külastas igal aastal Ungari. Asutad Budapesti Muusikaakadeemia ning tegutses seal õppejõuna. ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. On kirjutanud kokku 19 Ungari rapsoodiat. 12. Liszt ja Weimar Veetis suved Weimeris. 1848–1861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus
1. UUED SUUNAD OOPERIS 18. SAJANDIL Ajalooliselt määratletakse kunstis ja muusikas 18. sajandit klassitsismi ajastuks. Ooper on alati olnud kalleim ja erilisem muusika- ja teatrižanr ning sellepärast oli ooper kuni 18. sajandi alguseni seotud õukonnaetendustega, mida esitati erinevatel õukonnapidustustel ning mida rahastasid aadlikud. See oli ka põhjuseks miks ooperid vastasid kõrgaadli kunstimaitsele. Kui sajandi alguses valitses Euroopas tõsine Itaalia ooper – opera seria, siis 1730. aastaks arenes välja Inglise ballaadooper - kerges rahvalikus stiilis ja esindas kodanliku publikut. Sarnased etendused said populaarseks terves Euroopas terve 18. sajandi jooksul. Tuntuim ballaadooper, mis vastandus tõsisele itaalia ooperile oli 1728. aastal Londonis lavastatud ,,Kerjuseooper“, mille muusika koostas rahvalikest tänavalauludest ja teistest ooperiaariatest kokku saksamaalt pärit Johann Cristoph Pepusch, teksti kirjutas John Gay. 18. s...
ooperis.Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.On saanud ka kaks tunnustust Suure Vankri auhind (1996),Georg Otsa nimeline preemia (2002). Oliver Kuusik (sündinud 1980) on eesti laulja. Kuusik õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama's (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia,Marje ja Kuldar Sink´i nimeline esikpreemia "Noor muusik 2005".Ta on osalenud saates Kaks takti ette. Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj. nad samuti on kõik suur vormist pärit.Aga kontsertil esitleti nad väike vormis.
Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud Vastandus barokile Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat -- allegro Uued vormid ja zanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 11. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots), Kasutatakse mitme osalise teose ühe osa vormina. Nt sonaat, instrumentaalkontsert. 12. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 1. osa Allegro(kiire) 2. osa Andante(aeglane tempo) 3. osa Menuett (tants) 4. osa Finaal( kiire tempo) 13
seejärel oli see Weimari Vabariigi lipp. Vapiga lippu tohivad kasutada ainult valitsusasutused. Lipuvärvides vapi kollasel vapikilbil on kujutatud punase noka ja punaste jalgadega musta kotkast. Esimest korda on kuldsel kilbil kujutatud must kotkas olnud 13. saj. Saksa-Rooma riigi keisri Otto IV vapil. Hümn ,,Deutschlandslied" (,,Saksamaa laul"), sõnad August Heinrich Hoffmann von Fallersleben, viis Franz Joseph Haydn. Rahvuspuu on tamm, rahvuslill rukkilill ja rahvuslind valge toonekurg. Loodus Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised
- teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10. Kes olid Viini klassikud: nimeta heliloojad koos eesnimedega! Viini klassikud on klassitsismiajastu kolm silmapaistvamat heliloojat: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 11. Milline oluline muutus sai osaks sümfooniažanrile Haydni loomingus? Haydni loomingus ei olnud sümfoonia enam lihtne õukondlik meelelahutus, mida mängiti taustaks, vaid kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist (klassikaline sümfoonia). 12. Millal elas Wolfgang Amadeus Mozart? (aastad!) Wolfgang Amadeus Mozart elas aastatel 1756-1791. 13. Mozarti elulugu lühidalt
üle saja laulu. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on tema muusikas tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud, kui tema klassitsismiajastu eelkäijate omadele omane. Kolmest Viini klassikust (Haydn, Mozart ja Beethoven) kuulub Beethoven pisut hilisemasse aega, kui esimesed kaks. Mozart ja Haydn tulid muusikasse ajal, mil klassikaline stiil oli alles kujunemas ning kuulusid ise stiilinormide loojate hulka. Beethoven alustas aga siis, kui klassitsismiaja stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud. Beethoveni vanaisa oli Bonnis õukonna kapellmeister ja bassilaulja, isa tenorilaulja. Isa õpetas Ludwigile ka lapsepõlves viiulit ja klaverit. Ta oli karm ja alkoholilembene ning tahtis näha oma pojas uut Mozartit- imelast
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Musik & Kultur In Wien waren im Laufe der Jahrhunderte Komponisten von Weltrang tätig. Wiener Klassik Joseph Haydn, Ludvig van Beethoven und Wolfgang Amadeus Mozart Johann Strauss, Franz Schubert, Gustav Mahler, Franz Liszt Gustav Klimt Sigmund Freud Mozart und Beethoven Schubert und Strauss Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Johannes Brahms (1833-1897) Brahms oli saksa helilooja. Sündis ta Hamburgi linnas. Muusikust isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes S...
Sonaadivorm allegro vorm koosneb 3 lõigust: a)ekspositsioon-(antakse teema) peateema, (antiikne) kõrvalteem(lüüriline) ,pea- ja kõrvalteema vahel moduleeriv sidepartii b)töötlus teema töötlus,keskosa,arendab eksp.muusik. materiali c)repriis teema edasiarendus(kordab ekspositsiooni muusikalist materiali) Kvartett (keelpilli)-2viiulit, tsello, alt. Zanr mõeldud väikeses seltskonnas musitseerimiseks (keeruline zanr).Kõik pillid võrdse tähtsusega-polüfooniline. Haydn oli alusepanija. "Kreisikvartett" I- kiire , sonaat allegro; II- aeglane; III- menuett; IV- finaal Sümfoonia- Viini klassikaline sümfoonia oli mitmeosaline teos, millel oli kindel ülesehitus ja mõeldud süm. orkestrile. (puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid) 1) Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm(flööt,oboe,klarnet,fagott) 2) Sümf. ork. aluseks neljahäälne keelpillirühm (viiulid,vioolad,tsello, kontrabass)
kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline
piiblitseene. Samal sajandil võeti sõna kasutusele, kui vaimulik süzeeliste muusikaliste suurteoste zanrinimetusena, tekstiks oli vaba piibliaineline luule. XVII sajandi algul kujunes see välja kindlate tunnustega zanriks. Tuntud heliloojad: G. Fr. Händel (30 oratooriumi, ,,Judas Maccabaeus", kõige väljapaistvam ,,Messias" heebrea keeles sama, mis Kristus > ,,Halleluuja"), F. J. Haydn (,,Loomine", ,,Aastajad"). See ei jäänud aga ainult vaimulikuks teoseks, alates XVIII sajandist tehti ka ilmalikke kompositsioone. Eesti helilooja: R. Tobias (,,Joonase lähetamine") Passioon Ld. keeles passio kannatus, on muusikaline suurteos koorile, solistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. See kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest alatari ees, mida esitasid preestrid dialoogivormis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
