piiblitseene. Samal sajandil võeti sõna kasutusele, kui vaimulik süzeeliste muusikaliste suurteoste zanrinimetusena, tekstiks oli vaba piibliaineline luule. XVII sajandi algul kujunes see välja kindlate tunnustega zanriks. Tuntud heliloojad: G. Fr. Händel (30 oratooriumi, ,,Judas Maccabaeus", kõige väljapaistvam ,,Messias" heebrea keeles sama, mis Kristus > ,,Halleluuja"), F. J. Haydn (,,Loomine", ,,Aastajad"). See ei jäänud aga ainult vaimulikuks teoseks, alates XVIII sajandist tehti ka ilmalikke kompositsioone. Eesti helilooja: R. Tobias (,,Joonase lähetamine") Passioon Ld. keeles passio kannatus, on muusikaline suurteos koorile, solistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. See kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest alatari ees, mida esitasid preestrid dialoogivormis
Austria liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal ja eurotsooniga 1999. aastal. 3 Austria kultuur Muusika Austria oli ja on jäänud tänaseni maailmakuulsaks muusikakoldeks. Muusikaelu on Austrias alati olnud tihedalt seotud Saksamaa omaga, samuti Habsburgide keisririigiga. Vanasse Viini koolkonda kuuluvad heliloojad aitasid välja kujundada Viini klassikalise stiili, mille peamisi esindajaid on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja saksa helilooja Ludwig van Beethoven. Nende tööd olid eeskujuks 19. sajandi heliloojatele, nagu Franz Schubert, Johann Strauss, Anton Bruckner, Hugo Wolf ja Gustav Mahler. W.A.Mozart L. van Beethoven Kirjandus Ajaloolased ja kriitikud on pikalt vaielnud, kas Austria kirjandus väärib omaette uurimist või tuleks seda lugeda pelgalt Saksa kultuuri täienduseks. Need kaks on alati olnud tihedasti seotud,
ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Ludwig van Beethoven -7- Wolfgang Amadeus Mozart Klassitsism teatris Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ja...
märkmed. Ainult hulludele". Sealt algab ka peategelase enda lugu. · Harry saadab ühesuguselt päevi mööda. Ta loeb, naudib kultuuri, talub valusid, joob õhtul kõrtsides. Vihkab kodanlust kuigi oma harjumuste ja mõningate eelistustega sinna ka osaliselt kuulub. Ta väldib meelelahutuskohti, kus käib moodne muusika. Ta ei talu seda, sest see ei sobi tema maitsega kokku. Ta peab kaasaegset popmuusikat rämpsuks ja odavaks. Talle imponeerivad Mozart, Haydn, Bach ja teised klassikud. Mõtleb oma enesetapule. · Ta leiab, et tema isik on jagunenud kahkes pooleks: inimene ja stepihunt. Inimene on pool, kes taotleb kõrgemaid vaimseid ideaale. Stepihunt on aga pool, mis on metsik, tahab omaette olemist ja kes ei leia praegusest maailmast kodu, õhku ega toitu. · Oma järjekordsel õhtusel jalutuskäigul märkab ta ühes müüris vana portaali, mille kohale oli kirjutatud: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele
ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. 2.2 Maalikunst ja skulptuur Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti,
Kammerkooris ja natuke ka ooperilaval. Tema kuulsaim lauluõpetaja on olnud itaalia tenor Carlo Bergonzi, kelle nime võib leida igast vähegi mahukamast entsüklopeediast. Helen Lokuta on esinenud erinevates Eesti kirikutes, Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. On andnud ka väga palju soolokontserte ja osalenud ka suurvormidel. Oliver Kuusik on hinnatud eesti kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Uku Joller on esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil, sh Buxtehude ja Bachi kantaadid, Bachi "Magnificat", "Jõuluoratoorium" ja "Johannese passioon", Händeli "Messias" jt, laulnud ka Göteborgi Sümfooniaorkestri solistina 1995 Neeme Järvi juhatusel
Johannes Brahms (1833-1897) Brahms oli saksa helilooja. Sündis ta Hamburgi linnas. Muusikust isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes S...
esimese variandi. Ta oli teinud suuri samme see oli Paganini eeskuju ja suure töö tulemus. 9. Muusika bakalaureuse reisikirjad. Aastal 1837 läks Itaaliasse. ,,Muusika bakalaureuse reisikirjad", kritiseerib teravalt sealset olustikku. 10. Adam Liszt Oli Ferenc Liszti isa. Töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena. Oli poja esimeseks õpetajaks. Oma töö kõrvalt mängis ta Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Hoolitses poja haridustee eest, oli kogunud ka väikese rahasumma, et poisile haridust anda. Ferenc Liszti oli tema ainus laps. 11. Liszt ja Ungari külastus. Aastal 1838 leidis Liszt ajalehest teate üleujutuste kohta Ungaris. See läks talle korda ja ta sõitis Viini ning andis ligi kümme kontserti. Sealt saadud tulu saatis ta Ungarisse talupoegade abistamiseks. Aastatel 18611886 pööras Liszt suurt tähelepanu oma kodumaale Ungarile. Toetas Ungari helilooja teoseid
1 KLASSITSISM Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu. 18. sajandit on nimetatud ,,valgustusajastuks" või mõistusesajandiks, mis muutis murranguliselt tolle aja inimeste maailmanägemist. Valgustusideede levikut seostatakse eelkõige Haydni-Mozarti kaasaegsete prantsuse filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide ...
Iseseisev töö muusikaõpetuses (10 tundi ) Õp. Lii Toots "Minu meelest on muusika olemas selleks, et tõsta meid argielust võimalikult kõrgemale." (Gabriel Fauré, kirjas pojale 1908) 1. Kirjuta vähemalt 25 lauset sellest, milline koht on muusikal sinu elus. 2. Vali YouTube'st üks endale meeldiv muusikapala ja kirjuta mõne lausega, miks see sulle meeldib. Lisa link: Autor: Esitaja: 3. Ajastud. Täida tabel. Muusika ajastu. Muusika lühiiseloomustus. Tähtsamad selle Mõned sel Ajaline kestvus. Kirjuta kuni 10 lauset sellest, ajastu heliloojad. perioodil toimunud mis antud ajastu muusikas olulised sulle kõige iseloomulikumana, ajaloosündmused. erilisemana tundub. Koht ja aeg...
pooleteise tuhande muusikateose. Tema pärusmaaks olid laulud (üle 600), soololaulu muutis koguni kontsertteoseks. Samuti oli lüürilis-romantilise sümfoonia alusepanijaks, kuid tema teoste hulgas leidub veel 10 sümfooniat (kolm jäid lõpetamata), klaveriteoseid, kammerteoseid, laulumänge, 19 ooperit, 7 missat. Franz Schuberti muusika on romantiliselt tundeküllane, sageli traagiline ja järjekindlalt realistlik. Tema suurimateks eeskujudeks olid Beethoven, Mozart ja Haydn, ent ise Viini koolkonda ei jõudnud. Mees lõi uusi teoseid katkematult, ta magas prillidega, sest sageli äratasid teda muusikalised mõtted, mis vaja kiiresti kirja panna. Probleemiks oli vaid suur vaesus ja rahapuudus. Muusikat tehes võis elada, aga äraelamiseks sellest ei piisanud. Halbasid olusid trotsides ei nõustunud Schubert ka talle pakutavate töödega, kartes, et see segaks loomist, ja seetõttu kannatas tema tervis.
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelilooja ja seetõttu pidi looma palju ka tolleaegset õukonnamuusikat. Oma viimase da Ponte ooperi, “Così fan tutte” kirjutas ta 1790, olles ringreisidel Saksamaal (Leipzig, Dresden, Berliin, Frankfurt, Manneheim). 1791
Elitaarne - kirjanikud, kunstnikut jt tippharitlased Fichte, Goethe, Herder, Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine tudengid, kooliõpetajad Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt kultuuriline, mis haaras masse Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu, Haydn nii elukutse kui tegevusalade järgi rahvuslik ,,Saksamaa, Saksamaa üle kõige" Poliitiline liikumine erakondade loomine, esiplaanil 1834 Saksa Tolliliit, 1832 Hambachi peol nõutakse võitlus rahvahariduse edendamise eest rahvusriiki Rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamine 1871 2. Saksamaa ühendamine a) Saksamaa ühendamise 2 teed:
Romantism on tunnete kunst. Romantikud püüdsid oma kunstis põgeneda ühiskond- liku ülekohtu eest unistustesse, loodusesse või kaugetesse maadesse. Muusikas on palju suuri kontraste: väga ilusa ja ülla kõrvale asetati sageli kole ja jõh- ker. HELILOOJAD Tähtsamad punktid · Franz Joseph Haydn (1732 1809) "Lahkumissümfoonia", "Aastaajad". · Wolgang Amadeus Mozart (1756 1791) "Figaro pulm", "Võluflööt". · Ludwig van Beethoven (1770 1827) "Kevadsonaat", "Kuupaiste". · Claudio Monteverdi (1567 1643) "Orpheus", "Odysseuse kojutulek". · Robert Schumann (1810 1856) "Lastestseenid", "Karneval". · Franz Schubert (1797 1828) "Ilus mölrineiu", "Talvine teekond".
tema jaoks siiski kõige peamiseks. Au-väärses eas itaalia helilooja Antonio Salier suhtus noorde Beethovenisse tähelepanu ja sümpaatiaga ning viimane õppis maestro käe all mitu aastat kunsti, kuidas kirjutada õhulist ja väljendusrikast ooperimuusikat. Tema juures õppimine pakkus Ludwigile suurt rahuldust ning nende läbisaamine säilis ka pärast õpingute lõppemist. Seega sai Beethoven õpetust Viini parimatelt muusikutelt-pedagoogidelt. Suuremad tema eelkäijatest Mozart ja Haydn olid talle loominguliseks eeskujuks uues klassikalises suunas. Johann Georg Albrechts-berger võttis temaga põhjalikult läbi kontrapunkti, mille meisterlik valdamine Beethovenile teenitult kuulsust on toonud. Emanuel Aloys Förster õpetas kvartettide komponeerimise kunsti. Ühenduses uskumatu töövõimega muutis kogu see omandatud ja läbitöötatud muusikaline kultuur Beethoveni oma ajastu harituimaks muusikuks.
psalteerium ( klavessiinilaadsed pillid), surnud) harf, organistrum, flööt, salmei (2kordne roohuulik) HELILOOJAD Anonüümsed; Leonius (muusika sarnaneb Palestrina (Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rameau, Monteverdi, Lully, Corelli, Purcell, Scarlatti, Couperin, Viini klassikud Haydn (lapsena laulis kirikukooris haridus ilmaliku tantsulauluga; tegevusaeg jääb 12 Rooma lähedal Palestrinas, kogu ta elu möödus kodukohas ja Vivaldi, Bach (Saksa helilooja ja organist; eluajal heliloojana kiriku kulul; tegeles lauljate koolitamise ja orkestriga ning kirjutas saj II poolde, tema loodud organumid hiljem Roomas
Tekkis uues Viini koolkonnas 24. Seeriatehnika(dodekafoonia) a. 12-heliline rida, mille ükski noot ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud 25. A.Schönberg a. Juut, Austria, iseõppija b. Tõi dodekafoonia c. Kasutab kõnelaulu melodraama "Kuu-Pierrot" 26. Uus Viini koolkond a. Schönbergi loodud, tema õpilased, viljelesid dodekafoonilist stiili b. Arnold Schönberg, Alban Berg, Anton Webern c. Vana Viini koolkond Haydn, Beethoven, Mozart 27. George Gershwin a. Brooklynis, Vene immigrandid, mängis poes klaveril noote ostjatele b. Ühendas jazzi ja sümfoonilise muusika: "Rhapsody in Blue" c. Lugudele kirjutas tekstid Ira Gershwin d. Laulud: "I got rhythm", "Oh, Lady, be good", "The man I love" e. "Kontsert klaverile ja orkestrile", "Prelüüdid klaverile", orkestriteos "Ameeriklane Pariisis". f. Ühendatud ooper ja muusikal, Ameerika rahvusooperi sünd "Porgy ja Bess" 28
aastaks. Hoolimata sellest, et ta on riigipea, pole tal poliitilist võimu. Tema ülesanneteks on vastuvõetud seadustele alla kirjutada, liidupäeva valimised välja kuulutada, valitsuse ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine. Üht inimest saab presidendiks valida ainult kaks korda järjest ja presidendikandidaat peab olema vähemalt 40 aastat vana. Saksamaa rahaühikuks on euro, rahvuslill on rukkilill, rahvusloom kotkas ja puuks tamm. Saksamaa hümni on kirjutanud F. J. Haydn. III pealinn ja rahvaarv, teised suuremad linnad Saksamaa pealinn on Berliin. Nimi ,,Berliin" ei ole seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis tähendab sood. Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist. 1307. aastal linnastunud asulad ühinesid ja samal aastal sai Berliinist ka hansalinn. Berliin
mütoloogiast); Glucki ne tantsumuusika. ooperireform Johann Sebastian Bach Christoph Willibald Muusika arvatava Guillaume de Machaut Georg Friedrich Händel Gluck jumaliku päritolu tõttu Philippe de Vitry Claudio Monteverdi Joseph Haydn heliloojad autor anonüümne; Johannes de Muris Arcangelo Corelli Wolfgang Amadeus esimesed nimepidi Francesco Landino Antonio Vivaldi Mozart tuntud autorid Leoninus Orlandus Lassus (ehk Henry Purcell Ludwig van Beethoven ja Perotinus (12. saj.). Orlando di Lasso) Jean-Philippe Rameau Giovanni Palestrina Jean-Baptiste Lully
E il sangue Polacco and the Polish blood (ref. 7) Bevé col Cosacco, Drank with Cossacks Ma il cor le bruciò. But its heart was burnt. Stringiamci a coorte! Let us unite! Siam pronti alle morte; We are ready to die; Italia chiamò Italy called. SAKSAMAA HÜMN "Das Lied der Deutschen" ('Sakslaste laul') on Saksamaa riigihümn. Riigihümnina lauldakse tänapäeval ainult viimast, kolmandat salmi. Viis: Franz Joseph Haydn (17321809) Sõnad: August Heinrich Hoffmann von Fallersleben Deutschland, Deutschland über alles, Germany, Germany above all else, Über alles in der Welt, Above all else in the world, Wenn es stets zu Schutz und Trutze when, for protection and defense, Brüderlich zusammenhält. it always stands brotherly together. Von der Maas bis an die Memel, From the Meuse to the Memel,
prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks c) Viini klassikud - nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven d) uued instrumentaalmuusika vormid – Sonaat, klassikaline sümfoonia, keelpillikvartett, keelpillitrio, kontsert, concerto grosso, avamäng e) sonaadi osad – I osa - ekspositsioon (sissejuhatus) – peateema esitlus,kõrvateema esitlus, nende töötlus II osa – aeglane osa; III osa – tantsuline osa või rondo
vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal ja eurotsooniga 1999. aastal. [3. ] Austria kultuur 4 Muusika Austria oli ja on jäänud tänaseni maailmakuulsaks muusikakoldeks. Muusikaelu on Austrias alati olnud tihedalt seotud Saksamaa omaga, samuti Habsburgide keisririigiga. Vanasse Viini koolkonda kuuluvad heliloojad aitasid välja kujundada Viini klassikalise stiili, mille peamisi esindajaid on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja saksa helilooja Ludwig van Beethoven. Nende tööd olid eeskujuks 19. sajandi heliloojatele, nagu Franz Schubert, Johann Strauss, Anton Bruckner, Hugo Wolf ja Gustav Mahler. [1. ] Kirjandus Ajaloolased ja kriitikud on pikalt vaielnud, kas Austria kirjandus väärib omaette uurimist või tuleks seda lugeda pelgalt Saksa kultuuri täienduseks. Need kaks on alati olnud tihedasti seotud, kuid Austria kirjanduses on ka Ungari, slaavi ja romaani mõjutusi
populaarsele või levimuusikale. Eesti keeles kasutatakse selles tähenduses ka mõistet "süvamuusika". Selles töös on aga käsitletud klassikalist muusikat kui, mis on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk-, klassitsistlik või eelromantistlik muusika, mille põhilisteks vormideks kujunesid sonaat-sümfooniline tsükkel ja instrumentaalkontsert. Klassitsistliku muusika tuntumateks esindajateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsismiajastu muusika Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündinud uutest vooludest. Ajavahemikku 1720-1760 võiks pidada üleminekuajaks, eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid ning zanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus, mis sidusid heliloojad uute publikukihtide ja nende muusikalise maitsega
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...
õukonnakapellides, kuid ka kirikukappelides Muusiak muutus rõhutatult tonaalseks. ja ooperiteatrites. KLASSITSISM Nõrgenes õukonna ja kiriku võim (Suur Prantsuse revolutsioon); määravaks Muusika põhiliseks tellijaks sai haritud Kujunes välja klassikalise Vormid: valdavalt sonaadivorm; aga ka rondo ja Franz Joseph Haydn, 18. saj II pool klassiks sai haritud kõrgkodanlus. Elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja sümfooniaorkestri koosseis. varjatsioonid. Sonaaditsüklitena (1. osa Wolfgang Amadeus Mozart, 19. saj I veerand muusikaajakirjandus. tellis heliloojatelt teoseid. Õukondliku muusiku Väga populaarseks soolopilliks sai klaver
aastasel Artur Lembal teha sisseastumiskatsed ja peale nende sooritamist alustada õpinguid Carl van Arcki klaveriklassis. Professor oli väga nõudlik ja esimene õppeaasta kujunes Arturi jaoks väga raskeks. Nõuti väga palju tehnikat ja seda veel rangete nõuete järgi. Noor õpilane pidi läbi tegema käeseade õppimise, sest varem omandatu tehnika polnud nõuetekohane. Läbi võeti väga palju klassikuid. Põhilisteks said siiski Viini klassikud – Haydn, Mozart ja Beethoven. Kahjuks suri professor Carl van Arck 1902. aastal ja Artur Lemba jätkas õpinguid professor V. Tolstovi klaverklassis. Aasta lõpus astus Lemba ka pedagoogide soovitusel kompositsiooniklassi. Artur nägi, kuidas terve perekond proovis raskustega toime tulles raha teenida ja tahtis samuti sellega aidata. 15-aastaselt hakkas ta raha teenima eratundidega. Noormees käis õpilastel kodus ja teenis iga tunni pealt ühe rubla. Hiljem tõstis ta tunnitasu lausa kolmele rublale
Varaklassitsismist võib rääkida umbes ajavahemikus 1760-1780.Sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassitsismi kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810. Selle aja silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Romantism Romantism valitses muusikas umbes 1820-1880 ning see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Klassitsismilt üleminek romantismile ei olnud nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leiad juba Haydini ,,Tormi ja tungi" perioodi teostes ning Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis ,,Don Giovanni"
Klassitsismiajastu muusika oli homofooniline. Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt väga lihtsad, rajanevad kas mõnel rahvaviisil või siis kolmkõlakäikudel. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõne tantsu või marsi rütmil. Klassitsismi uued anrid on näiteks sonaat, sümfoonia, kontsert, trio, kvartett ja avamäng. Klassitsismi ajal olid armastatud ka laul ja koomiline ooper. Selle ajastu tähtsamad heliloojad olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Maalikunst - Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri jäljendamist. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad. Teoste sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patrioot-likke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust. Kirjandus - Eeskuju võeti antiikirjandusest ja arendati edasi selle traditsioone. Tegelased olid ühekülgsed, mõistuspärased ja skemaatilised. Kirjanduse funktsiooniks
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spiritua...
aastal. Peale Händeli andis Saksamaa teise barokkhelilooja Bach`i. Bach 1685 1750 Händel 1685 1759 Klassitsism Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, kasutatakse sõna "klassikaline" (lad keelsest sõnast classicus- esmaklassiline), sidumata seda kindla ajastuga. Kitsamalt on see sõna seotud kolme Viini klassikuga: Franz Joseph Haydn 1732 1809 W.Amadeus Mozart 1756 1791 Ludvig van Beethoven 1770 1827 Varaklassitsismist muusikas võib rääkida 1760 1780. Uued vormid ja zanrid jõudsid selle bachajani küpseda kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750 60ndatel oli lihtsameelne meelelahutuslik orkestriteos, arenes nüüd ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassikalise stiili kõrgalaks loetakse 1780 1810
prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Intrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile
rõõmus ega hakanud kunagi hädaldama (kui see just polnud teesklus saavutada mingit eesmärki). Eneseimetlus oli Mozartile võõras. Ta teadis oma väärtust, nimetades end "kõige andekamaks, kuid sõnal "geenius" ei leidnud ta oma mõtetes kohta. Lapsepõlves suurte austusavaldustega harjunult suhtus ta vahel irooniliselt nii publikumenusse kui ka muusikutesse, kellega koos ta töötas. Imetlust vääris nende seast ainult Haydn. Seda võime öelda tänu kirjadele, sest üleolekut välja näidata olnuks Mozarti meelest ebaviisakas või mõttetu. Mozart ei tunnetanud peaaegu terve elu enda erakordsust ja veel vähem kaugust teistest inimestest. Alles viimastel aastatel tundis ta äkki võõrdumist ja püüdis iga hinna eest sellest tundest vabaneda. Kokkuvõte Imelapse Wolfgang Amadeus Mozart elu ei olnud kerge. Ta pidi harjutama tundide kaupa pilli
orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid (konspekti lõpus lugemiseks). Kuna uus ajastu vabastas helilooja kirikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta. Uue ja oluliselt kasvanud ning muusikaga kursis oleva publiku ees saigi ennast maksma panna vaid ereda ning isikupärase väljenduslaadiga looja. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. Haydn oli veel põhiliselt õukonna teenistuses, Mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, Beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. 1720 1760 võib nim. üleminekuajaks, mil tekkisid uued vormid ja zanrid. Uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest (helide ebakõla) vaba harmooniaga, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega
aastal. Pere kolis 1850 aastal Naumburgi, kus elati Karl Ludwigi ema juures. Fredrich pandi juba viie aastaselt õppima rahvakooli ja hiljem erakooli. Fredrich ei tundnud ennast just koolis mugavalt, ta oli pisut kinnine ja vähese jutuga, kollektiivist eraldustunne jäi teda saatma kuni tema elu lõpuni. Õpingud koolis ja hiljem gümnaasiumis kujunesid talle kergeks. Õppimisest rohkem huvitus Fredrich aga poeesiast. Tema ebajumalateks kujunesid klassikud: Mozart, Haydn, Schubert, Mendelssohn, Beethoowen ja Bach. Neid kes muusikat põlgasid, pidas Nietzsche ,, hingetuteks, loomasarnasteks olevusteks" . 1858. aastal tehti Fredrichi emale ettepanek võimaldada pojal asuda edasi õppima Pforta internaadis, mis oli üks mainekamaid Saksamaa õppeasutusi. Maailmavaade, mis Fredrichil internaadis välja kujunes leidis tema poolt kajastust 1861. avaldatud essees Johann Hölderini kohta
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Valitsuse hoone Berliinis (5) 4 2.1 Saksamaa hümn Das Lied der Deutschen on kasutatud Saksamaa hümnina alates 1922.a. Muusika kirjutas Joseph Haydn, sõnad August Heinrich Hoffmann Von Fallersleben. Tänapäeval kasutatakse ainult viimast salmi. Das Lied der Deutschen Deutschland, Deutschland über alles, Über alles in der Welt, Wenn es stets zu Schutz und Truze Brüderlich zuzammen hält. Von der Maas bis an die Memel, Von der Etsch bis an dem Belt: :,: Deutschland, Deutschland über alles, Über alles in der Welt! :,: Deutsche Frauen, deutsche Treue, Deutscher Wein und deutscher Gang Follen in der Welt behalten
Schuberti laululooming 1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks zanriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu")...
Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsismi muusika oli homofoonne. Teoses oli üks juhtiv hääl, teised hääled moodustasid akordidele tugineva tausta. Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt lihtsad, rajanevad tavaliselt mõnel rahvaviisil. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõna tantsu või marsi rütmil. Suurt tähelepanu pöörati klassitsismiajastul muusikateose vormile. Püüti luua selge
,,Orpheus ja Eurydike" (1762) killustasid ooperi üksikuteks etteasteteks, retsitatiivideks ja aariateks, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Avamängud tähtsal kohal. 6 Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud sonaaditsükkel vormis mitmeosaline heliteos. 4osa: hõlmab kiire sonaadiosa, aeglase laululise osa, menueti või skertso ning rondo või kiire sonaadiosa. Viini klassikud: Joseph Haydn (1732-1809) Sündis Alam-Austrias Rohrau külas. Eszterhazy õukond(1761-1790) pöördepunktiks tema karjääris. Algusest peale kirjutas ta peamiselt instrumentaalmuusikat , sellest tulebki suur sümfooniate arv(104) ,,Lahkumissümfoonia", 24 ooperit-,,Apteeker" ja ,,Kuu maailm", ,,Armida". London ja Viin (1791-1809) sümfoonia ,,Oxford", oratooriumid-,,Loomine" ja ,,Aastaajad", hümn ,,Keisrilaul" Tal on ka oratooriume-,,Tobia tagasitulek", vokaalset kirikumuusikat(missad).
1887. a. asutati kohapeal "Ilmatari" selts, mille eesmärgiks vastavalt põhikirjale oli "...mitmehäälelist laulu ja mängu edendada ja harida ja sellega ühes ka seltskondlikku elu kõrgemale järjele tõsta." Seltsi muusikaliste ürituste peamiseks juhiks oli J. Kapp. Seda kuidas seal töötati püüavad iseloomustada järgnevad read: "Vaimustus oli suur. Harjutati ööd läbi. Kui hääled väsisid, seletas juhataja muusika suurmeistrite elust ja loomingust. Bach, Händel, Haydn, Mozart, Beethoven, Chopin, Liszt - neist teadis Suure-Jaani tolleaegne ärksam noorus juba midagi." Sellises keskkonnas möödusid Mart Saare järgnevad kooliaastad. Üks ta kaasõpilastest kirjutab helilooja 50-nda sünnipäeva puhul: "Mul tuleb meelde kihelkonnakooliaeg ja esimesed kokkupuuted Mart Saarega. Oli meid poisse viis-kuus, kes vabal ajal õppisime muusikat ja harjutasime orelil. Koolivend J. sõnas kord, kui harjutasime jälle leeritoa orelil:
) Giovanni Battista Pergolesi (ühtlasi pani aluse koomilisele ooperile, intermezzo ,,Teenija-käskijanna") III periood 1740-1770 eelklassitsistlik e. Metastasio-ooper Jasse, Johann Christian Bach (nn. Milano või Londoni Bach), Christoph Willibald Gluck. Vormid muutuvad paindlikumaks; Hasse taipas nagu Händelgi, et da-capo-aaria võib hakata takistama draama arengut. IV periood 1770-1800 Piccinni Haydn Salieri Mozart Paisiello Gluck (1779 viimane ooper) Cimarosa Juba 18. sajandi keskpaigas võis opera seria's märgata itaalia ja prantsuse ooperi lähenemist: opera seria's hakatakse kasutama rohkem koore ja accompagnato-retsitatiivi (Händelil muutus accompagnato-retsitatiiv oluliseks juba 1720. aastatel, näit. "Julius Caesar").
Rudolf Tobias (1873-1918), Aleksander Läte (1860-1948) and Artur Kapp (1878-1952). Aleksander Läte, after graduating from the Dresden Conservatoire where he studied choral composition between 1895 and 1897, settled in Tartu in 1900. There he founded the first Estonian symphony orchestra composed of students, school teachers and pupils from the secondary school. The first performance of the orchestra took place in November 1900, compositions by Haydn, Schubert and Cherubini were performed and the audience’s reception was extremely warm. Inspired by this success Läte organised two choirs to perform cantatas and oratorios. At the same time he was active as a music critic and one of the pioneers of Estonian chamber music. His most fruitful years were between 1900 and 1907. The output of the composer indicates a transition, after a long formative process, from following German patterns to a more crisp expression.
Ülesanne 1 1. Leida Võnnu valla ja Tartu maakonna kui terviku kohta järgmised vastused. a. Kui suur on liivmuldade (lõimise tähistus "l" ja "pl" kokku) osakaal (%) alla 35 (kaasa arvatu b. Leida pindalaga kaalutud keskmine boniteet (kõik mullad, kõik boniteedid). 2. Koostada korrektselt vormistatud graafik, kus vallad on kahanevas järjestuses liivmu vald BONITEEmulla liilõimispind, haPseduoboniteet Haaslava vald 47 LP sl 210.1287 48 Rõngu vald 50 M3 t3 145.1387 51 Haaslava vald 44 LP sl 112.6342 45 Tartu vald 53 KIg ls1 99.76011 54 Mäksa vald 35 LPg- sl 94.98377 36 Vara vald ...
(D) bandits 2. Quebec is a striking example of the challenges produced when two diverse groups of people live together. (A) controversial (B) characteristic (C) legitimate (D) remarkable 3. Crowd behavior is characterized as a spontaneous collective reaction to a publicly observed event. (A) a chaotic (B) a gratifying (C) an instinctive (D) an uninterrupted 4. Some languages do not contain separate words for particular colors. (A) all (B) radiant (C) uncommon (D) specific 5. Joseph Haydn was undoubtedly the most prolific of all symphony writers, and his works spanned what has been called the Classical era. (A) exemplified (B) covered (C) launched (D) interpreted LESSON 27 aptly demonstration ingredients involuntarily marvel measurable moderate odd reflection supposedly sustained symbols synthesis tangible tightly aptly adv. having a tendency to do something; adj. apt likely n
Nimetage kaks näitajat millel on kõige tugevam seos saagikusega? Leida lineaarne re Väljendada seost graafiliselt (vastava näitaja mõju saagikusele). Graafik teha must-valge ja korrektselt vorminda Suvirapsi sordivõrdluskatsete tulemused aastatel 2001…2010 date Sort Katsekoht Saak, kg/ha 1000 tera mass, g. Kasvuperiood päevades 2 Bolero Kuusiku 3140 2,84 130 4 Haydn Kuusiku 3921 2,56 131 6 Heros Kuusiku 3451 3,01 150 8 Hi Q Kuusiku 3949 3,12 126 10 Hunter Kuusiku 3336 3,01 128 12 Lara Kuusiku 3585 2,79 130
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
