Havi ehk haug Robin Merelaid Havi Haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus Click to edit Master text styles elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis. Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. Seljauim on keha Second level
haug Esox lucius. Lõheliste seltsi kuuluv haug ehk havi, KeskEestis jm ka purikas on hästi tuntud röövkala ning hinnatud püügikala, kes elutseb nii MandriEesti kui Läänemere idaosa vetes. Värvuse järgi tehakse vahet ojahaugil (tume), järvehaugil (hele, laiguline) ja jõehaugil (triibuline). Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool mai algus. Nagu särje ja ahvena puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle
Isiklikku: Esimesest abielust on Ehinil poeg Ivar ja tütar Anne. Andres Ehin on 3. oktoobrist 1975 abielus Ly Seppeliga. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 elab ta Ly Seppeli isalt päritud majas Raplas. Käes on savi käes on suur savi käes on kuum savi eemale linnast eemale linnast sõidavad savitajad kui käes on savi siis soe on merevesi üks savitaja ütles teisele: ´´Ma tunnen su vastu suurt havi´´ suurt havi!suurt havi!suurt-suurt havi! suur savi! päevad pikad! suur savi! valged ööd! kui savi on käes siis saame pahata! * * * lumi ammu ära sulas metsa veeres palju sinilolli kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle tänulikult selle eest suud sa andsid mulle Sügaval maa all elavad... sügaval maa all elavad linnud mullased linnud kui nad puhtaks pesta lööb särama rukkilille karva sulestik need linnud on põdrapõrnikpääsukesed ja sügavsinised muttkotkad nende lindudega mängib
4/29/13 Elektrimasinate ülesanded (päevaõppele soovituslik, kaugõppele arvestuslik) Oled sisenenud kui Taavi Havi (Välju) Elektrimasinad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused Tallinna Tehnikaülikool Teaduskonnad Energeetikateaduskond Elektrotehnika instituut AMM3060 Teema 8 Elektrimasinate ülesanded (päevaõppele soovituslik, kaugõppele arvestuslik) Testi navigatsioon Alustatud Saturday, 13. April 2013, 16:42 Olek Finished
Neist analüüsiti esimese kahe andmeid. Kuna haug on küllaltki paikse eluviisiga kala, siis annab iga tsoonist püütud isend teavet just selle tsooni kohta. Nende kahe tsooni kõige suuremaks erinevuseks on see, et esimene on täielikult Kasarist tuleva vee mõju all, teises avaldab (olenevalt tuultest) mõju ka Väinamerest lahte tungiv riimvesi. Kolme aasta (1982, 1983, 1984) kokkuvõttes saadi järgmised tulemused. Tabel 1. Havi lümfosarkoomide sesoonne dünaamika Matsalu lahel aastail 1982-1984 Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Kokku I II I II I II I II I II I II I N - 4 6 43 33 57 64 77 44 45 32 29 3 437 I n - 0 1 6 3 3 3 2 1 0 0 5 0 24 tsoon % - 0 17 14 9,1 5,3 4,7 2,6 2,3 0 0 17 0 5,5
Haug ehk havi ( Esox lucius ) . Haugil on noolias keha, mis on natuke külgedel lamenend. Haugi seljauim on keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Tema suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekassinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on tal valge. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, mõni kord võib ulatuda tema suurus isegi kuni 150 cm ja kaal kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka ...
3 Toitumine: Havidel on meie veekogude kõige ahnema röövli kuulsus. Nad haaravad suure aplusega esimest ettejuhtuvat saaki. Haugide toidumenüüsse kuuluvad kõikvõimalike kalaliikide kõrval mitmesugused selgrootud, konnad, veelindude pojad ja väikesed imetajad (nt mügrid). Toidu valik sõltub enamasti saakloomade ohtrusest, nad õgivad ka väiksemaid liigikaaslasid, st esineb kannibalism. Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on Hauglaste sugukonda kuuluvröövkala. 4 Pilte havist 5 Kasutatud allikad: 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Haug 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Brochet_Luc_Viatour_.jpg 3.http://www.kalastusinfo.ee/media/Image/2009_uudised/haug.jpg 4.Väike kalaraamat 5.http://www.e ope.ee/_download/euni_repository/file/244/2009_kalad.zip/2009_kalad/Esox.jpg 6.http://y.delfi.ee/norm/128275/8497939_MBhS6F.jpeg 7
Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. Liiginimi eesti Haug keeles Liiginimi ladina Esox lucius (L.) keeles Rahvapäraseid Havi, aavi, avi, purikas, purik. nimesid Kehamõõtmed Keskmine pikkus 30...80 cm, emased on suuremad kui isased. Eestis on pikim püütud haug 122 cm. Kehamass Kaalub tavaliselt kuni 0,3...2,5 kg, suurimad isendid võivad olla isegi 20 kg. Levik Levinud kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu
Tornimäe Põhikool Haug Referaat Sven Aruvee 2010 Tornimäe Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis. Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. Seljauim on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks
Esimese ettekande esitas Mall Hiiemäe, kes oli juba eakam, aga väga asjalik ja tark naine. Tema ettekande teemaks oli „Kes me oleme ja kust me tuleme?“ Naine oli teinud väga põhjaliku töö. Huvitav oli kuulata sellepärast, et ta teadis, millest ta räägib. Mõned huvitavamad faktid, mis mul meelde jäid olid need, et peeti kolme päevaseid külapühasid, mida nimetati „Maahingamispäevaks“, kus inimesed laulisd meeletult palju. Rannikualadel tegeleti kalandusega ja kuiv havi oli rituaalne toit, mis on väga maitsev. Olid tekkinud ka Iisaku- Kuremäe põliskülad ja eripaikades olid kääpad ehk matmispaigad. Mall rääkis ka eestlastest ja vadjalastest, kelle vahel on väga tugev side. Ta mainis ka seda, et vadjalase tunneb ära selle järgi, et tal on põsenukid kõrgemal. On tehtud uuring, et aastast aastasse on jäänud vadjalasi aina vähemaks ning arvatavasti praegu ei eksisteeri neid enam üldse, kui siis mõni üksik.
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume- sinakasrohelise seljaga, kes asustab
Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme. XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa kõrtsi läind Taavi ja Riida mehega(Sai raha ning tööd). Taavi tõi Jullile ja ta isale 2 havi, mis hiljem pahandust tõid, kuigi pääseti puhtalt. XVI (187-198) "Kala vargust" meenutati kui lõbusat seika. Puulõhkumistalgutest alates Orge juures, hakkasid Sessi ja Jull salaja kohtamas käima(postiljon). Isa oli mitmel pool tööd saanud ja ka Luisi elas nüüd Lahepäral. Luisi ütles, et tüdrukud kasvavad kiiremini suureks. XVII (198-210) Jull ja Sessi jäid Kristiinele vahele kuid ühel õhtul Konnamättale
saiasid, vutte e vuttisid, ühiskondi e ühiskondasid) · Alates mitm illat on normikohased nii de- kui i-mitmuslikud vormid (aedadesse e aiusse, jalgadele e jalule, kuuskedel e kuusil, nõlvadeks e nõlvuks, päevadeni e päevini) · Jalgadesse e jalusse e jalgu, kõrvadesse e kõrvusse e kõrvu, rindadesse e rinnusse e rindu, silmadesse e silmisse s ilmi · Alg: alu e algu, pelg: pelju e pelgu e pelu · Hau: havi: haugi/ haug: haugi: haugi/ havi: havi: havi · Roe:rooja: rooja ja soe: sooja: sooja. Saajad: saajade: saajasid e saaju · Järg: järi: järgi/ järi: järi: järi · Aed: aia: aeda, aeg: aja : aega, poeg: poja: poega, uig: uju: uigu. Alltüüp KONSERT · Kontserdi, kontserti, kontserdisse e kontserti, kontserdile, kontserte e kontsertisid, kontseridesse e kontserdesse
Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla haug ei kuulu. 4 Bioloogia Süstemaatiline kuuluvus Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on loomade (Animalia) riiki, keelikloomade (Chordata) hõimkonda, kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, haugiliste (Esociformes) seltsi, hauglaste (Esocidae) sugukonda ja haugi (Esox) perekonda kuuluv röövkala. (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug ) Välimuse kirjeldus Haugi värvus on tähniline, heledad vöödid kulgevad risti ja piki keha. Sõltuvalt kaldavöötme veetaimestiku iseloomust ja arenguastmest on haug hallikasroheline,
Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme. XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa kõrtsi läind Taavi ja Riida mehega(Sai raha ning tööd). Taavi tõi Jullile ja ta isale 2 havi, mis hiljem pahandust tõid, kuigi pääseti puhtalt. XVI (187-198) "Kala vargust" meenutati kui lõbusat seika. Puulõhkumistalgutest alates Orge juures, hakkasid Sessi ja Jull salaja kohtamas käima(postiljon). Isa oli mitmel pool tööd saanud ja ka Luisi elas nüüd Lahepäral. Luisi ütles, et tüdrukud kasvavad kiiremini suureks. XVII (198-210) Jull ja Sessi jäid Kristiinele vahele kuid ühel õhtul Konnamättale minnes kukkus Jull vette, jäi haigeks ja Sessi
Annik -u Aopelg -pelju Aot�iv -u Are -da � �selge�, �kindel� Arm -u Armas Armsa v. Arma Aro Arp Arva Aru Arukas Aruka Arv -u � ka �v��rtus�, �t�hendus� Ase -me Astel Astla Asu Atko Aul -i � lind Clangula hyemalis Aulemb -e Aun -a Ebe -me Edel -a Edu Edukas Eduka Eha Ehe Ehte III v. Ehm -u Elo Ere -da Ergas Erksa Ergav -a Erk Ergu Haab Haava Haigur Haigru � lind Ardea Hain -a � LE �hein� Haljas Halja III v. Hallik -a Haug Havi Haugas Hauka Hea Heameel -e Heat�iv -u Hein -a Hele -da Helemeel -e Heli Helin -a Helk Helgi Hellik -u Helm -e � �merevaik� Helmet�iv -u Helves Helbe III v. Hiis Hiie Himot -u Hink Hingu � kala Cobitis taenia Hius Hiukse � LE �juus� Hommik -u Hong -a � �vana m�nd� Hoovat�iv -u Huik Huiga v. Huigu � lind Porzana Humal -a Hurmas Hurma < �hurm� � �veri� Hurmet�iv -u H�be -da H�imulemb -e H�rak -u � LE �punane (v
kala on, seda tõenäolisemalt sisaldab ta kahjulikes kogustes metüülelavhõbedat. Uuringutega on tõestatud, et õhku hingavad kalad on resistentsemad kui lõpustega hingavad. Kalasse siseneb elavhõbe peamiselt toiduga, kuid ka lõpuste ja naha (kala lima) kaudu. Kalade lõpuste kaudu võib metüülelavhõbe imenduda ka otse vereringesse. Näite võib tuua Matsalu lahe kohta, kus haugide üheks kõige probleemsemaks haiguseks on nahakasvaja ehk lümfosarkoom. Üheks põhjuseks havi nahakasvaja tekkele arvatakse olevat havis sisalduvad kantserogeensed ained, eelkõige raskemetall elavhõbe. kõik elavhõbeda ühendid on suuresti toksilised vee-taimestikule, nende juuresolekul toimub kasvu aeglustumine. Kõrged Hg kontsentratsioonid mõjutavad ka makrovetikaid, vähendades nende idanemisvõimet. Viimase 25 aasta jooksul on Arktika vetes olevate hüljeste ning beluuga vaalade Hg kontsentratsioon tõusnud 2 kuni 4 korda. Ka soojemates vetes elavad mereimetajad on riski all,
palus elu eest. vähk andis kübara täie kalu ja mees lasi vähi vabaks. naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki. naine sai teada vähist, kes täidab soove. emandariided. mõis ja proua nimi. tahtis saada kuningaks, siis jumalaks- väh saatis mõlemad sealauta. SUUR TÜKK AJAB SUU LÕHKI. 5 VENE MUINASJUTTU (raamatust Havi käsul-vene muinasjutud, 2001)Illustratsioonid Maili Lepp "ÕEKE ALJONUSKA JA VENNAKE IVANUSKA Elasid kord eit ja taat. Neil oli tütar Aljonuska ja poeg Ivanuska. Eit ja taat surid ära. Aljonuska läks tööle ja võttis venna kaasa. Vend tundis äkitselt janu. Õde palus oodata, kuni jõuavad kaevu juurde. Oli palav ja higi juba jooksis. Vend nägi vet täis lehmasõra jälge. Vend tahtis juua, aga õde keelitas, et muutub vasikaks
Imekalad võivad olla ka vetevaimude- haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata „mereema”). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk – kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele
silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude-haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata ,,mereema"). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka
pöial-liisi tema armsa emakese juurest ära. Õnneks saab pöial-liisi konna eest plehku pista, aga suureks kurvastuseks ei leia ta enam koduteed! Nüüd peab pöial-liisi ise hakkama saama. Oma rännul kohtab ta peale kõrkide konnade veel põikpäiseid põrnikaid, ilusat valget liblikat, hoolitsevat hiiretädi ja morni mutionu. Pöial-liisi suurimaks sõbraks ja lõbusaks teekaaslaseks saab aga lahke pääsuke. Vene muinasjutud 1. Ivan-tsaaripoeg ja hall hunt- 2. Havi käsul-Elas kord taat. Taadil oli kolm poega: kaks tarka, kolmas aga tobuke. Tema nimi oli Jemelja. Teised vennad tegid tööd, kuid Jemelja lesis päev otsa ahju peal ega ei tahtnud millestki teada. Kord sõitsid vanemad vennad laadale, vennanaised muudkui teda sundima: „Mine, Jemelja,too ometi vett.“ Tema aga neile ahju pealt vastu: „Ei ma viitsi.....“. Läks aga ikkagi ja püüdis kinni havi.Havi aga paluma: „Jemelja, lase mind palun vette tagasi, sul võib mind veel tarvis minna,
Avalikuks laoks on ka terminal, kus saadetised peatuvad veoprotsessis lühiajaliselt enne edasisaatmist. Kui kliendil on vaja suuremahulisi laoteenuseid ja ta soovib, et ladu toimiks täpselt nii, nagu see talle on vajalik, on tegemist lepingulise laoga. Laoteenust ostetakse pikaajalise koos- töölepingu alusel, tavaliselt 35 aastaks. Eestis on niisuguseks lepingulise laopidamise teenuse- pakkujaks rahvusvaheliselt tegutsev ettevõte Havi Logistics AS, kes tegutseb lepingulise laopida- jana paljudes Euroopa riikides. Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laopidamise vorm. Pikaajaline leping nõuab laopidajalt sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine, kasutus- juhendite lisamine, toodete lõplik koostamine vastavalt kliendi tellimusele jne. Sellistel puhkudel tagab leping kliendile ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse teenusepakkuja poolt
f o r u sa n do u r o l a n e t ! closerto theirparents. lnterviewer: That'sawful! But there must be someadvantages to bei ngfamous.Forexampl e, havi ngal lthat mon eywouldbe gsmentModule 5 ser;#tffi$i[ nice! Peter:Eventhe moneycan sometimescauseproblems.You @ lapescriptfor Exercise 8 (p. 163) can certainlyafford to live a comfortablelifestylebut the
f o r u sa n do u r o l a n e t ! closerto theirparents. lnterviewer: That'sawful! But there must be someadvantages to bei ngfamous.Forexampl e, havi ngal lthat mon eywouldbe gsmentModule 5 ser;#tffi$i[ nice! Peter:Eventhe moneycan sometimescauseproblems.You @ lapescriptfor Exercise 8 (p. 163) can certainlyafford to live a comfortablelifestylebut the
f o r u sa n do u r o l a n e t ! closerto theirparents. lnterviewer: That'sawful! But there must be someadvantages to bei ngfamous.Forexampl e, havi ngal lthat mon eywouldbe gsmentModule 5 ser;#tffi$i[ nice! Peter:Eventhe moneycan sometimescauseproblems.You @ lapescriptfor Exercise 8 (p. 163) can certainlyafford to live a comfortablelifestylebut the
f o r u sa n do u r o l a n e t ! closerto theirparents. lnterviewer: That'sawful! But there must be someadvantages to bei ngfamous.Forexampl e, havi ngal lthat mon eywouldbe gsmentModule 5 ser;#tffi$i[ nice! Peter:Eventhe moneycan sometimescauseproblems.You @ lapescriptfor Exercise 8 (p. 163) can certainlyafford to live a comfortablelifestylebut the
nagu see talle on vajalik, on tegemist lepingulise laoga. Laoteenust ostetakse pikaajalise koos- töölepingu alusel, tavaliselt 3–5 aastaks. Eestis on niisuguseks lepingulise laopidamise teenuse- pakkujaks rahvusvaheliselt tegutsev ettevõte Havi Logistics AS, kes tegutseb lepingulise laopida- jana paljudes Euroopa riikides. Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laopidamise vorm. Pikaajaline leping nõuab laopidajalt sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine, kasutus-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
