sammalloomad. Tavaline vesikakand on ala põhiloomastiku üks juhtliike. Muudest putukatest on alal üldlevinud ehmestiivaliste vastsed. Tigude hulgas on juhtvormiks harilik keeristigu. Võrdlemisi tavaline ja arvukas on piklik punntigu ja rändtigu, vesiking ja mudatigu on alal haruldased ja vähearvukad (Kumari, 1985). Karikloomadest on kõige tavalisem meririst Haberman, 1970). Matsalu vesikond on kalarikas. Siin elutsevad haug, latikas, särg, säinas, koha, ahven, angerjas ja teised (Miilmets, 1981). Matsalu lahes võib kohata ka meritinti ja vimba (Haberman, 1970). Rannaniidud Rannaniidud moodustavad Matsalu lahe ja Väinamere ääres pideva vööndi, katkedes ainult luha kohal (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu kasvukohatüüp. Seda sellepärast, et mullad, mis seal levivad on peamiselt ranniku-gleimullad
On alust arvata, et peale pilliroo kasvab Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus-penikeel, harilik konnarohi, kamm-penikeel, nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg, ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008). Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakaid,
2. 1. Peamised toiduained Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. (Toitlustus alused 2012) Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit- ja keedutaigen. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. (Wikipedia 2012) 2.2. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse üldiselt ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, samas teise puhul ohtralt
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla...
Sõtke jõe pikkus on 24 km ja valgala pindala on 93,7 km². Sõtke jõgi saab alguse Kurtna järvestiku põhjaosast Isanda järve lähedalt ja suubub 22 km kaugusel Sillamäe paisjärve. Linnas on jõgi kolme tammiga paisutatud Eestis ainulaadseks veehoidlate kaskaadiks. Suurima paisjärve veepeegli pindala on 30 ha ja keskmine sügavus 7 m. Järve kaldad on järsunõlvalised. Jõe vesi on pruunika värvusega, sest jõgi saab alguse soiselt alalt. Põhilisteks kalaliikideks on ahven, särg, haug ja latikas, leidub jõevähki. Balti klint Merelt vaadatuna kerkib Põhja-Eesti rannik järsu tumeda seinana, mis rannale lähenedes laguneb rohekateks, mustjaspruunideks, kollakateks ja valkjateks triipudeks. See on kivist looduseraamat, silmale avatud ja käega katsutavate kivist lehtedega. Merepark Merepark asub Sillamäe kirdeosas, Soome lahe kaldal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Pargi pindala on ligikaudu 20 ha. Merepark on linna suurim puhkepark
1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõeväh...
Toiduhügeen Toidumürgistuse põhjustajad a. Nakatunud inimese kontakt toiduga b. Valmistoidu või tooraine ristsaastumine c. Seadmete ja tööpindade halb puhastamine d. Temperatuuri reziimide rikkumine a) toidu mitte küllaldane jahtumine b) mitte küllaldane kuumutamine e. Ristsaastumine on valmistoidu kokkupuutumine toorainega või puhastamata pindadega või mustade käte/ haige inimesega. Toidu ohutuse tagamine sisaldab järgmisi tegevusi: f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele h. Tehnoloogilise protsessi etteantud näitajate järgimist i. seadmete tööpindade ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja defenitseerimist j. Tootmisruumides nõuetekohase puhutuse tagamist k. Töötajate üldiste hügeenireeglite tundmist ja isikliku hügeeni tagamist l. Kontroll süsteemide efektiivset toimimist...
raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa. Mageveekalad: Koha, ahven, kiisk, särg, latikas, nurg, haug, viidikas ja säinas. 13. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Meri ja mererannik on elupaigaks suurele arvule linnuliikidele. Merepildis on linnud üheks silmapaistvamaks loomarühmaks, ning annavad sellele rohkesti ilu ja omapära. Seotus merega on erinevatel linnuriikidel suuresti erinev. Osa liike veedavadb peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles alles pesitsusperioodiks väikesele saarekesele, kuid teised liigid on valinud enadale püsivaks elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde,
maakimalane (Bombus kimalane (Bombus) mesilaslased, mesilased lucorum) (Apidae), ülemsugukond mesilaselaadsed (Apoidea) ojasilm (Lampetra planeri) jõesilm (Lampetra) silmlased (Petromyzontidae) jõeforell (Salmo trutta fario) lõhi (Salmo) lõhilased (Salmonidae) haug (Esox lucius) haug (Esox) hauglased (Esocidae) karpkala (Cyprinus carpio) karpkala (Cypriunus) karpkalalased (Cyprinidae) tursk, atlandi tursk (Gadus tursk (Gadus) tursklased (Gadidae) morhua), alamliik tursk, läänemere tursk (Gadus morhua callarias) latikas (Abramis) latikas (Abramis) karpkalalased (Cyprinidae) särg (Rutilus rutilus) särg (Rutilus) karpkalalased (Cyprinidae)
Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel. Vibrioos võib esineda ägedalt ning on suure kalade suremusega, kuid ilma kliiniliste haigustunnus teta või siis kroonilise vormina. Eestis on vikerforellidel diagnoositud vibrioosi kõigis mereveelistes kalamajandites.Haiguse välised tunnused on kalaliigiti erinevad
reostunud järvedes, palju on taimerikastes järvedes. Hapnikurikast ja toitesooladevaest keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 280-281) Kalastik Väikejärvede kalastikus on arvatavasti umbes 30 liiki, neist sagedaimad ahven, haug, särg, koger, linast, latikas, roosärg, kiisk, luts, mudamaim ja viidikas. Haruldased on ojasilm, jõeforell, rääbis, peipsi siig, peipsi tint, teib, säinas ja võldas. Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesisaldusega järvedes. Liigivaene on näiteks madalate kinnikasvavate düseutroofsete või hüpereutfrootsete, sageli täielikult ummuksisse jäävate järvede kalastik. Kalade ummuksisse jäämist põhjustab järvede tugev eutroveerumine
lindude ohvriks(joon 2). Joonis 2. Liguloosi tekitaja arengutsükkel 11 Trienoforoos Triaenophorus'e perekonna paelussidele on kalad nii lisa- kui definitiivseks pere meheks.Tekitajaks on Triaenophorus nodulosus. Suguküpsed isendid on 1530 cm (vara kevadel6080) pikad ja 0,20,4 cm laiad. Täiskasvanud paelussid parasiteerivad peamiselt haugisooles. Lisaperemeheks on ahven, luts, kiisk, haug, forell ja mitmed teised liigid, kelle lentsüsteerunud plerotserkoidid lokaliseeruvad peamiselt maksas. Röövkala soolest satuvad parasiidi munad koos kala väljaheidetega vette. Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe
Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. 11. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Reastades ökosüsteemi organismid toitumissuhte alusel saame toiduahela. Toiduahelad moodustavad toiduvõrgustiku, kuna reeglina toitub liik mitmest teisest liigist. Toiduahelas märgitakse energia (toidu) liikumise suund noolekesega, näiteks: sarapuu (pähkel) orav nugis kotkas, või fütoplanton zooplankton viidikas haug. Toiduahel algab enamasti tootjaga (taimega), kuid näiteks putuktoiduliste taimede (huulheinad, võipätakad) puhul ei pruugi see nii olla. Surnud orgaanilise aine järkjärguline lagundamine toimub eri liikide esindajatest moodustunud laguahelas. Laguahela lõpetavad mikroobid, kuna nad muundavad laguahelas järjest lihtsamateks ühenditeks lagundatud ained anorgaanilisteks aineteks. Need on tootjate poolt taas kasutatavad. 12
Suhtumine hundisse oli kahetine ka mujal, mitte ainult Eestis. Hundi nimetamist tuli eriti vältida karjas olles ja söögi ajal, et temas mitte isu äratada ja teda ligi kutsuda. Lugupidamisest hundi vastu räägivad paljud pärimused. Tunnustatud oli tema õigus saagile, selle paratamatu kaotusega arvestati igas talus kui hundi “jaoga”, mille ta pidi saama. 27. Nimeta erinevaid veevägesid 1. Kotermann 2. Pottermann 3. Laevavaim 4. Eriline kala – hiiglasuur – haug, anomaalne – kuldkalake, suur vähk 5. Emajõgi 6. Kujutlus mere emast 7. Kalade karjased (peremehed-võivad esineda inimkujul) 8. Veehaldjad 9. Näkk – vette uppunud või uputatud inimene 10. Veeviha – veest saadud haigused(surnutega seotud veeviha) 11. Järvede rändamine 28. Millist tuld ei saanud kustutada veega? Põhjenda, mida siis tehti? Äiksetuld? Prooviti mulla või musta kanaga? 29. Tõlgenda endelist situatsiooni
surusääsklase vastsed, ühepäevikulise vastsed, kihulase vastsed, väheharjasussid, ehmestiivaliste vastsed. Kalastik. Kirjanduses on olnud andmeid 14 kalaliigi – jõesilmu, lõhe, meriforelli, harjuse, haugi, angerja, särje, lepamaimu, roosärje, linaski, viidika, vimma, kogre ja ahvena leidumise kohta Jägala jões. Katsepüüke tehti 1991. aastal seitsmes uurimislõigus. Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe. 1991. a uurimistel jõevähki Jägala jõest ei leitud. Jõe seisund. Jõe vesi on Kiigumõisast kuni Kehrani keskmise toitelisusega ja Anijast kuni Jägala-Joa lõiguni rohketoiteline. Vesi on suplemiseks kõlbmatu ainult mõnes üksikus piirkonnas. Fosforiühendite reostus jões viimaste uuringute kohaselt puudus, kuid laialdaselt on levinud lämmastikureostus.
Valga Põhikool EESTI RAHVUSPARGID Referaat Vlada Trussova 8.A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Valga 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Karula rahvuspark.......................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................5 Loodus.....................................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................6 Loodus...............................
Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) 3)Missugune tähtis elund on kaitstud koljuluudega? Aju 4)Mille poolest erinevad saluvöötteo ja salulehelinnu vereringe? Salulehelind- selgroogne, suletud vereringe Saluvööttigu- selgrootu, avatud vereringe 5)Võrdle rohutirtsu ja rohukonna toest. Rohutirts- kitiinist lubiainest või lihastest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Rohukonn- luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) 68)Sarnasused Halljänes ja haug:1)selgroogsed 2)suletud vereringe 3)toes paikneb keha sisemuses Ristämblik ja kiritigu:1)selgrootud 2)avatud vereringe 3)toes paikneb keha pinnal 69)Kes loetletud loomadest on selgroogsed ja kes selgrootud? 1)jaanimardikas- selgrootu 2)värbkakk- selgroogne 3)mudakonn- selgroogne 4)krabiämblik- selgrootu 5)laanepuuk- selgrootu 6)meririst- selgrootu 7)kilu- selgroogne 8)kaelkirjak- selgroogne
Nakkepüünised Seisevvõrgupüük Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevõrkudega võob püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma. Lubatud nakkepüünised on: 1) nakkevõrk ehk võrk selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude
Maitseroheliste kilohinn kaup ühik ühiku hind tüümian adzika (terav) kg 2,73 petersell aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano avokaado kg 3,69 spinat baklazaan kg 1 balsamico (pals...
Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseis. Imetajad -suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest uruhiir. Rabad Putukad -u. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. Ämblikud -üle 180 liigi ämblikke, puisrabades ja rabamännikutes ristämblik. Kalad -kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt ahven ja haug. Kahepaiksed -rohukonn, veekonn. Nõmmerabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilik. Roomajad -puhmarikaste peenramätastega rabaosades kohtab sageli arusisalikku. Raba servaaladel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata ka rästikut ja vaskussi. Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist
Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel. Vibrioos võib esineda ägedalt ning on suure kalade suremusega, kuid ilma kliiniliste haigustunnus teta või siis kroonilise vormina. Eestis on vikerforellidel diagnoositud vibrioosi kõigis mereveelistes kalamajandites.Haiguse välised tunnused on kalaliigiti erinevad. Vikerforellil täheldatakse
Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani. Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil. Kalad ja jõevähk Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid. Kokku on siit leitud 21 liiki kalu. Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger ja angerjas. Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas. Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale.
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Jõhvi Gümnaasium Kullilised Referaat Kain-Theodor Merilai 7.a klass Õpetaja Tiina Gaskov Jõhvi 2012 2 Sissejuhatus Minu poolt koostatud referaadi sisuks on bioloogias õpitavad röövlinnud. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad." 3 Toonekured Valge-toonekurg Valge-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu t...
käokuld, võsu – mägisibul, siberi võhumõõk ja kobarpea (Remmel 1978). 4.2 Loomastik Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. Seetõttu väärib esiletõstmist siinne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978). Vooremaa järvedes on esineb 18 kalaliiki. Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask, mudamaim, luts koger ning ka luukarits. Tähelepanuväärne on Saadjärves esinev rääbis.Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas, säinas, siig, koha, sevani hramulit, järvelõhe ja –forell, koger, hõbekoger ja riipus. Siberi päritoluga peled on hästi kohanenud Kuremaa järves (Remmel 1978). Vooremaa järved moodustavad sisevete rühma, kus suhteliselt väikesel pindalal pesitseb liigirohke linnustik (suure isendite arvuga)
Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu, haug, tuulehaug, angerjas, säinas, latikas, tursk, luts, koha, vimb, siig, särg, lest, lõhe, forell jt. Haruldane liik on tuur, kelle püüdmine on keelatud. Siiski juhtus nii, et 1996. aasta maikuus jäi Seanina kalurite mõrda kinni 3 meetri pikkune tuur, millest valmistati mulaaz, mida võib näha Kuressaares Saaremaa Muuseumis. MUHU MUISTENDEID TONDIKIVI Lehtmetsa ja Lõetsa küla vahel tee ääres on suur kaheks pooleks lõhenenud kivi.
Valguvajadus väljendub ka suurenenud magusavajaduses. Organism suudab ühest toidukorrast omastada kuni 30g valku, seepärast peaksid valgud olema jagatud väiksemateks portsjoniteks. Liigne valgutarbimine võib kaasa tuua allergilisi reaktsioone. Valku sisaldavad toiduained: Nahata kanafilee, nahata kalkunifilee, tuunikala, krabi, vähk, lõhe, forell, krevetid, munavalged, loomaliha, 10% või väiksema sisaldusega juust, tursk, haug, latikas, rasvata kohupiim, rasvata kodujuust, jogurt(mitte üle 1% rasva), tofu, sojakohupiim. SÜSIVESIKUD 1g-4kcal On organismi põhiline energiaallikas. Jagunevad: Lihtsüsivesikud, mida sisaldab värvuselt hele toit (mesi, suhkur, valge riis, makaronid). Annavad kiiresti energiat, samuti läheb kõht kiiresti tühjaks. Liitsüsivesikud, mida sisaldab tume toit (tatar, pruun ja metsik riis, teraleib).
Pärnu jõega). Jõe pikkus 100 km, valgala 3000 km². Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul, ühtlasi läbib ta kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Navesti jões võib leiduda kuni 18 kalaliiki, nende seas jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, latikas, luts, ahven ja kiisk. (vikipeedia.ee) 15 SOOD Viljandimaa suurimad sood (ha) Soosaare soostik 12 671 Kuresoo 10 847 Ördi 7 154 Parika 3 420 Valgeraba 3 379 Meleski 2 756 Kohvisoo 15501 Õisu 1 454 Halliste 1 148 Leie 1 137 Umbsoo 910 Kõksa 904 Pahuvere 875 Veelikse 868 Napsi 851 Raudna 821
P Tükike väherasvast grill-lammast või kalkunit Õ Mitte midagi!!! ¤ naturaalkotlet - 200 gr vasardatud veiseliha praetuna ¤ maitsestamata jogurt - ehk kefiir, kodujuust ehk raejuust ¤ lehtsalat - põõsas korraga, spinat paarsada grammi keeta või aurutada ¤ puuvili õun, pirn, apelsin, mitte banaan, sidrunist aitab mahlast ¤ väherasvane kala tursk, mintai, haug, luts, punaahven, forell, koha, siig ¤ päeva- ja õhtusööke võib omavahel vahetada Dieedi järgiale soovitused: Dieedi käigus on soovitav juua vett vähemalt 2 liitrit päevas. Dieet kestab täpselt 13 päeva, sell sõna-sõnalise sooritamise juures peaks kaal vähenema 7-30 kg. 13 päevane ainevahetusdieet on nõudlik, ent see-eest tõhusa toimega. Dieet ei ole traditsiooniline, selle eesmärk on vaid ainevahetuse kiirendamine (põlemine). Kui dieedi ajal jood klaasi veini või
http://www.healthpowerhouse.com/media/Rapport_EHCI_2007.pdf Euroopa EAA 2005 = Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri analüüs 2005. Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Koole käsitlev Euroopa koostöökava. Brüssel, 2008. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0425:FIN:ET:PDF http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0425:FIN:ET:PDF Haug, E.; Torseim, T; Samdal, O. (2009). Local school policies increase physical activity in Norwegian secondary schools. — Health Promotion International, 25 (1), 63–71. Heidmets, L.; Samm, A.; Sisask, M.; Kõlves, K.; Visnapuu, P.; Aasvee, K.; Värnik, A. (2009). Depressiivsete ja suitsidaalsete kooliõpilaste seksuaalkäitumine. – Eesti Arst, 3, 156– 162. Jamie Oliveri koolilõunad 2010. ETV saade, 4/4, 28.02. Inglismaa 2005. Jürgenson, M. (2008, aprill 05)
Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) Sgk elektriangerlased N. elektriangerjas Sgk karplased N: karpkala, koger, särg, säinas, viidikas, vimb, linask, latikas Sgk pardkalad N: säga, kohversäga, elektrisäga 16.3.4.4.3. Selts haugilised Uimed pehmed, rööveluviisiga Sgk hauglased N: haug 16.3.4.4.4. Selts angerjalised Keha pikk ja madujas. Kõhuimed puuduvad, pehmed uimekiired, sabauim nõrgalt arenenud. Sgk angerlased N: angerjas Sgk mureenlased N: mureen Sgk mereangerlased N: mereangerjas 16.3.4.4.5. Selts tuulekalalised Sihvaka kehaga, luud rohekad.
juurdepääs ja rahu kudealadel ning pidada kinni olemasolevatest püügipiirangutest. 2.3. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv Alates 1990 aastatest on külmaveeliste kalade nagu rääbise, siia ja lutsu ning 2007. aastast ka tindi saagid madalseisus. Rääbisevaru on näidanud mõningast paranemist ja kahel viimasel aastal on lubatud 15 tonnist töönduspüüki. Seevastu tindipüük on lähiaastatel välistatud. Sooja- ja mõõdukaveeliste kalade nagu koha, ahven, latikas, särg, kiisk ja haug saagid on keskmisel või heal tasemel. Peamiseks püügikalaks viimasel neljal aastal on olnud ahven, latikas, koha ja särg. Peipsi tindi, kui koha meelistoidu arvukus on pikemas perspektiivis langeva trendiga, mis võib tulevikus negatiivselt mõjutada koha järelkasvu ja põlvkondade arvukust. Ahvena- ja latikavaru on heas ning koha- ja särjevaru keskmises seisus. Lisaks on haugivaru seisund paranenud ja võimalik on saagi suurenemine. Säästlik majandamine kindlustab
valgeamuur ja eesti vetest on kõige taimtoidulisem roosärg, kes peamiselt sööb vetikaid ja veetaimi LOOMTOIDULISED LOOMAD Loomtoiduline on loom, kes toitub - üllatus-üllatus - teistest loomadest. Sellised on näiteks kõik kiskjalised ja röövlinnud. Loomtoiduline loom võib olla omakorda saakloomaks mõnele teisele röövloomale. Meie vete röövtoidulised kalad, kes toituvad peamiselt teistest kaladest on nt haug, tursk ,ahven ja koha. Kahepaiksed on peamiselt loomtoidulised, nät järvekonn(lemmiksöök: väiksemad kalad), kärnkonn (lemmiksöök: nälkjas, putukas, vihmauss). Roomajad: enamik on loomtoidulised. Ei ole väga valivad, neelavad alla kõik, mida kätte saavad. Krokodilliliste toiduks on näiteks linnud, kalad, imetajad- Nastikule maitseb hiir, konn, sisalik ja kui hästi läheb siis ka linnupoeg. Loomtoiduliste puhul ei tähenda see seda, et nad söövad ainult liha
· Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel. · Elati suurperena - 4 põlvkonda koos. b. Tööriistad ja tegevusalad: · Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved. · Luust ja savist ahing, tuur, harpuun, õngekonks. · Küttimine, kalapüük ja korilus. · Rändlev eluviis. · Koer esimene ja ainus koduloom. · Kütiti põtru, karusid, metssigu, kitsi, ürgveisi. · Kalapüük haug, angerjas, räim. · Korilus metsaandide korjamine toiduks. Leitud on kõige rohkem põdraluid (2/3). 2. Neolitikum (u. 5000-1800 eKr) Elanikke umbes 2000. Keraamika kasutuselevõtt. Jätkuvalt rändlev eluviis. a. Kammerkeraamika kultuur (u. 4000 eKr): · Savinõud ilustatud kammitaolise riista abil. · Paremini töödeldud (lihvitud) tarbeesemed. · Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas.
zooplanktoneid, sest muidu fütoplanktonid hävineksid. Sama lugu on ka teiste lülidega, ei saa olla söödavat vähem, kui on sööjaid. Üldse on tipptarbijaid kõige vähem, sest neid ei söö keegi ning kui neid oleks rohkem, hakkaksid nad sööma teiste lülide toitu ja tasakaal toiduahelate vahel kaoks. 5.Ökosüsteem kui tervik Toiduahelad 1) zooplankton nuivähk kaheksajalg tiigerhai 2)korallid paljaslõpulised ogalikud lõhe haug 3)fütoplankton zooplankton lehviklased ingelkala noolhaug Toiduahelate võrgustik zo Fütoplankt oplankton krevetid vähilised ingelkala mudahüpik korallid tiigerhai
Hommikusöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 09.00 1.variant Kodujuustutortilla Kodujuust 4%/ või kanafilee 50 2 spl kuhjaga Hapukoor, 20% 15 1 spl Kurk söö palju tahad Pähklid (metsapähklid/mandlid/kreeka pähklid) 16 8 tk Tomat söö palju tahad Täisteratortilla 52 2tk 2.variant Omlett puuviljaga Seemneleib 70 2 viilu Kanamuna 80 2 muna Pirn või õun 75 1 väiksem Värske salat söö palju tahad 3.variant Kaerahelbepuder singilei...
Kala Rasv ja valk. Veesisaldus 50-85 %, mida lahjem, seda rohkem vett. Tursas 0,5 % rasva , 85 % vett. Samas on tursamaks väga rasvane ja sisaldab palju D ja A vitamiini. Võta arvesse, kus rasv paikneb, tihti siseelundite ümber. Vanemad rasvasemad, sügisesed rasvasemad, enne kudemist rasvasemad. Angerjas kuni 50 % vett, ~33 % rasva Valke kalas keskmiselt 14-22 %. Vähe sidekude, peamiselt kollageen, kuni 5 % Lahjad, kuni 2% rasva: tursk, luts, koha, haug, ahven Keskmise rasvasusega, kuni 5 %: kogred, karpkalad, latikad, tindid, räim (4%) Rasvased, üle 5 % : kilu, siig, rääbis, lõhe (8,6) Eriti rasvased, üle 15 % rasva: angerjad, heeringas, lõhed (10-18 %), viidikad ~50 g lõhest võib saada päevase vajaliku kogude -3 rasvhappeid, lõhe valgusisaldus 17-20 %. P, Zn, J, Se Laiuss - külmutada ka ööpäev -20oC või kuumutada läbi +70oC Raskemetallid, dioksiinid Muna. Kas muna pesta
Jõed toovad rohkesti mineraal- ja toitaineid ja teevad järve rohketoiduliseks. Reostavad väetisained lämmastik ja fosfor - pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Eutrofeerumise selgeks märgiks on roostike kiire laienemine ja elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine viimastel aastakümnetel Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956.a. üsna pidevalt täiendatud
The coastline is washed by the tidal system twice a day. Britain´s speciality is the man-made scenery. Each part of the country has its peculiar geographical features. England Indented / n'dentd / sakiline Estuary / 'estjr / suudmelaht Watershed / 'w:td /veelahe Pike / pak / haug Rugged / 'rgd / konarlik, karm Meadow / 'med / aas, heinamaa England features mostly low hills and plains. The Pennine Chain runs from the north to south, splitting northern England into western and eastern parts. The Lake District in situated in the north-west of England and there are the most beautiful landscapes and the highest peak in England is Scafell Pike (978 m)
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
Pealagi on linnul hele, nokast alates kulgeb üle silma kuni tiibade alguseni tume ristvööt. Tiivanukid on alt mustad. Hoosuled ja sabasuled on altpoolt tihedalt tumetriibulised ja näivad seetõttu hallidena. Keha ülapool on pruunikashall. Jalad on kuni jooksme lõpuni paljad, küüned ja nokk on mustad. Kalakotkas on kalatoiduline lind. Toitumisretkele lendab sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga kahekilone haug pole samuti tema eest kaitstud. Kui kalake "ei näkka", jääb kotkas lühikeseks ajaks konna- või hiiredieedile. Kalakotka elupaigaks on soostunud metsad. Pesapuuks valib peaaegu alati kõrge männi, mille latva rajab laia pesa. Täiskurnas on 2...3 muna, järeltuleva põlvkonna eest hoolitsevad mõlemad vanemad, üks mune haududes, teine toitu tuues. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alles augusti lõpuks ja vahetult pärast lennuvõimestumist sooritavad
Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn.Kunda kultuuri.Levinud on see kultuur Läänemere idaranniku maades,alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.Nad rajasid asulad veekogude lähedusse (kalapüük, küttimine), paremad liiklemisvõimalused (järved, jõed) kui tihedad metsad, elati ritvadest püstitatud püstkodades, püstkoja keskel tulekolle, rahvas pärit lõunast, Euroopast, soome-ugri hõimude esindajad, protoeurooplased (sõnad meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must, sugu, jt), europiidne päritolu; rändav eluviis - Tööriistad ja tegevusalad.Valmistati tööriistad kivist,luust ja sarvest,aga kindlasti ka puust.Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi.Kuna seda leidi Eestis vähe kasutati arvukalt ka kvartsitükke.
aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg, händkakk, musträhn, väike-kärbsenäpp, tuuletallaja, hiireviu jpt. Loodushariduskeskuseks plaanitava hoone akendest saab jälgida valge-toonekure pesa ja talilindude söögipaika, mida külastab kuni 24 liiki linde. Mõisapargi tiikidel pesitsevad sinikael-pardid ja rääkspardid
Sagedamini on kohatud teda rannikualadel- eriti aga Kirde- Eestis, Soome lahe rannikukul ja saartel (eriti Mohni saarel). Saabub enamasti novembris ja lahkub märtsis-aprillis, üksikuid kohatakse maini. Sagedamini vaadeldakse Eestis lumekakksevu detsembrist, teistel aastatel veebruaris ja märtsis . Saagis on esinenud jänes, naarits, nirk, uruhiired, mügri, kaelustuvi, pardid (sinikaerpar ja aul), põldpüü, hall-vares, harakas ja haug.(T. Randla, 1976) III kaitsekategooria kaitsealune liik. Eestis on ta eksikülaline. (eoy.ee) Sooräts: II kategooria kaitsealune liik. Umbes haki suurune kakk, tiheda musta kirjaga ja ookerkollase sulestikuga. Sulgkõrvu asendavad nõrgad sulgkühmud, mida kergitab ärevuses. Esinevalt kõrvukast rätsust on tal lühem saba ning kõikuv lend. Mängul laksutab tiibadega, hääl köhiv "käv..käv..käv..". Aktiivne nii öösel kui päeval. Üldpikkus 37 cm.
müsli (praetud kaerahelbed suhkru ja rosinatega), leib (magus-hapu, rukkileib, põrandaleib, vormileib), sepik, kaeraküpsised, odrakarask, kaerakile, sai, kakud (kuklid), kuivatatud kooritud ja koorimata hernes, uba, martsipan, sokolaad, halvaa, vürtsikilu, sprotid, räimerullid, praetud räimed, marineeritud räimed, soolatud räimed, marineeritud angerjas, suitsulest, kuivatatud lest, kuivataud tint, suitsuangerjas, praetud ahven, suitsurääbis, praetud haug, vähesoola kala/vähesoola vimm ("äkiline"), silmud, soolaforell, suitsuforell, lõhe (magevee) soolatud, suitsutatud, värske kala: ahven, räim, koha, lest, latikas, forell, dessert õunavein, viin, liköörid (vana tallinn, gabriel, agnes), hele õlu, tume õlu mõdu, kali, hapu taar, õunamahl, marjamahl (sõstrad, aroonia, astelpaju), piima-, hapupiimajoogid, taimeteed EESTI TOIDUD Eesti eelroad: heeringad sibula ja hapukoorega, suitsuangerjas (suitsutatud või marineeritud,
omakorda suurendab mikroorganismide, väikeste molluskite, koorikloomade, putukate vastsete ja tõukude hulka vees. Nimelt need organismid asuvad veekeskkonnas toiduahela kõige alumisel astmel. Selle tulemusena soodustatakse “kaubanduslike” isendite arengut ja tagatakse nende parem areng võrreldes looduskeskkonnaga. Mageveekasvanduste puhul on kasvatatavateks liikideks sõltuvalt piirkonnast jõeforell, siig, paalia, angerjas, koha, haug ja erinevad karpkala, säga, tuura, vähkide ja konnade liigid. Selle tegevuse tulemusena on omal ajal Euroopasse sisse toodud mitmed võõrliigid, nagu vikerforell, ojapaalia, karpkala ja erinevad konnade ja vähkide liigid. Laguunides ja rannikuäärsetes tiikides paiknevates mereveekasvandustes kasvatati asukohast sõltuvalt huntahvenat, angerjat ja erinevaid meerikogre, meripoisuri, tuura, krevettide ja rannakarpide liike. Molluskikasvatus
pidevalt kahanenud. Eestis elab praegu kahetuhande saarma ringis. Elupaigana eelistab vaikseid jõekaldaid, järvesid ja ojasid, vahel ka mererannikut. Saarmas on kohastunud poolveelise eluga. Näiteks suudab 7-8 tundi järjest ujuda kiirusega 1, 5 2 km / h . Pesapaigaks on jõekaldale puujuurte vahele kaevatud urg, magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. (Loomade elu saarmas) Toitumine Saarmas on lihatoiduline, sööb kalu (näiteks ahven, haug, forell), vahel muid selgroogseid (nt. Veelinnud, mügrid, rotid) ja selgrootuid ( vähid, krabid, ussid). ( Saarmas, loomade elu) Järglased Saarmas sigib igal aastajal, tiinus kestab neil 61- 63 päeva. Pesakonnas 1-5 poega. Aasta või paari kohta on üks pesakond. Pojad on pimedad kuni 35 päeva. Emapiimast võõrduvad 16 nädalaselt ja poegade eest hoolitseb ainult emaloom ning pojad jäävad tema juurde ligi aastaks. Saarmate eluiga on
alad (nt karjäärid, õuealad). Must-toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest (5). Must-toonekure põhitoiduks on igasugused kalad ja kahepaiksed (2) harvem väikesed imetajad. Toitu jahitakse aktiivselt liikudes. Saagi püüdmisel veest on iseloomulik avatud tiibadega varju tekitamine. Eestis on saakobjektidena määratud: raba-, rohu- ja rohelised konnad, konnakullesed, silmud, luukarits, ogalik, lepamaim, haug, luts, koger, forell, ka jõevähk (5). Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast (2). Selline toitumiskohtade otsimiseks kulunud aeg vähendab aega headel toitumiskohtadel toitumiseks, mis poegade kõige aktiivsemal toitmisajal võib olla poegade arengule kriitilise tähtsusega (5). Pesitsemine Must-toonekurg on rändlind. (2) Enamasti juba augusti teisel poolel lendavad
(tagasi algusesse). Laguahel. NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses. * Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised. -) 1000kg nisu 100kg närilised 10kg rebased * Ökoloogiline efektiivsus energiakogus, mis langeb ühelt troofiliselt tasemelt teisele. * Vee ökosüsteem vesi, kiirgused, mineraalid, keemilised elemendid. Fütoplankton zooplankton putukavastsed koger säinas haug. * Maismaa ökosüsteem muld, sademed, kiirgused, keemilised elemendid. Leht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Ökoloogiline niss * Igal liigil on oma roll koosluses, mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. * Kui nisid kattuvad, tekib konkurents. Kui uus liik tuleb kooslusse. Ta võib kellegi välja tõrjuda või tulevad ümberkorraldused ehk olemasolevad suhted mängitakse ümber. * Suktsessioon erinevate koosluste vahetumine ajas
Milline teooria rõhutab pikaajaliste (evolutsiooniliste) ja suuremõõtmeliste (geograafiliste) protsesside olulisust mingi koosluse liigirikkuse kujunemisel? A. Deterministliku konkurentsitasakaalu teooria? B. Mittetasakaaluline käsitlus? C. Liigifondi teooria? D. Peremeesorganismide käsitlus? Liigifondi teooria rõhutab liigitekke ja migratsiooni olulisust kohaliku liigirikkuse seletamisel. C on õige. 33. Kas sümbioosi näiteks on? A. Ahven ja haug? B. Koolibri ja troopiline taimeliik? C. Samblik? D. Kuusk ja jänesekapsas? Samblik on sümbiontne kompleksorganism, kus intiimselt koos tegutsevad vetikas ja seen. C on õige. 34. Mükoriisa hõlbustab: A. Taimede juurtoitumist? B. Puude ja põõsaste õitsemist? C. Seemnelevi? D. Korallide tolmeldamist ja vastsejärkude levimist? Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
