Kolesterool - toitumine : Kolesterool on loomset päritolu, seega sisaldavad loomsed toiduained kolesterooli nagu ka inimorganism. Kala seevastu sisaldab kolesterooli vähem. Soovitatavad toiduained: Valge liha (kana ja kalkun) ilma nahata Rasvata sink ja tailiha Munavalge Kala on südamele väga hea, kuna sisaldab omega3 rasvhappeid. Eriti kasulikud on rasva poolest lõhe ja forell. Kõrgenenud kolesterooli puhul tuleks eelistada aga vähemrasvaseid kalu nagu näiteks räim, haug ja ahven. Vältida: Vorstid (enamik neist sisaldab rasva üle 20%) Sült (selle asemel võiks proovida lihatarretisi, mille tegemisel on kasutatud vaid tailiha) Poolfabrikaadid Need toiduained sisaldavad palju peidetud rasvu. Jälgi toiteväärtustabeleid! Maks ja maksapasteedid (kolesterool on vererasv, mida sünteesitakse nii inimeste kui loomade puhul maksas. Seega sisaldavad need toiduained rohkelt kolesterooli) Neerud Süda Munakollane Kõik mereloomad ei ole aga kalad
5 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38E Dieet Toit peab olema puriinide, valgu ja lipiidide vaene. Selleks tuleb toidust välja jätta: noorloomaliha, suitsusink, lihapuljong, maks, neerud ja kopsud; kaladest tursk, koha, haug, heeringas, sardiinid, sprotid ja kalamari. Köögiviljadest tuleb välja jätta herned, oad, lillkapsas, spinat. Piirata tuleb rasva, oakohvi ja tee tarvitamist. Keelatud on alkohoolsed joogid. Soovitatav on süüa järgmiseid toiduaineid, millest tekib vähe kusihapet: piim, juust, kanamunad, kartulid, porgandid, salat, sai ja leib, tatratangud, riis, õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid, viinamarjad, pähklid. Juua tuleb rohkesti vedelikku, eriti leeliselist
kalandus ja kalakasvatus. Suurema osa kalast püüavad Eesti kalurid Läänemerest, kuid tööstuses ja kaubanduses on esindatud ka sisevete saak ja kasvanduste toodang. Läänemeres püütakse kala nii avamerelt kui ranniku lähedalt. Avamerepüügi levinumad kalad on kilu, räim ja tursk, rannapüügil on valik mitmekesisem: räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, koha, särg, hõbekoger, merisiig ja -forell, haug, vimb ja angerjas. Majanduslikult on olulisemad kilu ja räim. Need kalaliigid on ka Eesti kalatööstuste põhiline tooraine. 75 % püütud kalast läheb Eestis ekspordiks. Kilu- ja räimevarusid Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga reguleerib siinset kalandust ühine kalanduspoliitika, mis hõlmab nelja omavahel tihedalt seotud valdkonda: kalavarude kasutamine ja kaitse, struktuuri- ja turukorralduspoliitika ning kalandusalane välispoliitika. Viimase alla kuuluvad
aastal. Selle piirkonna peamised asukad olid eestlased, rootslased ja soomlased. Ameti poolest oli nende seas mündrikke - suuremate paatide juhte käsitöölisi, kalureid ja veovoorimehi. (Arro, 2014) Arvatakse, et linnaosa sai nime ühe kohaliku naise järgi. Kala-Mai olnud teistest veidi jõukam ning andnud kitsikuses kaaslinlastele kala. Teise legendi järgi tekkinud Kalamaja nimi sellest, et kõige vanemad sealsed elanikud kandnud perekonnanimesid Tursk, Räim ja Haug. Võib arvata, et osa elanikke elas siin juba mitmendat põlve, kuid enamik oli pärit maalt. Inimesi ajendasid maalt lahkuma eelkõige linna vabamad olud, eriti mereäärsetes linnaosades. Kalamaja läheduses asunud sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Keskajal, kui vaenlased Eestit ohustasid, oli Kalamaja tugeva linnamüüri läheduses ning sadamas paiknevate sõjalaevade kaitse all märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad. Linnaosas oli juba 15
üle poole loomariigist (põrnikad, tirtsud, kimalane, herilane, kõrvahark, metsakuklane, liblikad, puuk, lutikas, sääsed jpt.). Loomad, kes võivad liikuda nii maal kui ka vees kahepaiksed, neist tuntumateks konnad, nastik, rästik, sisalik. Suur hulk linde, kes elavad erinevates kohtades, kas inimestel kaugemal või läheduses, linnas, majade lähedal, metsas, pargis, taevalaotustel, põldudel või vees. Leiab pildid ka tuntumate Eesti vetes leiduvate kalade kohta, näiteks haug, särg, ahvn, koha, luts, kuli, räim, lest, latikas ja angerjas. 2) "Laps ja keskkond. Prügiraamat" Mari-Epp Täht Leian, et üks olulisemaid eesmärke, on teha juba varakult lastele selgeks, et loodust tuleb hoida puhtana. Antud raamat on just selle eesmärgi täitmiseks ideaalne. Alustuseks saame raamatust teada, mis üldse on prügi kõik see, mida enam ei kasutata. Arutatud on selle üle, palju tekib prügi majapidamises juba puhtalt ühe nädala jooksul
Norra ja Tsiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu-kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Eestis kasvatatakse müügiks nelja liiki kalu :vikerforell (üle 500 tonni );karpkala (50 tonni);angerjas ( üle 40 tonni);siberi tuur (30 tonni);üht liiki selgrootuid jõevähk(alla tonni) . Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal
kavalad 58. Vaga lammas, karu tembud 59. Kui vana karu läheb pesast välja, siis pojad jäävadki sinna käppa imema 60. Vana karu ei õpi tantsima 61. Vana karu -- kaval aru 6 1. Siis alles tehakse aed ümber, ku hunt haned ära sõi 2. Haug on kala hunt 3. Ega hunt enne karjast kao, kui ta viimse talle ära viinud on 4. Hunt hunti ei murra 5. Hunti toidavad ta jalad 6. Hunti tunnukse tema kasukast 7. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 8. Hunt jääb hundiks, kui sa teda ka vagaks lambaks nimetad 9. Hunt karjas, koer harjas 10. Huntki kaugelt ilus, aga juurest on kiskja 11
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, k...
Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. Lahemaa mitmekesine linnustik on tingitud vaheldusrikkast maastikust. Siin pesitsevad nii sisevete-, mere-, ranna-, niidu- kui metsalinnud. Viimased on metsa rohkusest ülekaalus. Haruldastest lindudest on Lahemaal esindatud must toonekurg, merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja väike-konnakotkas. Sisevetes on kaladest enimlevinud haug, ahven ja särg. Enamikus Lahemaa jõgedes koeb meriforell ja silm, Loobu jões ka lõhe. Kõige mitmekesisema kalastikuga on Pudisoo, Loobu ja Valgejõgi. Elu järvedes oleneb toidust. Lohja on hinnatud ainulaadse karpkalajärvena. Kahala järves kasvavad eriti hästi linask ja koger. Lahemaa rannikumeres on tähtsamad kalad ahven, särg, vimb ja siig. Kudema või toituma tulevad siia räim, lest, angerjas, meritint, lõhe, meriforell ja tursk. LAHEMAA RANNIK
(1%).4. Ülejäänud jõelõigud, mida iseloomustab fütoplanktoni väga madal kuni keskmine biomassi tase. Fütoplanktoni arvukus ja taksonite arv varieerub suurtes piirides. Nendes jõelõikudes on fütoplanktoni biomassi dominantideks sageli bentilised või epifüütsed ränivetikad. (94%). Eurütermsed kalaliigid (laia temperatuuri taluvusega) - Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Soojaveelised kalaliigid - Tüüpilisteks soojaveelisteks liikideks, kes ei esine jõgedes, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb alla 17C, on teib, säinas, latikas, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ja kiisk. Jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel - Külmaveelisi jõelõike võib nimetada liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid võldas,
Tänapäeval neist olemas kopskalad ja vihtuimsed kalad. o Luukalad: Lihaseliste uimede asemel kergemad ja efektiivsemad kiirelised uimed Oli olemas lõpusekaas- selle liigutamisel saavad vett läbi lõpuste pumbata Tekkis ujupõis- (kala saab vees madalamale ja kõrgemale laskuda) efektiivne ujuvuse tagamisel Karpkala, haug o Paljunemine on kehaväline ja toimub kudemine. o Vanus: Haug- 10- 20/25 a Ahven 20 a Ogalik 4 a o Sõõrsuud: o Esimesed keelikloomad o Sale keha, soomused ja paaris uimed puuduvad o Seljakeelik o Suu asemel sarvhammastega imilehter 33.Nimeta Eesti kahepaiksed. Mis neid ohustab? Kuidas saab kaitsta, mida on tehtud? Kuidas eristada harivesilikku ja tähnikvesilikku
magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/orszag/foglalkoztatottsag/foglalkoztatottsag_a.html) Loomastik ja taimestik Ungari loomastik paistab olevat suhteliselt sarnane Eesti loomastikule. Nt. Ungaris, nagu ka Eestis on hirved, rebased, jänesed, oravad, metssead,hundid, ilvesed ja koprad. Saakal on siiski üks neist loomadest, keda Eestis ei esine. Ka linnustik on seal mitmekesine. Enamus linde paiknevad Balatoni järve ääres. Kaladena on kõige tüüpilisemad karpkala, haug ja ahven. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhja-aladel, kus kasvavad peamiselt pöögid, valgepöögid, tammed ja vahtrad. Pöögimetsi võib leida Dunàntùli mägedes. Alföldiks kutsutakse Ungaris hajali puudega rohumaad, kus suurem osa puid on kadunud. Taimkate seal koosneb põhiliselt rohust. Mullad on üpris mitmekesised. Madalikel on viljakaid must-ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivamuldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. (http://et
Veekogude ökotoksikoloogia ja kalade füsioloogia Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla -5 -6 -5 Cd 5.8 · 10 1.1 · 10 4.9 · 10 -4 -4 Cu ...
sead, lambad ja kodulinnud(kanad, kabunatid, haned). Keskaja komme hobuse liha toiduks tarvitada taandus ning sel polnud enam mingit arvestatavat osa. Kala oli keskajal igapäevase toidu väga oluline osa, see oli rahva silmis hinnatud toit. Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli eskohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola
kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda. Päikesepaiste kestus aastas on keskmiselt 1700 tundi(Pandivere kõrgustikul). Aasta keskmine õhutemperatuur on 40C, sademeid 600-650 mm,lumikatte paksust 120-130 päeva, valdavad on lõuna-edelatuuled. Pinnavesi, põhjavesi Tarbjal asub 19,6 hektari suurune tehisjärv.Järv rajati 1979. aastal Pärnu jõele. Kalastiku koosseisult on seal esindatud särg, ahven, haug, vähesemal määral latikas ja koha.Järve biomassiks arvutati 5,5tonni kala. Paide vallast läbivoolavate jõgede (Pärnu, Esna, Vodja ja Prandi) veekvaliteet vastab headele kvaliteedikriteeriumitele. BHT7 kontsentratsioon on vähem kui 3 mgO2/l, ammoniaagi sisaldus ei ületa 0,1 mgN/l, nitraatlämmastiku tase on samuti madal, v. a. Esna jões, kus see on kuni 7,8 mgN/l. Väikejärvedest ja supluskohtadest kuuluvad valla haldusalasse Tarbja tehisjärv ning Matsimäe Pühajärv
2 Konsumendid II 2.1 Primaalsed Loomad, kes söövad konsumeerid taimi; vastne, püü, tigu, inimene, vesikirp jt. III 2.2 Sekundaarsed Taimtoitlaste sööja ehk konsumeerid kiskja; rästas rebane, inimene, koger jt. IV 2.3 Tertsiaalne Tippkiskjad; ilves, konsumeer inimene, ahven, haug jt. Tertsiaarsed KONSUMENDID Sekundaarsed KONSUMENDID Primaarsed KONSUMENDID PRODUTSENDID Edasi toituvad desturendid ehk lagundajad (mikroorganismid, ussid, teod, lülijalgsed). Osa produtsentide poolt moodustatud biomassist tarvitavad primaarsed konsumendid toiduks
sest muidu jookseb mahl välja. Keetmine: Kala ei tohiks keeta väga tugeval tulel. Mida vähemas vedelikuhulgas kala keeta, seda maitsvam ta on. Eriti õrna ja meeldiva maitsega on aurus keedetud kala. Suured kalad pannakse keema külma või leige veega (et nad ühtlaselt kuumeneksid). Väikesed kalatükid pannakse kuuma, soolaga maitsestatud vette. Kui kala keedetakse, pannakse keeduveele äädikat, soola, sibulat ja pipart. Keetes spetsiifilise lõhnaga kalu (tursk, lest, meriahven, suur haug, säga, stauriid) kasutada lõhna vähendamiseks supijuuri, sibulat, vürtse ning lisada 1 l keeduveele pool klaasi kurgisoolvett või 50 g äädikat. Kalapuljong omandab eriti hõrgutava maitse ja aroomi, kui keetmise ajal lisada kuiva kanget lauaveini (1/8 puljongi kogusest) ja natuke võid. Puljongiks kasutatavatelt kalapeadelt tuleb eemaldada lõpused, kuna need annavad puljongile mõrkjat maitset. Täidetud kala on maitsvam, kui täidisele ja keeduveele lisada veidi suhkrut. Praadimine:
veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Latikas on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Lõuna pool kasvab latikas kiiremini ja saab suguküpseks 3-4-aastaselt, põhja pool 58-aastaselt. Latikas võib elada 2527 aastat. Latika peamised vaenlased on luts, koha ja haug. Latikal on maitsev valge liha, kuid palju luid ja rasva( 2-10%). Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Samuti on ta üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikate õhk-kuivatus- Latikad roogitakse ning lõigatakse selja pealt lõhki selliselt, et külled kõhu osadega ühendusse jääks. Roogitud latikad pestakse jooskva vee all ning lastakse veidi nõrguda
TTK LÄÄNEMERI Referaat Nimi: Egert Nari Klass: 6a Tallinn 2017 SISUKORD LÄÄNEMEREST ÜLDISELT........................................................................................ 2 1. SAARED.............................................................................................................. 3 1.1. Liivi lahe saared:.......................................................................................... 4 1.2. Soome lahe saared:...................................................................................... 4 1.3. Väinamere saared:....................................................................................... 4 1.4. Suurimad läänemere saared:.......................................................................5 2. LAHED..............................................................
Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikke muutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile Tulemused: kohastamine, liigi teke 4
Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikkemuutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel.
tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine. Maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin, vein, mahl), punased marjad. Ülepannikoogid. Karask. Ida- ja Kagu-Eestis kuivatatud kala ja haug. Jüripäev 23.aprill Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste
rikkalikumad. Kaladest nt. karpkala. Üliharuldane "Punase raamatu" liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Jõevähk, vesihark ja perekonna vesivaksik liigid. Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (nt haug, võldas, lepamaim ja trulling. Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes (alla 13°'C) siiski harvemad kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13° C. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13°- 17°C. Soojaveelised liigid
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
METS Riritigu, mullakakand Kaelushiir, leevike Nugis, metskits-- Hunt ilves Rabapistrik, SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind Õunad,taimejäänuse AED d vihmauss,kärbes tihane,varblane kass Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus. RABA Kevad Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari
Merikotkas Haliaetus albicilla Liigikirjeldus: Kehamõõtmed suur, väga massiivse kehaehitusega kotkas. Keha üldpikkus on 77 cm, tiiva pikkus isalinnul kuni 65 ja emalinnul kuni 71 cm, tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. Kehamass isalinnul ligikaudu 3,7 ja emalinnul 5,1 kilogrammi. (Kaalutud vaid 1 isend kummastki sugupoolest.) Merikotkas on meie kõige suurem röövlind. Tema tiibade siruulatus küünib kuni 2,3 meetrini, kahemeetrise siruulatusega linnud pole mingiks harulduseks. Merikotka põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb k...
Kunda kultuuri elanikud elasid veekogude läheduses ja tegelesid küttimise ning kalastamisega. Nad elasid püstkodades ning nende relvad ja tarbeesemed olid valmistatud luust, sarvest ja kivist. Kivikirved seoti puidust käepideme otsa või rammiti luu sisse, millesse puuriti auk ja sellesse topiti käepide. Kunda kultuuri esindajaid oli meie territooriumil umbes 2000. Keeleteadlased on välja selgitanud, et nende sõnavarasse kuulusid sellised sõnad nagu meri, mägi, haug, eile, must ja sugu. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Algas keraamika kasutusele võtuga. Esimesed savinõud olid veel valmistatud jämedast savist, mille sisse segati kivipuru, teokarpe või isegi taimi. Kujult meenutasin need nõud suuri teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati masse auk või ümbritseti põhi kividega. Kammkeraamika kultuur Umbes 3300 aasta piku e.Kr. Jõudsid meie territooriumile hõimud, kes kaunistasid oma
a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal püütud tillukeste klaasangerjate vettelaskmisega täiendada, tänu millele on Võrtsjärv kuulus ka kui Euroopa suurim looduslik angerjakasvandus. AJALUGU 13. sajandil asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekund. Siin oli muinaseesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants, Lõhavere
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KASULIKUD TOIDUAINED Referaat Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodet...
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toore...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk) Kitsma (rohima) Kengälti (paljajalu) Kuremari (jõhvikas) Kõiv (kask) Kõtt (kõht) Kört (seelik) Lige (märg) Liim (leem, supp) Lõhmus (pärn) Lämi (soe) Manu (juurde) Ommuk (hommik) Pageme (põgenema) Paluk (pohl) Peni (koer) Nõgel (nõel) ...
Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tnu loomuprasele andele vis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nhtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile jrgnes Collage. 1960 aastate lpupoole sai lipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari Horoskoop .Selle kaudu said televaatajad hinnata ka vlismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses. Thtis koht 60- ndate aastate eesti estraadimuusikas oli vistluskontsertidel. Idee prineb Arne Oidilt. 1970- ndatel sai biitmuusikast rockmuusika. Koolibndides alustanud pillimehed
Nemad arendasid välja kogu maailmas tänapäeval kasutatava kuivviljastamise meetodi. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Kaubaks kasvatatakse nelja liiki kalu vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50 tonni, angerjas üle 40 tonni, siberi tuur 30 tonni. Ühtliiki selgrootuid jõevähk alla tonni. Eestis kasvatatakse looduslike vete kalavaru suurendamiseks üheksat liiki (lõhe, meriforell, jõeforell, merisiig, haug, angerjas, linask, koha, vähk) 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid - forell, basseinid - forell, sumbad forell, tuur, 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Põhja-Ameerika; aastatoodang Euroopas 300 tuhat tonni ja maailmas kokku 600 tudat tonni;
mõni indikaator väga halvas või halvas seisundis.[6] Viimastel aastatel on Verevi järve nii palju muudetud, et taimede järgi oleks teda isegi õigem liigitada tugevalt modifitseeritud järvede hulka. Veetaseme reguleerimisele lisaks on kahel suvel järve laiemas osas hävitatud taimestikku, mis mõjutab uuritavaid näitajaid ja klassifitseerimisel saadavaid tulemusi.[11] Järve kalastik on liigirikas. Kalastiku sagedasemaid esindajaid on särg ja ahven, tavalised on roosärg, haug ja latikas. Leiduvat linaskit, kokre, kiiska, rünti, mudamaimu, vingerjat ja angerjat, võib olla ka nurgu. Latika-haugi järvena on tal teatud kalamajanduslik tähtsus. 3.1Kalaretsept Praetud ahven KOOSTISAINED: o Terve ahven o oliiviõli praadimise jaoks o 300ml piima o veidi maisijahu o peotäis värsket peterselli o soola ja pipart ETTEVALMISTUS: Puhasta kala sisikonnast ja pühi ta seest-väljast majapidamispaberiga puhtaks. Seejärel aseta
- söömaohver, skelett visatakse tagasi (luust uus kala) - paadil - mastipuu all hõberaha; leib ja viin Tuleohvriks on vask. Näkk. Teatud mõttes haldja üldnimetus. Näkk - uppunud inimene. Esinemiskuju - suur erinevus } paljas naine/hobune/pross. Nime nimetamine on tõrjenõidus number üks, aga kui näki küüned on juba sees (kramp), siis pole kasu. Kui jalga haarab kramp, siis selle vastu saab nõelatorkega. Näkimadala (Hiiumaa). Ei ole haug (veejumal), piibel (18. saj), tall (Kristus). Näkil on kalahambad. Ohverdus - näkikakk. Petteks võis olla libakuju. Veehaldjad seotud muusikaga. [Film ,,Sajandi torm" 4 tundi pikk] Ujumine oli harv oskus. Arvatakse, et osades kohtades võtab näkk regulaarselt ohvri. Eristaatuses veekogud sõnaga Ema, vanem kuju emu; Ahi või Ähi; Emajõgi; Emujärv; Ahijärv; Ahja; Pühajõgi (Võhandu) mäss.
Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid).Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven.Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on looduslike siseveekogude vähenemine kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine. Kalade käitumist mõjutavad ka vees olevad takistused
palju päikest paistab, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis jõuab ka heina ära teha." · Kõige olulisem on kevadine pööripäev, sest siis saabub põllumehele külvi õnnestumiseks kõige vastutusrikkam aeg. Kehtib analoogiapõhimõte: kui pööripäeval on külm ning tuul põhjast, jätkub külma ja põhjatuult kogu veerandaastaks. Kalapüük. · Tõnisepäevast hakkab lutsupüük, paastumaarjapäevast ilmub haug jõesuhu(algab kudemisränne). · Tänini eriti olulise räimepüügi endeid leidub seose mitme tähtpäevaga (1. Kui küünlapäeval lund sajab peab kevadel hea räimesaak olema. 2. Vastlapäeva ei või võrku kududa kui kujud, siis esiteks, võrk ei võta räimi ja teiseks, võrk kaob ära. 3. Mede rahvas vaatanu ikki kevadi, kui pööribe tuul olnu, lõuna või lääne kanti, siis saava siit merest räimed kätte, aga kui maa või põhja kanti
Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad - tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt šaht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd.
Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Kesk-Euroopa idaosast või Ida-Euroopa lõunaosast. Kunda kultuuri inimesed olid europiidsete tunnustega. Mõned teadlased on neid pidanud soome-ugri rahvaste eelkäijateks. Keskmisel kiviajal rändas Eestisse rahvast ka ida poolt. Rassiliselt oli neil nii europiidseid kui mongoliidseid tunnuseid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt nt sellised sõnad eestlaste sõnavaras: * eile * meri * Pärnu * haug * must * saar * higi * mägi * selg * hull * neem * siig * konn * nüri * sugu * liha * Peipsi * vimb. Need sõnad ei ole omased soome-ugri ega indoeuroopa keeltele, neid omistatakse kunda kultuuri kandjaile, keda peetakse eestlaste kaugeteks esivanemateks 5000 e.Kr.--1000 e.Kr. 500 e.Kr. Nooremal kiviajal ehk neoliitikumis, mille algust loetakse aastast 5000 e.Kr., Eesti rahvaarv kasvas. Asustus koondus endiselt veekogude äärde. Suurima kultuurimuutusena võeti kasutusele keraamika
oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt saht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd.
4) kuidad paljunevad a)sammaltaimed : eostega palusammal, lehviksammal b)sõnajalgtaimed: eostega maarjasõnajalg ja kilpjalg c)paljasseemnetaimed: vegetatiivsel n: kuusk, mänd d)katteseemnetaimed: vegetatiivselt n: päevalill, võilill 5) kehaväline viljastumine: Eelised: nii emas- kui ka isasloomad heidavad vette väga palju sugurakke järglasi on palju Puudused: sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuhslik Hävivad vees suhteliselt kiiresti, võivad sattuda ka vee-elanike toiduks N: haug, ahven, kahepaiksed(konn) Kehasisene viljastumine: Eelised : munarakud on kaitstud Puudused: munarakkude arv on tunduvalt väiksem, kehasisene viljastumisel on loote areng aeglasem kui kehavälisel viljastumisel. N:roomajad, linnud, imetajad. Sisalik, leevike, koer. 6) too näiteid loomadest, kes a)arenevad moondega : kalad, roomajad, kahepaiksed? b)arenevad vaegmoondega: prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud c)arenevad täismoondega: liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad
0,02 12 riigi pindalast (%) Rannajoon (km) 314 600 11 0 Suurimad sadamalinnad Helsinki, Vaasa, Naantali, - Hanko, Kotka, Turku 11 Mereandide eksport Vikerforell, siig, haug, Säga, tilaapia, suitsutatud heeringas, kilu 11 makrell 12 Mereandide import Lõhe, makrell, tursk 11 - Eeldused vesiviljeluseks head 11
olema harrastuspüügi luba. /www.ctc.ee/pub/NL.../Fish_day_prog_addmat1_EST.doc, 26.09.09/ Sikuteid valmistatakse mitmesugusest materjalist: hõbedast, tinast, punasest ja valgevasest, roostevabast terasest, tsingist jm. Sikuti alumise otsa sisse on joodetud üks või kaks õngekonksu. Teises otsas on auguke või rõngas õngenööri kinnitamiseks. Sikuteid valmistatakse igasuguses suuruses. Mida sügavamast veest püütakse, seda suurem ja raskem on sikuti. Peamiseks saagiks on ahven, haug, koha, harvem ka kiisk, luts, turb ja säinas. Talvine tirgutamine on on edukas üksnes siis, kui kalade asukoht üles otsitakse. Kalade peatuskoha leidmine on vaevarikas, sest sageli siirduvad nad lühikese aja jooksul ühest kohast teise. Sikuti valikul on oluline arvestada, et päiksepaistelisel päeval ei ole hea kasutada väga helkivaid sikuteid, vaid valida tumedamad. Heledalt läikiva sikutiga on on püük edukam pilves ilmaga ja hommikutundidel. /Kalastaja Käsiraamat, lk. 75-77/
ja min. aineid. Voolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes jõgedes seda peaaegu üldese ei tekigi. Voolu kiiruses on vesikondadevahel suured erinevused. Jõgede vooluhulgad kujunevad sademete ja aurustumise vahest. Jõgede toitelisus määratakse peam. kolme näitaja alusel: N, P, ja lahustunud org. aine. 3.Siseveekogude kalavarud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk.
Raviks on soovitatavad: masaaz, ravivõimlemine, muda-, radooni- ja väävelvesiniku vannid, diadünaamilised voolud jne. (Reumatoloogia, 2000) Podagradieet. Podagradieeti on põhjust pidama hakata juba esimese podagrahoo järel. Dieedis kõige olulisem on vältida toiduaineid , millest tekib kusihapet. (Reuma-aabits, 2004 ) o Toidust tuleb välja jätta: noorloomaliha, suitsusink, lihapuljong, maks, neerud, kopsud; kaladest tursk, koha, haug, heeringas, sprotid, sardiinid; köögiviljadest herned, oad,spargel, lillkapsas, spinat. Keelatud on alkohoolsed joogid, eriti õlu. o Piirata tuleb rasva, oakohvi ja tee tarvitamist. o Soovitatv on süüa järgmisi toiduaineid, millest tekib vähe kusihapet: piim, juust, kanamuna, kartulid, porgand, salat, sai ja leib, tatratangud, riis, õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid, viinamarjad, pähklid, tomat, kurk, kõrvits, sibul, peet, redis, seller.
Kullamaa Keskkool EGIPTUSE KUNST Referaat Ariina Haug 10a klass 25.04.10 VanaEgiptuse riigi alguseks loetakse Põhja ja LõunaEgiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a
2. 1. Peamised toiduained Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. (Toitlustus alused 2012) Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit- ja keedutaigen. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. (Wikipedia 2012) 2.2. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse üldiselt ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, samas teise puhul ohtralt
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
