See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad Umbes 30 liiki kalu elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui ka rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste.
Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. 400 miljonit aastat tagasi tekkisid- Putukad Kahepaiksed Roomajad Luukalad tänapäeva kalad nt. haug, ahven. 200 miljonit aastat tagasi ilmusid : IMETAJAD on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmeta nõrega emapiimaga. Püsisoojus Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad 150 miljonit aastat tagasi- LINNUD Liigiteke Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Sugutult sigivate organismide N: paljude
Haapsalu Kutsehariduskeskus K09-A TURUNDUSPLAAN Sten Pääsuke Uuemõisa 2013 Turundusplaan Remniku Puhkekeskus 1.Ettevõtte kirjeldus Toode Tooteid on palju. Nii kaladest(haug,koha,latikas,ahven) ja lihadest(veis, lammas, siga) linnulihadest(kana, part) .Sihtrühmad, kellel on need tooted mõeldud on külalised kes on tulnud puhkama Peipsi Järve äärde, nautima toite ja osa võtma erinavatest üritustest. Turustus Tooteid müüakse praadidena, eelroogadena, suppidena ,sooja eine ja salatidena. Konkurentsi see ei mõjuta kuna lähim sarnane ettevõte on 20km kaugusel. Hind Hinnad on keskmised. Kõige kallim praad on veise sisefilee, 11eurot praad. Hinnamuutus tuleb enamus kalast. Erinevatel hooaegadel on kala saaks erinev ja sellest sõltub ka nende hind 2.Turu ülevaade Peamised turud mis on sellel ettevõttel, suvised suvitajad ja turistid kes on tulnud nautima Peipsi Järve äärset ilusat loodust, tore...
Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest, rääkida? elust tegemistest sõpradest
pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uumeat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuuuun rönttöneni . Vahe on selles, et riisipudrus asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kalaroad Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas : lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug.. Piimatoodetest on kuulsaim viili, mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse. Lapi traditsiooniline roog on lepäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosig ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on palgaks ka suvistele heinalistele. Lihade kasutamisel soomlastedl tabusid pole
liiklemisvõimalused. Eestis teatakse veidi alla 100 keskmise kiviaja asulakohti. Kunda kultuur on oma nime saanud Kunda linna lähedal Lammasmäel asuvast muistsest asulast, mille kohta on leitud palju luust ja sarvest tööriistu: ahinguotsi, harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid, kirvepäid. Lammasmäel elati pika perioodi jooksul korduvalt ja tõenäoliselt hooajaliselt. Tegeldi kalapüügiga ja jahiga, kuid korjati ka söödavaid taimi. Kalad haug, ahven, linask. Loomad põder, kobras. Linnud tuttvart, aul, sinikaelpart. Oletatavalt elas Eesti alal Kunda kultuuri aegu 1500 inimest. Väga palju asulakohti oli ka Kesk-Eestis Võrtsjärve kaldal. Keskmise kiviaja teisel poolel asustati Mandri-Eesti vahetu rannikuvöönd ja saared. Mere äärde asumine seondub hülgeküttimise alguse ja arenguga. Avastati Saaremaa, Hiiumaa, Ruhnu. Arvatavasti kohastuti mesoliitikumis aastaringseks eluks saartel.
alburnus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas(Abramis brama), koger(Carassius carassius), trulling(Barbatula barbatula), hink (Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), luts(Lota lota), ahven(Perca fluviatilis), võldas(Cottus gobio). Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a
Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 tootevariandi. Loomulikult ei ole nad kõik korraga müügil, vaid vastavalt hooajale ja klientide tarbimisharjumustele vastavalt. Stabiilselt on olemas 50 nimetust. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Värske kala Forell Lõhe Haug Ahven Särg Saida Tursk Kuumsuits. Heik Lest Räim Siig Savoriin Latikas Lõhe Külmsuits. Forell Võikala Heeringas Paltus Savoriin Skumbria Lõhe
metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask. • Loomad: Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik,metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt haug ja ahven). 6 3.Rahvastiku iseärasused USK Enamik soomlasi (76,4%) kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse, 1,1% Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. TOIT Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjutusi naabritelt rootlastelt ja idaosa ka Venemaalt. Klimaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks
Elu raskeim algus ! Martin Haug 10B Asusin septembrist uude kooli õppima, Saaremaa Ühisgümnaasiumi . Alguses oli väga raske, ikka poole raskem kui põhikoolis . Kõik oli teistmoodi kui rahulikus põhikoolis , vahetundides oli koridoris nii suur müra ja kisa , et ei kuulnud õigesti isegi seda , mis ise rääkisin . Muidu üldmulje jäi ikka hea , õpetajad on väga head ja kassikaaslased on ka toredad . Pikapeale olen hakanud sellega harjuma , mis toimub
Kala ja kalatooted Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näi...
Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kooslus ökosüsteemi elusosa. Kuuluvad: taimekooslused, loomakooslused, seenekooslused, mikroorganismid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. rohevetikas vesikirp ahven haug saarmas 13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). nisu närilised kullilised Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg
· Sibulad · Spinat · Võilill NEUTRAALNE Liha, linnuliha ja Kala ja mereannid Aedviljad ja Kaunviljad Puuviljad ja Teravili, leib ja munad salatid marjad saiatooted · Kalkun · Haug · Aedsalat · Aedoad · Arbuus · Basmati- · Kana · Mõõkkala · Allikkerss · Cannellini · Datlid riis · Munad · Tint · Avokaado oad · Granaat- · Grahami · Tuur · Bambus · Keenia õun leib
Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pea veepeale hingama tulema. · Nad hingavad lõpustega. LÕPUSEKAANE D 1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees"? 2. Mis kala on pildil? Lõpused · Vees hingamiseks spetsialiseerunud hingamiselund. · Vesi läheb suu kaudu sisse, liigub lõpustesse, kust veest (HO) omistatakse hapnik (O) ning vesi liigub uuesti lõpusekaante avanedes välja. Kalade hingamine skeem
noori jazz-muusikuid. Näiteks: Tõnu Naissoo, Tiit Paulus, Arvo Pilliroog jt. 1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid oli esimene biitansambel. Nendega koos sai laval esineda ka Tõnis Mägi noorena. Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. 1950. Aastal kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast üks silmapaistvamaid oli Georg Ots. Samuti pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile ER Meeskvartett. (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas.) 1970. aastad See oli ansamblite aeg, sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika ning Eesti parimaid truppe ostiti juba kontserdilavadelt. Eesti rahvusliku rocki lipulaevaks peetakse ansamblit Ruja, kes mängis oma loomingut. Erinevatel aegadel on seal mänginud erinevad Eesti tippmuusikud. Loomulikult oli Ruja hingeks läbi aegade ikka Urmas Alender. 1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator. 1974
lihas = tangud keeritsuss ~4mm Halvasti Siga, teised Vahelihas, roiete- keedetud/praetud liha loomad vaheline lihas ja sooled laiuss 20m Toores, vähesoolatud, Haug, siig, Vageltangud halvasti luts, lõhe, keedetud/praetud kala forell, koha Infektsioonid: väike kogus mikroorganisme ei paljune toiduainetes nakatumine: 1) saastunud toit 2) haiged inimesed
• näsiniin • kuldking • käokuld • võsu – mägisibul • siberi võhumõõk • Kobarpea(pildil) Vooremaa • Tänu väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad seal paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. • Seetõttu mängib suurt rolli sealne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Vooremaa • Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine. • Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask(pildil) ja mudamaim. Vooremaa • Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas, säinas, siig(pildil), koha, järvelõhe ja –forell. Vooremaa • Vooremaa järvedel on kindlaks tehtud 31 haudelinnu liiki. Määratud on ka 45 liiki läbirändajaid. Vooremaa • Arvukalt esineb nii mustviireid kui ka tuttvarte (pildil). Vooremaa • Maakattes domineerivad Vooremaal
keelatud. Läänemere loomastik Läänemeres elavad loomad jagunevad kaladeks , selgrootudeks ja imetajadeks. Kalad Läänemere mageda vee tõttu ei saa paljud merekalad seal elada, kuid osad merekalad siiski elavad seal.Seal elavad merekaladest põhiliselt räim , kilu, tursk , lest ja lõhe. Läänemeres elavad lisaks ka magevee ja siirdekalu.Magevee kalad elavad ranna lähedal.Mageda vee kalad on näiteks haug ja ahven.Siirdekalad on kalad kes elavad meres , kuid kudema siirduvad mujale.Sellised kalad on näiteks lõhi ehk rahvakeeles lõhe ja meriforell.Nemad siirduvad kudema jõgedesse. Selgrootud ja imetajad Läänemere selgrootud on peamiselt põhjaloomastikus elavad loomad ja loomhõljumid.Kevadel, kui vesi on soojenenud ja taimhõljumit piisavalt, hakkab kiiresti paljunema ka loomhõljum.Siis kooruvad marjast maimud ja leiavad rikkaliku toidulaua.Loomhõljum on Läänemere noorkalade
röövkaladel on seal hea oma saaki varitseda. Kalastik Kirjandusallikates on teateid 22 kalaliigi kohta- jõeforell (Salmo trutta morpha fario), vikerforell(Oncorhynchus mykiss), Pilt 6. Tippviidikas harjus (Thymallus thymallus), haug (Esox lucius), angerjas (Anguilla anguilla), särg (Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus) säinas (Leuciscus idus), lepamaim Pilt 4. Vaade paisjärvele (Phoxinus phoxinus), roosärg (Scardinius
Lampetra fluviatilis Lampetra Petromyzontidae Petromyzontiformes Petromyzontida Chordata Animalia Kalad Latikas Latikas Karpkalalased Karpkalalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Abramis brama Abramis Cyprinidae Cypriniformes Actinopterygii Chordata Animalia Harilik ahven Ahven Ahvenlased Ahvenalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Harilik haug Haug Hauglased Haugilised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Harilik koger Koger Karpkalalased Karpkalalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Koha Koha Ahvenlased Ahvenalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Lest Lest Lestlased Lestalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad
TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 ...
kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig. Kalandus ja teised kasutusvaldkonnad Peipsi kala- püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts "Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste, Kolkja, Varnja, Piirisaare, Meerapalu ja Mehikoorma, suurim kalatööstusettevõte on aktsiaseltsi "Peipus Fish" Kallaste kalatehas. Venemaal on tähtsamad kalurikülad Vetvennik, Ostrovtsõ, Samolva,
Vetikate seas on valdavad sinivetikad. Sogasust suurendab ka lainetuse poolt põhjast ülestõstetud 4 muda. Elustik- taimed, loomad Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik ka rändlindudele. Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki, neist 56 vahetult järvel. Järves elab 35 liiki kalu. Peamisteks kaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik. Angerja üliväike looduslikku vähesuse tõttu Võrtsjärves on seda pidevalt täiendatud. Foto 2: Võrtsjärve angerjas Võrtsjärve loomhõljum on valdavalt väikesemõõtmelised. Suurema osa sellest moodustavad surusääsklaste vastsed. Järve läänekaldal on pidev ja lopsakas pillirooriba, ning läänepoolt puhuvate tuulte poolt
väsimus, nahalööve, krambid, luuhõrenemine ja südame-veresoonkonna haigused) ilmnevad 14 hiljem. Ameerika teadlaste katse hiirtega näitas, et Atkinsi dieet võib naistel põhjustada viljatust. Veregrupidieet- Veregrupidieedi järgi kehtivad eri veregrupiga inimestele erinevad toitumisreeglid. 0-veregrupp: lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha, haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell, kreekapähklid, kaalikas, kartul A-veregrupp: haug, lõhe, maapähklid, tatar, kaalikas, sibul, ananass, greip, ploom, porgand. B-veregrupp: lambaliha, haug, lõhe, tuunikala, jogurt,keefir, kodujuust, riis, hiinakapsas, banaan, kapsas, porgand, ananass, viinamarjad. AB-veregrupp: lambaliha, kalkun, haug, lõhe, tursk, jogurt, keefir, rukkileib, riis, jõhvikad, kiivi, kirss, kapsas, porgand.
See olevat ohtlik silmaga esialgu nähtamatute muutuste suhtes, sest tervisemured (nõrkus, väsimus, nahalööve, krambid, luuhõrenemine ja südame-veresoonkonna haigused) ilmnevad hiljem. Ameerika teadlaste katse hiirtega näitas, et Atkinsi dieet võib naistel põhjustada viljatust. Veregrupidieet - Veregrupidieedi järgi kehtivad eri veregrupiga inimestele erinevad toitumisreeglid. 0-veregrupp: lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha, haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell, kreekapähklid, kaalikas, kartul A-veregrupp: haug, lõhe, maapähklid, tatar, kaalikas, sibul, ananass, greip, ploom, porgand. B-veregrupp: lambaliha, haug, lõhe, tuunikala, jogurt,keefir, kodujuust, riis, hiinakapsas, banaan, kapsas, porgand, ananass, viinamarjad. AB-veregrupp: lambaliha, kalkun, haug, lõhe, tursk, jogurt, keefir, rukkileib, riis, jõhvikad, kiivi, kirss, kapsas, porgand.
Pane ise Kool PAULEERIK RUMMO Referaat Autor: Koll Kollane Juhendaja: Öö Must Tartu 2008/09 SISUKORD 1.ELULUGU.........................................................................................................3 2. LOOMING........................................................................................................4 2.1 Looming kronoloogiliselt...........................................................................5 3.KOGUD JA LUULENÄITED.......................................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kilj...
2.Seisevvõrgupüük Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevvõrkudega võib püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Kuid need võrgud kuluvad kiirelt ja nendega kalastamine kulub ära vaid seal, kus on rohkesti kalu(inglise keelne raamat). Ehitus: Seisevvõrk kujutab endast täisnurkset võrgulina , mis on rakendatud ülemise ja alumise selise ning küljeselise külge
Tihti toovad need meetodid aga rohkem kahju kui kasu. Näiteks võib prügikala populatsiooni harvendamine ainult parendada allesjäänud liigikaaslaste elutingimusi. Üheks vahendiks prügikalade arvukuse piiramisel on röövkalade sissetoomine. Sellist viisi vähem väärtuslike kalade arvukuse piiramiseks kutsutaksegi biomelioratsiooniks. Röövkalade biomelioratiivne tegevus sõltub suurel määral liigi spetsiifikast ja veekogu ning selle kalastiku iseärasustest. Näiteks hakkavad haug ja koha kalamaime neelama juba mõne kuu vanuselt. Ahven ja luts lähevad üle röövtoidule aga teisel-kolmandal eluaastal või hiljem. Peipsis ja Võrtsjärves on parimaks biomelioraatoriks luts, kes sööb põhjakalana peamiselt kiiska ja väikest ahvenat. Haug varitseb saaki kaldataimestikus ja tema saagiks langevad särg ja samuti väike ahven. Ahven ise sööb väiksemaid liigikaaslasi ja kiiska.
Rockooper RUJA Retsensioon Martin Haug 10B Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat ja leierdatumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna)
Kus elab ümarmudil? Kuidas ta välja näeb? Kuidas ta paljuneb? Millest ta toitub? Kuidas teda kasutatakse? Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutan järgmisi meetodeid: uurimisobjekti valimine, vajaliku materjali kogumine, kirjandusega tutvumine, küsitluse läbiviimine , objekti kirjeldamine, õppematerjali koostamine Uurimise käigus läbiviidud küsitluse tulemusena selgus et seitsmest inimesest kõige rohkem nimetud kalad olid heeringas, lest, haug ja tuur. Neid nimetati neli korda. Ümarmudilat teadis nimetada vaid 1 inimene. Uurimistööga kaasneb õppekomplekt milles sisaldub teadusjoonis, mudel, tutvustav kirjeldus latika kohta. Metoodika Uurimisobjekti valimine Pidin valima ühe Eesti kala. Algul ma tahtsin valida kilu aga õpetaja ütles et see on võetud ja ta soovitas mulle ümarmudilat. Siis ma valisingi selle sest ta tundus mulle huvitav ja varem ma ei teadnudki seda kala. Materjali kogumine
Soomaa lamminiitusid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega. Kõikidel suurematel veekogudel tegutsevad saarmad, palju on ka mügrit. Kunagi Soomaa alal arvuka ja tavalise euroopa naaritsa on aga välja tõrjunud siia inimese poolt introdutseeritud ameerika naarits ehk mink. Rahvuspargi piiridesse jäävatest veekogudest on leitud 17 liiki kalu. Üldlevinud liikideks on haug, särg ja viidikas. Rahvuspargi piirides on registreeritud 4 liiki roomajaid ja 6 liiki kahepaikseid, kellest haruldaseim on harivesilik. Putukate kohta suuremahulised uuringud puuduvad, põhjalikumalt on uuritud päevaliblikaid, keda on leitud 66 liiki ja kiile, keda on leitud 33 liiki. Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Soomaa_rahvuspark http://www.keskkonnaamet.ee/soom/uldinfo/ http://www.keskkonnaamet
Lihatoidud Kasutusel on peaaegu kõik lihasordid, ehk veidi vähem tarvitatakse sealiha. Parimat loomaliha toodab Burgundia. Erinev liha valmistatakse erisuguselt ette. Kui väikeste metsloomade liha hoitakse enne toiduks tegemist paar ööpäeva õhu käes, siis suurulukite liha marineeritakse. Üks prantslaste lemmiktoite on biifsteek praekartulitega, kusjuures liha jäetakse sees peaaegu tooreks. Kalatoidud Kalatoite valmistatakse palju ning mitmesugustest kaladest( tursk, lest, haug, skumbria, karpkala) ja teistest mereandidest ( krevetid, merekarbid, vähid). Prantslaste lemmikkala on merikeel ja eriti palju nõutakse toite ka austritest. Magustoidud ja küpsetised Magustoitudest on prantslaste lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja eriti magustoitude kuningaks peetavat brüleekreemi. Üks rahvustoite on tarte flambee, mis meenutab pitsat ning mida valmistatakse nii soolase( juustu ja vorstiga)
Lihula Gümnaasium MATSALU LAHT referaat Koostaja : Andra-Liis Junker Juhendaja : Marje Loide Saastna 2012 Sisukord Matsalu looduse uurimisloost...................................................................................................3 Matsalu lahe kirjeldus...............................................................................................................4 Matsalu lahe veetaimestik...........
naftareostuse põhjustas BP-le liisitud naftaplatformil Deepwater Horizon 20. aprillil toimunud plahvatus ning järgnenud tulekahju Mehhiko lahel, Macondo nafta- ja gaasileiukohas. Teadlaste andmetel on tegemist ajaloo suurima õnnetusest tingitud naftalekkega merekeskkonda. Augusti alguseks oli teadlaste hinnangul lekkinud ligi viis miljonit barrelit naftat. Umbes 800 000 barrelit sellest oli BP-l õnnestunud kinni püüda. 2. Raskemetallid Joonis 5. Väärarenguga haug Esox lucius Raskemetallid võivad merre sattuda: · äravooluga maismaalt; · sademetest; · laevavrakkidelt Raskemetallid tekitavad erinevaid mutatsioone ja vääraerenguid. 3 Joonis 6. DDT liikumine toiduahelas 3. Pestitsiidid Kloreeritud süsivesinikud, polüaromaatsed süsivesinikud, pestitsiidid, kloreeritud süsivesinik DDT.
Parvekalana ründavad ahvenad "organiseeritult" ja üheaegselt pinnavees planktonist toituvaid väikesi kalapoegi ning vesi lausa keeb nende jõulistest sabalöökidest. Omapärase ja huvitava vaatepildi avastanud spinningumees võib parve oskuslikul jälitamisel rikkaliku saagi noppida. Jahikirest hõivatud röövikud ei lase end paadis tegutseva kalastaja lähedusest palju häirida ning haaravad lanti vahel üsna paadi külje alt. Nagu enamik mageveekalu, on ka haug ja ahven aktiivsel toiduotsingul just hommiku- ja õhtutundidel. Paraja soodsa tuule (lõuna, lääs) ja pilves ilmaga võib neid edukalt püüda päev läbi. ( www.miksike.ee) 4 Koondtabel 5 Lõpptabel % -des 6 Graafik 7 Selektiivsuskõverad L25 % , L50% ja L75% Joonis 2 . Selektiivsus kõverad L25% , L50% ja L75%
Lapsehukkaja Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd? Sünnisärgiks selga said ju surirüüd. Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, kõvasti su külge kasvand minu süameäär. Juba kolmat õhtut valgma pardal käin: ikka ma ei raatsind, kas siis täna täin? Haarvamalt kui seni lookleb lainte kään. Kaugemal kui seni seisatama jään. Küllap sinu poole kisub vete kiim. Suru suu mu rinda: soojalt voolab piim. Ära, ära pelga nõnda, sule laug: alles kaugel lukmeid lõgistamas haug Kuutõbine Kuu nüüd kõike vahastand: kuldab riismeid, vana kolu, räpast, sapist meeleolu, kõik mu mured lahastand. Päeval ramb ma, jõuetu, majatu ja õuetu. Nüüd ma lendan, üle linna otse õnne tõstan rinna; asjata ma ahastand. Päeval nätskeis soontes veri pole tuli, pole vesi, podiseb vaid tasakesi. Nüüd kõik tuuled mulle päri! Jätsin koitand sängirahked, majalised kurilahked, jätsin naise, jätsin nime. Nüüd ma, nüüd ma leian ime: öö ees - avar ulgumeri!
Ökosüsteem koosneb biotsönoosist, kuhu kuuluvad taimekoolsused, seenekooslused, loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond. 4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga? Ökotoobi all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton zooplankton konn - haug 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See võimaldab fütoplanktonil taas senisest edukamalt areneda. 7. Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal?
Enamus nendest saartest asuvad Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud. Võrtsjärves ja selle kaldavööndis võib kohata poolveelise eluviisiga imetajaid, nagu mügrit, ondatrat, kobrast, saarmast. Võrtsjärve kalastik koosneb 35 liigist. Arvukaimad kalaliigid järves on haug, angerjas, latikas ja koha. Linde on Võrtsjärvel nähtud rohkem kui 200 liigist, millest ligi 140 on haudelinnud. Viimastest omakorda 56 pesitseb vahetult järvel. Liigirikkaimad seltsid on kurvitsalised, värvulised ja hanelised. Kahepaiksetest on Võrtsjärves kohatud kuut liiki: tähnikvesilikku, kärnkonna, rohukonna, rabakonna, veekonna ja tiigikonna. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, millest hea toidukala osakaal moodustab ca 60-70%.
Rikas orgaaniliste ja mineraalainete poolest (koger, mudamaim) Endla järvLubjatoiteline e alkalitroofne järv on selge lubjarikka veega ning allikatest toituv ning on liigivaene elustik. Äntu Sinijärv Soolatoitelised e halotroofsed järved on merelahtedest moodustunud. Tangalaht Kuressaare lähistelKõige tavalisemad on Eesti loodusele eutroofsed järved ja kõige haruldasemad vähetoidulisedPLANKTON e hõljum on vees hõljuv (väikesed loomad; ränivetikad) BENTOS e põhjaelustik (kalad, haug, koha, ahven)NEKTON e ujum on vees aktiivselt liikuvad loomadMis on veekogu isepuhastusvõime?St. Et reoained vees muutuvad järk- järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Tugevalt reostatud veekogus ei taastu endine elustik ka siis kui reostumine lakkab.AINERINGEDVeeringe- vesi aurub veekogudest, mullalt ja taimede transpiratsioonil, koguneb atmosfääri ja kondenseerub pilvedeks. Sealt sajab lume või
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid ...
Ökoloogia, keskkonna globaalprobleemide ja looduskaitse kontrolltöö I: Vali õige vastus! 1. Punasest raamatust on ... versiooni: a) 2 b) 4 c) 8 d) 12 2. Narva jõkke elama asunud võõrliik on: a) kobras b) tuulehaug c) unimudil d) sinikael-part 3. Jäänukliik pole: a) hahk b) halljänes c) jugapuu d) viigerhüljes 4. Reservaat asub kaitseala: a) servades b) ümber c) keskel d) nurkades 5. Taimtoiduline loom on: a) ilves b) haug c) raudkull d) vesirott 6. Herbivoor on ... toiduline loomaliik: a) sega b) taim c) loom d) kõdu 7. Lehetäi ja sipelga vahel on: a) parasitism b) kisklus c) kommensalism d) sümbioos 8. Stenofaag on: a) punarebane b) naerukajakas c) suurpanda d) särg 9. Haruldaste liikide I kategooriasse kuulub: a) mägi-kadakakaer b) karukell c) kobras d) huulhein 10. Mikroökosüsteem on: a) Peipsi järv b) Atlandi ookean c) Läänemeri d) aias vesisilm 11
Inimene on saladus Martin Haug 11b Olen vahel mõelnud, miks inimesed teevad midagi, mis juba algusest peale tundub vale või miks öeldakse sõnu, mida ei saa pärast enam tagasi võtta, isegi kui tahaks. Miks eelistame poes ühte kingapaari teisele, kuigi nad kõik on ju sarnased. Inimesed on elanud Maal juba tuhandeid aastaid ja õppinud tundma kõikvõimalikke teadusi, kuid täielikult teadmata, mis toimub meie endi sees, me hinges. Iga inimene on eraldiseisev isiksus ning sellepärast on kõik omamoodi erinevad ja
sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes. Tederi poeg ja sääsed. Metsis ja sääsk. · Konkurents: Uruhiir ja leethiir. Hunt ja rebane. Hariluk karusammal ja raba karusammal. Rästik ja nastik. Ahven ja haug. Taimtoidulisus: Teder sööb kaseurbasid. Rabapüü sööb talvel peamiselt kaseurbasid. Valgejänes sööb paju-, kase-, haavaoksad ja -võrsed ning koor. Mäger toitub ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest, seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt. jõhvikad ja murakad). Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Produtsendid ehk tootjad on organismid kes anorgaanilistest
Tartu Ülikool sotsiaal- ja haridusteaduskond haridusteaduste instituut. Kunda kultuur essee KELA I AÜ 2011 Kunda kultuur Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur kümnendast aastatuhandest eKr viienda aastatuhandeni eKr Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis. Kunda kultuur kujunes välja Resseta kultuuri elanikkonna nihkudes jää alt vabanenud alale ja koosnes Swidry, kohaliku epipaleoliitilise ja mingil määral ka Ahrensburgi kultuuri osisest [1.]. 1886 aastal leiti Kunda lähedalt, Kunda Lammasmäelt asulakoht (8700--4950 a.e.Kr.), mille järgi saigi keskmise kiviaja kultuur oma nime- Kunda kultuur. Asulad paiknesid sel ajastul põhiliselt siseveekogude (jõgede ja järvede) läh...
ATMOSFÄÄR 1. Mis on õhk ja millest see koosneb? Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% ja argoonist ~1%, CO2 ~0,04% 2. Atmosfäär jaotub järgmisteks kihtideks: 1. Troposfäär- ulatub 0-10km, ekvaaatoril 15-16km, enamus õhkkonna massist. Iga km kohta langeb temperatuur kraadi C õhurõhu muutuse tõttu. 2. Stratosfäär ulatub 50-56km kõrguseni, suurem osa sellest sfäärist moodustab osooni kiht. 3. Mesosfäär ulatub 85km kõrguseni, seal on temperatuur järsus languses ja gaasimolekulid muutuvad 4. Termosfääris tekivad virmalised 5. Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3. Nimeta kliimatekketegurid: Geograafiline laius, päikesekiirguse hulk, päikesekiirguse jaotumine aasta jooksul, valitsevad õhumassid, mererannast kaugus, soojad ja külmad hoovused, kõrgus merepinnast, pinnamood, mäeaheliku su...
Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus
Fourth level Fifth level Kalad umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk , kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik , kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud.
Üleni 11 000 a.t. · Tundrataimestik (nagu Euraasia põhjarannik) Astelpaju Vaevakask Rabamurakas Arktiline kliimaperiood · Balti jääpaisjärv · Viigerhüljes · Karvane mammut · Karvane ninasarvik · Ürgpiison · Siig, rääbis, tint Subarktiline kliimaperiood · Jahe · Kuusk, kanarbik · Külma taluvad loomad Põhjapõder, metshobune, ürgpiison Pruunkaru, Ilves, hallhunt, rebane Saarmas Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem
valgejänest ja metsnugist. Vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega. Kõikidel suurematel veekogudel tegutsevad saarmad, palju on ka mägrit ning võõrliikidest minki. Metsade ja niitude vahel looklevad jõed on kalarikkad, kokku on siit leitud seitseteist kalaliiki. Tavalisemateks on haug, särg, viidikas ja ahven, leidub ka haugi, turba ja latikat. Kui rabad ärkavad talveunest, hakkavad häälitsema rongad; metsised ja tedred mängivad oma kevadisi armumänge, kaua ei lase ennast oodata ka sookurg. Kevadsoojad toovad kohale ka sellised linnud nagu räät, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp
Kala Keetmine Kala ei tohiks keeta väga tugeval tulel. Mida vähemas vedelikuhulgas kala keeta, seda maitsvam ta on. Eriti õrna ja meeldiva maitsega on aurus keedetud kala. Suured kalad pannakse keema külma või leige veega (et nad ühtlaselt kuumeneksid). Väikesed kalatükid pannakse kuuma, soolaga maitsestatud vette. Kui kala keedetakse, pannakse keeduveele äädikat, soola, sibulat ja pipart. Keetes spetsiifilise lõhnaga kalu (tursk, lest, meriahven, suur haug, säga, stauriid) kasutada lõhna vähendamiseks supijuuri, sibulat, vürtse ning lisada 1 l keeduveele pool klaasi kurgisoolvett või 50 g äädikat. Kalapuljong omandab eriti hõrgutava maitse ja aroomi, kui keetmise ajal lisada kuiva kanget lauaveini (1/8 puljongi kogusest) ja natuke võid. Puljongiks kasutatavatelt kalapeadelt tuleb eemaldada lõpused, kuna need annavad puljongile mõrkjat maitset. Täidetud kala on maitsvam, kui täidisele ja keeduveele lisada veidi suhkrut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
