2. dünastia) u 3100 2680 Ajavahemikus 3200 3000 ühendasid Ülem-Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Varaseim kaasaegsetest allikatest tuntud ühendatud Egiptuse valitseja on Narmer. Pärimuse järgi aga rajas Egiptuse riigi Menes, ühendades Ülem- ja Alam-Egiptuse ning rajades nende piirile pealinna Memphise. Varadünastilisel perioodil kujunes suurtes piirides välja valitsejate titulatuur ja võimu sümboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid mastabad. Vana Riik (3. 6. dünastia) u 2680 2180 U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannas sellega aluse püramiidehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandasi klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. Nii astmikpüraqmiidi konstrueerimist kui ka hieroglüüfide reformi seostas pärimus tark Imhotepiga. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops /Khufu, Chephren/Khafre ja
5 Peamiseks allikaks etruskide kultuuri tundmaõppimiseks ongi nende hauad. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid: mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnana (nekropolidena). Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad seinamaalid asuvad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst
kaubanduse- ja käsitöökeskused. Pärast vallutust kaasati osa senistest rahvajuhtidest uutesse võimusuhetesse, vastavalt maade ja inimeste alistamisele uute isandate poolt. Eestis läksid haldus- ja suhtusvõrgustikus võtmekohtadel asuvad linnused pärast ristiusu vastuvõtmist kohalike ja vallutajate ühiskasutusse. Püsis pärast vallutust osa muinaslinnuseid põlisrahva valduses. Muinasaegne ülikutekiht jäi püsima, sest mõned said läänimeesteks (Tõestuseks leidub palju ülikute haudu, mis pärinevad pärast ristisõda). Uued koormised: "Kristuse kohustus." Kohustus osaleda kirikute, linnuste, teede, isandate ja preestrite majade ehitamisel. Mingid koormised olid olemas enne vallutust. Kiriklikud koormised oli uus nähtus ühiskonnale, sest varem kirikuid ei eksisteerinud. Maa rahvas pidi osalema sõjakäikudel. Käsitöömeistritele peale vallutust pandi samuti koormised. Põlisrahva hulgast pärinevad linlased, läänimehed ja vaimulikud said seotuks uute õigustega
Kunanbai omakorda laseb läbi peksta zigitekkide juhi Bozei. Hiljem annab Kunanbai lepituseks oma tütre Kamsati Bozei peresse kasvatada. Abai mõistab selle hukka, pannes ette anda eõe asemel zigitekkidele kariloomi. Suhted isaga. Teises osas on Abai isa Kunanbai juba seitsmekümne aastane. Ta otsustab minna Mekasse palverännakule. Pärast neljaaastast eemalolekut jõuab ta koju tagasi. Ta on muutunud kinniseks, omastest võõrdunud. Selgub, et Kunanbai oli näinud paljude pühakute haudu. Abai mõtleb: omastest võõdumisest sündinud kahju ületab pühakute haudade nägemisest saadud kasu. Teise osa lõpus läheb Abai isaga lõplikult tülli: Abai ei lasknud tal karistada üht enda lapselast, kes olla tema äraolekul usuvastaselt käitunud (tegemist oli valekaebusega). Raevunud Kunanbai hakkas lapselast kägistama. Abai karjus isale peale: ,,Rikud sariaati! Oled seni varjanud ma kiskjalikku loomust!" Kunanbai needis ta seepeale ära, sõnadega. Abai ja venelased
Oraakli jaoks - see oli üks pühamu, kus jumaluselt paluti vastust mingile küsimusele. Oraaklis ennustati tulevikku ning said nõu palverännakute tegijad, kes otsisid elutarkust. See kuiva õhuga ning pinnalähedase mullaga maa andis saaki piiratud heldusega ja inspireeris terrassilise põllumajanduse arendamist, kus terrassidel sai kasvatada viljapuid, viinamarju ning karjatada kitsi. Austati ka langenud kangelaste haudu, mille ümber kasvavad puud olid pühad. Isegi nende vilju ei tohtinud korjata. Kangelaste kultusega olid seotud ka spordivõistlused, nagu näiteks olümpiamängud jumal Zeus'i auks (esimest korda 776 e.Kr) Peloponnesose poolsaarel. Siin mängudel võita oli väga suur au. OLÜMPIA (Zeusi pühamu Elises, vt Antiigileksikon II, lk 46) koosnes templitest, staadionist, pühast puudesalust allikaga, palestra'st (sammastest
seletab £7 ¢on , kujutab maa alust m¨arki kui juhiks saamist. hauakambrit. Kujutab kirs- Zhou ajastul nimetati va- turuumi nelinurkset nemat venda , keskmine oli p~orandaplaani. kujulisi , noorim , samuti kasu- haudu hakati tegema Yin tati kui austavat eestiitlit. ajastu algusp¨aevilt. Hiljem hakkas t¨a histama ka ma- / ¡ Koosneb kaanest tuserituaali l¨ abiviijaid £7 ¢ ja rituaaln~ oust , ri- , kelle amet oli p¨ uha tuaaln~oule on kaas peale pan- ning kellele oli kom- dud, kaitsmine ja alalhoid- beks koeraohvreid tuua. Eri mine t¨ahendus
Riik ja riigivalitsemine peaks äratama inimestes samu tundeid nagu tekivad seoses perekonnaga. Selles omaksvõetud pärandis oleme andnud oma riigikorra ülesehitusele veresuhete kuju, mis ühendab meie riigi ülesehitust meie kallite perekondlike sidemetega, lisab meie riigi peamised seadused meie perekondlike kiindumuste hulka, hoiab lahutamatuna ja peab nende kõigi ühinenud soojuse ja vastastikku ilmneva ligimesearmastusega kalliks meie riiki, meie kodusid, meie haudu ja meie altareid. Inimõigused Inimõigused kui mõiste on ekslik nagu ka kõik muud prantsuse revolutsionääride abstraktsed loosungid. Need ei tulene ajaloost ega inimelu kogemustest, vaid on väljamõeldised, on traditsioone mitte-arvestava mõistuse vili, kaasaegse "sofistika" tagajärg. Lõpptulemuseks on see, et võimu juurde jõuavad igasugused lurjused ja hullud, kes tulevad ja hävitavad kõik, mis sajandite jooksul mitmed põlvkonnad on üles ehitanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
