XV-IX a.-tuh. e.m.a.), nimet. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. 3) Tsikuraat astmiktorn, sumeri, babüloonia ja assüüria arhitektuuris püramiidjas astmete ja
Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada,suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia). Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis EGIPTOLOOGIA - kutsus kaasa väga palju arheolooge jne. Kaevas välja vanu haudu ja muumiaid, müüdi maha Euroopas.Tekkis suur huvi Egiptuse vastu. Inglismaa blokeeris Prantsusmaa ja Egiptuse vahelise sõidutee,ei saandu enam saata toitu ega vasrustust.Napoleon lahkus salaja Egiptusest, võttis kaasa mõne meekonnaliikme ja suutis pääseda tagasi Prantsusmaale. Direktoorium ei julgenud teha midagi talle,sest ta oli rahva seas väga populaarne.9. november 1799 ,,Napoleoni riigipööre", suleti seadusandlik
Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval). Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne).
ja 1992. aastal algasid suuremad uurimustööd Rootsi- Eesti ühisprojektina, läbi kaevati 170 m² ala kloostri põhjatiiva lõunaküljel. Nendel välitöödel seati kahluse alla ristikäigu olemasolu, kloostri põhjatiivas sellest konkreetseid jälgi ei leitud, samas leiti uuritud piirkonnast esmakordselt matused. [4, lk 140] 1990. aastal leiti viie naise ja lapse hauad. Surnud dateeriti ajavahemikku 13. sajandist kloostri reformimiseni. 1992. aastal leiti veel kirsujäänustega haudu, üks nendest oli kaksikmatus. [ 4, lk 140; 5, lk 121] 1997. aastal toimusid avariikaevamised kloostri siseõues 170 m² suurusel alal. Seda ala oli peamiselt kasutatud kalmistuna, seega satuti rohkearvulistele matustele kloostri idatiiva õuepoolsel küljel. [ 4, lk 140, 141; 5, lk 121] Selgus, et kõik luustikud, peale kahe, mis kuulusid 7-10 aastastele lastele, olid naiste omad. Luustike uurimine näitas, et maetud
peast talle külla ja tal on õigus et tagelikkuses oli neid kutsutud kuninga ja kuninganna poolt. Hamlet kurdab kui juba vangi elu tal taanimaal on. Tuleb vatel mand, kes on saadik Norrast, kes toob sõnu mi et norra on nõus toetama taanit poola vastu v õtle misel. Siis tulevad külla näitlejad, kes on o ma ala pari mad ja Hamletile m e eldis see tükk mida oli üks neist mä'nginud kunagi am mu ja palus seda uuesti m ä'ngida ja siis hakkas Hamleti peas haudu ma plaan et ta peaks lask ma selle näitlejal ette kanda te ma enda poolt tehtud read mis oleksid sarnased isa m õrva loole et näha kas uus kuningas tunneb ennast süüdi. KOLMAS VAATLUS I stseen Guildenstern ja Rosencrantz kannavad kuningale ja kuningannale ette kuidas õnnestus neil
10 viivad surnuaedadele lilli ja küünlaid , samuti saavad lapsed kinke, peamiselt maiustusi ja mänguasju . Lillede viimine surnuaeda on levinud Hispaanias, Portugalis , Itaalias, Belgias, Madalmaades, Prantsusmaal ja Iirimaal. Poolas , Slovakkias, Ungaris, Leedus, Horvaatias, Sloveenias, Rumeenias, Austrias, Saksamaal, Rootsis, Norras ja Soomes on nagu Eestiski kombeks pigem süüdata surnuaial küünlaid ning külastada lahkunud sugulaste haudu. 11 HINGEDEPÄEV (Uno Sikemäe) Puud vaikusesse tardunud on talveks, nad varjudega puudutavad maad. Ma sõbra kalmu juures peatun palveks kui taevavõlvil tähed säravad. Siis küünlatulukesi aknalaual ka kodusoojus helendama lööb, õrn tähesära armastuse haual kui hingevalgus helgib läbi öö. Sel ööl sa kuuled tulijate sammu ja märkad puude varjus ootajaid. Taas kordub see mis ununenud ammu, näed silmi teelt su poole vaatavaid.
segu. Märgid tähistasid teatud sõnaühendeid. Hieroglüüfkiri vokaale ei tunne. Varadünastiline periood 3100 2686 (1. ja 2. dünastia) Ajavahemikus 3100 3000 ühendasid Ülem-Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Ülem- ja Alam-Egiptus ühendati Menese või Narmeri poolt (pole teada) ning rajati nende piirile pealinn Memphis. Varadünastilisel perioodil kujunes peamistes joontes välja valitsejate titulatuur ja võimu sümboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid - mastabad. Vana riik 2686 2183 (3.-6. dünastia) U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannes sellega aluse püramiidiehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandas klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops, Chepren ja Mykerinos oma hauamonumentidena suured Giza püramiidid. 5. dünastia valitsejad loobusid hiigelpüramiidide ehitamisest, nad pidasid end
kombineerusid kõverate teede, ojade-tiikide, hoonete ning spetsiaalselt ehitatud lossivaremete ja juhuslikult paigutatud kividega. Omamoodi oli siin tegu kujunduse abil maastiku parandamise, mitte enam lausmuutmisega. Näiteks: Vidva jõeorg 16. Kirjelda lühidalt tüüpilist rahvaparki * Gümnaasiume saab pidada esimesteks rahvaparkideks. Siin kasvasid pühad oliivipuud, plaatanid ja paplid, jalakad, jugapuud ja mirdid jt. Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele. Gümnaasiumid asusid kindlasti kaunis ümbruses, kus leidus puid ja vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama. 17. Selgita mõisteid: Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi.
kastitaolisest kiviehitisest (püramiidi eelkäija). Mastaba areneb astmikpüramiidideks ja sealt edasi püramiidideks. Püramiid Vaarao oli päikese poeg ja seetõttu püramiid ausambaks päikesele. Lisaks balsameeritud keha kaitsele oli püramiid monument, mis ülistas vaaraod. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul ja peale tema surma hakati kohe uut ehitama. Püramiidi ehitamiseks kulus terve riigi jõud. Hauarüüstajate tõttu hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. TEMPLID- ehitati jumalate austamiseks, nelinurkne ristkülikukujuline müüriga ümbritsetud ja pealt lahtine ehitis
Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid.ätempleid ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise. Sambad jälendavad kasvavaid taimi: papüürus, lootos, palmid. Skulptuurid olid lihvitud kivist või värvitud puust
Paiknes siseveekogude ääres. Tegevusaladeks oli korilus, kalapüük ja küttimine. Elati sesoonnetes külades(elupaika vahetati vastavalt aastaajale). Reviir piirkond, mille raames elupaika vahetati ja toitu hangiti. 7000-6500 aasta vahel toimus pööre. Lisaks siseveekogudele asuti elama ka rannikule, sest ilmus uus küttimisobjekt, ehk hüljes. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Inimesed maeti laibana, olid maahauad ja kasutusel oli laipmatus. Eesti aladel pole korralike haudu leitud. Laibad on asetatud hauda selili. Kaasas panused: ripatsid, tööriistad jne. Mesoliitikumile järgnes noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-1800 eKr. Neoliitiline revolutsioon üleminek loomakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjapoolsetes riikides loetakse neoliitikumi alguseks savinõude kasutuselevõttu. Kõige varasem neoliitiline kultuur Eesti aladel kannab nimetust Narva kultuur. Sealt pärinevad savinõude killud. Esimesed oli
Kinnismuistised jagunevad: a. Elupaigaga seotud muistised ( kõige tavapärasem on asula või asula koht, kindlustatud asulad , linnused , linnad, samuti ka pelgupaigad). b. Matusepaigad( olulised , kuid sellega seotud eetikaprobleemid , kas võib ikka välja kaevata uurimise eesmärgil säilmeid ning lisaks puudub ka info kui objektiivsed need on. On olemas erinevat tüüpi haudu: maahaud , kääbashaud ja kivikalme (kivikalmetel dekoratiivsed kaunistused) Eristatakse ka matmisviise :I laibamatus, surres keha pannakse kalmesse terviklikul kujul . II põletusmatus, peale surma põletatakse ja maetakse põlenud luud ja tuhk Põletamise põhjuseid oli erinevaid nt arvati et nii pääseb hing paremini pääseks või teistes kultuurides ka seetõttu et hing tagasi ei pääseks et elavaid kummitama. Hiljem ka põletati ketsereid ja
tiivad. Nii valgus kui ka õhk pääsesid elamusse maja ukse ja selle kohal asetseva avause kaudu. Ilmselt olid aknad siiski ka hoone tiibadel. Põhiliseks valgusallikaks oli aatriumi laes asuv nelinurkne ava, mille tõttu pidi põrandas olema ka spetsiaalne auk vihmavee vastuvõtmiseks. (Vaga 1999: 104) 4. ETRUSKI HAUAD Olulisim teave, mis etruski kultuurist ja kunstist meieni jõudnud on, pärinebki nende haudadest. Surnutekultus oli etruskidele ilmselgelt väga oluline. Etruskide haudu on leitud väga mitmeid erinevaid tüüpe.(Lisa 4) Jaak Kangilaski(2003: 73) toob välja neist olulisemad. Mõnel juhul on tegu kivisesse maapinda raiutud tunnelitega, mis kohati avarduvad kambriteks. Samuti on leitud ümmargusi kuplitaolisi mullaga kaetud hauakünkaid, kivist ehitatud majataolisi hauakambreid, mäekülge raiutud kambreid, millele on ette ehitatud isegi eeskojad. (Kangilaski 2003: 73) Etruskide hauad paiknevad suurte rühmadena, mida nimetatakse surnute linnadeks ehk
Selle vältimiseks saetu kalju templi ja Ramsese kujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, vaid kaljuhaudadesse. Niiluse vastaskalda kõrbes on nn Kuningate Org, mille kaljuseintes on paljude vaaraode hauakambrid. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Vaaraode kirstud (sarkofaagid) ja rikkalikud hauapanused on kadunud, kuna haudu rüüstati. 20.saj säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. EGEUSE e KREETA MÜKEENE KUNST – Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimnuga suurriiki. Väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks, kuid nende kultuuriline läbikäimine oli tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Egeuse mere saarte, Mandri-Kreeka ja Väike – Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreetal ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Sp
Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Egiptuse templi Karnaki templi Ramses II hiigelkujud
Kr. sai see tuntuks jumalatar Aphrodite kummardamise pärast ja see jäi palverännakute sihiks. Hiljem arenes Paphos ristirüütlite sadamalinnaks, kuid hiljem käis kohutavalt alla ning 19. sajandiks oli sinna alles jäänud napilt 2000 elanikku. Tänapäeval on Paphos tähtis turismikeskus.Kõige huvitavamad ajaloomälestisi võid näha all-linnas. Nende alla kuuluvad varajane kristlik basiilika, mitme rooma villa varemed ja rida haudu. Aphrodite pühamu jääb Paphosest umbes 12 kilomeetrikaugusele Konkila küla lähedusse. 6 3.5. Léfkara Léfkara on Küprose tuntuimaid külasid. Külal on kaks keskust Pano Léfkara (ülaosas) ja Kato Léfkara (all). Seal on väga paljude kohalike elanikkude valmistatud erilisi trikandtöid, mis on toonud sellele paigale kuulsust ja au. Paljud sealsed majad on sobitatud pisikesteks kauplusteks, sest naised ei tiki oma lõbuks,
4. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal? Atonit 5. Kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal? Erinevalt varasemast peeti Atoni kehastuseks nüüd kiirgavat päikeseketast 6. Millises sugulusvahekorras olid omavahel Ehnaton, Nofretete ja Tutanhamon? Tutanhamon oli Ehnatoni noor väimees ja võimu pärija, Nofretete tema naine. 7. Millal leiti Tutanhamoni hauakamber? Miks oli see nii oluline? Mis sealt leiti? 1922.aastal, tema haud on üks väheseid vaarode haudu, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud, selle panused annavad täiusliku pildi matusekommetest ja selleaegse kunsti iseloomust. Sealt leiti muumia, sarkofaag, kirstud, jpm. 8. Milline legend tekkis pärast Tutanhamoni hauakambri leidmist? Usuti, et iga inimene kes siseneb hauakambrisse sureb. 9.PEATÜKK Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst 1. Milliste tänapäeva riikide territooriumil tekkis Egeuse kunst? Kreeka, Türgi 2. Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks
kihelkonna idaosa. Ajaloo vältel toimunud administratiivsete piiride muutustest hoolimata on kihelkond püsinud tervikuna - inimesi seovad võru keel, vanadest aegadest pärit igapäevaelu kombed ja harjumused, läbi sajandite püsinud sugulussidemed ning kõrgustiku loodusest tulenev elustiil. Säilinud on sajandivanused taluhooned ja põllupaigad, suust-suhu liiguvad iidsed rahvajutud, teatakse muinasaegsete kivikalmete asukohti, räägitakse metsavendadest ning hoitakse korras esivanemate haudu Lüllemäel ja Kaikamäel. Karula inimene paikne ja traditsioone austav. Uus tulija peab tükk aega ennast kohalikele "tõestama", enne kui ta päriselt omaks võetakse. Õppimist tahab keelgi. Kui siinne elanik oma ise oma elu ja ümbrust üsna tavaliseks peab, märkab külaline Karula rahva eripära ja tugevat sidet maa ning loodusega. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega.
preesidega. Väga hinnati värviliste, enamasti punaste klaastahukestega silmadega preese. Neid oli nelja- ja kuuesilmalisi. Eriliseks uhkuseks ja jõukuse märgiks loeti kuhikujulist hõbesõlge, suurt sõlge. Võrreldes Lõuna-Eesti sõlgedaga olid siinsed sõled siiski tunduvalt väiksemad. Naiste alatiseks ehteks olid klaashelmed ühe või kahe rindima, lükkena, tihedastii ümber kaela. Helmed pandi tütarlapsele kaela, kui tal tuli esimene hammas ning nendega läks naine ka haudu. Helmed, nagu ehted üldse, pidid naist kaitsma kõigi salapäraste ohtude eest. Pidudeks riputasid jõukamad naised kaela hõbeketid (või ka hõbe- või klaashelmed) kannaga rahadega. Tantsu ajal rahad raksunud rinnal. Kõrvaringaid, mis eesti naistel üldiselt haruldased, on kantud Iisakus ja Vaivaras. Enamasti olnud need sõrmusetaolised lihtsad hõberõngad. Meeste ülikonna põhikomponendid 19.saj. esimesel poolel olid särk, püksid, vatt, kohati ka vest.
hämmastavad siiani oma mõõtmete ja täpsusega. Seest olid nad umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matust kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Seal asub ka 20m kõrgune kaljust välja raiutud sfinks, kellel on vaarao Chepreni näojooned ja lõvi või kassi keha. Kunst kujunes suurejoonesliseks uue riigi ajal 16-11 saj ekr mil egiptusest sai võimsaim riik idamaadel ning pealinnaks teeba. Püramiidide ehitamsiest loobuti, hakati kasutama haudu või kaljukoopaid mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva aalla peideti. Eriti uhked on need hauakambrid seest. Ka templiarhitektuur muutub rikkalikuks. Sambad kerkivad tihedalt Luksori ja Karnaki templites, sambad jäljendasid egiptuses kasvavaid taimi-papüürust,lootost ja palme. Templite juurde viivaid teid kaunistasid sfinksid. Egiptuse skulptuuris on kauneid, lihtsaid teoseid. Lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, enamasti seismas
100 000 meest[Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile]. Suurte püramiidide ehitamine oli rahvale raske koorem. Ka vaaraolt nõudis see suurt pühendumust kogu valitsusaja jooksul[Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile]. Hiljem loobusid vaaraod hiigelpüramiididest ja lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Enamik selliseid haudu paikneb Lõuna-Egiptuses Kuningate orus. Hiiglaslike püramiidide ehitamine oli liiga aeganõudev ja kulukas. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Suurte püramiidide kõrval oli ka hulgaliselt väiksemaid. Iga suurema püramiidi juurde kuulusid ka templid. Üks tempel rajati alati vahetult Niiluse äärd ja teine jõest pisut eemale, püramiidi külje alla. Templeid ühendas pikk koridor, mida mööda viidi vaarao surnukeha
Minu jaoks oli koos vanematega elavate vastanute seas kõige armsamaks traditsiooniks välja toodud kallistamine kodust lahkudes. Arvan, et see näitab vanemate ja nende laste vahelist armastust ja kindlustunnet. Vanematest eraldi elavad täisealised tõid traditsioonidena välja vanemate külastamise nädalavahetustel. Paaril korral kirjutati, et igal suvel toimuvad isaga kalalkäigud. Koos vanematega külastatakse lähisugulaste haudu ning käiakse pulmades ja matustel. Heaks väljakujunenud traditsiooniks peetakse ka korrapäraseid helistamisi ning üksteise kursishoidmist toimuvaga. 12 Niisiis selgus, et vanemate juurest ärakolimine ja iseseisva elu alustamine ei muuda eriliselt väljakujunenud traditsioone. Ikka saadakse kokku kellegi sünnipäeva tähistamisel või nauditakse koos kaunist jõuluaega
sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madääni ajastu töö- ja sõjariistad "Madlääni hobune" Telk Pincevent (Pr.m) väljakaevamiselt 17 000 - 9 000 eKr Prantsuse Rahvuslik Arheoloogiamuuseum ajastust 12 000 eKr Dolmen Kivikalme liik
Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval). Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne)
Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid.ätempleid ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise. Sambad jälendavad kasvavaid taimi: papüürus, lootos, palmid. Skulptuurid olid lihvitud kivist või värvitud puust
käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Püramiidide ehituskulud olid aga nii suured, et kurnasid tolleaegset majandust, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainult Tutanhamoni haud lebas puutumatult kuni aastani 1922, mil lord Carnarvor ja inglise
Egiptus oli Inglismaa koloonia ja Inglismaa oli Prantsusmaa suurim vaenlane. Inglismaa tuli ära võtta neilt, sest see vähendab Inglismaa võimu Vahemerel. Tal oli ka nõrkus idamaade vastu ja ta iidol oli Aleksander Suur. Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia. Egiptuses läks esialgu edukalt, aga põhimõtteliselt oli see mõttetu ja suur raharaisk. !! Tänapäeval on see aga toonud kaasa egiptoloogia, ehk egiptuse uurimse.Kaevati välja haudu ja uuriti muumiaid. Samas oli see ka nende haudade jms rüüstamine. Sajandi lõpus muutus ta ajaloolaste peamiseks paigaks tänu Napoleonile. Tohutult oli Napoleon vaimustunud Egiptuse püramiididest. Samas tekkisid seal Napoleonil ka suured probleemid. Inglismaa ei saatnud oma sõjavägesid Egiptusesse, kuna see oleks toonud suurt rahalist kahju.Ise ei tahteud rünnata vaid provotseeriti Prantsusmaad, et see ründaks
3) Püramiid- astmed täideti ja sealt edasi kujunes tavaline püramiid. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Gizas asuvad : Cheopsi püramiid: kõige vanem, kõige kõrgem. Kaetud lihvitud lubjakividega 106-107 m. Hauakamber asus kõige all Chepreni püramiid: 136m, asub Sfinksi taga Mykerinose püramiid: 70 m, koosneb 3 püramiidist Templid-nelinurkne ristkülikukujuline, müüriga ümbritsetud ja pealt lahtine ehitis. Seal on siseõu mida ümbritsevad sambad, sambad meenutavad oma kujult Egitpuses kasvavaid taimi nt palm,
etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. 6) Mis on etruskide kultuuri tundmaõppimise peamisteks allikateks? Nende hauad. 7) Kirjelda etruskide hauakambreid! Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad hauakambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskoda, kivist ehitatud majataolised hauakünkad. Enamik haudu asusid suurte rühmadena, surnute linnades. Etruskid tuhastasid oma surnuid. 8) Kirjelda rikaste etruskide sarkofaage! Vaata ka illustratsiooni lk 75! Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Etruski hauakirstudel lebavatel figuuridel on mõnikord ilme, nagu võtaksid ka nemad osa suursugusest nautlemisest 9) Kirjelda etruski hauakambri sisemust! Missugune meeleolu seal valitses?
aastate algul ühendati Nõukogude Venemaaga Ukraina, Valgevene, Kaukaasia ning Kesk-Aasia riigid. Kui Anschluss nõudis üksikuid inimohvreid, siis Nõukogude Venemaa laienes ohvriterohkelt. Paljud Teise maailmasõja kaudsed tagajärjed ulatuvad tänapäeva. Pole vaja kaugelt otsida meilt näiteks nn pronkssõdur ja selle mahavõtmisega puhkenud massirahutused. Igal aastal leitakse sõjaaegseid pomme ja meremiine, üsna tihti uusi sõjaohvrite haudu. Kasutatud kirjandus 1. Mart Laar, Lauri Vahtre. Lähiajalugu I gümnaasiumile. 2007 15 2. Eesti Päevaleht. Küllo Arjakas. Teine maailmasõda ja tänapäev. 1.09.2007
juunil 5 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis Emadepäeva tähistama 1988. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emadep %C3%A4ev) Eestis on emadepäeval hakatud surnuaial küünlaid süütamas käima. Sellisena on emadepäev asendamas muid pühasid, mil külastati vanemate haudu. Koolides suunavad õpetajad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Selle kõige poolest on tänane emadepäev sarnane endise naistepäevaga. Tõepoolest on lastel tavaks ise koristada ja küpsetada, eeskätt katta kaunis laud, kinkida lilli ja väikesi meeneid. Eriliseks kingituseks emale ongi tavalistest askeldustest vaba päev. Saadetakse ka
Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval). Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne).
Armastasid täringumängu, ajaviiteks ja rituaalina. 8.saj e.Kr hakkasid kreeklaased rajama linnu Lõuna-Itaalias ja etruskidel tekkis nendega tihe side. Seega võtsid nad vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mis tõttu piir kreeka ja etruski kunsti vahek on ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele väga tähtis. Peamiseks etruskide kunsti tundmaõppimiseks ongi nende kauad. Avatud ja uuritud on tuhandeid etruskide haudu, mida on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree.
Tempel seisis poodiumil. Murdkatus eendus tugevasti ja oli järsem kreeklaste omast. Olulised on põikkonstruktsioonid. Talastik alati puust ja kaetud maalitud saviplaatidega, sambad laiemalt asetatud, joonia ja dooria stiili segu. Nende elamu koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle. Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi, tagumises osas aatrium laienes. Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (nt Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad paiknesid nagu majad tänava ääres. Maalingute puhul matuserajatistes leina teema puudub, seinad kaetud pidustuste piltidega, domineerib punane värv.
funktsioonid.Jagas oma volitusi templiga.Erinevates linnriikides erinevad kuninga funktsioonid. Uri linnriigis 26-25 eKr, Uri kuninglik matusepaik, 16 aristokraatlikku hauda või kuniga hauda, ühe kuninga kiiver kullast , uri standard, viilkatuse kujuline ese, harp.Oluline on veel see et kuningale on kaasa pandud ka kaaskond, mõnel juhul suures koguses, kuni 74 . koos pillimeestega.Mulje et jäid elusalt ja siis võtsid mürki vms.leitud on peekreid.Mujal selliseid haudu leitud pole aint Urist. Uri kuningate sotsiaalne ja poliitiline valdavus kõrge, lausa jumalik.Kirjalikest tekstides ei ilme kuningate kui absoluutlikku valitsejat , ei ole ka tõendeid et neid oleks jumalikustatud,Uri kuninga hauad isoleeritud, kui vaadata seda sumeri varaste linnriikide leiumaterjali üldiselt siis rikkad hauapanuseid vähe. Suhteliselt võrdse hauamaterjali taga paistavad need Uri oma lausa kohatud et neid on nii rikkalikult seal
majaema valitsuse käsu all. Iga kolmekümne talu või pere peale on üks peavalitseja, keda nimetatakse filarhiks ja kas tegelikult on peafoogt. Igast perest tuleb igal aastal linna elama 20 inimest, kes on enne seda kaks aastat maal elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Need kellele maatööd meeldivad, jäävad maale kauemaks ja harivad põldu või kasvatavad karja või teevad küttepuid. Nad kasvatavad ka tibusid. Kanad ei haudu munade peal vaid mune hoitakse teatud ühesuguses soojuses, misläbi neis elu tärkab ja tibud kooruvad. Niipea kui tibud kooruvad hakkavad nad kanade asemel hoopis meestel ja naistel kannul käima. Utooplased kasvatavad väga vähe hobuseid ja ainult õige metsikuid ja seda ainult sellepärast, et oma noortele ratsutamist ja relvadega ümberkäimist õpetada. Põllu- ja veotöödeks kasutatakse härga
käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäeval on arheoloogia ajalooteaduse haru, mis uurib lahtikaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib väljakaevatava põhjal ajalugu. Arholoogia
niisama vaeselt, nagu ta oli elanudki, ja sellele vastasid ka tema hauapanused. Esialgsel matmisviisil oli vähe ühist luksusliku balsameerimisriitusega. See pompoosne igavikuks konserveerimine jäi alatiseks ülikute ja vaaraode eesõiguseks. Tavaline egiptlane maeti isegi Uue Riigi lõpus peaaegu samuti nagu tema esivanemad kolm tuhat aastat enne teda. Veel tänapäevalgi leitakse kuumast kõrbeliivast haudu, milles surnud lebavad kägaras vasakul küljel, niinesroguskiga kaetud, ent tänu väikesele õhuniiskusele on ilma mumifitseerimatagi üle aastatuhande hästi säilinud. Surnutekultus oli ometi üks ja seesama: ka kõige vaesemale fellahile olid kaasa pandud savinõud toidu ja joogiga, lihtsad relvad ja kosmeetika-tarbed, nagu näiteks Egiptuses nii hinnatud lauvärv. Kõrgklassi egiptlaste hauasisustus oli peen ja
Tsikuraatideks. 10. Mida tähendab sakraalne kuningavõim"? Põhilise uskumuse kohaselt pärines kuningavõim jumalalt. Lõpuks hakati kuningat tituleerima jumala või jumalanna pojaks. Kuna kuningas oli jumalik, võis ta oma nime ette kirjutada jumal. Nii nimetati kuningat maa jumalaks, inimsoo jumalaks, Sumeri päikesejumalaks. 11. Kuidas nimetasid sumerid surnuteriiki? kur-nu-gi-a - maa ilma tagasipöördumiseta. 12. Kuskohal leiti 2600 eKr vanuseid haudu? Uris. Babüloonia- Assüüria 1. Kuidas nimetati jumalat Sumeris ja kuidas akadi keeles? Jumal on akadi keeles ilu. Sumeris jumala nimi: dingir 2. Nimetage Babüloonia panteoni kosmilise triaadi jumalused. Anu, Enlil, Ellil Kosmilise triaadi jumalad 3. Nimetage Babüloonia panteoni astraalse triaadi jumalused. Samas, Istar - astraalne triaad 4. Milline on maailma vanima, kirjanduslikku laadi Babüloonia eepose nimi?
Kaali, Ridala, Asva kõik asuvad mere ääres ning pindala valuvorme ergo nad on pronksi poolest mõnekümnese meetrise diameetriga. On hakatud valanud (Kas turustasid oma rajama rõhtpalkhooneid (koerakaelanurgad; vt edasi). toodangut Kesk-Rootsis ja ida pool?) 2. Ilmnevad ka muinaspõllud vanimad Saha-Lool (noorema pronksiaja algus), neid nimetatakse Balti põldudeks (kivivaalud ja kuhjad) 3. Leidub ka kivikalmeid varasemast ajast maapealseid haudu pole. Need pole lihtsad kalmed, vaid ehitised (teatud liiki hauakambrid). See näitab muutust usundis, kuid tähendus on raskesti tuvastatav. Suurim grupp on leitud Jõelähtmest (isegi 60-70 cm kõrgused). Kalmed on ilmset seotud muinaspõllumeestega. Usundiliselt: luustikud kalmetes veidi segamini kas kirstu on pärast kõdunemist avatud ja luid kasutatud rituaalselt. 1. Ring kui päike surnud peaga ~ põhja 2. Kalm kui 3. Seos kalmete ja elamutega
Oli ekstensiivne ja laienes tasapisi naaberaladele. Pronksiaja lõpuks oli Lausitzi kultuuri areaal jõudnud põhjas Läänemereni, lõunas Ukrainasse. Algul olid võrdlemisi väikesed avaasulad, hiljem kindlustatud asulad. Kalmistud olid suured, ühes kalmistus 100 või isegi u 1000 hauda. Iseloomulik on põletusmatus saviurnis. Samas on arvukalt ka neid matuseid, kus põletatud luud on asetatud kohe hauda, vahest on selliseid haudu kas pealt või põhjast kividega sillutatud. Maetud on ka põletamata. Palju on peitleide, sageli on tegu ühe esemetüübi leidudega. Tähtsal kohal oli vahetus. Kultuuri hilises järgus hakati valmistama pronksnõusid. Üldse arenes pronksitöö selles kultuuris kõrgele tasemele. Lausitzi kultuur püsis ka rauaaja alguses, võttes üle raudesemed ning lõppes alles u 300 eKr. Kesk-Euroopas sai kas 1500 või 1200 eKr alguse oma kohalik urniväljade kultuur
lahinguvarustus; 2-rattalised vankrid, jooginõud jm. Kuigi panuste arvus on märgatavad sotsiaalsed erinevused, ei jäänud kalmevormis ja matmiskommentes püsima sellelaadsed sügavad erinevused, nagu eelmisel perioodil oma imposantsete aadlihaudadega. Paari hõbesõle, kuldsõrmuse ja muude pronks- ja klaasehetega hauad on juba erandlikud matused, mis esinevad nüüd väga harva. Võib-olla kujutavad tarade ja kraavidega piiratud puhkepaigad tähtsamate isikute haudu. Lõppemas oli vankerpanuse komme. Kaherattalisi vankreid või vankriosi pandi kaasa vara- ja keskperioodil. Samal ajal levis Doonau keskjooksul ka surnupõletamise komme üha enam, sh Lä- Euroopas (Rooma mõju?). Samaaegselt muutus väiksemaks panuste hulk või ei antud kaasa ühtegi panust. 24. Gallia ja Britannia matmiskombed Rooma valitsuse ajal. Gallia matmiskombed: Caesar kirjutab, et gallide matmiskombed olid nende eluviisiga võrreldes kulukad ja rikkalikud
Tsikuraatideks. 10. Mida tähendab sakraalne kuningavõim"? Põhilise uskumuse kohaselt pärines kuningavõim jumalalt. Lõpuks hakati kuningat tituleerima jumala või jumalanna pojaks. Kuna kuningas oli jumalik, võis ta oma nime ette kirjutada jumal. Nii nimetati kuningat maa jumalaks, inimsoo jumalaks, Sumeri päikesejumalaks. 11. Kuidas nimetasid sumerid surnuteriiki? kur-nu-gi-a - maa ilma tagasipöördumiseta. 12. Kuskohal leiti 2600 eKr vanuseid haudu? Uris. Babüloonia- Assüüria 1. Kuidas nimetati jumalat Sumeris ja kuidas akadi keeles? Jumal on akadi keeles ilu. Sumeris jumala nimi: dingir 2. Nimetage Babüloonia panteoni kosmilise triaadi jumalused. Anu, Enlil, Ellil Kosmilise triaadi jumalad 3. Nimetage Babüloonia panteoni astraalse triaadi jumalused. Sin, Samas, Istar - astraalne triaad 4. Milline on maailma vanima, kirjanduslikku laadi Babüloonia eepose nimi?
Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi
laienes, moodustades niimoodi nn tiivad. Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Arvatavasti aknad ka hoone tiibadel. Peamine valgusallikas aatriumi laes olev nelinurkne ava, vastavalt sellele aatriumi põrandal auk vihmavee jaoks. Üks hetk kadus aatriumist kolle ja aatriumi taga olev ruum kujunes hoone suursugusemaks eluruumiks – tablinumiks. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (Cornetos, Cerveteris, Vulcis jm) Väliskülg tihti kujundatud fassaadina. Mõnikord neis üks ruum, vahel suure pearuumi ümber koondunud väiksemad ruumid, nagu elumajas. Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega).
5)Kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal? Kadus kindel geomeetriline ja üldistatud vorm, vaaraosid ei ilustatud. Nad mõjuvad elavana ja maisena, kuid siiski valitsejalikult üleolevalt. 6)Millises sugulusvahekorras olid omavahel Ehnaton, Nonfretete ja Tutanhamon? Ehnatoni abikaasa oli Nonfretete ja väimees Tutanhamon. 7)Millal leiti Tutanhamoni hauakamber? Miks oli see nii oluline? Mis sealt leiti? Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal. See on üks väheseid vaaraode haudu, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. Muumiat ümbritsesid kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskida. kirstud olid asetatud suurest kiviplokist õõnestatud sarkofaagi, mida ümbritsesid kallist ja värviküllasest materjalist luksusesemed troon, valitsuskepid, kaarik, lauanõud, õlilambid ja paljude jumalate kujud. Inimese- või loomapäistes urnides olid palsameeritud vaarao kehast eraldatud siseelundid
Ja sellest, kuidas Seth leidis kirstu ja rebis Osirise surnukeha raevukalt neljateistkümneks tükiks, et need seejärel üle kogu maa laiali loopida; kuidas Isis võttis papüürusvartest paadi ning asus taas oma abikaasa säilmed otsima; kuidas ta leidis kõik Osirise kehatükid (välja arvatud tema genitaalid). Kõikjal, kus Isis leidis surnukehatüki, mattis ta selle maha ning ehitas sinna peale pühakoja. Seepärast ongi Egiptuses nii palju Osirise haudu. Juba pärast Osirise surma sünnitab Isis poeg Horose (sigitus toimub juba surnud mehega: Isis lendas kulli kanakulli kujul tema keha peale). See oli Horos-noorem. Kartes Sethi intriige, sünnitas Isis poja delta padrikuis ja tal õnnestus väike Horos üles kasvatada. Kujutis Isisest, kes hoiab kätel väikest Horost ja toidab teda rinnaga, oli Egiptuse usundis eriti populaarne ja leidis jäädvustamist loendamatuis kujukestes ja reljeefides. Kui Horos
hooned. Hakati ehitama kindlustatud asulaid (nt Biskupini Poolas). Ka savist seinadega elamud. Seinu on värvitud. Kalmistud suured. Maeti laipu, järjest rohkem ka põletatult. Kultuuri arenedes jäid kasutusele peamiselt põletusmatused. Kalmistud kasutusel pikka aega. Põletusmatused saviurnides, panusteks omakorda savinõud. Algul kaeti urn tihti teise savinõuga. Rohkesti ka põletusmatust, kus luud asetatud kohe hauda. Vahest haudu pealt või põhjast sillutatud, ka kivivooderdusi, isegi kivikirste. Keraamika: mitmekesine (amforad, tassid, vaagnad jm). Varem lõikeornament, kühmud, hiljem maalitud keraamika. Geomeetriline motiiv, ent ka looma- ja inimesekujutisi. Varasemal perioodil sangaga kanne, millel naiserinnakujulised kühmud. Pole teada, kas keraamika Lausitzi kultuuris spetsialiseerunud. Tõsine käsitööala oli metallitöötlemine. Majanduse aluseks künnipõllundus. Palju säilitusauke
Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventar. Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist. Laohoonetesse koguti vilja jne, aga pole teada, kui suurelt maa-alalt neid andameid koguti. Veel ei ole teada, kuidas losse valitseti. Arvati, et kuningas oli eesotsas .Arheoloogiliselt pole aga kuningas jälgi, nt haudu või kujutisi. Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis rituaalne bassein. Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid. Sooline vahekord- pitsatitel ja kujutistel naised kesksel kohal, religioonis jumalannad domineerisid. Mehi on ka naistega koos kujutatud, aga alati on nad sekundaarsed. Matriarhaarne ühiskond? Samas pole sellist riiki võrdluseks leitud. Sõjakat aspekti pole eriti kujutatud. Härjakultus
Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
