iseloomulik. See meenutab tihedat kollakat paberit ja seda valmistati papüürusetaime varre säsi ribadest. Sellele kirjutati musta tindiga, punase tindiga märgiti suured algustähed ja taandread. Hieroglüüfkiri on Arhitektuur Vana riigi ajal olid tähtsamateks ehitusmälestisteks vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine oli seotud uskumusega surmajärgsesse ellu. Ülikute haudehitised mastabad koosnesid maa-alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga, ja massiivsest maapealsest ehitisest. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Niss oli ühtlasi ohvrite toomise kohaks ja petikuks sümboolseks ukseks ka´le. Niss oli ühtlasi ka ohvrite toomise kohaks. Hiljem hakati mastabade maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõrge haudehitise idee tehti arvatavasti teoks vaarao Dzoseri hauakambri ehitamisel. Sellel astmikpüramiidil oli suur
-3. sajandil eKr praeguse Itaalia keskosas Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. Nende arvatav päritolu on segane Kreeka ajaloolase Herodotose arvates tulid etruskid mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast), teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad, tänapäeval aga arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. 2. Etruskite kunstist võimaldavad meil ettekujutust saada haudehitised. 3. Etruskite skulptuur: peamiseks materjaliks põletatud savi (terrakota teraline savi), teisejärgulin materjal pronks; kujutati stiliseeritud, riides kuju, arhalise naeratusega; näide: Veji Apolloni figuur 4. Roomlaste ehitustehnilised uuendused: osati valmistada kaari, ruumide katmine värvidega, teede ehitamine, kivist sildade ehitamine üle jõgede, veejuhtmed. Roomlaste ehitusmaterjalid: tellis, betoon (lubjamört+kruus+kivid) 5
Maa-aluseid ruume kasutati ohvritoiminguteks ja lahkunu hingele sobiva ning maist elu meenutava keskkonna loomiseks. Alla hauakambrisse viis tavaliselt kaljusse raiutud püstine saht. Mastaba püüti ehtitada võimalikult võimas, et paremini kaitsta muumiat, agaa ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Sinna maeti tavaliselt vaarao lähikondlased ja ülikud, kuid enne püramiidide tekkimist ka vaaraod. Vaarao mastaba ületas kaugelt kõik teised haudehitised, nii nagu vaarao oli oma eluajal kõigist tähtsam. Astmikpüramiidid Vaaraode võimus suurenemisel ei rahuldanud neid enam madalad ja pealt lamedad mastabad. Nad hakkasid haudehitise maapealseid osi kõrgemaks ehitama, kuid jätsid maa-alused hauakambrid enam-vähem samasugusteks. Nii moodustusidki maailma esimesed püramiidid, astmikpüramiidid (pilt 2) Mõnede uurijate arvates ei hakatud mastaba maapealseid osi kõrgemaks ehitama mitte ainult
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kas...
) St. Sernin-sur-Rance menhir naise figuuriga 121,8 cm megaliithos- väga suur (mega) kivi. Megaliitiline struktuur e. ehitatud väga suurtest kividest. Men-an-Tol; Cornwall, Inglismaa- kaks pulka ja auk (initsatsiooniriitus- täiskasvanuks saamise või elumuutusega seotud riitus (rebaste ristimine)) Carnac, Prantsusmaa- menhiri põld, suured kiviread kõrvuti ja lõpus üks kiviring Puudub informatsioon, miks need kivid seal nii on. Kermario dolmen- Osad kivid on teiste peale tõstetud , haudehitised Kividest ringid- kromlehh Dromberg; kromlehh, Iirimaa Sonehenge u. 3000 e.Kr- 56 süvendit ja vallikraav I etapp- süvendid jne II etapp Püstised postid ja mõned megaliidid III Triliidid- kolmikkivid, kiviringid, altarikivi ja lähenemise avenüü/allee Kivid on toodud kaugelt u 320km kauguselt miks ja kuidas?? Kultuur polnud orjanduslik, seega nõudis rahvalt suurt koostööd ja pingutust Ohverduspaik, tuhastatud inimsäilmete matmispaik, u 1000 a e.Kr jäeti stonehenge maha.
Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukogu tõttu. Hammurapi seaduste kogu Ehitati suuri losse, kuulus on Sarbon II loss. Kujudest on Asüüriale iseloomulikud nn väravavalvurid. (inimese peaga, härja või lõvi kehaga ja tiibadega olendid.) Pärsia kunst: Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile. Teada on haudehitised ja lossid, tuntumad kuningalinnad olid: Persepolis, Susa, Pasargadai. Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus!
· Õitseaeg 6 . saj. e.Kr · Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil · Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus sammastele · Sambad sarnanesid dooria sammastega, kuid neil puudusid katalüürid · Puudub kreeka templile omane peensus ja harmoonia · Etruski elamu tüüp püsis Itaalias väga kaua aega. Elamu pea ruum oli aatrium, mille ümber paiknevad sümmbeetriliselt ruumid · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad haudehitised. Seinele maaliti pidusid ja portreid. Mehed tumedad, naised heledad. Nagu kreekaski. Rooma Kunst 1. Vabariigi ajajärk 3-1 saj e.Kr 2. Impeeriumi ajajärk 1.saj lõpp 5 saj p.Kr Roomlaste kultuur kui kunst · Rooma eeskujuks olid Kreeka saavutused · Arhitektuuris lähtuti Kreeka ja Etruski ehtituskultuurist, kuid tehti palju uuendusi · Tähtsaim rooma leiutis nn. Betoon (sideaine)(kivikild, vulkaani tolm ja vesi)
Vana-Egiptuse kunst Referaat Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme t...
Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud.
· Papüürus - paks paberisarnane kirjutus- ja ehitusmaterjal · Polüteistlik religioon, tootemloomad nt kass, madu, härg, krokodill · Ankh - eluvõti · Lootoslill - Niiluse ja elu sümbol · Horose Silm - kaitseamulett · Jumalatel käes eluvõti · Antropomorfsed jumalad - inimesekujulised, tähtsamad: Ra, Horos, Anubis. Horose kohus mõõtis inimese hingi, et määrata taassündi. · Palsameerimine - muumiaks tegemine Arhitektuur · Haudehitised - mastaba (algne vaaraohaud) · Gisa püramiidide väli · Sfinks · Templiarhitektuur - templid ehitati jumalate koduks · Egiptlased võtavad esimesena kasutusele sambad · Sambakateelide kujudamiseks saadi inspiratsiooni loodusest · Sambakapiteel - samba ülemine kaunistatud osa. · Karnak ja Luksor - kuulsaimad templid · Kaljuhauad, nt Hatsepsuti matusetempel · Kuningate org · Kunst ülistas tugevust, peletas eemale kurja jõudusid, hakkas esile tõtsma kõrgemat täiuslikkust - ilu
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
vorm. Just see on kiri, mille abil tuntakse Egiptuse kultuuri. Hoolimata pildilisest välimusest, ei ole hieroglüüfid primitiivne kirja vorm. Nad kujutavad endast lõplikult arenenud kirjutamise süsteemi, mille keeruka tähendusliku informatsiooni abil saab suhelda. Arhitektuur Vana riigi ajal olid tähtsamateks ehitusmälestisteks vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine oli seotud uskumusega surmajärgsesse ellu. Ülikute haudehitised mastabad on lubjakivist längseinte ja lameda katusega ehitised, mis koosnevad massiivsest maapealsest ehitisest ja maa- alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Niss oli ühtlasi ohvrite toomise kohaks ja petikuks sümboolseks ukseks Ka´le (inimese kaitsevaim). Niss oli ühtlasi ka ohvrite toomise kohaks. Hiljem hakati mastabade maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõrge haudehitise idee
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid)
· Ornamentika, keraamika areng. · Põlluharimine · Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid. nt: P.-Prantsusmaal Carnac'i kiviallee. · Dolmen Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud. · Kromlehh - ringidena asetatud menhirid. Nt: Stonehenge Inglismaal.(Kasutatud observatooriumina) 2. Vana-Egiptuse kunst Arhitektuur Vana Riik · Haudehitised - 1)Astmikpüramiid: tellistest Arvatavasti 7 astet, säilinud 5-6 nt: Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras 2) Mastaba: Egiptuse algne hauakamber Piklik, längus seinte ja lameda kivikatusega Idaseinas petikuks(Ka), lääneseinas tuuakse ohvreid Nt: Sakkaras asuv 14 mastabast koosnenud hauakambrite kogum. 3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan Kaetud lubjakiviplaatidega(tasandatud)
VanaEgiptus 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat tagasi eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: * Eeldünastiline periood (53003000 eKr) * Varadünastiline aeg (30002686 eKr) * Vana riik (26862160 eKr) * Esimene vaheperiood (21602055 eKr) * Keskmine riik (20551650 eKr) * Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada...
12.Templid ja lossid rajati kõrgetele alustele-kardeti üleujutusi (madal jõgedevaheline maa). 13.4000-1800.a e. Kr 14.Uusbabüloonia kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj. e. Kr 15.Istari värava rekonstruktsioon-Berliinis Pergamoni muuseumis 16.Väravaehitis oli laotud põletatud tellistest, värav ise seedripuust ja kaetud vaskplaatidega.Värv-valge ja kollane sinisel taustal, pühad loomad(madalreljeefsed). Egiptuse kunst. 1.Mastaba-kõige vanemad egiptuse haudehitised. 2.Balsameeriti-arvati, et hing tuleb kehasse tagasi, seepärast säilitati, maeti luksuslikult- et kõik oleks hauataguses elus olemas. 3.Tallinna linnapildis Cheopsi püramiid 137 m, Tallinna teletorn on 314, selle vaateplatvorm 170 m. 4.Pealinn Uue riigi ajal-Teeba, templid selle lähedal-Luksor ja Karnaki. 5.Obelisk (ülevalt kitsenev sammas) Pariisis Concorde`i väljakul-Luksori templi ees seisnud. 6.Püloon-väravaehitis, kaks ülespoole ahenevat müüriplokki. 7
treppidega ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tsikuraaditaolisi ehitisi püstitati juba u 3000 aastat e.m.a. Urukis, tuntuim tsikuraat on Marduki tempel e nn Paabeli torn (6. Saj e.m.a.). 4) Püramiid monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülalt ahenev või teravatipuline ehitis. Püramiide püstitati minevikus Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas jm. Tuntuimad on Egiptuse püramiidid, 3.-17. Dünastia haudehitised. Egiptuse püramiid arenes tõenäoliselt mastabast. Ehitati lubjakivist, Keskmise riigi ajal tellistest. Vanim on vaarao Dzoseri (28. Saj e.m.a.) astmikpüramiid Sakkaras (6 pealistikku asetatud mastabat). Tuntuimad on Teotihuacani püramiid, maiade püramiid Chichen-Itzas, Giza püramiidid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinos-ainukesed säilinud vana-aja maailmaimed. 5)Obelisk kreeka keeles obeliskos ,,piik, praevarras"; neljatahuline ülalt ahenev ja
etniliselt püsivam kui mesopotaamias ja asukoht suhteliselt piiratud jõgede poolt siis oli elu-olu rahulikum sõjalises mõttes. Kiilkirjast innustust saades kujunes oma hierglüüfidest koosnev kiri. Kunst oli lahutamatult seotud religiooniga ning paljude jumalate ning juhi Vaaraoga, keda usuti olevat ka üks jumalatest. Läbivaks teemaks oli ka hauatagune elu. Ehituskunsti arenguks sai lugeda: savi asemel kivi kasutamist. Seoses usuga hauatagusesse ellu muutusid ka oluliseks haudehitised. Selle ajastu kuulsamaid näiteid on püramiidid, mis esialgu olid astmikpüramiidid, hiljem astmete täitmiste teel võtsid tõeliste püramiidide kuju (Kairo lähedal Giza väljakul Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Püramiidi asuvad väljaspool üleujutuste piirkondi kõrbes. Hilisemast ajast on säilinud ka haudehitistest eraldi seisvaid templeid, mis olid nelinurksed, kõrge müüriga, muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtised ehitised
Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Edaspidi ehitati hauakivi kohale maapealsed ruumid - kujunes mastaba. Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Kuna püramiidide ehitamisel muid "mehhanisme" peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada
et kõik kujud, maalid ja ehituskunsti vormid allusid ühisele seadusele. 2.1 Egiptuse arhitektuur 2.1.1 Vana riik Egiptuse arhitektuuri ja kõikide kunstiliikide väljakujunemine toimus Vana riigi ajal. Tähtsamad ehitusmälestised sellest ajast on vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine on seotud surnute kultusega vaaraode ning ülikute surnukehad palsameeriti ning säilitati hauakambrites, sest usuti, et hing elab pärast inimese keha surma edasi. Ülikute haudehitised mastabad koosnesid maa-alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga, ja massiivsest maapealsest ehitisest. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks sümboolne uks ka'le (inimese teisik, kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris). Algselt oli mastaba ühe ruumiga ehitis, kuid Vana riigi ajastu lõpuks kujunes välja paljude saalide ja panipaikadega ehitis. Vaaraode võim suurenes ning neid ei rahuldanud enam madal ja pealt lame mastaba.
ammustel aegadel hakkasid varandust jahtivad röövlid neid rüüstama. Egiptuse püramiidide aaretest vestavad ka araabia muinasjutud ja legendid. Need lood tekkisid araablaste tutvumisel vaaraode hauakambritega ning matmispaikade röövimisest jutustavad ka ajalookroonikad. Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakambri kohale ka maapealsed ruumid kujunes mastaba ehk araabia keeles tähendas see istepinki. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige rikkama ja vägevama egiptlase vaarao hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem ehitis püramiid. Kuidas siiski püramiidid ehitati? Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil eKr. Neid teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati
Tihedate metsade ja raskemini haritavate muldade tõttu tegeldi seal loomapidamise kõrval arvatavasti peamiselt alepõllundusega. Jahil ja kalapüügil võis aga sisemaa elanike elus olla suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. 3.2.LAEVKALMED Eestis teatakse laevkalmeid Saaremaal Sõrves ning Tallinna lähedal Väos. See on kalmetüüp, mis Põhja-Euroopas oli levinud küllaltki laialdaselt ja pika aja jooksul. Kuigi vanimad laeva- või paadikujulised haudehitised on Rootsis dateeritud juba neoliitikumi ja vanemasse pronksiaega, kuulub enamik neist siiski kas nooremasse pronksiaega või viikingiaega. Eesti laevkalmed kuuluvad kaheldamatult sellesse vanemasse rühma, seda nii ehituse kui ka leidude põhjal. Sõrves Lüllel oli kaks teineteise järel asunud laevkalmet, mis 1967. aastal Lõugase poolt läbi kaevati (EE, joon 104). Esimeses laevas oli kaks kirstu, mis olid ehitatud põletusmatuste
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos.
Paleed ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võisid koosneda ümber paljude siseõuede koonduvast mitmekümnest ja isegi mitmesajast ruumist. Joonis 2. Uri tsikuraat 3 EGIPTUS Kultusarhitektuuri varasemaid ehitustüüpe on haudehitis ehk mastaba. Mastaba oli madal längus seintega kiviehitis, mille sissekäik võis olla kinni müüritud, sissekäigu vastasküljel aga paiknes petikuks. Mastabast arenesid välja ka suurimad egiptuse haudehitised – püramiidid. Ehitati alumise peale veel paar-kolm väiksemat mastabat ning kujunes välja astmikpüramiid. Püramiidi järgmine vorm oli murdpüramiid, kus alumise osa kaldus küljed murdusid järsult keskpunkti suunas u 2/3 püramiidi kõrgusest ja moodustasid tipu. Kõikide püramiidide juurde kuulusid templid – püramiidi vahetus läheduses olid hauatemplid. Keskmise riigi ajal hakati järjest enam pöörama tähelepanu templiehitusele. Klassikalise
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Mastaba Dzoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi
oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige vägevama ja rikkama egiptlase - vaarao - hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem ehitis - püramiid. Esimene samm üleminekul traditsioonilisest mastabast püramiidiks oli Dzoseri astmikpüramiid Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 korda 115 meetriste külgedega ristkülik ja ta näeb välja nagu kuus üksteisele asetatud järjest väiksemat mastabat. Dzoseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke.
Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos.
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga: - etruskid: Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr - kreeklased: Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda nimetati Magna Graecia. Rooma asutamise legend: I etapp. Traditsiooni järgi hävitati Trooja u -1184. Aeneast (naine Kreu...
kannellüürid, aga oli baas. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Etruski elamutüüp püsis Itaalias väga kaua. Pearuum on aatrium, mille ümber paiknevad sümmeetrilised ruumid. Tagumises otsas naiste eluruumid, kui maja oli tänava ääres, siis tänavaäärsed ruumid olid töökojad. aatrium Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad etruskite haudehitised. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrite seintel kujutatakse surnut portreeliselt või rahvarohkest pidustustest osavõtjana. Kujutati ka muid igapäevaelu stseene. Rooma kunst Vabariigi ajajärgu kunst 3. 1. sajand e.m.a Impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj. lõpp e.m.a. 5. sajand m.a.j. 3.saj. e.m.a olid etruskid roomlaste poolt alistatud, valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1. sajandi lõpust e.m.a omandas Rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha.
3 1. ÜRGAEG Esimesed kunstile viitavad mälestusmärgid pärinevad juba kiviajast ehk 40000 kuni 12000 aastat e.m.a. Kuulsaimad paigad, kust on leitud koopamaale on Hispaanias asuv Altamira koobas ning Prantsusmaal Lascaux leiukoht. Pronksiajal 2000-1000 e.m.a. ilmusid aga esimesed arhitektuurinäited. Rajati kivist kindluseid, milledest on saanud tuntumaks megaliitsed haudehitised nagu menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhirid olid lihtsalt maasse püsti paigutatud kivirahnud, aga dolmenid ehitati suurtest püstsetest kiviplaatidest ja kaeti rõhtsa plaadiga matmiskambriteks. [3] Joonis 1. Almendresi kromlehh Portugalis [1] Joonisel 1 on näha kromlehh, mis koosneb mitmest suurte püstkivide ringist. Lisaks võib neile püstkividele olla peale tõstetud paarikaupa veel kolmaski plokk ja mille keskel võib asuda mõnikord
loogika, eriline suursugusus või siis kaunistused. Ehituskunsti võib otstarbe järgi jagada mitmesse harusse: Sakraalarhitektuur - vaimulik arhitektuur - templite, kirikute ja muude usulise otstarbega ehitiste loomise kunst. Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur - praktilise otstarbega hoonete loomise kunst, nn . Sellesse valdkonda võib lahterdada elamud, ühiskondlikud hooned, kindlused (militaararhitektuur), haudehitised, sillad, staadionid jne. Omaette valdkonna moodustavad maastikuarhitektuur ja aiakunst. 1.3 Mis on skulptuur? Skulptuur tegeleb kolmemõõtmeliste kunstiteoste loomisega. Skulptuuride tegemise kolm põhilist viisi on: Väljaraiumine ehk raidkunst. Sel juhul luuakse kuju mingist kõvast materjalist, näiteks kivist (eriti armastatud on läbi ajaloo olnud suhteliselt pehme marmor), puidust või luust. Kuulus renessansiajastu
nendega kaasa pandud varasid ning kaitsta neid hävimise ja rüüstamise eest. Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakivi kohale maapealsed ruumid - kujunes mastaba. Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. 3 Arvatakse, et Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza püramiidi kividest oleks saanud ehitada ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja kolmekümne sentimeetri paksuse müüri. 4
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
poolt loodud sümboliteks ja paiksete ühiskondade maaomandi märkideks. Iga aastased religioossed rituaalid Stonehenge sarnastes paikades rõhutasid jätkuvust ning megaliidid olid tähtsad poliitilise ja sotsiaalse võimu jätkuvuse sümbolid. Megaliitide rajamine nõudis ühiskonna organiseerimist. Euroopa megaliitarhitektuur: suurtest kividest tehtud hauad ja mitmesugused rituaalsed ehitised. Megaliitilised haudehitised: 1. dolmenid. Väga erinevad. Põhikonstruktsiooniks neli suurt kivisammast, millel põiki peal kiviplaat. See võib olla ümbritsetud suurtest kividest ringiga ja pealt kaetud mullakünkaga. 2. käiguskalmed Koosnevad ristkülikukujulisest kambrist ja selleni viivast koridorist. Kõik ehitatud suurtest 10 kiviplokkidest, kaetud mullakünkaga. 3. galeriihauad. Pikad kividest koridorid, koridorikividele võis olla omakorda suuri kive peale pandud.
ehitati selle ukse taha ka vastavad ruumid. Näilikud uksed ehitati alati hauakambri idaseina, 11 seega suunaga läände, selle taha jäävad ruumid ja käigud moodustasid tõelisi labürinte. Ümber hoone ehitati müür ning aeg-ajalt viidi valitseja tarvis nishidesse värskeid ohvriande. Kogu ehitise katteks kuhjati mullast või tellistest vall. Olenevalt surnu tähtsusest ja rikkusest on need haudehitised erineva suurusega. Neid nimetatakse mastabadeks, mis araabia keeles tähendab pinki. Sellised mastabad lasevad endale püstitada 1. ja 2. dünastia vaaraod Abydosesse. Ent alles 3.dünastia ajast kohtame kuningas Dzhoseri haual erinevat tüüpilisest mastabast. See ehitis muutub hiljem erineva suurustega mastabade üksteise peale ehitamise teel astmikpüramiidiks, mille arst ja ehitusmeister Imhotep rajas oma vaaraole. Valitseja nimi
Ühtne Egiptuse riik tekkis ligi 2800 aastat eKr. Seda valitses piiramatu võimuga, maapealseks jumalaks peetav vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seetõttu püüti ülikute kehasid säilitada, neid balsameeriti1 ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguses elus vajalik, sealhulgas ka luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Kõige vanemad egiptuse haudehitised olid nn. mastabad2; neile järgnesid astmikpüramiidid. Loomulikult hoolitseti kõige enam vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid, mis rajati nn. Vana riigi 4. dünastia3 valitsemisajal (28.-26. saj. eKr.). Need kolmnurksete tahkudega kivimassid rabavad meid ka praegu oma mõõtmete ja täpsusega. Seest olid püramiidid umbsed; seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsaimat püramiidi asuvad Gizas
Mükeene ja Tiryns'i lossid. Losse iseloomustas tugev kindlustatus, kükloopiliste müüridega. Kui läbida müüris olev värav, tuli sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel teine värav ja lõpuks propülee'd väravehitis jõuti sillutatud õue, mida ümbritsesid sammaskojad. Seejärel tuli Megaron ehk ,,meeste ruum" Mükeene lossi keskne ruum. Kasutati ka primitiivset võlvimist. (Sammas jällegi ülevalt jämedam) Kõige imetlusväärsemad on Mükeene haudehitised. Need olid maa-alused kaevushauad. Neist tuntuim on Aatreuse varakamber. Selle suurim haud on maa all 13.6 m kõrgune. Jällegi kasutati võlvimist. Osade haudade väljakaevaja oli Schliemann, kes on väidetavalt ka Trooja üles leidnud. Silmapaistvaimad leiud Mükeene kullast maskid. Seintel oli maale, tunda oli Kreeta ja Egiptuse mõju. Kasutati ornamentikat. Reljeefe oli vähe, erandiks Lõvide Värav Mükeenes. KREEKA KUNST
peeti rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad värvilise glasuuriga tellistest eelistati sinist ja kollast. · Paabeli torn e. Marduki templi tsikuraat nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja olevat tõusnud seitsme astanguna samuti 90 m kõrgusele. · Babülon pidi alistuma pärslastele, kes ühendasid oma võimu alla kogu lähis-ida. 4.Vana-Egiptuse arhitektuur 30-34 Püramiidid: * Mastaba kivist haudehitised maa-alune hauakamber said rajada vaid ülikud * Astmikpüramiid vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, kui teistel, aga kõrguse tõuses pidi kivikuhi paratamatult ahenema nii jõuti astmikpüramiidini. (Esimese lasi endale ehitada vaarao Dzoser) * Tõelised püramiidid astmikpüramiidide astmed täideti * Kõige kuulsamad giza väljal Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud. Maailmaime. Suurim kuulub cheopsile umbes 140 m kõrge
hõbedat. On ka püha-, õlle-, viina- ja hiieallikaid. · Laevad, teede jäänused, sadamakohad, sildade jäänused · Sõjariistad, -nuiad tegemist võib olla omaaegse võimusümboliga, kuna neid on väga vähe alles. (ei puugi nimekirja kuuluda, see on Kata jura) · Muistsed aarded · Matusepaigad, kalmed. 19. saj hakati neid lahti kaevama. Tavaliselt sisaldasid need rohkem leide üsna kerge vaevaga. Haudehitised, maapealne hauaehitis nt kivi- kirstkalmed, maa-alune kirst? Matmisviis (kalmetesse) annab teavat maailmakäsitluse ja usundite kohta. Võib eristada kolme matmisviisi: o Laibamatus, laip maetakse ära. o Põletusmatus, laip põletatakse. Muinasajal selleks, et hing taeva pääseks, keskajal põrgusse minekuks. o Mumifitseerimine, katse surnukeha mingil moel säiliada. Kõige täiuslikum muumia Euroopas: Lenin
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
kolle, mida ümbritsesid neli sammast, mis kandsid laepalke. Lahtine eeskoda ja kõrval veel muid ruume. Keskne õu asub pearuumi ees; Kreetas pearuum puudus. Kükloopide müürid - vägevatest kividest müür. Primitiivne võlvimine. Samasugune ülalt laienev sammas, aga puust ja tihti rikkaliku, peamiselt kobrutatud metallplekist kattega. Haudehitised: Lihtsaim tüüp kaevushaud: umbes 2 m sügavusel maa all; leidub Mükeene linnuse alal Sagedane kaljusse raiutud haud, mille juurde viib pikk käik. Kuppelhaud Kuulsaim maa-alune Atreuse varakambri nimeline: ehitatud üksteisest üle ulatuvatest kivikihtidest, läbilõikes ümartaru-sarnase võlvi kuju.
Egiptlased uskusid igal inimesel olevat surematu hinge Ka, kes oli otseselt seotud inimese keha ja selle elukeskkonnaga ( eriti peale maise elu lõppemist ). Ka pidi igal juhul tagasi pöörduma kehasse, seetõttu tuli keha igal juhul säilitada ning hoida teda vastavas ruumis. Selle uskumusega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Suurem osa säilinud ehitistest on seotud surnukultusega. Haudehitised on egiptuse peamisi ehitistüüpe. Varaseim haudehitis oli mastaba ( araabia keeles - istepink ). See oli Vana riigi aegne suursuguse egiptlase haud, piklik kaldus seinte ja lameda katusega lubjakivist ehitis, mille all hauakambris asetses kirst. Sissepääs hauda oli kinni müüritud, idaseinas paiknes petikuks. Hilisematel mastabadel oli idaseina ees müüriga ümbritsetud või üleni katusega kaetud kultusõu. Suurimad egiptuse haudehitised - püramiidid ( kr.k
Esmalt paigaldati näilik uks, mis kandis surnu nime ja manavormeleid. Hiljem ehitati selle ukse taha ka vastavad ruumid. Näilikud uksed ehitati alati hauakambri idaseina, seega suunaga läände, selle taha jäävad ruumid ja käigud moodustasid tõelisi labürinte. Ümber hoone ehitati müür ning aeg-ajalt viidi valitseja tarvis nishidesse värskeid ohvriande. Kogu ehitise katteks kuhjati mullast või tellistest vall. Olenevalt surnu tähtsusest ja rikkusest on need haudehitised erineva suurusega. Neid nimetatakse mastabadeks, mis araabia keeles tähendab pinki. Sellised mastabad lasevad endale püstitada 1. ja 2. dünastia (30-28 ss.) vaaraod Abydosesse. Ent alles 3.dünastia ajast kohtame kuningas Dzhoseri (27 s.) haual erinevat tüüpilisest mastabast. See ehitis muutub hiljem erineva suurustega mastabade üksteise peale ehitamise teel astmikpüramiidiks, mille arst ja ehitusmeister Imhotep rajas oma vaaraole. Valitseja nimi
Etruski keelt räägiti veel 1 saj pkr. Titus Livius tähtis allikas, tema kirjutatud raamatust säilinud kolmandik. 59 ekr- 17 pkr. Roomlased käisid pikka aega etruskide juured õppimas, eriti linnas Caere. Hellenistlikud maailmateadmised. Hellenism 3 saj ekr. Kreeka kultuuri raskuskese oli väljaspool kreekat, Egiptuses ja aleksandrias. Peagi hakkasid roomlasi õpetama kreekast pärit orjad. Tähelepanuväärne on arhitektuur, mida on tänapäevani näha. Väga hästi on säilinud haudehitised, kindlustused. Etruskid tõid itaaliasse olulise elemendi poolringkaare, tehniliselt raskesti teostatav, kaarest saab rooma arhitektuuri alus. Etruskidel tuleb see kreekast. Tulnud mesopotaamiast. Skulptuur hästi säilinud, terrakota ja pronks. Sakrofaagid- terrakota. Kõige tuntum pronksist- kapitooliumi hunt. Üks kuulsamaid peakujutusi nn Brutus. Ennustamine- divinatio, läks üle roomlastele. Auspiitsid ja haruspiitsid.( kõige levinum hepatoskoopia- ohvrilooma maksa jälgimine).
ja uurimismeetodid muutuvad pidevalt. Tänapäevase arheoloogia algus oli 19. sajandil. Siis kolm suurt avastust: 1. saadi teadlikuks inimkonna suurest vanusest; 2. Darwini evolutsiooniteooria; 3. kolmeperioodi süsteemi kasutuselevõtmine materiaalse kultuuri korrastamiseks. Muistiseliigid 1. Elukohad: asulakohad, linnamäed, linnad. Info inimeste igapäevase elu kohta. 2. Matmispaigad: matmisviisid, kalmetüübid. Maahauad; haudehitised. 3. Majandusliku tegevusega seotud muistised (nt kaevandused, fossiilsed põllud). 4. Kultuslikud muistised 5. Liiklusega seotud muistised 6. Peit- ja aardeleiud Dateerimine Suhteline e relatiivne ja absoluutne kronoloogia. Absoluutne kronoloogia võimaldab leitud eseme v muistise kindlalt mingisse aega dateerida. Suhteline e relatiivne kronoloogia tähendab seda, et mingi objekti saab paika panna teiste objektide kaudu.
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
