Etruskide haudehitised Maia Luhamaa 10a Etruskid Etruskid elasid Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske türreenideks Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr Nende keel ei kuulnud indoeuroopa keelte hulka Etruskide keelest on säilinud üle 8000 raidkirja Etruski keel on desifreerimata. Tekste on palju, kuid need on lühikesed Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud hauakambrid tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega (kujutati tantse ja mänge, värvidest kasutati kollast, punast, pruuni,...
inimeste keha ja looma peaga. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Skarabeus- egiptlaste püha mardikas. 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Peale surma anti neile hauda kaasa eluksvajalikud esemed(kaunilt kujutatud tarbe-ja luksusesemed,teenrite kujukesi) uskudes, et neil on siis igavene elu ehk elu pärast surma. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Kõige esimesed haudehitised olid väiksemat-mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras.Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on püramiidid. Hiljem hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. 7. Kirjelda lühidalt Gizas olevaid kunstimälestisi. 1.Chepos-kõrgus 147m, ruudukujulise aluse pindala on üle 5 hektari. 2.Chefren-kõrgus u. 142m. 3.Mykerinos-oli neist kõige madalam, kõrgus üle 40m. 8
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks li...
EGIPTUSE KUNST ~3000-1070 eKr. Asus Aafrika mandri kirdenurgas Niiluse Jõe orus. Iseärasused • Isoleeritus • Loodusrikkused • Surnutekultus • Egiptuses igasugused traditsioonid väga tugevad. • Kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. • Kunstile avaldas kõige suuremat mõju usk hauatagusesse ellu. • Arvati, et peale inimese surma tuleb hing kehasse tagasi ja sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid. • Seintele maalitud pildid pidid hingele looma meeldiva keskkonna. • Kunst on seotud ka kohalike jumalate ja loomadega • Amon-Ra (peajumal) • Horos (vaaroa võimu kaitsja) • Osiris (suremise ja taasärkamise jumal) • Härg • Skarabeus • Madu • Pistrik Arhitektuur • Tähtsamad ehitised -Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn. Surnute linnad: Sak...
vaaraole. Vaarao tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Arhitektuur Püramiid on monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülespoole ahenev või teravatipuline ehitis
loom vaid inimene keda kujutatakse mehi kes innukat jahti peavad, võitlevad üksteisega ja naisi toimetamas või jalutamas lastega. 3) Noorem kiviaeg ulatub 6000 ekr. Tollel ajal inimeste elu muutub väga oluliselt senise jahipidamine asendub põlluharimisega ja karjakasvatusega. Noorema kiviaja kunsti mälestusi on leitud pea terves Euroopas. Väärivad tähelepanu keraamika ja savi nõud. On leitud ka kiviplaatidest ehitatud ruume, mis olid tõenäolised haudehitised. Figuur on keha kuju. Keraamika on põletatud toode. Vaarao on Vana-Egiputse valitseja. Egiptuse kunst Alates neljandast aastatuhandest ekr. Areneb niiluse kallastel kõrge tasemeline ja omapärase kunstiga riik ja rikkalikud kusnti mälestused annavad kujutise selle riigi olemasolust. Selle suurepärase kunsti loojad, egiptlased pärinevad Indo vahemere äärne rass. Vana egiptlane oli elurõõmus, rahuarmastav, töökas ja tema oli sügavalt usklik. Egiptuse usk oli politeism. See
Ebainimlik poos, kus inimest on kujutautud pika sammuga astumas, jalad ja käed profiilis, keha poolküljelt, pea profiilis, silm otsevaates. Selline kujutamine ei tulnud oskamatusest, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust ja ulatumist üle aegade. Lisaks oli see lihtsaim viis kujutada harmoonilist inimest. Vähem väärtuslikeks peetud inimesi (orje, võõraid, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Haudehitised Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras (Dzoseri püramiid esimene nimeline arhitekt Imhotep) Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid, millest suurimad on Giza püramiidid (Cheopsi püramiid on suurim, Chephreni püramiid). Püramiid oli seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matmist kinni müüriti
jutustada võrdub samaga, kui kirjeldada päikesetõusu või kevade algust, nagu märkis oma raamatus "Unustatud vaaraod" ka Leonard Gotrell. Alguses katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Peale seda ehitati hauakivi kohale maapealsed ruumid - kujunes mastaba. Niimoodi hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, sest see meenutas neile koduukse kõrval olnud istepinki (araabia keeles mastaba). Niisuguse nimetusega ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad on pärit 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma
- zoomorfsetena ehk loomakujulistena. - pool-inimeste ja pool-loomadena. 3. Millisest põhimõttest lähtusid egiptuse kunstnikud (nn"egituse poos"). Too näiteid. Maalingud olid tehtud lähtudes kindlast traditsioonist, kus kõike kujutati esemele või elusolendile kõige sobilikuma nurga alt. Näiteks: jalad, pea,alakeha ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha,õlad ja silm otsevaates. 4. Millised on Egiptuse haudehitised. Miks neid rajati? Nimeta vähemalt üks ja kirjelda. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Mastaba koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest.Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid ,
Etruski kunst (u. 800- 100 eKr ) portikus – eesruum ehituskunst: nekropolid, haudehitised, elamud, templid, kindlustatud linnad Kreeka kunst arhailine e vana aeg(600-480eKr) ; klassikaline e õitseaeg( 480-323) ; hellenistlik e hiline aeg (323-30pKr) ARHAILISEL ajal kujunevad välja vaaside ja templite tüübid, skulptuur pühendkujud ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi
Vana-Egiptuse ja Uue riigi arhitektuur Getter Kala Haudehitised · surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud seinamaalingud kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid
Kontrolltöö 10.klass Vana-Mesopotaamia ja Egiptuse kunst. III rida 1.Milliste tänapäeva riikide territooriumil asus Vana- Mesopotaamia? ● Vastus: Iisrael ja Iraak. 2.Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! Nimeta kuulsam tsikuraat! ● Vastus: Tsikuraat on astmik torntempel.Ülemisel astmel on kitsas tempel jumalate kujudega.Üks tuntuim tsikuraat: Uri astmiktempel. 3.Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? ● Vastus: Ratas ja kiilkiri. 4.Kuidas nimetatakse egiptuse kirja ja kuidas vana-mesopotaamia kirja? ● Vastus: Egiptuse kiri – hieroglüüf. vana-mesopotaamia – kiilkiri. 5.Nimeta Vana-Egiptuse haudehitised. Kellele neid püstitati? Kes ehitasid ja kuidas? ● Vastus: Mastaba.Vanim haudehitis.Ehitasid orjad.Ehitati kalju sisse maaalused hauakambrid. ● Vastus: Astmikpüramiid.Selle ehitasid orjad ja ta...
Ürgaeg 30 000EKR - 2000 ekr Kunst seotud usuga Käed seinal 7k ekr Menhir - püstine kiviplokk Aligment - kiviplokid reas Dolmen - kahe menhiri peal üks viltune kiviplokk Kivikalme - haud stonehenge - Kromlehh (ringikujuline menhirite kogum) Mesopotaamia 4000 - 539 eKr esimene kõrgkultuur Eurooplastel Ratas, võlvid, niisutussüsteemid, bürokraatia, raamatukogu Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mis kaevati maa sisse.
Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega
Etruski kunst Kultuur tekkis u 8. Saj. Usuti, et etruskid on Itaaliasse tulnud merd mööda. Ei suutnud küll luua ühtset riiki, keskes linnaks Tarquinii. Keel pole ühegi tänapäevase keele sugulane. Peamiseks kultuuri allikaks ongi etruskide hauad, haudehitised. Neid on mitut tüüpi : kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks , ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskoda jne. Enamik haudu asub surnute linnadena nekropolidena. Hauakambrid thumulused. Inimesed tuhastati, tuhk paigutati sivist või kavist urnidesse või sarkofaagidesse, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena
Egiptuse kunst Pinnakunst haudehitised KAART Dünastiate eelne periood 4000 3200 a. eKr. Vana Riik(3. 6. dünastia) u. 2778 2263 a. eKr. Keskmine Riik(11.13. dünastia) u.2040 1730 a. eKr. Uus Riik(18. 20. Dünastia) u.1562 1085 a. eKr. Hiline Riik(21. 30. Dünastia) alates 525 a. eKr. Eg. reljeef, Narmeri palett u.3200 eKr Eg. Vana Riigi arh., MASTABA Eg. Vana Riigi arh., MASTABATE asetsemine Eg. Vana Riigi arh., Dzoseri loss ja astmikpüramiid, Sakkaras, u. 2270 eKr. Eg. Vana Riigi arh., Giza püramiidid, u.26502563 eKr. Eg. arh., Giza püramiidid, PLAAN u.26502563 eKr. Eg. Vana Riigi skuplt., Kirjutaja u.2600 eKr., Sakkarast Egiptuse skulpt., pea Giza kalmistult, u. 2551 eKr. Egiptuse skulpt., Vaarao Mykerinos ja ta naine, Gizast u. 2470 eKr. Püloon e. väravehitis lahtine s...
KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1. Egiptuse kunsti kõrgaeg IV aastatuhande lõpus Niiluse jõe kallastel 2. Mastaba-...
hauakambrit. Sellesse pääseb kitsaste käikude kaudu, mille algus oli peidetud tervet püramiidi katva kivikihi alla. Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt nii, et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest. Püramiide ümbritsevad aukandjate väiksemad haudehitised mastabad. Mastaba on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber. Selle all maa sees oli hauakamber kirstuga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Selle sümboolse ukse kaudu käis sisse ja välja hing; ühtlasi näitas see surnu eest palvetavatele läänesuunda läänes, kus päike looja läks asus egiptlaste kujutluse järgi surnute riik. Samal ajal oli uks ohvrite toomise koht.
tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljeleti lühivorme (õpetussõnade abil edastati elutarkust). Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. 5. Kunst - Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. ·Arhitektuur: haudehitised (mastaba, püramiid Giza püramiidid kuuluvad ka 7 maailmaime hulka), templid (koos sfinksi alleega). Materjaliks oli kivi. ·Skulptuur: kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraod ja jumalusi kujutavad skulptuurid olid eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud, rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem
· 332 Aleksander Suur · A. 30 ekr roomlased KUNSTIKAANONITE VÄLJAKUJUNEMIST MÕJUTAS · Iseloomulik kuulekus vaarao ja jumalate ees · ,,Vaarao ongi jumal" · Usk hauatagusesse ellu *Kunstikaanonid on ühe kultuuri kunstis välja kujunenud põhimõtted ja kokkulepped, tõekspidamised, mida püütakse säilitada ja järgida ARHITEKTUUR VANA RIIGI AJAL · Vana Riigi ajal ( enne IV d. Lõppu) haudehitised · Mastabad- vanim 3000 eKr · Astmikpüramiid- vanim Sakkaras 2600 ekr PÜRAMIIDID (IV d. Ajal) · Cheopsile- 140m, aluse pindala üle 5ha, Chefrenile, Mykerinosele Giza väljal Kairo lähedal · Pealispind kawtud lihvitud kiviplaatidega · Tipuosa sageli kullatud · Kujunesid nn ,,surnute linnad" e nekropolid · Dasuri murdpüramiid- valm. Tellistest, kaetud graniitkivi plaatidega
Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et mõjutas peaaegu igat kunsti liiki. Kunsti üks põhilisi eesmärke oli teispoolsuses inimese elu sisustamine. Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel. Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650 aastat eKr ehitas arhitekt Imhotep vaarao Dsoserile astmikpüramiidi, mis meenutas oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidi kuju võeti kasututsele umbes 27
Vana-Egiptus Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni, mil piirkond saab erinevate välisvalluste tallermaaks. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus - põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana-Egiptuse arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastaabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastaabasid üksteise peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites samb...
kujutav kunst e figuratiivne- on reaalsust kujutav kunst(inimesed, objectid). Mõiste on kohane peamiselt realistlikul meetodil kui puudub ka vormi deformatsioon(mona lisa). Visuaalne kunst e visuaalkunst-igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks ka nn vabadele kunstile(maal,kultuur,graafika) elektroonilist kunsti, ahritektuuri, disaini, visuaalreklaamid, videokunst)(teater,kino) Liigid:maal(seinamaal, tahvelmaal, laemaal), skulptuur(kirik, reljee, ümarplats), graafika, arhitektuur(kirik, klooster), tarbekunst. Stiilid:kujutamisstiil, mis lähtub kindla piiriliselt terviknägemiselt, ning kasutab ühelaadselt vormielemente.(romaanika, gootika, barokk-kadrioru loss). Kunstivool: nimetus ühistest põhivõtetest, lähtuvate ja enamasti üheaegselt tegutsevate kunstnike loominguks. Kunsti zanr: loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud ehitamis- ja kujutamisvorm.(portree,maastiku maal, religioone, ajaloolin...
teravus ja nurgelisus, on ümarad ja pehmemad), ikonostaasid. Islam jumal Allah, prohvet Muhamed, püha linn Meka, islamiusuline on moslem, araabia keel, pühakiri Koraan (sunna), pühakoda mosee (müüriga ümbritestud nelinurkne õu, mida piiravad sammaskäigud, meka poolses seinas (kiblamüür) on palveniss (mihrab), õuel kaev, kõrge torn minarett), ehituskunst mosee Hagia Sophia mosee, ornamrntaalne dekoratsioon: taimemotiiv arabesk, kuppelmosee haudehitised Timuri haud, mauseleum Tadz Mahal, medrese muhameedlik ehiristüüp, nelinurkne piklik õu, ümbritsevad kahekorruselised ehitised, lossid Alhambria loss, linnused, Kaaba tempel, tarbekunst - peen tehniline töötlus, ornamentika, vaibakunst, Arabesk on keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament (erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiikidest, modelleeriti kipsist või stukist, värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest.
haudeehitistesse). Et surnu saaks ka hauatagsues elus nautida kõiki mugavusi, pandi hauda kaasa tarbe- ja luksusesemeid, teenrite kujukesi. Kõige enam hoolitseti selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Juba tema eluajal raiusid, vedasid, paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige väiksemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, asmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkarad ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi (vaarao Dzoserile). Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Juba vanad kreeklased liigitasid nt. Püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. (Ainsad, mis seitsmest maailmaimest säilinud)
Varakristlik kunst Valitsevaks usundiks saab 4. Sajandil 313 Milano edikt. Avalikud jumalateenistused. Tuntuimad ehitised maa-alused haudehitised e. katakombid. Kasutati ka palve- ja varjupaikadena, 300-400 km pikad, isegi 900 km Rooma linna alused katakombid. Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale on jäetud erootilised motiivid ja kõik, mida võiks seostada paganlikusega. Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid.
•Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. •Uskumus, et inimese hing elab peale surma edasi, on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. •Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. •Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. •Kõige olulisem oli vaaraodele igavese elu kindlustamine. Arhitektuur • Kõige vanemad haudehitised olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. • Hiljem hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. • Ülemisel pildil mastaba, alumisel astmikpüramiid. Püramiidid • Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on püramiidid. • Nende kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega. • Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga.
.............................................................................................................. .............................................................................................................. .............................................................................................................. .............................................................................................................. 5. Millised on Egiptuse haudehitised. Miks neid rajati? Nimeta vähemalt üks ja kirjelda. ............................................................................................................................... . ........................................................................................................ ........................ ................................................................................. ................................
jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru . EGIPTUSE KUNST 1.Mida vanad egiptlased uskusid ja miks surnuid säilitati ? Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2.Kuidas nim. Egiptuse valitsejat ? Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3.Millised olid egiptlaste suurimad haudehitised ja kellele neid ehitati ? suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele. 4.Seleta mõisted palsameerimine ja hieroglüüfid. Palsameerimine laipa roiskumisvastaste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu. Hieroglüüfid - piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (linnud, loomad, inimesed); tähistasid igasuguseid silpe, sõnu ,mõisteid ja häälikuid. 5.Millega kaunistati hauakambrite seinu ?
· 3 kuulsamat püramiidi on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedal Giza väljakule. · Püramiidide sees olid käigud (müüriti pärast matuseid kinni), mis viisid hauakambrisse, kus oli edaspidiseks eluks tarbe- ja luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Kuld, ehted , surnu, anumad siseorganitega. Püramiidi välispind oli lihvitud ja tipp oli kullatud (päike säras). · Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, hiljem astmikpüramiidid. Vanim astmikpüramiid asub Sakkaras ja ehitati umbes 4500 aastat tagasi vaarao Dzoserile looja oli vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep oli esimene teadaolev arhitekt kunsti ajaloos · Egiptuse poos: jalad külgvaates, näo vorm on külgvaates, silmad otsevaates, torso eestvaates. · Algsed jumalad sarnesid loomadega (inimese keha ja looma peaga) Sobek, Hathor,
EGIPTUS:ARHIDEKTUURIkaksALALIIKI:1.Sakraalarhidektuur e. (kiriklik)kabelid,kirikud 2. Prohaanarhidektuur e. (elamu) lossid,kindlused. KUULSAIM KIVIAJA NAISEKUJUKE: Willerdorfi Venus (Austria) Autor puudub. KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE HAUDEHITISED: MASTABA-vanim haudehitis. EGIPT. KULTUURI KAKS SUUNDA: 1. jumalad, vaaraod. 2. Lihtinimesed, loomad. MUUTUSED UUE AJA ARHITEKTUURIS: Loobutakse püramiidide ehitamisest ja hakati rajama templikomplekse ja hauakambreid. AINUJUMAL ATON: Enhatoni portree, Nofrete, Atoni pere kummardab- templid avatakse valgusele. VANAKREEKA JA-ROOMA : ...
sellest jutustada võrdub samaga, kui kirjeldada päikesetõusu või kevade algust, nagu tabavalt märkis Leonard Gotrell oma raamatus "Unustatud vaaraod". Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakivi kohale maapealsed ruumid - kujunes mastaba. Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma
üle just kindlatel aegadel oli suur saavutus tollal. Ka matemaatika oli egiptlastel heal tasemel, nad oskasid välja arvutada kolmnurga ja ringi pindala ja peale selle ka püramiidi ja silindri ruumala. Selleks pidid nad tundma ka pii-arvu. Tänu nende kujundite suuruste arvutamisele, oli neil ka kergem ehitada hiiglaslikke püramiide. Osad neist on ka tänapäevani säilinud ning kuuluvad seitsme maailmaime hulka. Püramiidid olid haudehitised, kus oli hauakamber kuhu paigaldati palsameeritud surnukehaga sarkofaag, siis asus seal veel mõni ruum ningi veel olid seal käigud, mis viisid nende ruumideni. Suurim ja vanim püramiid oli Cheopsi püramiid, selle kõrgus oli 146 meetrit. Ka matemaatikas on egiptlased väga suurt rolli mänginud, sest ilma pii-arvuta oleks võimatu tänapäeval ringi ja silindri mõõtmeid välja arvutada. Rääkides Egiptuse kunstist, siis peale selle, et nad ehitasid püramiide ja templeid,
näiteks saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga või hauka peaga Horus. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Mastabad - need on väiksemad haudehitised. Mastabasid ehitati kiviplaatidest. Mastaba maapealne osa on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber; maa all aga asub hauakamber kirstuga. Idaseinas asub ni ja selles petikuks. Uks on väga sümboolne, sealt sai käia sisse ja välja, aga samas oli see uks vajalik selleks, et teada, kus pool asub lääs. 7. Kirjelda lühidalt Gizas olevaid kunstimälestisi. Cheops kõrgus umbes 140m, ruudukujulise aluse pindala on üle 5 hektari. Chefren - kõrgus umbes 142m.
Pärslaste kallaletung 6.saj eKr 28. Kus võib tänapäeval näha Istari värava rekonstruktsiooni? Berliinis Pergamoni muuseumis. 29. Kirjelda Istari väravat. Millisest materjalist see oli? Millised ja mis värvi olid värava kaunistused? Põletatud tellistest, sadade härja- ja lohekujudega. Kollased sõnnid ja lohed sinisel taustal. Egiptuse kunst 30. Mis on mastaba? Mastabad on kõige vanemad Egiptuse haudehitised. 31. Miks balsameeriti vanas Egiptuses valitsejate surnukehi ning miks neid nii suurejooneliselt maeti? Usuti, et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. 32. Milline linn sai Egiptuse pealinnaks Uue riigi ajal? Millised templid asuvad selle linna lähedal? Teeba. Luksori ja Karnaki templid. 33. Kust pärineb tänapäeval Pariisi Concorde'i väljaku keskel seisev obelisk? Luksori templi eest. 34. Mis on püloon?
Katakombid Katakombid Katakombid Katakombi sisevaade Katakombimaal. Laatsaruse surnuist üles äratamine Katakombimaal. Püha õhtusöömaaeg Seinamaalid katakombides Katakombimaalid Katakombimaal. Hea karjane Varakristlik arhitektuur. Tsentraalehitised Põhiplaanilt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreeka rist Põhiplaani äärmised punktid keskmest ühekaugusel Mausoleumid e. haudehitised Baptisteeriumid e. ristimiskabelid Sta Constanza Sta Constanza Sta Constanza Galla Placidia mausoleum. Plaan ja interjöör Galla Placidia mausoleum Ravennas Galla Placidia mausoleum Ravennas Galla Placidia Galla Placidia Ortodokside baptisteerium Ravennas Püha Peetri katedraal Roomas Püha Peetri katedraal Roomas. Lõige Santa Maria Maggiore Rooma 5.saj
Reljeef surev emalõvi . Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. Vana-Egiptus Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi : Reljeeftahvel Nameri palett - vaarao Nameri võit Alam-Egiptuse üle ja alam- ja ülem-egiptust valitsevad jumalannad kroonimas Ptolemaiost. Egiptuse poos. Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Maaling haakambris: saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga. Kivist haudehitised: , mastabad: maaalused kividega vooderdatud hauakambrid ja selle kohal asuv kastitaoline kiviehitis. Vaaro mastaba ehitamisest jõuti astmikpüramiidini. Vaarao Dzoser. Giza väljal on püsitatud need Cheopsile, Chrefrenile ja Mykerinosele. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaaro surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee hauatempli juurde. Kiviplokkidest ehitati torne mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (benben monumendid)
Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Vaasimaalide aines saadi Homerose eepostest, jumalate müütidest, kangelastegudest, aga ka spordivõistlustest, harvem kanti vaasidele olmeelu. · Etruski kunst: templi- ja haudehitised, maalikunst, skulptuur, kunstkäsitöö Templi- ja haudehitised Haudehitised Umbes alates 8. sajndist e.Kr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu
Enamasti kujutati jumalaid inimese ja looma seguna. Tähtsamaiks kujunesid inimesekujulised jumalad nt Osiris, Isis, Amon. Ka vaaraod peeti jumalaks. Usuti, et uuestisünniks on vaja säilitada midagi, milles hing saaks elada. Seda tehti kas palsameerides või inimesele portreeskulptuure või maale kaasa pannes. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma parema elukeskkonna. Materjaliks oli kivi, sellepärast on kunst paremini säilinud. Haudehitised Mastabad maa-alused haudehitised, peal kividest kast. Kõrguse lisamisel tekkisid algsed astmikpüramiidid kõige paremini säilinud vaarao Dzoseri oma. Tõelised püramiidid suurimas asuvad Gizas. Neid on kolm: Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose. Suurim on 140 m kõrgune, Chefreni oma paar meetrit väiksem, Mykerinose oma u 70 m kõrge. Püramiidides on palju käike, pealt olid need kaetud lihvitud kiviplaatidega. Nende ehitamiseks vajati palju tööjõudu, kasutati kange ja rulle.
• Sinuhe jutustused Balsameerimine on: • menetlus koolnute kaitseks roiskumise vastu. Selleks immutatakse koolnu keha roiskumisvastaste • a. antiseptiliste vahenditega. • Täielik b. nõuab koolnu kudede kuivamist ning sellest moonutub keha ilme. • Balsameeritud koolnud säilivad vaid kuivas kohas; niiskeis koobastes või haudades lagunevad nad kiiresti. B-t tundsid vanad egiptlased (-> M u u m i a) ja ka teised idamaa rahvad. Arhitektuur Haudehitised • Mastaba • Astmikpüramiid (vanim Sakkaras) • Tavaline püramiid (Giza püramiidiväli) – Cheopsi püramiid • Hauad – Kaljude sees – Kõrbeliivas (Tutanchamon leiti 1922a) Püramiidid • Esimene püramiid ehitati vaarao Džoserile. • Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii
aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ja Aasias neandertallased, kelle arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemini. · 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene. II rühm Mõisted 1. Hieroglüüf- Vana-Egiptuse kirja vorm. 2. Palsameerimine- Muumia valmistamine surnukehast. 3. Delta- Mitme haruline jõesuu. 4. Püramiid- Hiiglaslikud haudehitised vaaraodele. 5. Rosette'i kivi- kivi, kuhu oli rajutud hieroglüüfid koos kreeka tähtedega. Tänu sellele sai Prantsuse teadlane võtme egiptuse kirja ja keele desifreerimiseks. 6. Skarabeus- sõnnikumardikas 7. Sarkofaag- surnukirst 8. Muumia- spetsiaalselt töödeldud surnukeha 9. Desifreerima- märke lahti seletama 10. Etnoloogia e. rahvateadus- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri 11
Mõisted Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Sarkofaag - surnukirst Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või hoidja (Tutanhamon) Skarabeus Mälestusskarabeus (11cm) Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri Arhitektuur Vana-Riigi ajastu Haudehitised Mastaba – koosneb Maa-alusest kividega vooderdatud haua- kambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest Kiviehitisest. Mastabad Astmikpüramiid Vaarao Džoserile 3.dünastia
luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, mis koosnesid maaalusest hauakambrist ja maapealsest lamedast längus seintega ehitisest Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse
Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale – vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja –elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, mis koosnesid maaalusest hauakambrist ja maapealsest lamedast längus seintega ehitisest Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse
sellest jutustada võrdub samaga, kui kirjeldada päikesetõusu või kevade algust, nagu tabavalt märkis Leonard Gotrell oma raamatus "Unustatud vaaraod". Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakivi kohale maapealsed ruumid - kujunes mastaba. Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma
3000 aastat ekr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi tegi selle teoks kuningas Menes, kes olevat ühtlasi rajanud Alam- ja Ülem-Egiptuse piirialale ka uue pealinna Memphise. Sellest ajast alates allus Egiptuse piiramatu võimuga kuningale. Hieroglüüfkiri kujunus umbes samal ajal välja. Vaske hakati ulatuslikumalt kasutama, kuid see ei tõrjunud veel pikka aega välja kivist tööriistu. Vana-Egiptuse haudehitised Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja. Vana- Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund. Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest. Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud. Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid. Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse
Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ülikute haudehitised, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Kui elumaju ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti kasutusele püsivam materjal- kivi. Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag. Mastaba ühes küljes oli niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid
· praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eeskoda *madalad puidust sambad, hõredalt, dooria stiilis
Püramiidide ehitamiseks kasutati kange ning rulle. Materjaalidest kasutati kohaliku kivimurru halli lubjakivi. Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakivi kohale maapealsed ruumid - kujunes mastaba. Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Püramiidide ja templite seinad kaeti maalingutega. Maalidel oli kujutatud jumalaid mõtlemas, kas surnu elu on ära teeninud õiguse igavesele elule. Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati stseene igapäevaelust jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid, orjatare. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates
põlvedel). Egiptuse poosi kohta on küsimus. e. Reljeef on skulptuuri üks osa, aga eraldi küsimus tuleb. On ka ühtlasi maal. Madalreljeef. f. Maali kohta käivas tuleb ka reljeefist rääkida(!) g. Suuruste vahe põhjus. Perspektiivi ei tunne. h. Sfinks(milline välja näeb, mis põhjusel tehti). i. Proportsioonid on väga head. j. Haudehitised, usk hauatagusesse ellu. Need on põhjuseks, miks Egiptuse kultuurist nii palju teatakse, sest nendes säilis kultuur. Erinevad haudehitised(mastaabil jääb hauakamber alla, püramiidis on sees, kaljukambrites on ka sees, neid hakati varjama). 3. Egeuse kultuur a. Lossiehitised(keerulised, keerulise siseehitusega, väikeste õuede ümber on ruumid, valgusõued). b. Kui mandrile levib, siis on Mükeene. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
